lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-23-21/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 18.01.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-21/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
18.01.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1459
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 1Esialgne õiguskaitseVangS § 11 lg 5Ülerahvastatuse keeldHKMS § 110 lg 1Menetlusabi andmineHKMS § 112 lg 1Füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangudHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 2 lg 4Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 21 lg 1Kolmanda isiku kaasamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-23-21/11Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium03.03.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-21

Määruse kuupäev

18. jaanuar 2023

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla vastu seoses eriarsti määratud ravimite väljastamata ja pöördumistele vastamata jätmisega

Menetlusosalises

Kaebaja – X Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-23-21.
2.Võtta asja materjalide juurde kaebaja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 01.09.2022– 31.12.2022 kohta.
3.Vabastada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
4.Jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
5.Asendada määruse avalikustamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 01.09.20263-26-1924/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20263-26-1736/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2082/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
HKMS § 251 lg 1Esialgse õiguskaitse abinõud
HKMS § 252 lg 1Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
HKMS § 37 lg 2Kaebus
HKMS § 43Korduv kaebus
HKMS § 62 lg 2Tõendite esitamise õigeaegsus ning tõendite asjakohasus ja lubatavus

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kinnipeetav X (edaspidi kaebaja) esitas 01.01.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu. Kaebaja põhjendab, et ta oli 27.12.2022 vangla arsti vastuvõtul ning soovis saada talle eriarsti neuroloogi poolt 05.07.2022 määratud ravimit (Neurontiin), kuid seda ei tehtud, kuna keegi olevat arstile öelnud, et kaebaja ei võta ravimeid korrektselt ning samuti olevat kaebaja kambrist leitud tabletid. Kaebaja väitel ei vasta see tõele ning ta vajab antud tablette. Tavapärased käsimüügi valuvaigistid kaebajat ei aita. Kaebaja arvates tuleks vaidlust tekitanud arstiabi osutamise osas anda tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonil omapoolne hinnang ning kontrollida muid tõendeid. Samuti heidab kaebaja ette, et ta soovis arstilt saada vastuseid mitmetele küsimustele, kuid seda ei tehtud. Kaebaja sõnul esitas ta eeltooduga seoses vanglale vaide, kuid see tagastati talle. Kaebaja palub ka anda talle esialgset õiguskaitset.

3-23-21 Kaebusele on lisatud kaebaja 28.12.2022 võõrkeelne vaie. Kaebaja on koos kaebusega esitanud ka riigilõivust vabastamise taotluse.

2.Viru Vangla teatas 17.01.2023 vastusena kohtunõudele, et kaebusele lisatud vaidena pealkirjastatud võõrkeelne dokument on vanglale teada, kuid selle osas ei ole veel tehtud menetluslikke otsustusi, samuti ka seda lahendatud. Vaide lahendamise tähtaeg ei ole ka möödunud. Kaebuses esitatud esialgse õiguskaitse taotluse palub Viru Vangla rahuldamata jätta. Vangla saab kaebusest selliselt aru, et kinnipeetav taotleb esialgse õiguskaitse korras neuroloogi 05.07.2022 vastuvõtul soovitatud Neurontini (toimeaine gabapentiin) määramist. Tegemist on samuti valu vaigistava toimega ravimiga nagu pregabaliin, millise nõuded on kinnipeetaval jäänud tagajärjetuks. Vangla on seisukohal, et samadel põhjustel (ravimi mittemanustamine ja kogumine) on põhjendamatu ka käesolev esialgse õiguskaitse taotlus. Valuravi on tagatud ka käsimüügi valuvaigistitega. Vangla on seisukohal, et inimese ravi on kompleksne ning mingi ravimi määramine eeldab erialateadmisi. Seega, arvestades ka kaasuda võivaid probleeme, ei saa vangla hinnangul esialgse õiguskaitse korras otsustada ca poole aasta taguse epikriisis kirjeldatud ravimi ordineerimist. Vangla hindab jooksvalt kinnipeetavate ravivajadust ning kaebaja ravivajadust, arvestades külgnevaid asjaolusid, on viimati hinnanud dr Silvet 27.12.2022.

KOHTU SEISUKOHT

3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4 teine lause). Kaebuses nähtuvalt mõistab kohus, et kaebaja tahe on vaidlustada vangla tegevust talle eriarsti poolt 05.07.2022 määratud ravimi mitteväljastamisel ja ka seda, et ta ei ole vangla arstile esitatud erinevatele küsimustele vastuseid saanud ning eelnevaja seoses soovib ta esitada kohustamisnõudega (HKMS § 37 lg 2 p 2).
4.Kohus kontrollib esmalt, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks (I) ning võtab seejärel seisukoha menetlusabi andmise ja esialgse õiguskaitse taotluse osas (II). I
5.HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
6.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega, arvestades VangS § 11 lg-s 5 sätestatut, on kinnipeetaval tühistamis- ja kohustamisnõude esitamisel vaja enne halduskohtusse pöördumist läbida kohtueelne menetlus (Riigikohtu 17.06.2015. a määrus asjas nr 3-3-1-24-15, p 17). HKMS §-st 47 tuleneb, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

3-23-21 ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.

7.Kuigi kaebusele lisatud kaebaja poolt 28.12.2022 vanglale esitatud vaie on võõrkeelne ning selle sisu ei ole kohtule teada, eeldab kohus, et vaides sisalduvad samad nõuded nagu praeguses kaebuses. Viru Vangla 17.01.2023. a vastuse kohaselt on vangla antud vaidest teadlik, kuid ei ole vaiet veel lahendanud ning ka vaide lahendamise tähtaeg ei ole saabunud. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et vangla on tema vaide tagastanud. Kuivõrd vangistusseaduse § 11 lg 7 kohaselt lahendatakse vaie 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile, siis ei saa vanglale 28.12.2022 esitatud vaide lahendamise tähtaeg olla veel saabunud. Seejuures tuleb arvestada ka seda, et kaebaja vaie oli võõrkeelne. Justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 491 lg 6 sätestab, et tõlkija edastab dokumendid koos eestikeelse tõlkega määratud menetlejale ning menetleja arvestab menetluse tähtaegasid eestikeelse dokumendi saabumisest. Eelnevat arvestades on kaebaja pöördunud kohtusse ennatlikult ja tal on täitmata kohtusse pöördumise eelduseks olev kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue.
8.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 21 lg 1 p 4 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II
9.Kaebuses palub kaebaja veel anda talle esialgset õiguskaitset. Kohus mõistab kaebaja taotlust kui esialgse õiguskaitse taotlust vangla kohustamiseks talle nõutud ravimid väljastada ning vastata arstile esitatud küsimustele (HKMS § 251 lg 1 p 3).
10.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 20 eurot. Kaebaja taotleb riigilõivust vabastust. Kohus võtab kaebaja menetlusabi taotluse lahendamiseks HKMS § 62 lg 2 alusel asja juurde kaebaja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtte ajavahemiku 01.09.2022–31.12.2022 kohta. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et kaebajal puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12.04.2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Seega on riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused täidetud. Kohus leiab, et olukorras, kus esialgse õiguskaitse taotlus tuleb lahendada kiiresti (HKMS § 252 lg 1) ja kohus võib kohaldada esialgset õiguskaitset ka omal algatusel (HKMS § 249 lg 1), ei ole praegusel juhul otstarbekas analüüsida menetlusabi taotluse lahendamisel esialgse õiguskaitse taotluse perspektiivikust. Seetõttu annab kohus taotlejale tema maksevõimetuse tõttu menetlusabi ja vabastab ta HKMS § 110 lg 1 p-i 1 alusel esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest ning lahendab esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt.
11.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Vastavalt HKMS § 249 lg-le 2 ja 5 on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

3-23-21

12.Kohus märgib, et üldjuhul on esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk tagada kaebuse esitamise aegne olukord ning vältida selle halvenemist kohtumenetluse ajal. Olukorras, kus kaebuse esemeks on haldusorgani kohustamise nõue, on samasisulise kohustuse panemine esialgse õiguskaitse korras (ehk sisuliselt kaebuse etteulatuv rahuldamine) võimalik vaid väga erandlikel juhtudel ning selleks peab esinema ülekaalukas vajadus. Kohtule ei nähtu, et praegusel juhul sellised erandlikud asjaolud esineksid.
13.Kaebusest võib aru saada selliselt, et kaebaja taotleb kohtult esialgset õiguskaitset enda tervise kaitseks, kuna kaebaja tunneb pidevalt tugevat valu ja vajab valu vaigistamiseks talle varasemalt eriarsti poolt määratud valu vaigistava toimega ravimit Neurontin (toimeaine gabapentiin). Nii kaebusest kui ka Viru Vangla 17.01.2023 a vastusest nähtub, et vangla arsti hinnangul võib valu vaigistamiseks mõeldud ravimi Neurontin asendada paratsetamooli ja ibuprofeeniga. Viru Vangla on kohtule kinnitanud, et kaebajale on käsimüügi valuvaigistitega valuravi tagatud. Seega ei jää kaebaja kohtumenetluse kestel ilma võimalikust vajaminevast valuravist ning talle on tagatud tavapäraste valuvaigistavate ravimite kättesaadavus. Kaebaja ei ole ka ise väitnud, et vangla üldse ei anna talle valuvaigistit, vaid leiab, et talle antavad valuvaigistid ei ole piisavad. Kuivõrd kaebajale on tagatud tavapäraste valuvaigistavate ravimite kättesaadavus, siis ei esine kohtu hinnangul kaebajal ülekaalukat esialgse õiguskaitse vajadust, mis õigustaks esialgse õiguskaitse korras vastustaja kohustamist kaebaja nõutud ravimite väljastamiseks. Ühtlasi saavutaks kaebaja taotluse rahuldamisel oma eesmärgi ning kohtuvaidlus langeks ära.
14.Vangla arstile esitatud küsimustele vastamisega seonduvalt ei ole kaebaja esitanud konkreetseid põhjendusi tal esineva esialgse õiguskaitse vajaduse kohta. Kohtule ei nähtu, et kaebaja õiguste kaitseks oleks esitatud küsimustele vastuste saamine esialgse õiguskaitse korras hädavajalik. Kuna kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, siis ei ole ka selles osas esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud.
15.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
16.Kaebaja nimi määruse avalikustamisel tuleb asendada tähemärgiga, sest määrus sisaldab viiteid kaebaja terviseandmetele (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20263-26-2195/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-195/13Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja