Xi kaebus Sotsiaalkindlustusameti 14.04.2022 otsuse nr TR028388/1 tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks vaadata uuesti läbi 05.01.2022 päring
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindajad vandeadvokaadid Vahur Kivistik ja Gerly Kask Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja ja Merle Magnus Kaasatud haldusorgan – Rahandusministeerium, esindaja Heili Jaamu ja nõustaja Karin Kivari
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 12.01.2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus.
2.Mõista Sotsiaalkindlustusametilt Xi kasuks välja menetluskulud summas 2205 eurot (koos käibemaksuga). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 22.02.2023.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rahandusministeeriumi 17.05.1993. a käskkirjaga nr 113-K kinnitati X (kaebaja) maksu- ja rahanduspoliitika osakonna juhataja asetäitja – maksupoliitika talituse juhataja ametikohale alates 17.05.1993 a. Rahandusministeeriumi ja kaebaja vahel sõlmiti lisaks 19.05.1993 määramata ajaks tööleping, mille kohaselt kaebaja asus tööle 17.05.1993 maksu- ja rahanduspoliitika osakonna juhataja asetäitja – maksupoliitika talituse juhataja ametikohale.
2.Rahandusministeeriumi 16.02.1996 käskkirjaga nr 14-k lõpetati kaebajaga tööleping poolte kokkuleppel 16.02.1996 töölepingu seaduse (TLS) § 76 alusel.
3.Riigi Maksuameti 19.02.1996. käskkirjaga nr 12-k nimetati kaebaja Riigi Maksuameti peadirektori asetäitja ametikohale. 1(8)
4.Kaebaja esitas 05.01.2022 päringu Sotsiaalkindlustusametile (SKA/vastustaja) avaliku teenistuse staaži sisestamiseks sotsiaalkaitse infosüsteemi.
5.SKA poolt esitatud nõudel edastas Riigi Tugiteenuste Keskus ametniku teenistuslehe koopia, mille kohaselt nimetati X ametisse 19.02.1996 ja tema avaliku teenistuse staaž 19.02.1996 seisuga on 2 aastat 8 kuud ja 29 päeva. Avaliku teenistuse staaži hulka seisuga 19.02.1996 oli arvatud töötamine Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumis 17.05.1993-16.02.1996 a. Avaliku teenistuse staaži hulka alates 19.02.1996 oli arvatud töötamine: 1. Riigi Maksuamet 19.02.1996-29.09.2003;
2.Riigi Maksuamet ennistatud teenistusse 23.12.2003-31.12.2003 3. Rahandusministeerium 13.04.2005-05.04.2007 2 4. Riigikogu (Riigikogu XII koosseisu liige) 27.03.2011-23.03.2015 5. Riigikogu (Riigikogu XIII koosseisu liige) 24.03.2015-31.03.2018.
6.SKA 14.04.2022 otsusega nr TR028388/1 otsustati mitte arvata kaebaja avaliku teenistuse staaži hulka töötamist Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumis 17.05.1993-16.02.1996. Otsuse põhjenduste kohaselt kaebaja ei olnud seisuga 01.01.1996 teenistusse nimetatud, vaid oli tööl töölepingu alusel. Rahandusministeeriumi ja kaebaja vahel sõlmiti 19.05.1993 tööleping nr 170. Rahandusministeeriumi kinnitusel ei ole vormistatud dokumenti kaebaja teenistusse võtmise kohta seisuga 01.01.1996.
7.Kaebaja esitas vastustaja 14.04.2022 otsusele vaide, mille vastustaja jättis 18.05.2022 vaideotsusega rahuldamata.
8.Kaebaja esitas 17.06.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 11.07.2022 määrusega menetlusse nõudes Sotsiaalkindlustusameti 14.04.2022 otsuse nr TR028388/1 tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks vaadata uuesti läbi 05.01.2022 päring.
9.21.09.2022 määrusega Rahandusministeeriumi.
kaasas
kohus
arvamuse
andmiseks
haldusasja
menetlusse
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
10.Kaebaja leiab, et SKA 14.04.2022 otsus on õigusvastane ning vastustaja on eksinud avaliku teenistuse seaduse (ATS) tõlgendamisel. Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 10.1 Faktilistest asjaoludest ilmneb, et 17.05.1993 seisuga oli kaebaja kinnitatud käskkirja nr 113K alusel rahanduspoliitika osakonna juhataja asetäitja- maksupoliitika talituse juhataja ametikohale. Samast kuupäevast oli kaebajaga sõlmitud ka määramatuks ajaks tööleping töötamiseks samal ametikohal. Nimetatud ametikoha sisuks on avaliku võimu teostamine. 10.2 Vastustaja on 14.04.2022 otsuses tuginenud Rahandusministeeriumi 06.04.2022 vastuses nr 1.5-7/2823-2 toodud eksitavale väitele, et seisuga 01.01.1996 ei ole vormistatud dokumenti kaebaja teenistusse võtmise kohta. 10.3 Puudub vaidlus, et kaebaja töötas Rahandusministeeriumis avalikus teenistuses ja teostas avalikku võimu alates 17.05.1993. Kaebaja kinnitati avalikku teenistusse Rahandusministeeriumi kantsleri 17.05.1993 käskkirjaga nr 113-K. ATS jõustus alles 01.01.1996. 10.4 Asjaolule, et kaebajaga oli sõlmitud ka tööleping ei saa omistada määravat tähendust. Töölepingu sõlmimise ajal kehtis Ülemnõukogu 15.04.1992 kinnitatud ja vastu võetud Eesti Vabariigi Töölepingu seadus (TLS). TLS 1992 § 7 p 2 kohaselt töölepingu seadus ei laiene eriseadustega reguleeritud teenistusele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes. Kaebaja teenistusse võtmise seisukohalt on oluline 17.05.1993 käskkiri nr 113-K, mitte töölepingu sõlmimine. TLS ei räägi sellest, et isik tuleb kinnitada ametisse. Käskkirja nr 113-K kehtivus lõppes faktiliselt kaebaja Rahandusministeeriumist lahkumisel. 10.5 ATS1996 § 163 reguleeris töölepingu alusel tööle võetud ametniku teenistusse võtmise ümbervormistamist või töösuhte lõpetamist. ATS1996 § 163 lg 1 sätestas, et töölepingu alusel tööle 2(8)
võetud ametniku töösuhe jätkub kuni käesoleva seaduse §-s 178 sätestatud ajal toimuva atesteerimiseni. Kui ametnik tunnistatakse atesteerimisel vastavaks, vormistatakse ta teenistusse võetuks nimetamise alusel. ATS1996 § 178 sätestas, et käesoleva seaduse jõustumise päeval teenistuses olevate ametnike perioodiline atesteerimine korraldatakse 1996. ja 1997. aasta jooksul. § 163 lg 2 sätestas, et töösuhe ametnikuga, kes on tööle võetud määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel ametikohale, mis käesoleva seaduse § 21 2. lõike alusel eeldab määratud ajaks teenistusse võtmist, vormistatakse poolte kokkuleppel määratud ajaks teenistusse võtmiseks nelja kuu jooksul arvates käesoleva seaduse jõustumisest, või lõpetatakse vastavalt töölepingu seaduse § 86 punktile 3 töötaja koondamise tõttu, lg 3 sätestas, et kui käesoleva seaduse § 162 2. lõike või käesoleva paragrahvi 1. või 2. lõike alusel vormistatakse ametnik teenistusse võetuks nimetamise alusel, annab ta käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud ametivande. 10.6 Kaebaja Rahandusministeeriumi teenistusest vabastamine toimus peale 01.01.1996. Rahandusministeerium ei jõudnud kaebaja suhtes peale ATS1996 jõustumist läbi viia atesteerimist, sest ATS1996 § 178 lg 3 sätestatud perioodi kestel suundus kaebaja uuele ametikohale Rahandusministeeriumi allasutusse Riigi Maksuametisse. Kaebaja võeti Riigi Maksuameti teenistusse vahetult järgmisest tööpäevast peale Rahandusministeeriumist ametist vabastamist. Kaebaja andis Riigi Maksuameti peadirektori asetäitjana ka ametivande. 10.7 Eeltoodust tulenevalt saab tuvastada, et isegi siis, kui 17.05.1993 käskkiri nr 113-K alusel ei saa kaebajat lugeda teenistusse võetuks (millega kaebaja ei nõustu), siis kaebaja teenistussuhtes tuleb analoogia korras kohaldada ATS1996 § 163 lg-t 1 ja lg-t 3, kuna formaalsed eeldused kaebaja töösuhte ümbervormistamiseks olid täidetud, ja lugeda kaebaja teenistuses olnuks 01.01.1996 seisuga. Ei ole vaidlust, et kaebaja nimetati sama riigiasutuse allasutuse ametisse ja ta andis ametivande. Kaebajat ei saa asetada raskemasse olukorda tulenevalt sellest, et ta vahetult peale ATS jõustumist siirdus ühest riigiametist teise ja seetõttu jäi Rahandusministeeriumil vormistamata kaebaja teenistusse võtmine. Anda käskkiri teenistusse nimetamiseks olukorras, kus ta lahkub ametist, oleks vastuoluline. 10.8 Oluline on, et Riigi Maksuamet, kes oli Rahandusministeeriumi allasutus, on kaebaja suhtes üleminekukorda tõlgendanud ning käsitlenud teda varasemalt teenistuses olnuna ja arvestanud 19.02.1996 seisuga teenistusstaaži 2 aastat 8 kuud ja 29 päeva. Kaebajal tekkis teenistuslehega tutvumisest õigustatud ootus, et andmed teenistuslehel tema teenistusstaaži kohta on õiged. 10.9 Eeltoodust tulenevalt on kaebaja seisukohal, et vastustaja on jätnud ebaõigesti avaliku teenistuse staaži hulka arvamata töötamise Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumis 17.05.199316.02.1996. 10.10 Rahandusministeeriumi 17.05.1993 käskkiri nr 113-K tuleb lugeda haldusaktiks teenistussuhte tekitamise kohta ja sellest lähtudes tuleb arvestada Rahandusministeeriumis töötatud aeg kaebaja avalik-õigusliku staaži hulka. Seda kinnitab ka Rahandusministeeriumi poolt käesolevas kohtuasjas antud selgitus. 10.11 Käesoleva asja faktilised asjaolud on erinevad Riigikohtu 18.09.2021 otsuses nr 3-3-1-3114 käsitletust. Kaebaja suhtes eksisteerib käskkiri nr 113-K ametisse kinnitamise kohta, mis on antud avalik-õiguslikus suhtes teenistussuhte tekkimise kohta ja kohus saab tuvastada teenistussuhte tekkimise nimetatud käskkirja alusel. Asjaolu, et Rahandusministeerium ei ole kaebaja suhtes peale ATS1996 jõustumist vormistanud käskkirja sõnastusega „teenistusse nimetamine“ ei ole käesolevas asjas määrava tähendusega. ATS § 163 kohalduks juhul, kui kaebaja teenistusse võtmise kohta oleks olnud ainult tööleping. Olukord, kus paralleelselt kehtis ka 17.05.1993 käskkiri nr 113-K ei lange ühemõtteliselt ATS § 1631996 alla, mistõttu ei ole vajalik kaebaja nõue tuvastada teenistussuhte tekkimine ATS1996 § 162 alusel. 10.12 Kaebaja suhtes kohaldub ATS § 1821996, mis sätestab, et isikule, kes ATS jõustumisel on teenistuses, arvutatakse teenistusstaaž ATS §-des 153-159 sätestatud korras. ATS1996 § 153 punkti 3(8)
1 kohaselt arvatakse teenistusstaaži hulka teenistuse aeg Eesti riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes ametniku, abiteenistuja või koosseisuvälise teenistujana. Vastustaja seisukoht
11.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 11.1 ATS 01.01.1996 redaktsiooni § 182 lg 1 sätestas, et isikule, kes ATS1996 jõustumisel (s.o 01.01.1996) on teenistuses, arvutatakse teenistusstaaži ATS1996 §-ides 153-156 sätestatud korras. ATS1996 § 153 punktis 1 sätestatud tegevuse hulka arvatakse enne ATS1996 jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites ja relvajõududes. 11.2 Kaebaja tööraamatus on kanne nr 15 töölepingu lõpetamise kohta poolte kokkuleppel 16.02.1996. 19.02.1996 asus ta tööle Riigi Maksuametisse (kanne 16). 19.02.1996 kanne nr 17 – Vormistatud teenistusse nimetamise teel vastavalt ATS § 163 lg 1. 11.3 ATS1996 sätestas, et kahe kuu jooksul arvates ATS-i jõustumisest, vormistatakse töölepingu seaduse alusel tööle võetud ametnik nimetamise alusel teenistusse võetuks tagasiulatuvalt alates seaduse jõustumise päevast. 11.4 Kaebaja teenistuslehel on esimene sissekanne tehtud 19.02.1996 ning avaliku teenistuse staažiks on märgitud 2 aastat 8 kuud ja 29 päeva. Ametivande andis kaebaja 19.02.1996. 11.5 Vastustaja palus Rahandusministeeriumil edastada dokument, mis kinnitaks kaebaja teenistusse nimetamist 01.01.1996. Rahandusministeeriumi vastuse kohaselt lõpetati kaebaja tööleping poolte kokkuleppel 16.02.1996 ning kaebaja avalikku teenistusse võtmise kohta seisuga 01.01.1996 dokumenti vormistatud ei ole. Teenistusse võtmise hindamisel on oluline, et kaebajaga sõlmiti tööleping ning käskkiri nr 133-K ei ole oluline ega tekitanud õigussuhteid. Tööleping oli selle sõlmimise ajahetkel ainsaks õigussuhet reguleerivaks dokumendiks, sest TLS kehtis, kuid ATS veel mitte. Selliste olukordade reguleerimiseks lisatigi ATS-i ümbernimetamist reguleerivad sätted. 11.6 Riigikohus on asunud oma lahendis nr 3-3-1-31-14 (p 17) seisukohale, et kui isikut avalikku teenistusse ei nimetatud, ei tekkinud teenistussuhet isegi siis, kui isik oleks tulnud töö iseloomu arvestades avalikku teenistusse nimetada. Kaebaja nimetati avalikku teenistusse 19.02.1996, mistõttu ei ole võimalik arvata kaebaja avaliku teenistusstaaži hulka töötamist ajavahemikul 17.05.1993-16.02.1996. Rahandusministeeriumi seisukoht
12.Rahandusministeerium leiab järgmist. 12.1 Säilinud dokumentide põhjal ei ole võimalik välja tuua täpseid tööülesandeid, mida kaebaja tegi perioodil 17.05.1993 kuni 16.02.1996, kuid on selge, et Rahandusministeeriumi maksu- ja rahanduspoliitika osakonna juhataja asetäitja – maksupoliitika talituse juhataja ametikoha sisuks on alati olnud avaliku võimu teostamine. 12.2 Käskkiri nr 113-K ja seda dubleeriv tööleping oli tavapärane praktika ametnike palkamisel ja kaebaja töötas perioodil 17.05.1993 kuni 16.02.1996 ametnikuna töölepingu alusel. Nimelt enne 1993. aastat olid ametnikud (sh osakonna juhatajad) vormistatud ametisse käskkirjaga (ametikohale kinnitamine). Alates 1993. aastast vormistati käskkirjade kõrvale töölepingud, mis kehtisid paralleelselt. 1996 aasta veebruari lõpul (29.02.1996) vormistati ametisse nimetamise käskkirjad 01.01.1996 kehtima hakanud ATS-i alusel ja samas paralleelselt kehtivaid töölepinguid ei lõpetatud kohe. 12.3 Vastavalt Rahandusministeeriumi kantsleri 18.08.1994 käskkirjale nr 177-L loeti kaebaja pikaajalisel lähetusel olijaks ajavahemikul 22.08.1994-01.07.1996 seoses magistriõppe sooritam4(8)
sega Oulu ülikoolis. Sama käskkirja järgi säilitati kolme kuu eest töötasu (ajavahemikul 22.08.1994- 22.11.1994) ning alates 23.11.1994 kuni 01.07.1996 töötasu ei makstud. 12.4 Vastavalt Rahandusministeeriumi kantsleri 16.02.1996 käskkirjale nr 14-K lõpetati kaebaja tööleping poolte kokkuleppel 16.02.1996 ja tunnistati kehtetuks kantsleri 18.08.1994 käskkiri nr 177-L. Riigi Maksuameti 19.02.1996 käskkirjaga nr 12-K nimetati kaebaja Riigi maksuameti peadirektori asetäitja ametikohale. 12.5 Rahandusministeeriumi hinnangul oleks tulnud kaebajale kohaldada ATS1996 § 163 lõiget 1 ja vormistada ta nimetamise teel teenistusse. Rahandusministeeriumil oli aega kaebaja nimetamise alusel teenistusse vormistamiseks 01.01.1996 kuni 29.02.1996. Tööleping lõpetati seaduses ette nähtud üleminekuperioodi kestel ja kaebaja siirdus teisele ametikohale Rahandusministeeriumi allasutusse Riigi Maksuametisse, kus ta vormistati ametisse ja ta andis ametivande. 12.6 Rahandusministeeriumi hinnangul on tõendamist leidnud, et kaebaja oli Eesti riigi ametiasutuses teenistuses 17.05.1993 kuni 16.02.1996. Enne 01.01.1996 kehtinud regulatsiooni kohaselt oli võimalik ametnikuna töötada ka töölepingu alusel. Regulatsioon muutus ja ATS1996 § 163 lõige 1 nägi ette üleminekuperioodi töölepingu seaduse alusel töötavate ametnike nimetamise teel ametisse võtmiseks. Kaebajat ei saa asetada raskemasse olukorda tulenevalt sellest, et ta peale ATS-i jõustumist ATS rakendamise üleminekuperioodil siirdus ühest riigiametist teise ja seetõttu jäi Rahandusministeeriumil vormistamata kaebaja nimetamise teel teenistusse võtmine. 12.7 Riigi Maksuamet on kaebaja suhtes eksisteerinud üleminekuolukorda tõlgendanud õigesti ja käsitlenud teda varasemalt teenistuses olnuna ja arvestanud 19.02.1996 seisuga teenistusstaaži 2 aastat 8 kuud ja 29 päeva.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
14.Pooled ei vaidle järgmiste faktiliste asjaolude üle: 1) Rahandusministeeriumi 17.05.1993 käskkirjaga nr 113-K kinnitati kaebaja maksu- ja rahanduspoliitika osakonna juhataja asetäitja – maksupoliitika talituse juhataja ametikohale alates 17.05.1993; 2) Rahandusministeeriumi ja kaebaja vahel sõlmiti lisaks 19.05.1993 määramata ajaks tööleping, mille kohaselt kaebaja asub tööle 17.05.1993 maksu- ja rahanduspoliitika juhataja asetäitja – maksupoliitika talituse juhataja ametikohale; 3) vastavalt Rahandusministeeriumi kantsleri 18.08.1994 käskkirjale nr 177-L loeti kaebaja pikaajalises lähetuses olijaks ajavahemikul 22.08.1994 -01.07.1996 seoses magistriõppe sooritamisega Oulu Ülikoolis Soome Vabariigis; 4) 01.01.1996 jõustus ATS; 5) vastavalt Rahandusministeeriumi kantsleri 16.02.1996 käskkirjale nr 14-K lõpetati kaebaja tööleping poolte kokkuleppel 16.02.1996 ja tunnistati kehtetuks kantsleri 18.08.1994 käskkiri nr 177-L; 6) Riigi Maksuameti 19.02.1996 käskkirjaga nr 12-k nimetati kaebaja Riigi maksuameti peadirektori asetäitja ametikohale.
15.Pooled ei vaidle ka asjaolu üle, et tööülesanded, mida kaebaja perioodil 17.05.1993 kuni 16.02.1996 Rahandusministeeriumi maksu- ja rahanduspoliitika osakonna juhataja asetäitjamaksupoliitika talituse juhataja ametikohal täitis, olid seotud avaliku võimu teostamisega. Kaebaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt olid tal volitused Eesti riigi nimel välislepingute sõlmimiseks läbirääkimiste pidamiseks. Muu hulgas osales ta Eesti Vabariigi esindajana Itaalias teiste riikidega peetud läbirääkimistel tulu maksustamise ja topeltmaksustamise vältimise lepingu sõlmimisel. Samuti esindas kaebaja ministeeriumit ja ministrit riigikogu rahanduskomisjonis maksureformi ettevalmistamisel. Rahandusministeerium on oma 21.10.2022 vastuses kohtule samuti selgitanud, et maksu- ja rahanduspoliitika osakonna juhataja asetäitja ametikoha sisuks oli avaliku võimu teostamine ning kaebaja oleks tulnud ATS § 163 lg 1 kohaselt teenistusse nimetada, kuid kaebaja siirdus enne seda Riigi maksuameti teenistusse. Vastustaja on kohtuistungil, vastates kohtu küsimusele samuti nõustunud, et kaebaja töö sisu perioodil 17.05.1993 kuni 16.02.1996 Rahandusministeeriumi maksu- ja rahanduspoliitika osakonna 5(8)
juhataja asetäitja ametikohal vastas oma olemuselt avaliku teenistuse tunnustele. Kohus nõustub menetlusosalistega ning leiab samuti, et tööülesanded, mida kaebaja 17.05.1993 kuni 16.02.1996 Rahandusministeeriumi maksu- ja rahanduspoliitika osakonna juhataja asetäitja – maksupoliitika talituse juhataja ametikohal täitis, olid seotud avaliku võimu teostamisega, st kaebaja töö sisu Rahandusministeeriumis vastas oma olemuselt avaliku avalikus teenistuse tunnustele ja kaebaja teostas avalikku võimu alates 17.05.1993.
16.ATS1996 § 182 lg 1 sätestas, et isikule, kes ATS1996 jõustumisel (s.o 01.01.1996) on teenistuses, arvutatakse teenistusstaaži ATS1996 §-des 153-156 sätestatud korras. ATS1996 § 153 punktis 1 sätestatud tegevuste hulka arvatakse enne ATS1996 jõustumist riigi- või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites ja relvajõududes.
17.Riigikohus on oma 18.09.2014 lahendi nr 3-3-1-31-14 punktis 16 selgitanud, et ATS1996 § 182 lg 1 kohaldamisel tuleb lähtuda nõudest, et varasem tegevus arvatakse teenistusstaaži hulka üksnes eeldusel, et isik oli avaliku teenistuse seaduse jõustumise ajal (1.jaanuaril 1996) teenistuses. ATS1996 § 163 lg 1 kohaselt tuli töölepingu alusel tööle võetud ametnik vormistada nimetamise alusel teenistusse võetuks tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 1996. Avalik teenistussuhe ei saanud ATS § 163 lg 1 järgi tekkida vaikimisi. Selleks pidi asutus korraldama atesteerimise, andma käskkirja ning ametnik pidi andma ATS1996 § 28 ja § 163 lg 3 järgi ametivande.
18.Kohus leiab, et käesoleva vaidluse asjaolud ei ole identsed vaidluse asjaoludega, mida käsitles Riigikohus oma 18.09.2014 lahendis nr 3-3-1-31-14. Viidatud haldusasjas oli poolte vahel vaidlus selles, kas maaparandustöötajana töötamine on avalik teenistus ja kas maaparandusbüroodes töötamisel täideti avaliku võimu ülesandeid. Olukorras, kus vaidlus oli selle üle, kas kaebaja poolt täidetud teenistuskoht oli ametikoht 01.01.1996 jõustunud ATS1996 § 153 p 1 mõistes, on ametniku teenistusse nimetamise käskkirjal teenistussuhte tekkimise aja määratlemise osas oluline tähendus. Kui poolte vahel oli vaidlus küsimuses, kas isiku poolt täidetud ametikoht oleks pidanud olema teenistuskoht ATS § 1 lg 1 mõistes ning isik oli jäetud õigusvastaselt avalikku teenistusse vormistamata, tuli isikul pöörduda kohtusse täidesaatva riigiorgani tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamiseks.
19.Praeguses asjas on vaidluse asjaolud aga erinevad. Pooled ei vaidle selle üle, et ametikoht, millele kaebaja Rahandusministeeriumi 17.05.1993 käskkirjaga nr 113-K kinnitati, eeldas avaliku võimu teostamist ning et töö iseloomu arvestades oli tegemist avaliku teenistusega ATS1996 § 1 lg 1 mõistes. Kaebaja ja Rahandusministeeriumi vahel puudub nimetatud küsimuses vaidlus. Nimetatust tulenevalt ei ole õige vastustaja seisukoht, mille kohaselt tuleks ka käesolevas asjas lähtuda mööndusteta eeltoodud lahendi punktis 17 toodust, milles selgitati, et kui isikut teenistusse ei nimetatud, ei tekkinud teenistussuhet isegi siis, kui isik oleks tulnud töö iseloomu arvestades avalikku teenistusse nimetada. Praeguses asjas on nii kaebaja kui ka Rahandusministeerium samal seisukohal, et kaebaja töötas perioodil 17.05.1993 kuni 16.02.1996 ametnikuna ning täitis avalikke ülesandeid. Seega ei saa ATS § 163 lg-s 1 toodud teenistusse nimetamise otsuse tegemata jätmine 01.01.1996 (ATS jõustumine) kuni 16.02.1996 (teenistussuhte lõppemine Rahandusministeeriumiga seoses 19.02.1996 teenistusse asumisega Riigi Maksuametis) tuua kaebaja jaoks kaasa raskemat olukorda, kuivõrd ta suundus enne ATS1996 § 163 lõikes 1 toodud üleminekuperioodi lõppemist teenistusse ametikohale Riigi Maksuametis.
20.Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kaebajaga, et käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades on Rahandusministeeriumi 17.05.1993 käskkiri nr 113-K, millega kinnitati kaebaja maksu- ja rahanduspoliitika osakonna juhataja asetäitja – maksupoliitika talituse juhataja ametikohale alates 17.05.1993, haldusaktiks teenistussuhte tekitamise kohta alates 01.01.1996, millest lähtudes tuleb ATS1996 § 153 p-1 järgi arvestada Rahandusministeeriumis töötatud aeg kaebaja avalik-õigusliku staaži hulka alates ATS1996 jõustumisest, st alates 01.01.1996. Rahandusministeerium on vastuses kaebusele sõnaselgelt tunnistanud, et kaebaja suhtes esinesid tema töö iseloomust tulenevalt ATS1996 § 163 lõikes 1 nimetatud alused, et lugeda ta tagasiulatuvalt alates 01.01.1996 teenistusse 6(8)
võetuks. Rahandusministeeriumil oli ATS1996 § 163 lõike 1 järgi kaebaja nimetamise teel teenistusse vormistamiseks aega 01.01.1996 kuni 29.02.1996. Praegusel juhul aga lõpetati kaebajaga sõlmitud tööleping üleminekuperioodi kestel ja kaebaja suundus teisele ametikohale Rahandusministeeriumi allasutusse Riigi Maksuametisse, kus ta vormistati ametisse ja ta andis ametivande. Rahandusministeerium on käesolevas kohtumenetluses selgitanud, et käskkirju isikute teenistusse nimetamiseks hakati vormistama alles 29.02.1996, st peale kaebaja suundumist teenistusse Riigi Maksuametis. On mõistetav, et olukorras, kus kaebaja oli suundumas teisele ametikohale, jäi teenistusse vormistamine formaalselt tegemata. Kaebajat ei saa asetada raskemasse olukorda tulenevalt sellest, et ta peale ATS jõustumist ATS rakendamise üleminekuperioodil siirdus ühest riigiametist teise ning jätkas avalike ülesannete täitmist. Sellises olukorras on määravaks kaebaja teenistusülesannete iseloom 01.01.1996 seisuga, Rahandusministeeriumi seisukoht küsimuses, kas kaebaja oli avalikus teenistuses enne 01.01.1996 ning tema teenistusse vormistamiseks enne 01.01.1996 kehtinud regulatsiooni tingimustes antud haldusakt, milleks on 17.05.1993 käskkiri nr 113-K. Rahandusministeerium kinnitab oma kirjalikus vastuses kaebusele sõnaselgelt, et kaebaja oli Eesti riigi ametiasutuses teenistuses 17.05.1993 kuni 16.02.1996.
21.Asjaolule, et kaebajaga sõlmiti 19.05.1993 ka tööleping ei saa omistada määravat tähendust. Kohtu jaoks on usutav Rahandusministeeriumi selgitus, mille kohaselt oli käskkiri nr 113-K ja seda dubleeriv tööleping tavapärane praktika ametnike palkamisel. Rahandusministeeriumi selgituste kohaselt olid enne 1993 aastat ametnikud (sh osakonnajuhatajad) vormistatud ametisse käskkirjaga (ametikohale kinnitamine). Alates 1993. aastast vormistati käskkirjade kõrvale töölepingud, mis kehtisid paralleelselt. 1996. aasta veebruari lõpul (29.02.1996) vormistati ametisse nimetamise käskkirjad 01.01.1996 kehtima hakanud ATS-i alusel, samas paralleelselt kehtivaid töölepinguid ei lõpetatud kohe.
22.Käesoleval juhul toimus kaebaja Rahandusministeeriumist vabastamine peale 01.01.1996. Rahandusministeerium ei jõudnud kaebaja suhtes peale ATS1996 jõustumist viia läbi atesteerimist ega anda käskkirja tema teenisusse nimetamise kohta, kuivõrd kaebaja siirdus vahetult peale ATS1996 jõustumist uuele ametikohale Rahandusministeeriumi allasutusse, Riigi Maksuametisse. Kaebaja võeti Riigi Maksuametisse teenistusse 19.02.1996 käskkirjaga nr 12-k ning ta andis ametivande. Kohus leiab, et Riigi Maksuamet on kaebaja suhtes alates 01.01.1996 eksisteerinud üleminekuolukorda tõlgendanud õigesti ja käsitlenud teda varasemalt teenistuses olnuna ja arvestanud teenistuslehel tema teenistusstaaži seisuga 19.02.1996 2 aastat 8 kuud ja 29 päeva.
23.Kohus leiab ka, et vastustaja on omistanud liigset tähelepanu Rahandusministeeriumi poolt vastustajale väljastatud dokumendile (vastustaja vastuse lisa 6), mille kohaselt lõpetati kaebajaga sõlmitud tööleping poolte kokkuleppel 16.02.1996 ning kaebaja avalikku teenistusse võtmise kohta seisuga 01.01.1996 dokumenti vormistatud ei ole. Nimetatud dokumendi puhul on tegemist arhivaari poolt väljastatud dokumendiga, millega vastati vastustaja 25.03.2022 päringule, milles nõuti teatist, mis kinnitaks kaebaja teenistusse võtmist seisuga 01.01.11996 (vastustaja vastuse lisa 5). Arhivaar saigi vastustaja päringule vastata, et isiku avalikku teenistusse võtmise kohta seisuga 01.01.1996 dokumenti vormistatud ei ole. Arhivaar aga ei saa hinnata asjas tähendust omavaid õiguslikke asjaolusid. Kohus leiab, et olukorras, kus vastustajal olemas olnud teenistuslehe kanne (teenistuslehel oli avaliku teenistuse staažiks märgitud 02 aastat 08 kuud ja 29 päeva (töötamine Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumis ajavahemikul 17.05.1993 – 16.02.1996)) oli vastuolus vastustajale teada olevate andmetega kaebaja teenistussuhte kohta, oleks ta pidanud küsima Rahandusministeeriumilt sisulist seisukohta kaebaja töötamise õigusliku aluse kohta Rahandusministeeriumis perioodil 17.05.1993 kuni 16.02.1996. Samuti oleks vastustaja pidanud enne kaebaja suhtes otsuse tegemist kaebaja ära kuulama ning küsima temalt selgitust. Vastustaja seda praegusel juhul aga ei teinud, vaid lähtus formaalselt Riigikohtu lahendist haldusasjas nr 3-31-31-14 ja Rahandusministeeriumi 06.04.2022 vastusest päringule. Kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja poolt läbi viidud haldusmenetlus on olnud puudulik ning selle läbi viimisel on rikutud 7(8)
haldusmenetluse seadustiku §-is 6 ja § 40 lõikes 1 toodud nõudeid. Menetlusnormide rikkumised koosmõjus asjas tähtust omavatele asjaoludele ebaõige hinnangu andmisele toovad kaasa vaidlustatud 14.04.2022 otsuse tühistamise.
24.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et SKA 14.04.2022 otsus nr TR028388/1, millega otsustati mitte arvata kaebaja avaliku teenistuse staaži hulka töötamist Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumis 17.05.1993-16.02.1996, on õigusvastane ja kuulub tühistamisele.
25.Kuivõrd kohus tühistab kaebaja poolt vaidlustatud otsuse, tuleb vastustajal vaadata uuesti läbi kaebaja 05.01.2022 päring.
MENETLUSKULUD
26.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kasuks, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks mõista välja menetluskulud. Kaebaja palub oma 12.01.2023 taotluses mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja õigusabikulud summas 1860 (koos käibemaksuga) ning riigilõivu summas 20 eurot. 13.01.2023 esitatud täiendava taotluse kohaselt palub kaebaja mõista vastustajalt välja lepingulise esindaja kulud seoses kohtuistungil osalemisega summas 345 eurot. Taotlustele on lisatud nõuetekohased kuludokumendid. Seega on kaebaja lepingulise esindaja kulud kokku 2205 eurot (koos käibemaksuga). Kohus selgitas kohtuistungil kaebajale, et 11.07.2022 määruse alusel on riigilõiv kaebajale tagastatud ning kaebajal selles osas vastuväited puudusid. Kohus leiab, et kaebaja lepingulise esindaja kulud on arvestades asja mahtu ja keerukust põhjendatud. Siinjuures võtab kohus arvesse, et kaebajat haldusmenetluse läbi viimisse ei kaasatud ning asjas tähtsust omavad asjaolud tuli kaebajal välja selgitada ja neile hinnang anda alles kohtumenetluses. Kohus peab asjaga puutumuses olevaks ka arvel nr 1903960 kajastatud kulutust seoses nõupidamisega riigikogus seoses menetlustaktikaga, kuivõrd kaebaja selgitas istungil, et nimetatud kohtumine Riigikogus leidis aset seoses käesoleva kohtuasjaga. Nimetatust tulenevalt mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja lepingulise esindaja kulud summas 2205 eurot (koos käibemaksuga). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.