Mittetulundusühingu David Oistrahhi Festival kaebus kultuuriministri 22.06.2022 käskkirja nr 72/.1/2022_285 punkti 2.9 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja Mittetulundusühing David Oistrahhi Festival, seaduslik esindaja AK Vastustaja Kultuuriministeerium, volitatud esindaja MP
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 31.01.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Mittetulundusühingu apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
David
Oistrahhi
Festival
RESOLUTSIOON
1.Jätta Mittetulundusühingu David Oistrahhi Festival apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31.01.2023 otsus muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
hiljemalt
30.11.2023
Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.MTÜ David Oistrahhi Festival esitas 14.04.2022 taotluse nr 7-2/5333 taotlusvoorust „Muusikafestivalid ja suursündmused 2022 2. voor“ jõulufestivali korraldamiseks 20 700 euro suuruse toetuse saamiseks.
2.Komisjon tegi 13.05.2022 koosoleku protokollis nr 2-1.9/2022_272 kultuuriministrile ettepaneku mitte eraldada toetust MTÜ-le David Oistrahhi Festival alljärgnevatel põhjendustel: 1) komisjon lähtub taotluste hindamisel kultuuriministri 12.11.2018 määrusest nr 4 „Muusikafestivalide ja suursündmuste toetamise tingimused ja kord“ (määrus nr 4); 2) taotlusvooru eelarve on 200 000 eurot. Programmi vooru laekus 30 taotlust 657 557 euro ulatuses. Ettepanek on toetada 20 projekti kogusummas 200 000 eurot; 2) taotleja ja taotlus vastavad määruse nr 4 §-des 4 ja 5 toodud nõuetele; 3) komisjon hindab kõrgelt Eesti muusikute osalemist projektis ning kavandatud publiku arendusprogrammi. Samas juhib komisjon tähelepanu taotluses esitatud kunstilise programmi puudulikule ettevalmistusele. Projekti eelarve ei ole läbipaistev ega kõik tegevusteks planeeritud kulud piisavalt põhjendatud. Ülepaisutatud on eelarves esitatud honorarid ja transport. Taotluses esitatud kontserdipaika Kärdla EAÕ Kirikut ei eksisteeri. Võrreldes teiste taotlustega hindab komisjon nõrgemaks turundus- ning kommunikatsiooniplaani. Taotluses on küll esitatud mõned teavituskanalid, ent ei ole täpsustatud, milliste kanalite kaudu ja kuidas plaanitakse erinevate sihtrühmadeni jõuda; 4) määruse nr 4 § 13 lg 6 p-dest 4 ja 5 lähtudes tuleks jätta taotlus komisjoni hindamistulemuse põhjal rahuldamata ja taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada.
3.Kultuuriminister jättis 22.06.2022 käskkirja nr 7-2/.1/2022_285 „Toetuse eraldamine taotlusvoorust „Muusikafestivalid ja suursündmused 2022 2. voor““ p-ga 2.9 rahuldamata MTÜ David Oistrahhi Festival taotluse. Otsuses arvestati komisjoni 13.05.2022 protokollis nr 2-1.9/2022_272 toodud põhjendusi.
4.MTÜ David Oistrahhi Festival (kaebaja) esitas halduskohtule kaebuse kultuuriministri 22.06.2022 käskkirja nr 7.2/.1/2022_285 punkti 2.9. tühistamiseks. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) ministri otsus on vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS), Vabariigi Valitsuse 12.11.1996 määrusega kinnitatud Kultuuriministeeriumi põhimääruse ja määrusega nr 4; 2) taotluse menetlemine ületas määrusega nr 4 ettenähtud aja. Taotlusvoor sulgus 04.04.2022, kuid ministri käskkiri allkirjastati 22.06.2022. Taotlusvoorus esitatud nõudmiste realiseerimine nõuab vähemalt aastapikkust ettevalmistust. Finantseerimistoetuste teatavaks tegemine kuu aega enne tegevuste algust tekitab korraldajatele olulisi lisakulutusi ja ei võimalda kavandatud tegevuste heatasemelist teostamist; 3) ministri käskkiri lähtus komisjoni 13.05.2022 koosoleku protokollist. HMS ei luba haldusmenetlusest osa võtta huvide konfliktis olevaid isikuid. HMS § 10 lg 5 sätestab, et isikut ei taandata, kui teda ei ole võimalik asendada. Praegusel juhul võtsid komisjoni tööst osa isikud, keda oli võimalik asendada; 4) hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega (KVS) kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavast taotlusest ja taotlejast. Seotuse olemasolul on hindamiskomisjoni liige või ekspert kohustatud ennast HMS §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama; 5) seotud isikute osavõtmine projekti eelarve jagamisest rikub teiste taotlejate subjektiivseid õigusi. Taotluste rahuldamata jätmist põhjendati väitega, et taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;
2(9)
3-22-1610 6) komisjoni hindamistulemused ei ole läbipaistavad ega mõõdetavad. Samas nõutakse taotluste esitamisel mõõdetavate tulemuste märkimist. Just mõõdetavad hindamistulemused on olulised, et vältida taotlejate subjektiivsete õiguste rikkumist.
5.Vastustaja palus vastuses jätta kaebus rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) tegemist on riigi vabatahtlikult antava toetusega, mille eesmärk on määruse nr 4 § 2 lg 1 kohaselt tagada eesti rahvuskultuuriliselt ja professionaalse helikunsti seisukohast oluliste muusikafestivalide järjepidevus ja areng, suurendada Eesti interpreetide ja heliloojate võimalusi oma loomingu tutvustamiseks, parandada elanikkonna võimalusi juurdepääsuks professionaalsetele muusikasündmustele, suurendada Eesti muusikute kaasatust kontserdikorraldajate omaproduktsioonides ja edendada professionaalse kontserdikorralduse arengut kogu Eestis; 2) vaidlusaluse taotlusvooru eelarve oli 200 000 eurot. Sellesse vooru laekus 30 taotlust (taotleti 657 557 eurot). Olukorras, kus taotlusvoorus esitatud taotluste maht on üle kolme korra eelarvest suurem, on paratamatu, et ka head taotlused võivad jääda rahuldamata; 3) taotlusvooru „Muusikafestivalid ja suursündmused 2022“ hindamiskomisjoni kuuluvad muusikavaldkonna tunnustatud eksperdid, kes esindavad valdkonna katusorganisatsioone. Komisjoni koosseisu avalikustas toetuse andja 30 kalendripäeva enne taotlusvooru avamist. Komisjon on nõuandev organ ning selle liikmed lähtuvad taotluste hindamisel oma professionaalsest teadmisest ja kogemusest valdkonnas; 4) kultuuriministri 01.12.2015 käskkirjaga nr 248 kinnitatud Kultuuriministeeriumi toetuste taotluse menetlemise korra (kord) p 7 sätestab hindamiskomisjoni töökorra. Korra p 7.4 kohaselt on komisjoni töövorm koosolek. Koosoleku kutsub kokku ja seda juhib komisjoni esimees. Vaidlusaluse taotlusvooru komisjoni koosolek toimus füüsilise koosolekuna, mille kutsus kokku ja mida juhtis komisjoni esimehena Kultuuriministeeriumi muusikanõunik. Korra p 7.6 kohaselt on komisjon otsustusvõimeline ja võib alustada tööd, kui koosolekust võtab osa üle poole liikmetest, kui taotlusvooru tingimustes ei ole määratud teisiti. Koosolekul osalesid kõik komisjoni liikmed, mistõttu oli komisjon otsustusvõimeline. Korra p 7.7 kohaselt on otsus positiivne, kui poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud komisjoni liikmetest. Häälte võrdsel jagunemisel on määrav esimehe hääl. Kaebaja taotluse puhul oli komisjoni liikmete hinnang üksmeelne ning ei tekkinud häälte võrdse jagunemise olukorda; 5) määruse nr 4 § 12 lg 4 kohaselt komisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas KVS-ga kinnitama hinnatava taotluse ja taotleja suhtes oma erapooletust ja sõltumatust. Seotuse olemasolu korral on komisjoni liige või ekspert kohustatud ennast HMS §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama; 6) huvide konflikti vältimiseks kinnitasid kõik komisjoni liikmed kooskõlas KVS-ga oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavast taotlusest ja taotlejast. Ühtlasi kinnitasid nad, et tagavad kohustuste täitmise käigus omandatud informatsiooni konfidentsiaalsuse. Kui komisjoni liikmel esines mõne taotlusega huvide konflikt, taandas ta end, väljus koosoleku ruumist ning ei osalenud konkreetse punkti otsuse arutelul ega hääletamisel; 7) pärast taandamist vähenes komisjoni liikmete arv, kuid komisjon oli siiski otsustusvõimeline lähtudes KVS-i § 11 lg-st 2, sest komisjoni liikmetele ei ole määratud asendajaid ning nende asendamine on võimatu. Seetõttu oli komisjoni ühise otsuse tegemiseks vajalik kvoorum selle võrra väiksem ja komisjon oli otsustusvõimeline ka komisjoni liikmete taandamise järel. Komisoni liikmetele ei ole määratud asendusliikmeid, lähtudes otstarbekusest. Komisjoni liikme taandamisega on tagatud komisjoni töö läbipaistvus ja õiguspärasus. Komisjoni lõpliku hinnangu andmisel osalesid kõik komisjoni liikmed, v.a taandatud liikmed, kes ei saanud mõjutada mitte ühelgi ajahetkel nendega seotud taotluste kohta tehtud komisjoni ettepanekuid; 8) komisjon tegi kultuuriministrile ettepaneku taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ning rahuldamata jätmise kohta. Kõik ettepanekud koos põhjendustega protokolliti. Protokoll on 3(9)
3-22-1610 taotlejale Kultuuriministeeriumi toetuste taotlemise e-keskkonna kaudu edastatud. See, et määruse nr 4 § 13 lg 1 kohaselt teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kultuuriminister, ei välista ministeeriumi ametnike eeltööd ja eelvaliku tegemist (s.t taotluste vormilist kontrollimist) ning komisjoni taotluste sisulise hindamise tööd; 9) põhjendamatu on kaebaja väide, et komisjon ei ole esitanud mõõdetavaid ega võrreldavaid hindamistulemusi. Komisjon hindas taotlust määruse nr 4 § 12 lõikes 2 nimetatud kriteeriumite alusel. Hindamisel analüüsiti taotluseid iseseisvalt ja võrreldi neid omavahel; 10) kaebaja taotluse rahuldamata jätmist on põhjendatud komisjoni protokolli p-s 2.4. Täiendav selgitus, miks komisjoni hinnangul ei ole kaebaja taotluses toodud eelarve läbipaistev ega kõik tegevusteks planeeritud kulud piisavalt põhjendatud, on järgmine. Nimelt eelarves kirjeldatud raamatupidamisteenuse kulusumma 1000 eurot on komisjoni hinnangul viie kammerkontserdi kohta põhjendamatult suur. Samuti on taotlusest raske aru saada, mida tähendab nootide ettevalmistamine, milleks on eelarves planeeritud 1600 eurot. Taotluses on esitatud heliloojate juba valminud, mistõttu tundub see vaid paljundamiseks väga suur kulu. Kaebaja taotluse eelarves ei ole täpsemalt lahti kirjutatud, milliseid kulutusi transpordile tehakse. Viie kontserdi peale on eelarves märgitud 4000 eurot, mis teeb ühe kontserdi transpordi kuluks 800 eurot. Sealjuures pidid 2–3 kontserti toimuma Tallinnas. Tegemist oli üle paisutatud kuluga; 11) vastustaja teavitas 03.06.2022 toetuste taotlemise e-keskkonna kaudu kaebajat tema kohta kavandavast otsusest ning andis kaebajale võimaluse kahe tööpäeva jooksul esitada oma arvamus või vastuväited. Kaebaja esitas 05.06.2022 oma arvamuse, millele vastustaja vastas 14.06.2022; 12) vastustajal on vabatahtliku toetuse andmisel avar otsustusruum nii tingimuste seadmisel kui ka taotluste hindamisel. Kaebaja taotluse kohta antud põhjendused on piisavad ja asjakohased; 13) otsus on tehtud tähtaegselt, sest taotluste esitamise tähtpäeva (14.04.2022) ja toetuse eraldamise otsuse tegemise kuupäeva (22.06.2022) vahel on 48 tööpäeva ehk vähem kui määruse nr 4 § 11 lõikes 1 sätestatud 60 tööpäeva.
6.Tallinna Halduskohus jättis 31.01.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kohtuliku kontrolli ulatus on käesolevas asjas piiratud. Tegemist on riigi antava vabatahtliku toetusega. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda sellise vabatahtliku toetuse sätestamist õigusaktides, toetuse tingimuste sisustamist kindlal viisil, toetusvoorule kindla suurusega eelarve mahu sätestamist ega õigust nõuda oma taotluse rahuldamist. Kaebaja saab nõuda, et toetuse määramisel teostatakse korrektselt kaalutlusõigust ning järgitakse menetlusnorme. Vabatahtlike toetuste puhul on vastustajal avar otsustusruum nii tingimuste seadmisel kui ka vastavuse kontrollimisel. Vaidluse asjaoludest tingituna on käesoleval juhul võimalik rakendada üksnes ilmselgete vigade testi, s.t kontrollida, kas vastustaja tegevus ei ole olnud ilmselgelt meelevaldne või ebaõige; 2) vastustaja võis vaidlustatud käskkirja põhjendamisel viidata hindamiskomisjoni 13.05.2022 koosoleku protokollile; 3) komisjoni protokolli väljavõttest nähtub, et komisjoni hinnangul vastavad taotleja ja taotlus määruse nr 4 nõuetele, kuid komisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele ja taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada. Muu hulgas on komisjoni protokollis märgitud järgmist: „Komisjon hindab kõrgelt eesti muusikute osalemist projektis ning kavandatud publiku arendusprogrammi. Samas juhib komisjon tähelepanu taotluses esitatud kunstilise programmi puudulikule ettevalmistusele. Komisjoni hinnangul ei ole projekti eelarve läbipaistev ega kõik tegevusteks planeeritud kulud piisavalt põhjendatud. Sealhulgas tunduvad komisjonile ülepaisutatud eelarves esitatud honorarid ja transport. Komisjon juhib tähelepanu, et taotluses esitatud kontserdipaika Kärdla EAÕ Kirikut ei eksisteeri. Samuti hindab komisjon võrreldes teiste taotlustega nõrgemaks turundus- ning
4(9)
3-22-1610 kommunikatsiooniplaani. Taotluses on küll esitatud mõned teavituskanalid, ent ei ole täpsustatud milliste kanalite kaudu ja kuidas plaanitakse erinevate sihtrühmadeni jõuda“; 4) vastustaja vastas 14.06.2022 kaebaja esitatud 05.06.2022 arvamusele järgmise põhjendusega: „Komisjon leiab, et võrreldes teiste taotlustega on festivali kunstiline programm veel hägune, selles ei ole välja toodud kontsertide kavasid kalendriliselt, samuti ei leia täpseid kulutusi kontsertide põhiselt. Taotluses on kirjeldatud, et kammerkontsertidel esineb 10 muusikut, kelle tasud kokku koos maksudega on 3000 eurot, samas on honorarideks märgitud 19 900 eurot. Kuna planeeritud on 5 kontserti, ei pea arvutuskäik paika. Eelarves ei ole täpsustatud milliste reklaamikanalite peale kui palju eelarvelisi vahendeid plaanitakse kulutada. Turundusplaani osas täpsustab määruse seletuskiri: Komisjon hindab teavitustegevuste professionaalsust ja läbimõeldust teavituskanalite, teavitusmeetodite, sihtrühmade ja ajastuse lõikes. Teavitustegevused hõlmavad lisaks turundus- ja kommunikatsioonitegevustele projekti spetsiifikast lähtuvaid tegevusi, mis on suunatud erinevate projektiga seotud kunstiliste või koostööga seotud eesmärkide täitmiseks ja tugistruktuuridega seotud partnerite või sihtrühmade kaasamiseks. Teavitustegevusi ja selle plaani loetakse taotluste hindamisel oluliseks informatsiooniks, kuna selle kaudu toimub valdkonna ja ühiskonna teavitamine projektist, valdkonna olulistest arengutest, uuendustest ning tähelepanu väärivatest loovisikutest ja kollektiividest. Teavitustegevuste plaan võib olla esitatud enda valitud formaadis, kuid peab sisaldama eesmärke, ajamõõdet, tegevuste ja kanalite loetelu ning koostööpartnereid omavahelistes seostes.