X kaebus Transpordiameti Pärnu teenindusbüroo Haapsalu esinduses 29.07.2021 toimunud riiklikul B-kategooria sõidueksamil tehtud otsuse- ja Transpordiameti 01.09.2021 otsustuse nr 1.2-2/21/20976-2 tühistamiseks, samuti sõidueksami tulemuse uuesti läbivaatamise ja selle sooritatuks lugemise kohustamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – X; Vastustaja – Transpordiamet, esindaja Helen Härmson
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 17.01.2023. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 01.10.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Transpordiameti Pärnu teenindusbüroo Haapsalu esinduses 29.07.2021 toimunud riiklikul B-kategooria sõidueksamil tehtud otsuse peale osas, milles hinnati X sõidueksami liiklusreeglite rakendamisega seonduv tulemus mittearvestatuks ja kogutulemus mittesooritatuks ning ka Transpordiameti 01.09.2021 kirja nr 1.2-2/21/20976-2 peale, millega jäeti vastavasisuline vaie rahuldamata. Kaebaja märkis, et eelnevalt nimetatud kirja puhul oli sisuliselt tegemist vaideotsusega, sest eksamineerija tegevust hinnati ja see loeti vastavate regulatsioonidega kooskõlas olevaks. Kaebaja taotleb nende otsustuste tühistamist ja vastustaja kohustamist sõidueksami tulemust selle mittearvestatud osas uuesti hindama lähtudes eksami käiku kajastavast videosalvestusest.
2.Tallinna Halduskohtu 14.10.2021 määrusega võeti kaebus menetlusse. Transpordiamet esitas kohtule 17.11.2021 oma seisukohad ja taotles kaebaja juurdepääsu videosalvestistele (seisukoha lisad 4-8) piirata majandus- ja taristuministri 22.05.2015 määruse nr 49 § 3 lõike 1 alusel, mille kohaselt on eksami salvestis juurdepääsupiiranguga ning tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.
3.Tallinna Halduskohtu 14.10.2022 määrusega kuulutati haldusasja menetlus vastustaja 17.11.2022 vastuse juurde esitatud lisade 4-8 ehk siis esitatud videosalvestiste osas kinniseks. Kohus võimaldas kaebajale videosalvestistega vajaduse korral tutvuda veel kohapeal Transpordiameti teenindusbüroos.
4.Tallinna Halduskohtu 23.11.2022 määrusega määrati haldusasi läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
5.Kaebaja on seisukohal, et tema sõidueksam loeti põhjendamatult mittesooritatuks. Kaebaja palub tühistada eksamitulemuse osas, millega loeti sõidueksam mittesooritatuks ja alaosa „liiklusreeglite rakendamine“ mittearvestatuks ning palub liiklusreeglite rakendamise osa uuesti hinnata eksamist tehtud videosalvestuse põhjal, millelt nähtub, et kaebaja tegelikkuses eksamil 5 korda kiirust ei ületanud. Mis puutub asulast väljasõidul väidetavat liigset aeglust, siis ei olegi ökonoomse sõidu põhimõttega kooskõlas kiiruse kiire ülesvõtmine, eriti arvestades, et liikleja on kohustatud valima sõidukiiruse vastavalt ilma- ja teeoludele ka siis, kui lubatud on suurem kiirus. Lisaks on vaja märkida, et vaade ette ei olnud alati selgelt nähtud tee pöördumise tõttu ja madalam kiirus oli valitud ka liikluse ohutuse huvides. Kaebaja selgitab, et tal oli sõidueksami esimeses osas sooritatavate manöövrite sooritamiseks aega 10 minutit, millest kaebaja kasutas ära 3.47. Kui kaebajale oleks eksamineerija öelnud, et ei arvesta sooritatud manöövrit, oleks kaebajal olnud piisavalt aega manöövrit korrata.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Vastustaja ei nõustu kaebajaga ja palub kaebus tervikuna rahuldamata jätta. 29.07.2021 toimus Transpordiameti Pärnu teenindusbüroo Haapsalu esinduses B-kategooria sõidueksam X, mil loeti harjutus „Liiklusreeglite rakendamine“ mittesooritatuks põhjendusega „Kiiruse ületamine viiel korral. Asulavälisel teel sõidutrajektoori korrigeerimine järsk“. 29.07.2021 toimunud B-kategooria sõidueksam salvestati eksamiautos oleva esi-, taga- ja sisekaameraga. Sõidueksami kohta on koostanud vaidlusaluse eksami läbiviinud eksamineerija Mati Tereping seletuskirja, milles selgitab: „Kiiruse ületamised sõidueksami ajal: 36.34-Rohuküla sadamasse sissesõidul, pärast märki 50km/h oli kiirus 64km/h. 36.46 pärast märki 30km/h oli kiiruseks 47km/h. Tagasisõidul linna: 43.23 pärast märki 70km/h kiirus 72km/h 43.37 pärast asula märki kiirus 57km/h. Kuna märgi mõjupiirkond algab kohe pärast märki, siis ei tohi ka kiirus pärast märki ületada lubatut. Antud kiirused on võetud videosalvestiselt, mis on auto spidomeetri näitudest 3-5km/h väiksemad. Kuna sõidu ajal juhindub juht auto spidomeetri näidust, oli kiiruse ületamised ka selle võrra suuremad. Näiteks Tallinna maanteel 49.10 küsib eksamineerija, mis on Teie sõidukiirus, soovides viidata kiiruse ületamisele. 49.14 näitab salvestis 48km/h. 50.20 on kiirus salvestise andmeil 47km/h mille kohta ütleb eksamineeritav, et auto kiirendab ise. 50.43 on kiiruseks 48km/h. 51.03 on kiiruseks 48km/h. Sõidutrajektoori korrigeerimine asulavälisel teel oli üsna järsk. Kui eksamineeritav märkas, et auto on juba teepervele minemas, tegi rooliga järsu pööramise. Sama korrigeerimist oleks saanud teha ka
sujuvalt.“. 29.07.2021 toimunud B-kategooria sõidueksam salvestati eksamiautos oleva esi-, taga- ja sisekaameraga.
7.Transpordiamet on kõnealused videosalvestused üle vaadanud ning tuvastas esikaamera videosalvestusest ajaliselt - 36.34: nii eksamineerija kui ka kaebaja vaatavad spidomeetri suunas ning arvestades, et videosalvestisel olev sõidukiirus on auto spidomeetri näidust 3-5 km/h väiksem, siis alles 15 sekundit hiljem on videosalvestisel olev sõidukiirus alla 47 km/h, kuid selles vahemikus ollakse juba 3 sekundit liiklusmärgi suurim lubatus sõidukiirus 30 km/h mõjualas; 36.46: nii eksamineerija kui ka kaebaja vaatavad spidomeetri suunas ning arvestades, et videosalvestisel olev sõidukiirus on auto spidomeetri näidust 3-5 km/h väiksem, siis alles 6 sekundit hiljem on videosalvestisel olev sõidukiirus alla 37 km/h; 43.23: kaebaja vaatab vahetult spidomeetri suunas ning arvestades, et videosalvestisel olev sõidukiirus on auto spidomeetri näidust 3-5 km/h väiksem, siis alles 4 sekundit hiljem on videosalvestisel olev sõidukiirus alla 67 km/h; 43.37: nii eksamineerija kui ka kaebaja (paar sekundit hiljem) vaatab spidomeetri suunas ning arvestades, et videosalvestisel olev sõidukiirus on auto spidomeetri näidust 3-5 km/h väiksem, siis alles 13 sekundit hiljem on videosalvestisel olev sõidukiirus alla 47 km/h; 49.14: ajaliselt 49.08 viitab eksamineerija näpuga spidomeetrile ning videosalvestuselt on kuulda, kuidas eksamineerija küsib: „Mis on Teie sõidukiirus?“ (olukorras, kus kaebaja võinuks pigem juba sõidukiirust vähendama hakata, sest lähenes keelava tulega foorile), soovides viidata sõidukiiruse ületamisele (videosalvestuse järgi on sõidukiirus 48 km/h, kuid videosalvestisel olev sõidukiirus on auto spidomeetri näidust 3-5 km/h väiksem) ning kaebaja vähendab sõidukiirust; 50.37: ajaliselt 50.10 kaebaja vaatab spidomeetri poole, mil sõidukiirus on 44 km/h ning märgib justkui auto ise kiirendaks, kuid samas ajaliselt 50.37 on sõidukiirus 47 km/h (videosalvestisel olev sõidukiirus on auto spidomeetri näidust 3-5 km/h väiksem); 50.43: kaebaja vaatab spidomeetri poole, mil videosalvestuse järgi on sõidukiirus 48 km/h (videosalvestisel olev sõidukiirus on auto spidomeetri näidust 3-5 km/h väiksem) ning vähendab sõidukiirust; 51.03: kaebaja vaatab spidomeetri poole, mil videosalvestuse järgi on sõidukiirus 48 km/h (videosalvestisel olev sõidukiirus on auto spidomeetri näidust 3-5 km/h väiksem) ning vähendab sõidukiirust. Tuginedes eelnevale on kaebaja väited, et sõidukiiruse ületamise 5 korra kohta on põhjendamatud ja oli vaid üks kiiruse ületamine (6-7 km võrra), väärad. Kaebaja on ka ise 01.10.2021 kaebuse punktis 2.7 tunnistanud ise, et ületas 29.07.2021 Transpordiameti Pärnu teenindusbüroo Haapsalu esinduses toimunud B-kategooria sõidueksamil sõidukiirust.
7.1.Transpordiametil jäi videosalvestusega tutvudes silma, et asulavälisel teel kaasliiklejate takistamine aeglasema sõidu tõttu, sest kaebaja ei märganud asula lõpu märki, millest eksamineerija tagasisides rääkis (videosalvestusel kell 15:19:15 – Lisa 6), kuid sõidueksamikaardilt on see välja jäänud. LS § 50 lõike 7 punkti 1 kohaselt ei tohi juht põhjendamatult aeglase sõiduga takistada teisi sõidukeid. Kaebaja harjutuse „Piiratud alal tagasipööramine“ sooritamisel kontrollimatult tagumise rehviga vastu äärekivi sõit, nii et sõiduk põrkas hooga äärekivist tagasi (videosalvestusel kell 14:38:31 – Lisa 7). Selle harjutusega hinnataksegi juhikandidaadi oskust sõidukit käsitseda ja arvestada sõiduki gabariitidega. Eksamineerija poolt oleks korrektne olnud selles kohas sõidueksam lõpetada mittesooritatud tulemusega. Vastustajale jäi videosalvestisega tutvumisel veel silma, et Lihula teel viadukti peal liigeldes (videosalvestusel kell 14:52:09 – Lisa 8) vahetas kaebaja sõidurada vasakult paremale nii, et enne oma manöövrit ei veendunud selles, kas parempoolsel sõidurajal on keegi või mitte. Nimetatud asjaolule juhtis eksamineerija küll jooksvalt eksami kestel tähelepanu (videosalvestusel kell 14:52:12 – Lisa 8), kuid eksamikaardil see ei kajastu.
8.Transpordiamet on seisukohal, et 01.09.2021 vastuse näol ei olnud tegemist vaideotsusega. Selleks, et kaebaja 29.08.2021 venekeelse pöördumise täpsest sisust aru saada, edastas 01.09.2021 Transpordiamet vastuse kaebaja 29.08.2021 pöördumisele, milles selgitas, et 29.08.2021
pöördumisele ei saa vastata kui vaidele, sest vaie peab olema esitatud tulenevalt keeleseaduse § 10 lõike 1 ning § 12 lõike 1 kohaselt eesti keeles.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Transpordiameti Pärnu teenindusbüroo Haapsalu esinduses 29.07.2021 toimunud riiklikul B-kategooria sõidueksamil tehtud otsust koos Transpordiameti 01.09.2021 otsustusega nr 1.2-2/21/20976-2, millega jäeti vastav vaie (sisuliselt) rahuldamata ning taotletud nende tühistamist, samuti on taotletud sõidueksami tulemuse uuesti läbivaatamist ja selle sooritatuks lugemise kohustamist. Selliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 14.10.2021 määrusega menetlusse võetud. Olukorra hilisemale muutumisele ei ole menetluse käigus viidatud ega kaebuse muutmist taotletud.
10.Kaebaja leiab, et tema sõidueksam loeti põhjendamatult mittesooritatuks.
11.Lähtuvalt eeltoodust tuleb hinnata menetlusosaliste seisukohti seonduvalt 29.07.2021 aset leidnud riiklikul B-kategooria sõidueksamil toimunuga. Vaidlus taandub kokkuvõttes küsimusele sellest kas sõidueksami mittesooritatuks lugemine oli kooskõlas vastava õigusliku regulatsiooniga ning kas see otsustus oli piisavalt põhjendatud. Mis puutub teistesse nõuetesse, siis olenevalt sellest kas käsitada Transpordiameti 01.09.2021 otsustust nr 1.2-2/21/20976-2 vaideotsusena või teatava toiminguna, saab selle tühistada või õigusvastaseks tunnistada üksnes sel juhul kui sõidueksami mittesooritatuks lugemine peaks osutuma õigusvastaseks. Sama kehtib sõidueksami tulemuse uuele läbivaatamisele- ja selle sooritatuks lugemisele suunatud kohustamisnõude puhul. Sõidueksamil toimunu õiguspäraseks osutumise korral vastupidisel eeldusel põhinevaid nõudeid rahuldada ei saa.
12.Vaidlusega seonduval eksamil loeti liikluses iseseisva toimetuleku ja liiklusreeglite rakendamise kategoorias eksam mittearvestatuks põhjendusega, et kaebaja ületas viiel korral sõidukiirust ning asulavälisel teel oli sõidutrajektoori korrigeerimine ka (liiga) järsk.
13.Vastustaja selgitas kaebuse kohta esitatud vastuse punktis 3., et mootorsõidukijuhi eksamineerimist ja talle juhtimisõiguse andmist reguleerib majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määrus nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ (edaspidi – määrus nr 50), kusjuures juhi eksamineerimise eesmärgiks on hinnata isiku teadmiste, oskuste, käitumise ja hoiakute vastavust juhi kvalifikatsiooninõuetele, mis on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.06.2011 määrusega nr 58 „Mootorsõidukijuhi teadmiste, oskuste ja käitumise liiklusalased kvalifikatsiooninõuded“ (edaspidi - määrus nr 58).
14.Vastustaja osundab eelnevalt nimetatud kirjaliku vastuse punktis 3.1. määruse nr 58 paragrahvi 2 punktile 1, mille kohaselt peab juht teadma liiklusreegleid, eelkõige liiklusmärke, teemärgiseid ja märguandeid ning sõidueesõiguse, teeandmise kohustuse ja lubatud sõidukiirusega seonduvat. Asjassepuutuv on ka viide määruse nr 50 lisa 4 punktile 1.1.2.4., mis eeldab õige sõidukiiruse valikut ja lubatud sõidukiiruse järgimist. Nimetatud lisa p 1.1.3.1. kohaselt on vaja liiklusreegleid rakendada ka praktikas. Vastavalt määruse nr 50 lisa 4 punktile 1.2. peab juhiloa taotleja näitama oskust juhtida sõidukit liikluses.
15.Vastustajal on kaebaja eksamisõidu osas mitmeid etteheiteid, kuid vastavalt sõidueksami kaardile on küsimus eelkõige sõidukiiruse ületamises ja ühel korral ka sõidutrajektoori liiga järsus korrigeerimises. Kohus lähtub sõidueksami kaardile märgitust. Vastavalt liiklusseaduse § 15 lg 1
punktidele 1 ja 2 on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis ja asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. Järgida on vaja ka teisi liiklusmärke ning muid kiirusepiiranguid. Eelnimetatu on ilmselge ja ei peakski vajama viiteid vastavale regulatsioonile, kusjuures liiklusmärkide nõuete järgimise tarviduses kui sellises ei ole ka vaidlust. Transpordiamet on tuginenud eksamineerija seletuskirjale ning vastavad videosalvestused üle vaadanud, mida on kirjeldatud kaebuse kohta esitatud kirjaliku vastuse punktis 3.1. Videosalvestis on haldusasja materjalide juurde esitatud ja Transpordiameti hinnanguga, mida on kajastatud eelnevalt nimetatud vastuse punktis 3.1., võib üldjoontes nõustuda. Kiiruseületamised on toimunud, kusjuures ühte neist ei eita ka kaebaja. Eksamineerija on õigesti osundanud, et pärast 50 km/h märki oli sõidukiirus mingil hetkel 64 km/h. See nähtub videomaterjalilt, ajaliselt 36.34. Seega on toimunud arvestatav kiiruseületamine. Kolmekümnekilomeetrilise tunnikiiruse piiranguga alas on olnud kaebaja kiirus korraks ka vähemalt 47 km/h, mille puhul on samuti tegemist küllalt suure kiiruseületamisega. Muud kiiruseületamised või võimalikud kiiruseületamised ei ole eelnimetatu taustal enam niivõrd tähenduslikud, kuid samas ei saa ka öelda, et vastustaja oleks pidanud need arvestamata jätma ning viitama näiteks ainult kahele suhteliselt suurele kiiruseületamisele. Mis puutub sõidutrajektoori liigjärsku korrigeerimisse, siis on seda video põhjal raske hinnata, kuid samas ei saa ka seda järeldada, et eksamineerija oleks oma hinnangus ilmselge vea teinud.
16.Lähtuvalt eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et sõidueksami mittesooritatuks lugemine on olnud vastava õigusliku regulatsiooniga kooskõlas ning seega ei ole 29.07.2021 aset leidnud riikliku B-kategooria sõidueksami tulemusena tehtud otsustuse tühistamiseks alust. Arvestades asjaolu, et eelnimetatu oli käsitatav nõndanimetatud põhivaidlusena, siis jäävad rahuldamata ka teised nõuded, mis sellega otseselt seostusid ja mille rahuldamise võimalikkust oleks olnud põhjust kaaluda ja hinnata sõidueksamil toimunu õigusvastasuse korral. Seega jääb X kaebus tervikuna rahuldamata.
17.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid haldusasja kirjalikus menetluses läbivaatamiseks määramisel ja vastavate taotluste esitamiseks jäetud tähtaja raames, ega ka varasemalt, ei ole vastustaja menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste menetluskulud või võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.