Korrakaitse › Vanglad

õigeaegselt ravimeid ning need väljastati kella 09.45 ajal. X esitas 26.10.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses kaebaja au ja hea nime teotamisega kaasvangide ja vanglaametnike poolt. Lisaks taotles X elektroonilise järelevalve all koju saatmist, perekonnanime vahetamise võimaldamist ning menetluse kinniseks kuulutamist, kaebaja nime valede eest kaitsmist ning kaebaja ema ja abikaasa kaitsmist. Tallinna vangla lahendas 12.12.2021 vastuses nr 5-37/21/258-2 X 6 vanglale perioodil 13.10.2021 - 03.11.2021 sarnastel asjaoludel esitatud kahjunõuet, sh 26.10.2021 registreeritud kahjunõude nr 5-37/21-269-1 ja 28.10.2021 registreeritud kahjunõude nr 5-37/21/270-1. Vangla jättis kaebaja kahjunõuded rahuldamata. Tallinna Halduskohus tagastas 20.09.2022 kohtumäärusega X kaebuse nõuete osas, milles kaebaja taotles elektronvalve all vanglast vabastamist; oma nime valede eest kaitsmise, ning kaebaja ema ja abikaasa kaitsmise, samuti kaebajale perekonnanime vahetamise võimaldamise osas. Kohus võttis X kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes menetlusse. 12.12.2022 esitas kaebaja kaebuse nõude täpsustuse, milles väljendas soovi, et kohus mõistaks vastustajalt välja mittevaralise kahju eest õiglase hüvitise kohtu äranägemisel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja taotleb Tallinna vanglalt RVastS § 9 lg 1 alusel au ja hea nime teotamise eest mittevaralise kahju eest õiglase hüvitise väljamõistmist kohtu äranägemisel. 26.10.2021 Tallinna vanglas registreeritud (reg nr 5-37/21/269-1) taotluses (koostatud 22.10.2021) taotles kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist summas 5700 eurot. Taotluse põhjenduste kohaselt on „täna enne 8.00“ rikutud kaebaja au ja head nime ning teda on süüdistavalt alandatud. Kaebaja väitel on ta aru saanud, et osakonnajuhataja on enda poolt teinud kõik, kuid rikkumised lähevad järjest hullemaks – inimesed sõimavad, valvur Aare räägib kõik vangidele ette, sõimavad omavahel petuhhiks pärast pedofiiliks sõimamist, nimetavad kaebaja täispika nime koos roppustega, seades sellega mh ohtu ka kaebaja ema ja abikaasa. Medõde Eerika räägib vangidele edasi. Kaebaja märgib, et lõhkus mõnitavate väljendite tõttu ära ka oma veekeetja. 08 kambris viibides ei osutatud kaebajale ka meditsiiniabi ja kuigi kaebaja kolm tundi karjus, ei saadetud isegi medõde. 28.10.2021 Tallinna vanglas registreeritud (reg nr 5-37/21/270-1) taotluses (koostatud 23.10.2021) taotles kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist summas 1700 eurot. Taotluse põhjenduste kohaselt on 23.10.2021 terve päev nimetatud kaebaja nime koos roppude süüdistavate, au ja head nime teotavate väljenditega, seades ohtu kaebaja ema ja naise, kuna kaebaja kodu on internetis isiku nime järgi leitav. 23.10.2021 hommikul ei saanud kaebaja õigeaegselt ravimeid ning need väljastati kella 09.45 ajal. 12.12.2022 kohtule esitatud kokkuvõtlikes seisukohtades on kaebaja muuhulgas viidanud järgmistele asjaoludele: vangla rikkumiste tõttu on kaebajal tekkinud posttraumaatilise stressi tagajärjel pöördumatud psüühilised häired. Kaebaja märgib, et ta ei saa ise aru, mis on meelepete ja mis ei ole. Tervisehäire – skisofreenia - on 2022. aasta detsembri seisuga süvenenud. Kaebajale on tekitatud vangla poolt valede diagnooside panemisega ja raske haiguse eiramise tõttu tervisekahjustus. Kaebaja väitel on vangla rikkunud HMS § 54 ja § 56, väljastades 2021. aastal oma suva järgi dokumente, mis ei ole proportsionaalsed. Samuti ei ole proportsionaalsed vanglajuristi kohtuteesid, kuna ta tsiteerib arsti. Vastustaja kaebajaga ei nõustu ja leiab, et kaebus ei ole põhjendatud. Tallinna vangla lahendas X taotlused nr 5-37/21/269-1 ja 5-37/21/270-1 ning veel 4 tema nõuet ühises menetluses 12.12.2021 vastusega nr 5-37/21/258-2 ning jättis X taotlused rahuldamata. Riigivastutuse

seaduse (RVastS) § 9 lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja väitel on Tallinna vangla tegevuse tõttu teotatud tema au ja head nime. Väidetavalt on vanglaametnikud kaasvangidele tema kohta valeinfot andnud, mistõttu 23.10.2022 kasutasid vangid tema kohta ebatsensuurseid sõnu ja hakkasid teda põhjendamatult „p“-tähega sõnaga kutsuma. Samuti on valvurid öelnud „petuhh, mida sa kired siin“. Vangla on kahju hüvitamise taotluste menetlemisel asjaolusid kontrollinud ja tuvastanud, et tegelikkuses keegi kaebajat ei ole mõnitanud, taga ei rääkinud ega solvanud, teda ei ole alandatud ega rikutud muul sarnasel moel tema õigusi. Kaebaja väide, et vanglaametnikud on käinud kaebaja kohta mingisugust informatsiooni kaasvangidele jagamas on alusetu, paljasõnaline ja tõendamata. Vanglateenistujatel on kohustus järgida „Vanglateenistuja eetikakoodeksit“ ning järgida punktist 1.7 tulenevat nõuet mitte avaldada talle ameti tõttu teatavaks saanud infot kõrvalistele isikutele. Vanglateenistujad teavad, et eetikakoodeksi mittejärgmise korral on võimalik isik vastutusele võtta ja distsiplinaarkorras karistada, mistõttu tööalast teavet kõrvalistele isikutele, sh teistele vangidele, ei levitata. Alust kahtlustuseks, et vanglaametnikud võiksid olla kaebaja suhtes vääritult käitunud, ei ole. Vanglaametnikele ei ole teada ka ühtegi olukorda, mil keegi kaasvangidest oleks kaebajaga ebakorrektselt käitunud. Tallinna vangla esimese üksuse lukk-kambrid OK4-08 ja OK4-09, milles kaebaja oktoobris 2021 paiknes, asuvad väljaspool eluosakonda koridoris ja nende kõrval kambreid ei asetse. Vangidel koridoris paiknevatele lukk-kambritele vaba juurdepääs puudub, sest eluosakonnast välja saab vang liikuda üksnes vanglaametnikust saatjaga (VSkE § 8 lg 3). Seega eluosakonna vangid kaebajaga läbi kambri ukse suhtlemas käia ei saanud. Vangiregistri andmetel ei ole 23.10.2021 kaebajaga seonduvalt ühtegi ettekannet vanglaametnike poolt koostatud. Ettekanded on koostatud 06.10.2021, 20.10.2021 ja 28.10.2021. Vanglaametnike ettekanded, kanded kaebaja tervisekaardis ja kaebaja vanglale esitatud pöördumised kinnitavad, et kaebajal esineb sundmõtteid, paranoiasid ning kuulmismeelepetteid. Tervisekaardi sissekannete kohaselt on kaebaja juba 27.07.2020 palunud end paigutada võimalikult vaiksesse kambrisse, kuna muidu hakkab hääli kuulma (haigusjuht A12907 20); 31.08.2020 on kurtnud, et kuuleb hääli (haigusjuht A14970 20); 05.11.2020 on kurtnud, et kuulmine ja silmanägemine on ülitundlik, esinevad "hääled", mis teevad paranoiliseks (haigusjuht A19302 20); 09.11.2020 on väitnud, et kuuleb hääli, mis vestluste käigus väidetavalt taanduvad (haigusjuht A19470 20); 19.11.2020 on väitnud häälte kuulmist (haigusjuht A20128 20); 21.11.2020 on väitnud, et kuuleb peas hääli, kuid ei mäleta, mida hääled räägivad, v.a seda, et need käsivad meedikut lüüa (haigusjuht A20196 20); 12.04.2021 on viidanud abivajadusele seoses peas olevatele häältele, mis mõnitavad ja teevad taotluse esitaja üle nalja (haigusjuht A6282 202); 14.09.2021 on märkinud, et hääled olid peas neli tundi (haigusjuht A6124 202); 18.09.2021 on kurtnud, et kuuleb „saatana hääli“ (haigusjuht A6124 202); 07.10.2021 on kurtnud, et peas olevad hääled ütlevad talle rõvedaid „p“ tähega asju (haigusjuht A17131 20); 08.10.2021 on palunud kambri juurde tulnud meditsiinitöötajal uurida, mis kisa ja karjumine kõrval kambrist tuleb - tegelikkuses mingit kisa ei olnud; 14.10.2021 viitas kambri kõrvalt tulevatele häältele, mis narrivad ja mõnitavad (haigusjuht A17131 20); 16.10.2021 on kurtnud „vaimset peavalu“ ning hääli peas ja et kõik teda mõnitavad (haigusjuht A17131 20); 28.10.2021 on kaevanud, et kogu öö olid ümberringi kuskil kaugemal hääled nagu oleks palju rahvast ning hiljem täpsustanud, et need hääled olid tema enda peas (haigusjuht A17864 20). Seega võib kaebaja küll olla oma peas kuulnud enda kohta käivaid erinevaid väljendeid (võimalik, et ka solvavaid ja alandavaid), kuid need on tema skisofreenilised kuulmismeelepetted, mitte reaalselt aset leidnud vestlused. Vastustaja ei ole oma tegevusega kaebaja au ja head nime teotanud ega tema väärikust alandanud. Vastustaja on seisukohal, et kaebajale ei ole sellist mittevaralist kahju tekkinud, mis tuleks Tallinna vanglal

talle hüvitada. Samuti 23.10.2021 tervisekaardi sissekandes ühtegi märget selle kohta, et kaebajale oleks hommikune ravim jäetud õigeaegselt väljastamata, ei ole. OK-09 kambri juures oleva videokaamera salvestiselt nähtub, kuidas meditsiinitöötaja on kell 08.44 kaebaja kambri juures ning annab talle ravimi. Eelnevast tulenevalt ei viita ükski vanglale kättesaadav tõend sellele, et kaebaja oleks vanglas meditsiinilise abita jäänud või temale vangla osutatud ravi oleks võinud olla ebaõige. Vangla on seega seisukohal, et kaebajale on vanglas osutatud pidevat ning asjakohast tervishoiuteenust.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kirjalikus menetluses tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike seisukohtadega, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Haldusasjast nähtuvalt kinnipeetav X (edaspidi kaebaja) esitas perioodil 13.10.2021 03.11.2021 Tallinna vanglale (edaspidi vastustaja) sarnastel asjaoludel (sh seoses kaebaja au ja hea nime teotamisega, kaebaja kaasvangide ja vanglatöötajate poolt „pederastiks“ ja „pedofiiliks“ sõimamine, esmaabi mitteandmine, ravimite mitteõigeaegne andmine) 6 kahjunõuet, lisaks taotlused nr 5-37/21/269-1 ja nr 5-37/21/270-1. Tallinna vangla lahendas X kuus kahju hüvitamise taotlust (sh taotlus nr 5-37/21/269-1 mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5700 eurot ning taotlus nr 5-37/21/270-1 mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1700 eurot). Tallinna vangla 12.12.2021 vastuses nr 5-37/21/258-2 jäeti X taotlused rahuldamata. X esitas 26.10.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja märgib, et on esitanud Tallinna vanglale kahju hüvitamise nõude summas 1700 eurot seonduvalt 23.10.2021 intsidendiga ning kahju hüvitamise nõude summas 5700 eurot. Kaebaja palub hüvitada talle kahju, samuti kaitsta tema nime valede eest. Kahju on väidetavalt tekitatud kaebajale tema au ja hea nime teotamisega kaasvangide ja valvurite poolt. Kaebaja väitel on kasutatud p- tähega sõna ning väljendit „petuhh, mida sa kired siin“. Kaebaja väitel on ohtu seatud tema ema ja abikaasa, kuna vangid saavad välja helistada ja teavad kaebaja aadressi. Samuti valvurid käivad osakonnas ja kannavad informatsiooni ette. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kohus osutab, et lähtudes 26.10.2021 kohtule esitatud kaebusest, milles kaebaja märgib, et on esitanud kohtule kaks kahjunõuet (summas 5700 eurot ja 1700 eurot), kohus käesoleva haldusasja raames käsitleb 26.10.2021 vanglas registreeritud (taotluse kuupäev 22.10.2021) kahjunõuet nr 5-37/21/269-1 mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5700 eurot ning 28.10.2021 vanglas registreeritud (taotluse kuupäev 23.10.2021) kahjunõuet nr 5-37/21/270-1 mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1700 eurot. Tallinna vangla lahendas nimetatud kahjunõuded 12.12.2021 vastuses nr 5-37/21/258-2 koos nelja sarnetel asjaoludel esitatud kahjunõudega ning jättis X taotlused rahuldamata. Seega on kaebaja nimetatud kahe kahjunõude (nr 5-37/21/269-1 ja nr 5-37/21/270-1) osas läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Kohus selgitab, et ei analüüsi ega hinda sisuliselt käesolev kaebuse raames kaebaja väiteid ning etteheiteid seonduvalt vangla poolt valede diagnooside panemisega, raske haiguse eiramisega ning seeläbi tervisekahjustuse tekitamisega, samuti tervisehäire- skisofreenia –

süvenemisega 2022. aasta detsembris, kuna eelnimetatud etteheiteid ei esitanud kaebaja vanglale oma kahjunõuetes nr 5-37/21/269-1 ja nr 5-37/21/270-1. Seega kohus jätab kaebaja väited, mis ei seondu käesoleva kaebuse esemega, tähelepanuta kui asjassepuutumatud. Seejuures on asjakohatu ka kaebaja esitatud väide vangla juristi kohtuteeside ebaproportsionaalse sisu kohta. Kohus analüüsib kaebuse raames kaebaja poolt mittevaralise kahju hüvitamise taotlemise põhjendatust seonduvalt Tallinna vanglas 22.10.2021 ja 23.10.2021 kaebaja au ja hea nime teotamisega, sest kaebaja käsitles vanglale esitatud taotlustes nr 5-37/21/269-1 ja nr 5-37/21/270-1 vanglas 22.10.2021 ja 23.10.2021 aset leidnud sündmusi. Kohus osundab, et Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kahju hüvitamise üldistest põhimõtetest tulenevalt peavad kahjuhüvitise nõudmiseks olema täidetud järgmised põhilised tingimused: isikul kahju tekkimine, avaliku võimu kandja õigusvastane ja kannatanu õigusi rikkuv tegevus ning põhjuslik seos õiguste rikkumise ning kahju tekkimise vahel. Kui kasvõi üks nendest tingimustest puudub, kahju hüvitamist ei järgne. Riigivastutuse üldpõhimõtete kohaselt tekib õigusvastase toimingu või haldusaktiga tekitatud kahju rahalise hüvitamise nõudeõigus alles siis, kui teised õiguskaitsevõimalused on ammendatud. RVastS § 9 lg 1 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju rahas vaid juhul, kui on toimunud süüliselt väärikuse alandamine, tervise kahjustamine, vabaduse võtmine, kodu ja eraelu puutumatuse rikkumine või sõnumi saladuse rikkumine või au ja hea nime teotamine ning kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Seega peab olema tegemist intensiivse õiguste rikkumisega, et isikul tekiks õigus saada kahju rahalist hüvitamist. Kohtupraktika kohaselt tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-10-14, p 12.2). Kohus märgib, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on Eesti õigustraditsioonis erandlik ja piiratud (Riigikohtu 09.12.2015 lahend asjas nr 3-3-1-4215, p 29). Igasugune põhiõiguste rikkumine või riive ei pruugi tuua kaasa kahju hüvitamist rahas. Mittevaralise kahju ulatuse ja hüvitise otsustab kohus diskretsiooni alusel oma siseveendumuse kohaselt, võttes kõiki olulisi asjaolusid arvesse kogumis, arvestades iga konkreetse rikkumise asjaolude, rikkumise raskusastme ja nende kumulatiivse mõjuga (Riigikohtu 10.10.2013 lahend asjas nr 3-3-1-38-13, p 21; 17.12.2014 lahend asjas nr 3-3-1-7014, p 24). Kohtupraktikas on leitud, et kinnipidamisega kaasnevad mõõdukad kannatused ja ebameeldivused ei kujuta endast siiski automaatset inimväärikuse rikkumist, vaid need peavad ületama teatud raskusastme, mida tuleb üldjuhul hinnata juhtumipõhiselt (Riigikohtu 31.12.2014 lahend asjas nr 3-4-1-50-14, p 33). PS §-s 17 sätestatakse: Kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Riigikohus on 12.06.2012 lahendis asjas nr 3-3-1-3-12 (p-d 41 ja 42) selgitanud au ja hea nime riive ja kaitse õiguslikku regulatsiooni: „/.../ 41. Au ja head nime riivavate haldustoimingute õiguspärasuse hindamisel tuleb esmajoones lähtuda HMS §-st 107. Vaidluses sellise toiminguga tekitatud kahju üle kuuluvad RVastS § 7 lg-st 4 tulenevalt täiendavalt kohaldamisele ka VÕS §-d 1046 ja 1047 osas, milles need ei ole vastuolus haldusõiguslike normidega. Kolleegium peab vajalikuks veel kord rõhutada, et avalik-õiguslikus suhtes isiku au ja head nime riivavate avalduste tegemiseks peab olema seaduslik alus, st avaldamise õiguspärasuseks ei piisa ainuüksi faktiväidete ja väärtushinnangute kooskõlast VÕS §-dega 1046 ja 1047. 42. VÕS §-des 1046 ja 1047 ning Riigikohtu senises praktikas eristatakse vaidlustes au ja hea nime teotamise üle faktiväiteid ja

väärtushinnanguid. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus on kohtumenetluses tõendatav. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, kuid selle tõesust ei saa tõendada. Tulenevalt faktiväidete esitamise kontekstist ja viisist võivad ka need võimaldada väärtushinnanguid. /.../ Faktiväitega on maine kahjustamine õigusvastane, kui faktiväide ei vasta tõele. Tsiviilõigussuhetes loetakse õigusvastaseks ebakohane, st põhjendamatu või ebasünnis väärtushinnang. Ebakohane on ka ilmselgelt vulgaarne, inimväärikust alandav või inimest mõnitava tähendusega või ähvardusi sisaldav hinnang. Väärtushinnang on põhjendamatu, kui hinnang on kujundatud ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata asjaolusid või nende puudumist. Väärtushinnangu avaldamise õigusvastasuse hindamisel peab kohus arvestama rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega tagatud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel, aga ka seda, kas rikkumine oli õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p-d 17 ja 20; 23. jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1152-09, p 15 koos täiendavate viidetega). Need põhimõtted on kohaldatavad ka au ja head nime riivavate haldustoimingute puhul, arvestades eespool, p-s 41 märgitud erisusi. /.../“. Eeltoodule tuginedes kohus toob välja, et antud juhul mittevaralise kahju hüvitamise taotluse rahuldamiseks tuleb tuvastada, kas vastustaja tegevus oli kaebaja suhtes õigusvastane ja süüline ning kas vastustaja käitumine on põhjustanud kaebajale mõne eelnimetatud kahjuliku tagajärje. Samas tuleb silmas pidada, et kui kasvõi üks ülalloetletud kahjunõude rahuldamise eeldustest on täitmata, siis puudub alus kahjunõude rahuldamiseks. Kaebaja väitel on nii vanglaametnikud kui kaaskinnipeetavad teda suuliselt mõnitanud, solvanud ja alandanud, millega on ohtu seatud ka kaebaja ema ja abikaasa. Kohus viitab, et antud juhul ei ole asjaoludest nähtuvalt tegemist, kaebaja ise seda ka ei väida, et vangla oleks kaebajaga seoses kirjalikult avaldanud tema kohta ebaõigeid faktiväiteid või väärtushinnanguid (nt vanglasiseselt või vanglaväliselt). Kaebaja seob oma au ja hea nime teotamise väidetavalt solvavate, roppude, alandavate väljendite suulise kasutamisega kaasvangide ja vanglatöötajate poolt. Vastustaja selgituse kohaselt kaebaja paiknes 2021 oktoobris vangla I üksuses kambrites OK4-08 ja OK4-09 (ajavahemikul 23.09.2021 - 18.10.2021 kambris OK-08). Üksuse juhi selgituse kohaselt on kaebaja väitnud, et kuuleb hääli. Vastustaja kinnitusel kambrite juures asuvate kaamerasalvestiste vaatlusel on tuvastatud, et kaebaja väidetud sündmuste ajal kambri juures teisi kinnipeetavaid ei viibinud, samuti ei tuvastatud kambri lähedal vanglaametnikke. Üksuse juhi selgitusel ei ole naaberkambri kinnipeetavad kaebajale saanud ka midagi karjuda, kuivõrd kõrval kambrites kedagi ei ole. Eeltoodut on üksuse juht vestluse ajal kaebajale selgitanud ning temale tundus, et kaebaja sai sellest ka aru. Ka valvuritega vestlemisel ei ole kaebaja väited kinnitust leidnud - keegi osakonnas ei ole karjunud ega käitunud kohatult. Üksuse juhi selgitustest ilmneb, et kaebaja ei mäleta kõikide (nt 25.10.2021) vanglale esitatud pöördumiste kirjutamist, väites et kirjutas psühhoosis viibides. Seejuures kaebaja kambris asuva kaamera salvestistelt nähtub, et karjub ja laamendab kaebaja ise. Lisaks on üksuse juht selgitanud, et kambriterminal on kaebaja puhul olnud blokeeritud siis, kui ta häirib valvemeeskonna tööd ja seetõttu ei ole võimalik võtta vastu teiste isikute kõnesid – järelevalvet kaebaja üle on sellisel juhul teostatud kaamerate teel. Vangla vastusest kaebaja kahjunõuetele nähtub, et kaebaja käitumise kohta on koostatud mitmeid ettekandeid. Näiteks 06.10.2021 (ettekanne nr1-21-9695) helistas kaebaja kambris nr OK4-08 viibides terve öö järjepidevalt valveruumi, väites, et kõrval kambris sõimab keegi teda läbi seina kogu aeg „pederastiks“ ja ta kardab oma elu pärast; 20.10.2021 (ettekanne nr 1-21-10157) helistas kaebaja kambris nr OK4-09 viibides öösel valveruumi ning ähvardas end tappa, kurtes, et keegi peksab tema kambri seina ja kõrval kambris räägivad temast halba ning tema au on

õhtul väga riivatud; 28.10.2021 (ettekanne nr 1-21-10424) väitis kambris nr OK4-09 paiknev kaebaja, et kuuleb kõrval olevatest kambritest pidevalt hääli ning keegi sõimab teda ja ta ei suuda seda enam taluda. Kohtule esitatud kaebaja tervisekaardi sissekannetest (vangla 26.10.2022 vastuse lisa 4) nähtuvalt on kaebaja meditsiinitöötajatele väitnud „häälte“ kuulmist juba ka varasemalt. 27.07.2020 on kaebaja palunud end paigutada võimalikult vaiksesse kambrisse, kuna muidu hakkab hääli kuulma (haigusjuht A12907 20); 31.08.2020 on kurtnud, et kuuleb hääli (haigusjuht A14970 20); 05.11.2020 on kurtnud, et kuulmine ja silmanägemine on ülitundlik, esinevad "hääled", mis teevad paranoiliseks (haigusjuht A19302 20); 09.11.2020 on väitnud, et kuuleb hääli, mis vestluste käigus väidetavalt taanduvad (haigusjuht A19470 20); 19.11.2020 on väitnud häälte kuulmist (haigusjuht A20128 20); 21.11.2020 on väitnud, et kuuleb peas hääli, kuid ei mäleta mida hääled räägivad, v.a seda, et need käsivad meedikut lüüa (haigusjuht A20196 20); 12.04.2021 on viidanud abivajadusele seoses peas olevatele häältele, mis mõnitavad ja teevad taotluse esitaja üle nalja (haigusjuht A6282 202); 14.09.2021 on märkinud, et hääled olid peas neli tundi (haigusjuht A6124 202); 18.09.2021 on kurtnud, et kuuleb „saatana hääli“ (haigusjuht A6124 202); 07.10.2021 on kurtnud, et peas olevad hääled ütlevad talle rõvedaid „p“ tähega asju (haigusjuht A17131 20); 08.10.2021 on palunud kambri juurde tulnud meditsiinitöötajal uurida, mis kisa ja karjumine kõrvalkambrist tuleb - tegelikkuses mingit kisa ei olnud; 14.10.2021 viitas kambri kõrvalt tulevatele häältele, mis narrivad ja mõnitavad (haigusjuht A17131 20); 16.10.2021 on kurtnud „vaimset peavalu“ ning hääli peas ja et kõik teda mõnitavad (haigusjuht A17131 20); 28.10.2021 on kaevanud, et kogu öö olid ümberringi kuskil kaugemal hääled nagu oleks palju rahvast ning hiljem täpsustanud, et need hääled olid tema enda peas (haigusjuht A17864 20). Asjaolule, et kaebaja kuuleb olematuid asju, osutab vangla kinnitusel kaebaja ka ise oma 24.09.2021, 26.09.2021, 27.09.2021, 29.09.2021 pöördumistes vanglale (vangla 26.10.2022 vastuse lisad 5-8 ja 9). Kaebaja on pöördumistes väitnud muuhulgas häälte kuulmist ning paranoiat, et inimesed räägivad teda taga; hallutsinatsiooni ja meeltesegadust ning reaalsusest mittearusaamist. Kohtu hinnangul kinnitavad tuvastatud asjaolud kogumis seda, et tegelikkuses keegi kaaskinnipeetavatest ega ka vangla töötajatest kaebajat 22.10.2021 ja 23.10.2021 ei ole mõnitanud, taga rääkinud, solvanud, alandanud ega rikkunud muul sarnasel moel kaebaja õigusi, sh teotanud kaebaja au või head nime. Vastupidist kinnitavad tõendid asjas puuduvad. Vastustaja on välja toonud, et kahju hüvitamise taotluste lahendamisel on tuvastatud, et kaebaja kõrval kambrites ühtegi kinnipeetavat ei paiknenud, samuti kinnipeetavaid kaebaja kambri juures ei viibinud, ning vanglaametnikele ei ole teada ühtegi olukorda, kui keegi kinnipeetavatest oleks kaebajaga ebakorrektselt käitunud. Vangla selgitustest ilmneb, et kambrid OK4-08 ja OK4-09, milles kaebaja 2021. aasta oktoobris ja novembris paiknes, asuvad koridoris, kuhu kinnipeetavatel vaba juurdepääs puudub, lisaks asuvad nimetatud kambrid koridori erinevates nurkades, mistõttu ei ole ka kohtule usutav, et kaebaja mõlemas kambris viibimise ajal kaaskinnipeetavate väidetavat ebakorrektset käitumist võinuks kogeda. Vanglaametnike kinnitusel ei ole nemad kaebaja suhtes ebakorrektselt käitunud. Arvestades ka kaebaja tervisekaardis kajastuvaid andmeid ning „häälte“ kuulmise kohta tema enda esitatud pöördumisi, on eluliselt usutav, et kaebajaga väidetud sündmusi tegelikkuses ei toimunud. Eelneva alusel kohus leiab, et kahju hüvitamise taotluste menetlemise käigus tuvastatud asjaoludest ei selgu ning kogutud tõendid ei kinnita kaebaja väidetud sündmuste, mis oleks toonud kaasas kaebaja au ja hea nime teotamise, toimumist. Alusetud on ka kaebaja väited tema ema ja abikaasa ohtu sattumise kohta. Seega on täitmata üks kahjunõude rahuldamise eeldustest, s.o vangla süüline õigusvastane tegevus, mistõttu puudub alus kahjunõude

rahuldamiseks ning kahju hüvitamise nõude teiste eelduste kontrollimine ei ole seega vajalik. Kohus jätab eeltoodud põhjendustel mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Lisaks on kaebajal etteheiteid ka meditsiiniabi osutamisele. Kaebaja 22.10.2021 koostatud kahjunõudes nr 5-37/21/269-1 on märgitud, et OK-08 kambris viibides ei saanud kaebaja meditsiiniabi ja isegi peale kolme tundi karjumist medõde ei saadetud. 23.10.2021 koostatud kahjunõudes nr 5-37/21/270-1 kaebaja märgib, et 23.10.2021 hommikul ei saanud õigeaegselt ravimeid ning need väljastati alles kella 09.45 ajal. Kinnipeetavatele tervishoiuteenuste osutamine on VangS §-st 52 kohaselt vangla ülesanne. Tulenevalt Riigikohtu üldkogu määrusest 3-21-30 on vangidele tervishoiuteenuse osutamise näol tegu avalik-õigusliku ning eraõigusliku suhete kompleksiga ning kuigi on õigem rääkida seaduse alusel tekkivast kinnipeetava ja riigi vahelisest lepingulaadsest võlasuhtest, mille raames on kinnipeetaval õigus saada tervishoiuteenust ja riigil kohustus tagada kinnipeetavate ravi, siis muus osas saab sellele võlasuhtele kohaldada tervishoiuteenuse osutamise lepingu sätteid. VangS § 49 lg 1 kohaselt on tervishoid vanglas riigi tervishoiusüsteemi osa. Tervishoidu vanglas korraldatakse Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) alusel. TTKS § 1 lg 21 järgi kohaldatakse seda seadust tervishoiuteenuste osutamise korraldusele vanglates koos Vangistusseadusest tulenevate erisustega. TTKS § 2 lg 1 kohaselt on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgituse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. VangS § 52 lg 1 kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. Vangiregistri andmetel paiknes kaebaja ajavahemikul 23.09.2021-18.10.2021 kambris OK-08. Kaebaja tervisekaardi väljavõtte (vangla 26.10.2022 vastuse lisa 4) 22.10.2021 anamneesi sissekande kohaselt „Lõunasel med. ringil näitab vasaku randme sisemist külge ja ütleb, et tekitas enesevigastuse. Obj: Vasaku randme sisemisel küljel hulgaliselt pindmisi haavu. Veritsus puudub. Puhastatud naha des. ainega. Sidumist ei vaja. Kp soovis, et meedik puhastaks haavad med. kabinetis, kuna siis saaks vahelduseks kambrist välja. Hetkel med. kabinetti kutsumiseks med. näidustus puudub.“ Tervisekaardi - haigusjuht nr A18113 20 (22.10.2021 - 26.10.2021) - 22.10.2021 anamneesi sissekandes märgitakse: „Õhtuse ravimiringi ajal hakkab kp. rääkima, et valvurid peksid ta läbi, näidates kambri nurka, kuhu vastu väidetavalt valvurid ta pead vastu lõid. Kp. räägib veel, et teda peab kohe mujale paigutama, sest tema elu on ohus, kuna venekeelt kõnelevad kaaskinnipeetavad teavad, kus on tema elukoht ja kus tema naine elab. Pikema vestluse peale kp. mõistab ise ka, et ta on kambris üksinda ja ta ei saanud kuulda kedagi temaga rääkivat. Lõpuks tunnistab kp. ka üles „Ma valetasin ennem. Valvurid ei peksnud mind, ma peksin ennast ise.“ Umbes ühe tunni möödudes kutsub kp. taas valvemeediku. Esimese asjana ütleb kp: „Palun vestleme, vestelge minuga kasvõi 15 minutit“. Vestlus kujuneb selliselt, et kp seletab, et temal on ikka vaja tugevamaid ravimeid, ning loetleb oma diagnoose ette. Seletatud, et psühhotroopseid ravimeid ei kirjuta välja perearst. Lisaks kaebab kinnipeetav et temal on urineerimisega probleemid juba pikemat aega (6 tundi) ja et kuna tema peab võtma hormoonravi siis on see urineerimispeetus tingitud sellest ja teda kaasvangid mõnitavad selle

pärast. Esiti suheldud kp-ga et see pole võimalik, et teda keegi kambris (kaaskinnipeetavad) on saanud mõnitada. Teiseks pakutud kp-le uriinipeetuse leevendamiseks paigaldada põiekateeter, kuid sellest kinnipeetav lahkesti keeldub ja ütleb seepeale, et ta keedab siis kohvi ja küll see siis aitab.“ Vastustaja kinnitusel 23.10.2021 tervisekaardi sissekandes ühtegi märget selle kohta, et kaebajale oleks hommikune ravim jäetud õigeaegselt väljastamata, ei ole. Vangla viitab, et OK09 kambri juures oleva videokaamera salvestiselt nähtub, kuidas meditsiinitöötaja on 23.10.2021 kell 08.44 kaebaja kambri (OK-09) juures ning annab kaebajale ravimi. Vangla kinnitusel asjas ei ole tõendatud, et kaebaja oleks vanglas meditsiinilise abita jäänud või temale vangla osutatud ravi oleks võinud olla ebaõige vms. Kaebajale on vanglas osutatud pidevat ning asjakohast tervishoiuteenust, vastupidist tõendavad dokumendid puuduvad. Kohtu hinnangul esitatud tõendite ja vangla tuvastatud asjaolude pinnalt võib asuda seisukohale, et miski ei viita sellele, et kaebaja terviseprobleemid jäid tähelepanuta või et vangla tervishoiutöötajate poolt tehtavad raviotsused oleksid ebaõiged vms. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 770 lg 1 kohaselt vastutab tervishoiuteenuse osutaja eelkõige diagnoosi- ja ravivigade eest ning seda juhul, kui ta on selles süüdi. VÕS § 762 sätestab tervishoiuteenuse osutaja kohustuse osutada tervishoiuteenust selliselt, et see vastaks vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda osutataks tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Kaebaja ei ole tõendanud, et temale osutatud tervishoiuteenus nimetatud tingimustele ei vastanud. Eeltoodut kokku võttes kohus leiab, et Tallinna vangla on kaebaja mittevaralise kahju nõuded nr 5-37/21/269-1 ja nr 5-37/21/270-1 lahendanud seaduses ettenähtud korda järgides. Kohus, asjaolusid ja poolte seisukohti ning esitatud tõendeid koostoimes hinnates, asub seisukohale, et puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks, kuna kaebajale ei ole vastustaja poolt tekitatud mittevaralist kahju, mis tuleks RVastS ja VÕS alusel rahaliselt hüvitada.

MENETLUSKULUD

HKMS § 108 lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist. Kohus vabastas kaebaja kaebuse esitamise eest nõutava riigilõivu tasumise kohustusest. Riigilõiv, mille tasumise kohustusest kohus kaebaja vabastas, jääb riigi kanda (HKMS § 118 lõige 3). Kaebaja muud võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kaebaja eraelu kaitseks tuleb otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärkidega (HKMS § 175 lõige 3).

/digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.