“; 5) vastustaja on kaalutlusõigust korrektselt teostanud. Piiratud eelarve tingimustes on paratamatu, et ka head või väga head taotlused võivad jääda rahuldamata. Kaebaja taotletud toetust rahastatakse avalikest vahenditest, mistõttu tuleb vastustajal kaalutlusõiguse alusel ning otstarbekust hinnates otsustada, millised projektid vastavad enim toetuse saamise tingimustele. Nii protokollist kui ka kaebajale antud täiendavatest selgitustest (vt vastustaja vastuses esitatut) nähtuvad kaalutlused, mida komisjon toetuse jagamiseks ettepanekut tehes arvestas. Vastustaja esitatud kaalutlused ei ole ilmselgelt asjakohatud. Kohtumenetluses esitatud vastustaja täiendavad selgitused on veenvad ning annavad alust arvata, et kaebaja taotluses esines puudusi, mis tingisid selle, et selles voorus tema taotlust ei rahuldatud. Ühtlasi on vastustaja selgitanud, miks mitmed teised taotlused olid sel korral kaebaja taotlusest paremad; 6) põhjendamatu on kaebaja väide, justkui oleks vastustaja taotluse menetlemise tähtaega ületanud. Määruse nr 4 § 11 lg 1 kohaselt on taotluse menetlemise tähtaeg kuni 60 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest. Kaebaja on ekslikult märkinud taotluste esitamise tähtpäevaks 04.04.2022. Vastustaja on põhjendatult märkinud, et taotluste esitamise tähtpäeva (14.04.2022, samal päeval esitas taotluse ka kaebaja) ja toetuse eraldamise otsuse tegemise kuupäeva (22.06.2022) vahel on 48 tööpäeva. Ka juhul, kui arvestada sellega, et kaebajale edastati otsus alles 30.06.2022 (vt vastustaja vastuse lisa 6), ei ole vastustaja menetlemise tähtaega ületanud; 7) vastustaja on põhjendatult selgitanud, et hindas kaebaja taotlust määruse nr 4 § 12 lg-s 2 sätestatud kriteeriumite alusel. Kuigi protokolli väljavõttest ei nähtu iga määruse nr 4 § 12 lg-s 2 sätestatud kriteeriumi osas hindamiskomisjoni konkreetselt mõõdetavat hinnangut, on äratuntav, milliste kriteeriumite osas ei olnud taotlus komisjoni arvates piisavalt põhjalik, täpne või usutav. Arvestades vaidlusaluse taotlusvooru olemust ja eesmärki, ei saa eeldada, et hindamistulemus oleks kõikides aspektides üheselt mõõdetav; 8) kaebaja on ette heitnud, et hindamiskomisjoni töökorraldus rikub nii HMS-i kui ka asjaomaseid määrusi. Kohus ei nõustu kaebaja etteheidetega, peab vastustaja vastuses esitatud selgitusi põhjendatuks ning nõustub nendega HKMS § 165 lg 2 alusel; 9) määruse nr 4 § 13 lg 1 kohaselt teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kultuuriminister. Eeltoodu ei välista ministeeriumi ametnike poolt eeltööd ja eelvaliku tegemist. Oleks põhjendamatu eeldada, et haldusorgani juht viiks kogu haldusmenetluse ise algusest lõpuni läbi. Ettepaneku taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb ministrile sama ministri moodustatud hindamiskomisjon (määruse nr 4 § 12 lg-d 1 ja 5); 5(9)
3-22-1610 10) seotud taotluste puhul isikud taandati või taandasid end ja see nähtub ka koosoleku protokollist. Vastustaja on põhjendatult selgitanud, et ka mõne liikme taandumisel oli komisjonil võimalik otsuseid vastu võtta; 11) asjaolu, et taandamise või taandumise korral asendusliiget ei määratud, ei tähenda, et menetlusnõudeid oleks rikutud. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda asendusliikmete määramist. Asendamise korra kehtestamine on otstarbekuse küsimus, millesse kohus sekkuda ei saa.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kohus on lähtunud üksnes vastustaja seisukohtadest. Kohtuotsus on seetõttu lõppjäreldustelt ebaõige ning kuulub tühistamisele; 2) apellant ei nõustu kohtu seisukohaga kohtuliku kontrolli ulatuse küsimuses. Ei saa olla olukorda, kus kohus ei saa kontrollida Kultuuriministeeriumi tegevuse õiguspärasust toetuste eraldamisel. Asjaolu, et kohtul puuduvad eriteadmised muusika valdkonnas, ei anna alust loobuda kaebuse menetlemisest. Kohus oleks pidanud menetlusse kaasama asjatundja, eksperdi või komisjoni liikmed või oleks pidanud kaebajale tegema ettepaneku sellise taotluse esitamiseks; 3) kohus ei ole kaalutlusõigust teostanud kooskõlas kaalutlusõiguse eesmärgiga, pole viidanud, mis on asjas olulised asjaolud ega milliseid põhjendatud huve vastustaja kaalus. Kohus ei ole uurinud, kas toetuse määramisel on järgitud menetlusnorme; 5) haldusakti ei saa kohtumenetluses täiendavalt põhjendada ja tagantjärgi põhjendusi esitada; 6) kohus ei ole kaebaja 05.06.2022 arvamust üldse käsitlenud, vaid on nõustunud üksnes vastustaja 14.06.2022 seisukohtadega; 7) komisjon pole esitanud mõõdetavaid ega võrreldavaid hindamistulemusi; 8) kohus ei ole mõnede komisjoni liikmete taandumise küsimust põhjalikult analüüsinud. Allkirjastamine tähendab, et tegelikult liikmed ei taandunudki ja taandumine toimus formaalselt ning see on lubamatu; 9) asendusliikme määramata jätmine võimaldab formaalset taandumist ning tegemist on menetlusnõuete rikkumisega. Kohus ole neid kaebuse väiteid analüüsinud.
8.Vastustaja palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) taotlusvooru (meetme) loomine on riigi vabatahtlikult võetud kohustus. Taotluste hindamiskriteeriumid on seotud subjektiivsete kaalutlustega ning enamjaolt esteetilist laadi. Eelarvevahendid on ilmselgelt piiratud. Vastustaja põhjendused haldusmenetluses ning kohtumenetluses esitatud täiendavad selgitused on vastustaja avarat otsustusruumi ning taotluste suurt konkurentsi arvestades piisavad ning puuduvad ilmselged kaalutlusvead ja põhjendamispuudused, mis saaks tingida kaebuse rahuldamise; 2) määrus nr 4 on õiguspärane. Toetuse eraldamise käskkiri nr 285 ja komisjoni protokoll, milles on toodud põhjendused, on samuti avalikud dokumendid. Taotlejal on olnud võimalus mh kontrollida taotluste rahuldamise ja rahuldamata jätmise põhjendusi; 3) ebaõige on kaebaja seisukoht, et kohtumenetlusse ei ole kaasatud ühtegi asjatundjat, kes oleks võinud selgitada välja valdkonna eripärad. Vastustaja 05.10.2022 vastuse nr 1-13/17191 p-s 17 oli toodud Kultuuriministeeriumi muusikanõuniku sisulised selgitused komisjoni põhjenduste kohta. Muusikanõunik oli ühtlasi hindamiskomisjoni esimees ja valdkonna asjatundja;
6(9)
3-22-1610 4) halduskohus märkis õigesti, et selles asjas on võimalik rakendada üksnes ilmselgete vigade testi. Vastustaja tegevus ei ole olnud ilmselgelt meelevaldne või ebaõige. Taotluse rahuldamata jätmine on vähese intensiivsusega riive, eelarve maht on piiratud ning vaidlusel on esteetiline iseloom. Kohus ei saa asendada vastustaja kunstilisi või esteetilisi hinnanguid; 5) haldusakti ei ole jäetud sisuliselt põhjendamata. Taotlusvooru olemusest tulenevalt on põhjendused tavapärasest lühemad ning ära on märgitud üksnes põhjenduse tuum. Vastustaja on 05.10.2022 vastuses nr 1-13/1719-1 oma põhjendusi täiendavalt selgitanud ja sisustanud. Vastustajal on õigus kohtumenetluses oma haldusmenetluses toodud põhjendusi täpsustada; 6) Kultuuriministeerium ei ole eraldanud toetusi iseendale. Samuti ei ole komisjoni liikmed osalenud arutelus ega hinnanud taotlusi, millega neil oli seos. Hindamiskomisjon on usaldusväärne ning selle liikmete aususes ja professionaalsuses puudub alus kahelda; 7) iga komisjoniliige on enne koosoleku algust kinnitanud huvide konflikti puudumist ja andnud üle allkirjastatud kinnituskirjad. Kinnituskirja esitamine on mõistlik, et tagada läbipaistvus ja kontrollitavus. Hindamiskomisjon ja tema töökorraldus on õiguspärane.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Kaebaja apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ning halduskohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Taotluse rahuldamata jätmise õiguslikuks aluseks oli märgitud määruse nr 4 § 13 lg 6 p-d 4 ja 5. Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse muu hulgas juhul, kui hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele (p 4) ning kui taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada (p 5). Määruse § 12 lg 1 kohaselt hindab nõuetele vastavaks tunnistatud taotluseid kultuuriministri moodustatud hindamiskomisjon, mille koosseisu avalikustab toetuse andja oma veebilehel hiljemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hinnatakse taotlusi järgmiste kriteeriumide alusel: 1) projekti vastavus taotlusvooru eesmärgile; 2) taotleja poolt kavandatud tegevuse kunstiline tase, rahvuskultuuriline ja regionaalne tähtsus ning valdkondlik mõju; 3) esinejate professionaalne tase; 4) eesti muusikute kaasatus; 5) eesti muusika osatähtsus; 6) projekti teostajate professionaalsus, eelnev kogemus ja haldusvõimekus, tegevuseks vajaliku tugistruktuuri olemasolu; 7) koostööpartnerite olemasolu ja panus tegevuse elluviimisel; 8) tegevuse kestlikkus, uuenduslikkus ja ajakohasus; 9) teavitustegevuste, turundus- ja kommunikatsiooniplaani olemasolu ja läbimõeldus; 10) eelarve realistlikkus, kuluartiklite põhjendatus ning kaasfinantseerimise, sealhulgas muude avaliku sektori toetuste ja omafinantseeringu määr kogu eelarves kooskõlas riigiabi reeglitega; 11) publiku arendusprogrammi olemasolu ja teostatavus; 12) publiku hulga prognoos ja piletimüügi prognoos; 13) tasuta sündmuste puhul tasuta juurdepääsu eesmärk. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kaasab hindamiskomisjon vajadusel hindamisprotsessi täiendavaid hääleõiguseta eksperte.
11.Vastustaja on vaidlustatud käskkirjas viidanud hindamiskomisjoni 13.05.2022 koosoleku protokollile nr 2-1.9/2022_272. Komisjoni protokollis on leitud, et komisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele ja taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada. Lisaks on märgitud, et taotluses esitatud kunstiline programm on puudulikult ettevalmistatud ning projekti eelarve ei ole läbipaistev ega kõik tegevusteks planeeritud kulud piisavalt põhjendatud. Ülepaisutatud on eelarves esitatud honorarid ja transport. Taotluses esitatud kontserdipaika Kärdla EAÕ Kirikut ei eksisteeri. Teiste taotlustega võrreldes on nõrgem turundus- ning kommunikatsiooniplaan. Mõnede teavituskanalide osas ei 7(9)
3-22-1610 ole täpsustatud, milliste kanalite kaudu ja kuidas plaanitakse erinevate sihtrühmadeni jõuda. Vastustaja on märkinud 14.06.2022 vastuses, et võrreldes teiste taotlustega on festivali kunstiline programm hägune, kuna selles ei ole välja toodud kontsertide kavasid kalendriliselt, samuti ei leia täpseid kulutusi kontsertide põhiselt. Planeeritud viiele kontserdile arvestatud tasud (5 x 3000 eurot) on vastuolus honorarideks märgitud summaga 19 900 eurot. Eelarves ei ole täpsustatud, milliste reklaamikanalite peale ja kui palju eelarvelisi vahendeid plaanitakse kulutada. Määruse nr 4 seletuskirjale tuginedes on komisjon põhjendanud, miks ta loeb teavitustegevusi ja selle plaani oluliseks informatsiooniks. Kohtumenetluses on vastustaja täiendavalt selgitanud, et raamatupidamisteenuse summa 1000 eurot viie kammerkontserdi kohta, nootide ettevalmistamisele mõeldud kulu 1000 eurot ja transpordi kulu 4000 eurot viie kontserdi peale on ülepaisutatud. Eeltoodud vastustaja põhjendustest nähtub, et kõigi taotluste rahuldamiseks puudus raha ja milliseid sisulisi puudusi vastustaja on taotluses tuvastanud. Vastustaja on võrdlusena viidanud ka korrektsele meedia- ja kommunikatsiooniplaanile. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vastustaja selgitustest nähtub piisavalt selgelt, milliste kriteeriumite osas ei olnud taotlus piisavalt põhjalik, täpne või usutav ja on jälgitav, milliseid asjaolusid on vastustaja taotluse lahendamisel oluliseks pidanud. Eeltoodu tõttu pole kaebuse alusel võimalik järeldada, et vastustaja oleks kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel ilmselgelt eksinud hindamisreeglite vastu. Kaebaja on piirdunud üldsõnaliste vastuväidetega, kuid pole vastustaja konkreetseid seisukohti teavitustegevuste, turundus- ja kommunikatsiooniplaani, eelarve ja kulude põhjendatuse küsimuses ümber lükanud.
12.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et halduskohus on viitega kohtuliku kontrolli piiratusele loobunud kaebuse menetlemisest ja valdkonna eripärade väljaselgitamisest. Määruse nr 4 eesmärgiks on toetada ettevõtjaid. Ettevõtjate toetamine on poliitiline valik, mille tegemisel on seadusandjal avar otsustusruum. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust toetusele, vaid tal on õigus sellele, et tema taotlust menetletakse kooskõlas kehtiva õigusega. Halduskohus on kontrollinud, kas kaebaja taotlust menetleti kooskõlas kehtiva õigusega, sh kontrollis ega ei esine hindamisreeglite ilmselgeid vigu.
13.Kaebaja heidab halduskohtule põhjendamatult ette asjatundja või eksperdi kaasamata jätmist. Eksperdi ja eriteadmistega isiku roll kohtumenetluses on aidata selgitada asja lahendamisel eriteadmisi nõudvaid asjaolusid (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 293 lg-d 1 ja 2). Kaebusest pole võimalik aru saada, milliseid eriteadmisi nõudvaid asjaolusid pidid eriteadmistega isik või ekspert aitama selgitada. Nemad ei saa anda õiguslikke hinnanguid mh küsimuses, kas kaebaja taotlust on menetletud kooskõlas kehtiva õigusega ja kas vastustaja on ilmselgelt eksinud hindamisreeglite vastu.
14.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et haldusakti ei saa kohtumenetluses täpsustada. HMS §-st 56 ei tulene, et kõik haldusakti toetavad argumendid tuleb lõplikul kujul esitada haldusmenetluses ning et kohtumenetluses ei tohiks haldusakti põhjenduste toetuseks, täpsustuseks või selgituseks esitada täiendavat lisateavet (Riigikohtu 09.08.2016 otsus asjas nr 3-3-1-51-16, p 17.3; 11.12.2020 otsus asjas nr 3-20-1198, p 20). Kaebaja pole väitnud, et vastustaja ei lähtunud kohtumenetluses esitatud täpsustustest haldusakti andmisel. Seega pole praeguses asjas põhjust järelduseks, et tegemist oleks tagantjärele otsitud põhjendustega.
15.Ringkonnakohus ei pea menetlusnormide rikkumiseks seda, et halduskohus ei ole eraldi vastanud kaebaja 05.06.2022 seisukohale, et komisjoni seisukohad on üldsõnalised. Kuna vastustaja täpsustas 14.06.2022 oma seisukohti veenvalt, siis võis halduskohus haldusmenetluses esitatud põhjendustega arvestada.
8(9)
3-22-1610
16.Ringkonnakohus ei jaga kaebaja etteheidet hindamiskomisjoni erapoolikusest. Hindamiskomisjoni koosseisu kuuluvad muusikavaldkonna tunnustatud eksperdid, kes on määruse nr 4 § 12 lg 4 alusel kinnitanud oma erapooletust ja sõltumatust. Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi ega tõendeid, millest saaks järeldada hindamiskomisjoni mõne liikme huvide konflikti. Üksnes asjaolust, et kaebaja üks taotlus jäi rahuldamata või asendusliige määramata, ei saa järeldada hindamiskomisjoni koosseisu erapooletust kaebaja suhtes. Seejuures nähtub vaidlustatud käskkirjast, et kaebaja teine taotlus samas taotlusvoorus rahuldati 5000 euro ulatuses (vt käskkirja p 1.18). Kuna kaebaja taotluse rahuldamata jätmise tingisid üksnes kaebaja taotluse sisulised puudused ja eelarve mahu täitumine, siis pole kinnitust leidnud ka kaebaja kahtlus, et tema taotlus jäi rahuldamata üksnes komisjoni liikme väidetava huvide konflikti tõttu.
17.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
18.Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ning § 109 lg-d 1 ja 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.