lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-30/4

Korrakaitse › Liiklus

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 09.01.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-30/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Liiklus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.01.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1318
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-22-30

Määruse kuupäev

9. jaanuar 2023

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Rester Õigusbüroo OÜ kaebus Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti tekitatud varalise kahju summas 65 eurot hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-22-30.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused

Määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Rester Õigusbüroo OÜ seaduslik esindaja esitas 4. jaanuaril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Narva linna vastu. Kaebaja selgitas, et ta pargib oma autot numbrimärgiga 254 GRL Narvas Vestervalli tn 14 asuva maja juures sõidutee ääres. 3. jaanuaril 2022 teatati talle, et korraldatakse tee puhastust, mistõttu sõitis ta parkimiskohalt minema ning parkis auto tavapärasele parkimiskohale tagasi kell 18.00. Kaebaja märkas 4. jaanuaril 2022 kell 11.09 enda sõiduki puudumist. Uurides, kus sõiduk on, sai kaebaja teada, et tema sõiduk on trahviparklas aadressil Tiimani 3G, Narva. Kaebuse kohaselt ei antud talle autot tagasi enne, kui ta tasus puksiiritasu 65 eurot. Narva Linnavalitsuse korrakaitseteenistuse ametnik, kes korraldas auto äraviimist, selgitas, et kaebaja rikkus liiklusmärki nr 384, mis keelas kell 10.00−16.00 parkimise. Kaebaja ei ole sellega nõus, sest tema parkis autot tee vasakul poolel, kus parkimist keelavat märki ei ole. Märk on tee paremal poolel. Kaebaja märgib, et on kaks aastat parkinud kohal, kust sõiduk teisaldati, s.o tee vasakul poolel. Kaebusele on lisatud pildid kaebaja auto parkimise kohta, Romuexpert OÜ kviitung nr 338 sularaha summas 65 eurot tasumise kohta (puksiiritasu) ning väljavõte kaebaja kirjavahetusest Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti korrakaitseteenistuse ametnikuga. Kaebaja taotleb Narva Linnavalitsuse korrakaitseteenistuse ametniku tegevuse (auto teisaldamine) õigusvastasuse tuvastamist ning talle tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 65 eurot.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Vastuseks kohtunõudele edastas Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet 7. novembril 2022 kohtule sõiduki BMW 318D numbrimärgiga 254 GRL teisaldamise akti ning fotod, mis kajastavad kaebaja sõiduki parkimist 4. jaanuaril 2022.

3-22-30

KOHTU SEISUKOHT

3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 2 lõikest 4 tulenevalt lähtub kohus kaebaja nõuete tõlgendamisel tema tegelikust tahtest ning mõistab, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lõike 2 punkti 4 alusel Narva linnalt varalise kahju hüvitamist selle eest, et tema sõiduki teisaldamisega kaasnes puksiiritasu maksmise kohustus. Kuigi kaebaja on eraldi välja toonud, et soovib ka ametiisiku tegevuse õigusvastasuse tuvastamist, ei käsitle kohus tuvastamisnõuet kaebuse eraldi nõudena, sest tuvastamisnõue on hõlmatud hüvitamisnõudega, st kohtul tuleb võtta hüvitamisnõude lahendamisel seisukoht kahju tekitanud toimingu õiguspärasuse kohta.
4.Kohus leiab, et kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.Eelneva sätte alusel kaebuse tagastamiseks peab seega olema täidetud kaks eeldust. Kaebusega kaitstava õiguse riive peab olema väheintensiivne ning arvestades asjaolusid ei tohiks kaebuse rahuldamine olla tõenäoline. Kohus leiab, et praegusel juhul on nimetatud eeldused täidetud.
6.Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).
7.Kohtupraktikas on peetud võimalikuks HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 puhul lähtuda analoogia korras HKMS § 133 lõikest 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Selle sätte kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Tulenevalt eeltoodud sättest saab asuda seisukohale, et varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot.
8.Kaebaja on esitanud hüvitamiskaebuse, milles taotleb varalise kahju hüvitamist summas 65 eurot seoses puksiiritasu maksmisega. Seega jääb kaebaja nõutava varalise hüve väärtus alla 1000 euro ning kaebaja õiguste riivet saab rahalise nõude suurust arvestades pidada väheintensiivseks.
9.Kohus leiab, et praegusel juhul on täidetud ka kaebuse tagastamise teine eeldus, sest kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Vaatamata sellele, et kahju olemasolus pole vaidlust, on täitmata ülejäänud kahju hüvitamise eeldused.

3-22-30

10.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lõige 1 sätestab, et varaline kahju hüvitatakse rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud.
11.Kohtule esitatud Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti korrakaitseteenistuse ametniku D. Djakovi 4. jaanuari 2022. a e-kirjast ja sõiduki teisaldamise aktist nähtub, et kaebajale kuuluv sõiduk BMW 318D numbrimärgiga 254 GRL teisaldati 4. jaanuaril 2022 Rüütli tänavalt (sõiduk parkis Vestervalli tänaval asuva maja nr 14 juures) valvega hoiukohta liiklusseaduse (LS) § 92 lõike 2 punkti 3 alusel, kuna sõiduk oli pargitud liiklusmärgi nr 384 mõjualas ajavahemikul 10.00−16.00.
12.Kohus osutab, et Narva linn on mõjualamärgile viidates eksinud liiklusmärgi numeratsioonis, tuginedes kehtetule numeratsioonile. Kehtiva majandusja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele” (edaspidi määrus nr 12) § 11 lõike 1 punkti 1 ja lõike 2 ning määruse lisa 3 kohaselt on Narva linna osutatud liiklusmärgi õige number 381. Vaidlusalusel mõjualamärgil nr 381 on määruse nr 12 lisa 3 kohaselt kujutatud märki nr 362, mis määruse nr 12 § 9 lõike 1 punkti 36 kohaselt tähendab parkimise keelamist. Mõjualamärgi nr 381 allosal on tekst, et parkimiskeeld kehtib kell 10.00−16.00 (määruse nr 12 § 10 lõige 4).
13.Käesolevas asjas on tõendatud ja poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja sõiduk BMW 318D numbrimärgiga 254 GRL oli 4. jaanuaril 2022 pärast kella 10.00 pargitud Rüütli tänaval (Vestervalli tänaval asuva maja nr 14 juures) sõidutee vasakul poolel ning sõidutee paremal poolel oli vaidlusalune mõjualamärk. Kaebaja on liiklusmärgi asukohta arvestades seisukohal, et liiklusmärk nr 381 keelas parkimise üksnes tee paremal poolel.
14.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et liiklusmärk nr 381 kehtib üksnes tee poolel, kuhu see on paigaldatud. Vastavalt määruse nr 12 § 10 lõikele 1 kehtestavad mõjualamärgid (märk 38) märgil näidatud liikluskorra kogu alal, st praegusel juhul sõiduteel ja selle mõlemal poolel. Seega rikkus kaebaja oma sõidukit vaidlusalusel ajal sõidutee vasakul poolel parkides märgil näidatud liikluskorda.
15.LS § 92 lõike 2 punkti 3 kohaselt võib sõiduki teisaldada valvega hoiukohta siis, kui sõiduk on pargitud selleks keelatud kohas nii, et see segab tee, haljasala, hoonete või rajatiste hooldustöid. Kuna kaebaja liikluskorra nõudeid eirates pargitud sõiduk takistas tee lumest puhastamist, oli vastustajal õigus selle sätte alusel kaebaja sõiduk valvega hoiukohta teisaldada.
16.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti korrakaitseteenistuse ametniku tegevus (otsustus kaebaja sõiduk teisaldada), mis tingis kaebaja kohustuse tasuda puksiiritasu summas 65 eurot, oli õiguspärane. Kaebaja rikkus 4. jaanuaril 2022 sõiduki BMW 318D numbrimärgiga 254 GRL parkimisel liikluskorda. Eelnevat arvestades ei ole kohtu hinnangul praegusel juhul kaebuse rahuldamine ning kaebajale rahalise hüvitise väljamõistmine reaalne.
17.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning kaebuse rahuldamine oleks ebatõenäoline, mistõttu tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastada.

3-22-30

18.Täiendavalt märgib kohus järgmist. Vastustaja edastas kohtule kaebaja sõiduki teisaldamise päeval tehtud fotod. Ühelt fotolt (vt IMG_20220104_110242.jpg), mis on tehtud sõiduki teisaldamise järel, nähtub, et Rüütli ja Vestervalli tänavate ristmikule Rüütli tänava vasakule poolele enne kaebaja sõiduki parkimise kohta oli paigaldatud liiklusmärk nr 361, mis keelab peatumise ja parkimise tee vasakul poolel (vt määruse nr 12 lisa 3 ning § 9 lõike 1 punkt 35 ja lõige 4). Kohtule esitatud fotode põhjal ei ole võimalik tuvastada, kas kõnealune keelumärk oli sinna paigaldatud ka enne kaebaja sõiduki teisaldamist. Kui jah, on kaebaja rikkunud ka selle märgiga ette nähtud liikluskorda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium