Haridus ja kultuur › Kultuur

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3) Hinnang kaebaja taotluste kohta on üldsõnaline ja ilma põhjendusteta ja sellega kaebaja rahul olla ei saa. Näiteks jääb arusaamatuks väide: „Kõik taotluses välja toodud eesmärgid ei ole vastavuses taotlusvooru eesmärkidega.“ Kaebaja möönab, et ta on kaasanud projekti Eestis elava muusiku ja ühtlasi Ukraina sõjapõgeniku ning seoses sellega ka n.-ö Ukraina teema. hindamiskomisjoni hinnangust ei selgu, kas see on voorus või puudus. Kaebaja on seisukohal, et Eestis resideeruva meile sõbraliku riigi (Ukraina) muusiku integreerimine Eesti muusikasse on innovatsiooniline lähenemine nii publiku huvitatuse tõstmise kui ka suure sõjapõgenike kogukonna kultuurilise teenindamise osas, rääkimata Eesti vankumatust toetusest Ukrainale. Arvestades eelpool mainitut jääb mõistmatuks ka komisjoni väide: „Sündmuse mõju piirkonnale on kõrge, samas jääb tegevuste laiem ühiskondlik tähtsus keskmiseks.“ Kaebaja just eelpool kirjeldas, milles seisneb laiem ühiskondlik tähtsus. On ilmselge, et komisjoni sellekohane põhjendus (puudub laiem ühiskondlik tähtsus või on see keskmine) on pahatahtlik, asjatundmatu ja otsitud. Komisjon nõuab projektidelt detailideni konkreetseid selgitusi, samas oma seisukohti esitatakse mõistmatute aktsioomidena. Kui festivali mõju piirkonnale (Hiiumaale?) on kõrge, kuidas siis mõista, et laiem ühiskondlik tähtsus on keskmine (mandrile või Euroopa Liidule?). 4) Komisjoni hinnang on asjatundmatu. Näiteks väide: „Samuti ei tule taotlusest välja, millistest teostest planeeritakse seadeid teha.“ Kuna väide on seotud flööt, tšello ja banduura programmiga, peaks olema igale asjatunlikule hindajale selge, et sellise koosseisuga kammeransamblile ei ole kirjutatud originaalmuusikat või vähemalt loetletud teoste nimekirjaga tutvudes peaks asjatundlikus olema sel tasemel, et mõista ‒ planeeritavad teosed ei ole kirjutatud antud kammerkoosseisule. Lisaks rõhutab kaebaja, et komisjoni hinnangus on olulised faktivead, näiteks:- „...ei ole taotlusvooru keskne sihtrühm välisturistid.“ Taotluses on selgelt märgitud sihtrühmana "turistid, teavitamine toimub koostöös Soome Tuglas-seltsiga, projekti eesmärkides on märgitud suunitlus Soome turistidele jne; Samas on välja toodud, et keerukama helikeelega teostest on tehtud lihtsustatud variandid, mis vähendab tegevuste valdkondlikku tähtsust. Midagi taolist ei leidu taotlustes. Vastupidi: on märgitud, et kuna Eesti heliloojate esitamisele tulevad teosed Soome helilooja laulude teemadele on kohati komplitseeritud, siis esitatakse samas ka laulude originaalid. Ka on esitatud etteheide, et osad summad on eelarves ülehinnatud (nootide ettevalmistamine). Taotluses on esitatud Eestis kasutatavad noodigraafika hinnad lahtikirjutatult ja läbipaistvalt. Ka on puudusena välja toodud, et kaasatud ei ole Hiiumaa regionaalset Kultuurkapitali ning teisi kohalike rahastajaid. Taotluses on märgitud Hiiumaa Vallavalitsuse ja Kultuurkapitali kaasamine, mis on kergesti kontrollitavad. 5) Komisjoni otsusest ei selgu, kuidas kujunesid lõpphinded, mille alusel oleks võimalik kontrollida aritmeetiliste tehingute õigsust. Teabanõude korras küsitud hindamisdokumente ei väljastatud (teabenõu esitati 5.3.23, vastati 11.3.23) ja see teguviis ei ole seadusega kooskõlas ning võttis võimaluse kaebajal iseseisvalt ja kohtu abita aritmeetiliste tehingute õigsust kontrollida. 6) Kaebajale jääb arusaamatuks, miks vastustaja ei anna võimalust toetuste eraldamise/mitte eraldamise kohta, sh hindamiskomisjoni dokumentidele vaiet esitada ehkki tegemist on haldusmenetlusega.

on piiratud ja vaidlus on olulises osas esteetilise iseloomuga. Taotlusvooru eelarve oli 528 000 eurot. Vooru laekus 48 taotlust kogusummas 1 205 840 eurot ja 61 senti. Olukorras, kus taotlusvooru esitatud taotluste maht on rohkem kui kaks korda eelarvest suurem, on paratamatu, et ka paljud head taotlused võivad jääda rahuldamata. Taotluste eeldatava tiheda konkurentsi olukorras tuleb ka headel ja toetust väärivate projektide korral leppida, et suur osa taotlustest jäävad rahuldamata ning ühelgi toetuse taotlejal ei ole subjektiivset õigust nõuda just oma taotluse rahuldamist. 3) Kaebaja taotluste hindamine toimus kultuuriministri 12.11.2018 määruse nr 4 „Muusikafestivalide ja suursündmuste toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi: määrus nr 4) § 12 lõikes 2 sätestatud hindamiskriteeriumide ja osakaalude alusel ning kooskõlas kultuuriministri 01.01.2022 käskkirjaga nr 171 kinnitatud taotlusvooru hindamismetoodikaga (edaspidi: hindamismetoodika). Taotlusvooru hindamiskomisjon (edaspidi ka: komisjon) on moodustatud kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 174. Komisjoni kuuluvad muusikavaldkonna tunnustatud eksperdid MTÜ-st Eesti Muusikafestivalid, MTÜ-st Eesti Pärismuusika Keskus, Eesti Muusikanõukogust, Eesti Heliloojate Liidust, Eesti Interpreetide Liidust ja Eesti Jazzliidust. Lisaks oli komisjoni töösse kaasatud finantsekspert, kes hindas eraldi kõikide taotluste puhul neljandat hindamiskriteeriumit ehk tegevuste eelarve realistlikkust, sh kuluefektiivsust. Kaebaja esitatud taotlusi hinnati 06.01.2023 toimunud komisjoni koosolekul. Koosoleku arutelu käigus hinnati taotluste tugevusi ja nõrkusi määruse nr 4 § 12 lõikes 2 sätestatud hindamiskriteeriumide raames ja lähtudes taotlusvooru hindamismetoodikast. Komisjon on nõuandev organ ning selle liikmed lähtusid taotluste hindamisel hindamismetoodikast ning oma professionaalsest teadmisest ja kogemusest muusika valdkonnas. Vastustajal ei ole põhjust kahelda hindamiskomisjoni liikmete aususes ega professionaalsuses. 4) Kaebaja taotluse kohta on toodud põhjendused iga hindamiskriteeriumi lõikes. Protokollis toodi välja põhjenduse tuum, st taotluse silmatorkavad tugevad ja nõrgad küljed, mis omasid kaalu lõpphinnangu kujundamisel. Komisjoni liikmete hinnangud, samuti koondhinnang ja sellest lähtudes ka pingerida kujundati lähtudes taotluses toodud teabest. Iga komisjoni liige (kes ei olnud taandatud) esitas koosolekul suuliselt oma arvamuse ja argumendid ning komisjon kujundas nendest lähtudes oma hinnangu taotlusele. Hinnangutele tuginedes koostas komisjon ühiselt lõpliku pingerea. Otsused (sh koondhinded) võeti vastu konsensuslikult, eriarvamusi ei olnud. 5) Kaebuse punktis 3.17. toodud etteheited (projekti eesmärke ja ühiskondlikku tähtsust käsitlevate põhjenduste kohta) ei ole arusaadavad ega selgelt põhjendatud. Eelduslikult viitab kaebaja seejuures taotlusele 1. Selles taotluses välja toodud projekti eesmärgid on: „Arendada erinevate kultuurivaldkondade vahelist koostööd. Väärtustada Eesti muusikat Eesti muuseumites. Väärtustada Ukraina rahva võitlust vabaduse eest, tutvustada nende rahvapilli ja muusikat. Anda võimalust elatise teenimiseks ukraina põgenikul, professionaalsel muusikul“. Komisjon vaatles projekti eesmärke vastavuses taotlusvooru eesmärkidega ning leidis, et kõik taotluses välja toodud eesmärgid ei vasta taotlusvooru eesmärkidele. Vastustajale jääb arusaamatuks, milles seisneb seejuures kaebaja viidatud faktiviga. Lisaks juhib vastustaja tähelepanu sellele, et kaebaja on kaebuse punktis 3.17 rääkinud taotlustest segamini. Kaebaja kirjeldab taotluses 1 (Muuseumimuusika) toodud projekti eesmärke ning projekti raames ukraina muusiku kaasamist, mille järel ütleb, et sellest tulenevalt jääb selgusetuks komisjoni väide „sündmuse mõju piirkonnale on kõrge, samas jääb tegevuste laiem ühiskondlik tähtsus keskmiseks“. Selle hinnangu on komisjon aga andnud hoopis taotluse 2 (Hiiumaa Kirikumuusika Festival) kohta. Laiema ühiskondliku tähenduse puhul hindab komisjon, milline on festivali mõju ja tähendus kogu valdkonnale. See on selgelt erinev regionaalsest mõjust, mille puhul hinnatakse sündmuse toimumise koha põhjendatust, mõju kohalikule elanikkonnale, võimalikult laia piirkondlikku haaret ning sündmusele ligipääsu, samuti

konkurentsivõimekust teiste samas piirkonnas ja valdkonnas toimuvate sündmustega (vt ka hindamismetoodika p 2.2.1.). Tegu on erinevalt mõõdetavate ja hinnatavate asjaoludega, seega võivad need üksteisest erineda. 6) Kaebuse punktis 3.20 väidab kaebaja, et komisjoni hinnang teoste seadete osas on asjatundmatu (puudutab taotlust 2). Vastustaja ei nõustu sellega. Komisjon on nimetatud hinnangu andmisel viidanud taotluse ettevalmistuse astmele, samuti vaadelnud esitatud andmete korrektsust ja põhjalikkust. See, kas ja millisel määral oleks komisjon puuduolevaid andmeid saanud ise tuletada, ei ole selles kontekstis relevantne. Komisjon ei oleks ka saanud andmeid seadete osas ise tuletada, sest komisjonil ei ole kogu infot selle kohta, millistest teostest on taotlejal plaan ning õigus seadeid teha. 7) Taotluse 2 kohta koostatud hinnangus on komisjon välja toonud, et „taotlusvooru keskne sihtrühm ei ole välisturistid“. Kaebaja sellega ei nõustu (kaebuse punkt 3.21) ning väidab, et tegu on faktiveaga. Vastustajale jääb see väide arusaamatuks ning näib, et kaebaja on komisjoni hinnangut valesti lugenud. Eeltoodud lause puudutab taotlusvooru sihtrühma, mitte hinnatava taotluse või projekti oma, nagu ekslikult arvab kaebaja. Taotlusvooru eesmärgid ja sihtrühm on kirjeldatud määruses ning välisturistid selgelt ei ole taotlusvooru keskseks sihtrühmaks. Samuti ei nõustu vastustaja kaebuse punktis 3.21 välja toodud etteheitega, mis puudutab lihtsustatud variantide kasutamist festivali programmis (taotlus 2). Komisjon on vastava seisukoha võtnud taotluses esitatud teabele tuginedes. Näiteks on taotluses kirjeldatud, et „Mika Piiparise helikeel on väga lähedane Soome rahvalauludele ja seetõttu kergesti kuulatav“, samuti, „kuna Eesti heliloojate teosed on kohati komplitseeritud arendusega, esitatakse kontserdil teoste originaalid lauluna harfi saatel.“ Viimase lause on välja toonud ka kaebaja, öeldes, et teoste originaalid harfi saatel tulevad esitusele lisaks Eesti heliloojate teostele (mitte nende asemel), kuid sellist infot taotlusest välja lugeda ei saa. 8) Kaebuse punktis 3.21 seab kaebaja kahtluse alla ka nootide ettevalmistamist puudutava eelarverea kohta antud hinnangu (taotlus 2). Vastustaja sellega ei nõustu ning leiab, et ka see komisjoni seisukoht on korrektne. Festivali programmis tulevad suures osas esitusele heliloojate poolt juba valmis kirjutatud lood ning seaded, mille hulka ei ole taotluses täpsustatud, kirjutatakse enamasti kohe noodiprogrammi (st neile ei ole noodigraafikat vaja). Seega ei ole võimalik tuvastada, milliste teoste noodigraafikaga on tegemist ning kaebaja ei ole seda ka ise täpsustanud. Lisaks on kaebuse punkti 3.21 kohaselt väär komisjoni seisukoht, et „kaasatud ei ole Hiiumaa regionaalset Kultuurkapitali ja teisi kohalikke rahastajaid“ (taotlus 2). Seda kaebaja hinnangul selle tõttu, et Kultuurkapital, milles kaebaja hinnangul selgelt sisaldub ka Hiiumaa ekspertgrupi eraldatud toetus, ja Hiiumaa vallavalitsus, on taotluses toetajatena välja toodud. Erinevalt kaebaja öeldust ei selgu siiski taotlusest, et eelarves väljatoodud Kultuurkapitali panus sisaldab endas ka Hiiumaa kohaliku ekspertgrupi eraldatud toetust. Komisjon ei oleks saanud seda ka eeldada. Hiiumaa Vallavalitsus on küll taotluses välja toodud, kuid selle osas on märgitud, et toetuse eraldamise otsus tehakse märtsis (Kultuuriministeeriumile esitati taotlus detsembris 2022). Lisaks vallavalitsusele kohalikke rahastajaid taotlusesse märgitud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab vastustaja, et ka rahastajaid puudutav komisjoni põhjendus on korrektne. 9) Mõlema taotluse osas on komisjon korduvalt oma hinnangus välja toonud taotluse madalat ettevalmistuse ja põhjalikkuse taset ning heitnud ette taotluse ning selles kirjeldatud tegevuste üldsõnalisust. Mitmed komisjoni põhjendused, mille ümberlükkamist kaebaja taotleb, kirjeldavad seda, kuidas teatud info on taotlusest puudu või ei ole esitatud piisavalt põhjalikult. Tegu on vaid fakti nentimisega – et taotluses esitatud andmed on üldsõnalised – mistõttu jääb vastustajale arusaamatuks, kuidas võivad sellised etteheited olla asjatundmatud või kujutada endast faktivigu.

10) Lähtudes hindamismetoodika punktist 1.15 peab taotluse rahastamise kaalutlemiseks taotluse lõplik punktisumma olema vähemalt 65 punkti 100-st. Kaebaja taotluse 1 lõplik punktisumma (koondhinne) on 61,71 punkti ja taotluse 2 lõplik punktisumma (koondhinne) on 62,29 punkti. Hindamiskomisjoni hindamistulemuste põhjal ning hindamismetoodika punktide 1.15 ja 1.20 alusel ei kuulu taotlused rahuldamisele. Komisjon ei teinud otsust, vaid ettepaneku ministrile. Otsuse tegi minister lähtudes komisjoni ettepanekust. Selline menetlus on õiguspärane ja kooskõlas HMS-ga. Konsensus hinnangute andmisel tähendab seda, et kõik komisjoni liikmed, kellel oli konkreetse taotluse osas õigus hinnangut anda, andsid selle üksmeelselt. Kui komisjoni liikmel oli taotluse osas huvide konflikt, siis see fikseeriti (leitav protokollide konteineris, lisa 5), komisjoni liige lahkus selle taotluse hindamise ajaks ruumist ning tal puudus õigus taotlusele oma hinnangut või seisukohta anda. Komisjoni koosoleku ajal viibis ruumis ka mitu ministeeriumi teenistujat, kes komisjoni töös ei osalenud, kuid kes aitasid tagada komisjoni töö korrektsust ja objektiivsust, sealhulgas seda, et taotlusest huvitatud isikud konkreetse taotluse hindamise ajaks ruumiks lahkuks. Sellest tulenevalt ei ole vastustajal alust kahelda komisjoniliikmete erapooletuses. Vastustaja ei saa nõustuda kaebuse punktides 3.4 ning 3.8. väljatooduga, mille kohaselt minister ei tutvunud ega süvenenud protokollis olevatesse põhjendustesse, samuti väitega, et vaidlustatud käskkirja näol on tegu suvaaktiga. Need väited on meelevaldsed ning tõendamata. Vaidlustatud käskkirja allkirjastades kinnitab minister, et käskkirjas, sealhulgas protokollis kirjeldatu, väljendab tema tahet. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Sama sätte teise lause kohaselt esitatakse haldusakti põhjendus haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Põhjendused otsuse tegemisel on leitavad protokollist ning viide komisjoni protokollile on haldusakti ehk ministri käskkirja preambulas. Viide on selge ja täpne, seega ei saa nõustuda kaebuse punktiga 3.7, et viide komisjoni protokollile on käskkirjas kaudne ja umbmäärane. Samuti ei ole korrektne kaebuse punktis 3.8. toodu, et kui minister lähtunuks protokollis olevatest põhjendustest, pidanuks need kohustuslikus korras ka käskkirjas kirjas olema – viitamine on õiguspärane ja lubatud HMS § 56 lõike 1 järgi. 11) Kaebuses viimasena toodud etteheide, et vastustaja ei võimalda hindamiskomisjoni protokollile vaide esitamist, ei ole asjakohane. Esiteks ei ole hindamiskomisjoni protokoll eraldiseisvana vaidlustatav, kuivõrd kujutab endast enne vaidlustatud käskkirja välja andmist toetuse andja sisemist töödokumenti. Protokollis sisalduvad põhjendused on vaidlustatavad käskkirja kui haldusakti raames. Teiseks ei ole vaide esitamist piiranud mitte vastustaja enda kaalutlusel, vaid vaide esitamise keeld tuleneb HMS § 71 lõikest 2. Selle kohaselt ei saa vaiet esitada haldusorgani, kelle üle teostab teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsus, akti või toimingu peale. Kultuuriministeeriumi üle teostab järelevalvet Vabariigi Valitsus ning sellest tulenevalt tuleb Kultuuriministeeriumi poolt tehtud otsuste osas pöörduda otse kohtusse.

KOHTU PÕHJENDUSED

dokumendid esitada kohtule 11.01.2024, mida kaebaja ka tegi. Kaebaja 11.01.2024 menetlusdokument koos lisadega tuleb võtta asja juurde.

ministrini 06.01.2023. See tähendab, et kuigi ministri allkiri viibis, siis dokument komisjoni liikme muutmise kohta oli komisjoni koosoleku ajaks olemas. Veelgi enam – minister allkirjastas toetuse eraldamise käskkirja 08.03.2023. Käskkirjas sisaldub viide komisjoni protokollile, kus on toodud välja M. Lõhmuse osalemine komisjoni töös (sh 06.01.2023 hindamiskoosolekul). Käskkirja allkirjastades kinnitas minister, et käskkirjas ja protokollis kirjeldatu (sh M. Lõhmuse osalemine 06.01.2023 hindamiskoosolekul), väljendas tema tahet. Seega kiitis minister käskkirja allkirjastades komisjoni töö heaks, sh ka M. Lõhmuse osalemise 06.01.2023 hindamiskoosolekul.

ebaõige. Ka on kohtud rõhutatud, et arvestades taotlusvooru olemust ja eesmärki, ei saa eeldada, et hindamistulemus oleks kõikides aspektides üheselt mõõdetav. Kohtud on möönnud, et vastustaja võis vaidlustatud käskkirja põhjendamisel tugineda hindamiskomisjoni koosoleku protokollile ning oleks põhjendamatu eeldada, et haldusorgani juht viiks kogu haldusmenetluse ise algusest lõpuni läbi. Seega analoogsed väited käesolevas kaebuses ei viiks tõenäoliselt kaebuse rahuldamiseni, kuna hindamiskomisjoni töökorraldus on analoogne varasemalt kohtuliku kontrolli läbinud menetlusele. Kohus siiski märgib, et olukord, kus hindamiskomisjoni liikmed on seotud projektidega, mis konkureerivad piiratud ressurssi tingimuses toetusele koos teiste taotlustega, mille kohta needsamad komisjoni liikmed annavad oma hinnangu ja määravad projekti edukuse, tekitab küsimuse näivuse aspektist. Selline hindamise korraldus ei näi kõrvaltvaatajale õiglane ega läbipaistev, kuigi komisjoni liikmed end otseselt endaga seotud taotluste hindamiselt taandavad. Kohus möönab, et reaalset huvide konflikti tõendada sellises olukorras on raske ning seda ei pruugigi tegelikkuses eksisteerida. Sellele vaatamata tuleb püüelda hindamise korralduse poole, mis mitte üksnes ei oleks sisuliselt õiglane ja läbipaistev, vaid ka näiks kõrvaltvaatajale ning protsessis osalejale sellisena. HMS §-s 1 on haldusmenetluse läbiviimisel rõhutatud selle kohtuliku kontrolli vajadust. See hõlmab ka haldusmenetluse asjakohast dokumenteerimist. Kuigi hindamisotsuste kohtulik kontroll on piiratud, on üldises plaanis siiski kontrollitav ka hindamiskomisjoni tegevus, seda enam, et hindamiskomisjoni põhjendused ongi haldusakti kogu põhjenduseks ja minister sinna omalt poolt midagi ei lisa. Sellisena oleks kohtu arvates vajalik hindamiskomisjoni protokollides fikseerida hindamise tulemused erinevate hindamiskriteeriumide lõikes (vaja ei ole isikustatult). Praegu sisaldab protokoll üksnes taotlusele antud koondpunktisummat, mis võimaldab koos komisjoni põhjendustega üksnes oletada, millise punktisumma on taotlus kogunud erinevate hindamiskriteeriumide lõikes. Kohtu arvates peaks taotlejale olema teada koondhinde kujunemine erinevate hindamiskriteeriumide lõikes. Kasvõi selleks, et järgmisel korral esitada edukamat taotlust.

uuesti. Kohus möönab, et hindamise jätkamist kaebaja taotluste uuesti läbivaatamise teel ei pruugi käesoleval ajal enam olla võimalik praktikas teostada. Hindamiskomisjon on oma tegevuse lõpetanud ja selle taaselustamine ei pruugi olla võimalik ega ka mõistlik. Samuti ei pruugi kaebaja planeeritud projekte olla võimalik algselt kavandatud kujul ellu viia 2024. aastal (pole näiteks võimalik rakendada samu inimesi, kontserdipaigad pole saadaval jms), st vajalik oleks taotluste muutmine või kogunisti uute esitamine. Kohus märgib, et kohtuotsus ei tekita vastustajale kohustust maksta välja kaebaja taotletutud toetust, mille eelduseks on siiski kavandatud projektide tegelik ellu viimine. Üheks võimaluseks kaebaja rikutud õiguste heastamiseks oleks kaebajale hüvitada tõendatud kulud, mis tal tekkisid taotluse ettevalmistamise ja menetlemise käigus. Analoogse võimaluse sätestab riigihangete seaduse § 217 hankemenetluses, st pakkujal on õigust nõuda hankijalt pakkumuse esitamisega seotud kulude, kaasa arvatud pakkumuse ettevalmistamise ja riigihankes osalemisega seotud mõistlike kulude hüvitamist, kui ta tõendab, et hankija rikkus riigihanke korraldamist reguleerivaid sätteid, sealhulgas tunnistas riigihanke põhjendamatult kehtetuks, ja ilma rikkumiseta oleks temaga hankelepingu sõlmimine olnud tõenäoline. Samas ei saa kohus välistada ka muude heastavate kokkulepete sõlmimist poolte vahel. Pole ka välistatud, et kohtumenetluse tagajärjeks on pelgalt veendumine õigusakti õigusvastasuses. See võib omada tulevikku suunatud preventiivset toimet. Kohus märgib, et käesolev otsus ei mõjuta nende isikute õigusi, kes ei ole “Muusikafestivalid ja suursündmused“ taotluste 2023. a I vooru otsuseid tähtaegselt vaidlustanud.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.