Hageja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (registrikood 10625474, asukoht Tartu mnt 24-15, 10115 Tallinn), lepinguline esindaja Kristjan Vahar (e-post [email protected]) Kostja XXXX (isikukood XXXX, registriaadress XXXX, tegelik elukoht teadmata)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta
Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi hagi XXXX vastu võla saamiseks
RESOLUTSIOON
1.Jätta Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi hagi XXXX vastu 27.05.2014 laenulepingu nr XXXX täitmise nõudes rahuldamata.
2.Rahuldada osaliselt Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi hagi XXXX vastu alusetust rikastumisest tulenevas nõudes.
3.Välja mõista XXXXlt põhinõue 339,58 (kolmsada kolmkümmend üheksa eurot ja 58 senti) eurot, intress 0,59 (0 eurot ja 59 senti) eurot ja viivis 4,69 (neli eurot ja 69 senti) eurot Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kasuks.
4.Välja mõista XXXXlt viivis põhinõudelt (339,58 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.01.2017 kuni põhinõude tasumiseni Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kasuks. Menetluskulude jaotus
5.Jätta menetluskulud 72% ulatuses XXXX kanda ja 28% ulatuses Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kanda.
6.Välja mõista XXXXlt menetluskulud 162 (ükssada kuuskümmend kaks) eurot Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kasuks.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XXXXl tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras Era Liisingu
2-16-116990 Inkassoteenused Aktsiaseltsi kasuks.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.27.05.2014 sõlmisid Creditstar Estonia AS (endise nimega SMS Laen AS) ja kostja interneti vahendusel lepingu nr XXXX, mille alusel sai kostja kiirlaenu 400 eurot 360-ks päevaks (tl 29-40, tl 46-51). Kostja käis enne laenutaotluse esitamist enda isikut tuvastamas (tl 66-67). Laen kanti kostjale üle samal päeval (tl 41). Lisaks väljastati kostjale 27.05.2014 arve nr XXXX, mille kohaselt tuli laen hiljemalt 31.05.2015 tagastada 12 võrdse osamaksena summas 60,42 eurot (tl 68).
2.Esialgne võlausaldaja loovutas nõude hagejale koos kõikide seadusest ja lepingust nr XXXX p 12 ja nõude loovutamise lepingust nr 011210 tulenevate õigustega (tl 43-44). Hageja nõue ja põhjendused
3.Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 339,58 eurot, intressi 28,80 eurot, viivise 102,68 eurot, võla sissenõudmise kulud 18,94 eurot, viivise põhinõudelt (339,58 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Alternatiivselt palub hageja alusetust rikastumisest tulenevalt kostjalt välja mõista 406,07 eurot, so põhinõue 339,58 eurot ja intress 66,49 eurot ning põhinõudelt viivis alates hagi esitamisest, kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 7, § 100, § 101 lg 1 p-d 1, 3 ja 6, § 108, § 113 lg 1, § 158 lg 1, § 164 lg 1 ja 2, § 396 lg 1, § 397.
4.Hageja märgib, et: • kostja pikendas ühe korra laenu tagasimakse tähtaega, peale mida pidi kostja tasuma laenusumma koos laenu kasutamise tasuga hiljemalt 15.06.2015; • kostja ei tagastanud laenu ja ei tasunud intressi kokkulepitud tähtajaks;
2-16-116990 • kostja on sooritanud ühe makse summas 60,42 eurot, mida hageja arvestab laenu põhisumma katteks; • esialgne võlausaldaja loovutas nõude hagejale; • hageja nõuab intressi määras 0,02% ehk VÕS § 113 lg-s 1 märgitud määras; • hageja nõuab kostjalt viivist 0,06% tagastamata laenu summalt päevas alates 16.06.2015 kuni 02.11.2016 summas 102,68 eurot; • hageja leiab, et tegemist on mõistliku viivisemääraga ning see vastab Riigikohtu lahendile 3-2-1-25-16; • hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste hüvitamist; • kui kohus leiab, et laenuleping on tühine, siis alternatiivse nõudena esitab hageja kostja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude, paludes välja mõista põhinõue 339,58 eurot, intress 66,49 eurot ja viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited
5.Kuna kostja tegelik elukoht on teadmata, ei õnnestunud kohtul kostjale menetlusdokumente isiklikult kätte toimetada ning kohus toimetas hagimaterjalid kostjale kätte avalikult. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagiavaldusele vastuväiteid ei esitanud. Kohtu põhjendused
6.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
7.TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt, mistõttu teeb kohus asjas sisulise otsuse.
8.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
10.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega
2-16-116990 viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 164 lg 1 järgi võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 alusel nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 kohaselt, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1027 kohaselt isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
11.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et 27.05.2014 sõlmisid Creditstar Estonia AS (endise nimega SMS Laen AS) ja kostja interneti vahendusel lepingu nr XXXX, mille alusel sai kostja kiirlaenu 400 eurot 360-ks päevaks (tl 29-40, tl 46-51). Kostja käis enne laenutaotluse esitamist enda isikut tuvastamas (tl 66-67). Laen kanti kostjale üle samal päeval (tl 41). Lisaks väljastati kostjale 27.05.2014 arve nr XXXX, mille kohaselt tuli laen hiljemalt 31.05.2015 tagastada 12 võrdse osamaksena summas 60,42 eurot (tl 68). Kostja on tasunud ühe osamakse summas 60,42 eurot. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude hagejale koos kõikide seadusest ja lepingust nr XXXX p 12 ja nõude loovutamise lepingust nr 011210 tulenevate õigustega (tl 43-44).
12.Kohus leiab, et kostja ja esialgse laenuandja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 tähenduses, mille alusel andis esialgne laenuandja kostjale laenu summas 400 eurot ning kostja kohustus selle koos intressiga tagastama.
13.Riigikohus on 30.10.2013 otsuse 3-2-1-106-13 punktis 24 selgitanud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (nt Riigikohtu 25.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19; 08.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 32-1-32-06, p 14). Riigikohus on leidnud, et kohus saab omal algatusel hinnata tehingu heade kommete vastasust (nt Riigikohtu 15.11.2000 otsus 3-2-1-118-00 ja 24.05.2001 otsus tsiviilasjas 32-1-76-01).
14.Kohus märgib, et kuna laenuleping sõlmiti 27.05.2014, kohaldab kohus käesolevas asjas laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) redaktsiooni. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Lg 2 kohaselt tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või; 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Lg 3 kohaselt kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud krediidi kulukuse määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel.
2-16-116990
15.VÕS § 406 lg 1 kohaselt krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. VÕS § 406 lg 6 kohaselt kehtestab krediidi kulukuse määra arvutamise täpsema korra rahandusminister Euroopa Liidu nõuetest lähtudes.
16.Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud rahandusministri 13.10.2010 määruse „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“ nr 51 Lisas toodud krediidi kulukuse määra arvutamise valemi kohaselt on käesoleva laenulepingu krediidi kulukuse määr 234,74%. Hagi aluseks olevas tarbijakrediidilepingu teabelehel on krediidi kulukuse määraks märgitud samuti 234,74%. Vastavalt Eesti Panga kodulehel avaldatud andmetele oli eraisikutele antava tarbimislaenude kulukuse määr laenulepingu sõlmimise ajal, so 2014.a mais 32,24%. Seega on antud juhul tegemist 7 korda suurema krediidi kulukuse määraga kui Eesti Panga kodulehel avaldatud krediidi kulukuse määr.
17.Riigikohus on 03.12.2014 määruse 3-2-1-133-14 punktis 9 märkinud, et kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas erakordselt suures ulatuses, õigustab see tehingu heade kommete vastaseks lugemist ka krediidisaaja sundolukorda hindamata TsÜS § 86 lg 1 alusel. Vähemalt eelduslikult on sellise olukorraga tegemist siis, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda.
18.Kohus leiab, et tulenevalt TsÜS § 86 lg-st 3 ja Riigikohtu 3-2-1-133-14 p-s 9 väljendatud seisukohast on 27.05.2014 laenulepingust pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas erakordselt suures ulatuses, kuna laenulepingu krediidi kulukuse määr on Eesti Panga poolt avaldatust 7 korda suurem. Vastavalt Riigikohtu poolt viidatud lahendis väljendatud seisukohale õigustab see tehingu heade kommete vastaseks lugemist ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Seega ei hinda kohus seda, kas kostja oli laenulepingu sõlmimisel sundolukorras või mitte ning kas hageja teadis seda või mitte. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et 27.05.2014 sõlmitud laenuleping on TsÜS § 86 lg 1 ja lg 3 kohaselt tühine, kuivõrd tegemist on heade kommete vastase tehinguga.
19.Kuna laenuleping on tühine, puudub hagejal õigus nõuda laenu tagastamist lepingu täitmise sätete, so VÕS § 108 alusel. Hageja on alternatiivselt esitanud laenu tagastamise nõude alusetu rikastumise sätete alusel. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et kostja kohustub hagejale laenuna saadud raha tagastama TsÜS § 84 lg 1, VÕS § 1027 ja VÕS § 1028 lg 1 alusel. Võttes arvesse, et kostja on hageja sõnul tagastanud 400 eurost 60,42 eurot, tuleb kostjal tagastada täiendavalt 339,58 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale suuremas summas saadud raha tagastanud. Kohus mõistab vastava summa kostjalt hageja kasuks välja.
20.Hageja on palunud kostjalt välja mõista laenulepingu alusel intressi 28,80 eurot. Alternatiivselt kui kohus leiab, et tehing on tühine, palub hageja nõuda kostjalt välja laenu kasutamise eest seadusjärgne intress seisuga 02.11.2016, so 890 päeva eest 66,49 eurot (tl 21).
21.Riigikohus on 17.06.2011 määruse 3-2-1-49-11 punktis 11 leidnud, et kui kohus tuvastab tehingu tühisuse TsÜS § 86 lõike 3 järgi, siis kohalduvad tehingule TsÜS § 86 lg-s 4 nimetatud õiguslikud tagajärjed: kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses.
2-16-116990
22.Kohus leiab, et kuna hagi aluseks olev laenuleping on tühine, puudub alus mõista kostjalt välja intress lepingus sätestatud intressimäära alusel. Tulenevalt TsÜS § 86 lg-st 4 oli kostjal kohustus laenu kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
23.Laen summas 400 eurot kanti kostjale üle 27.05.2014 (tl 41). Kostja on tagastanud sellest 60,42 eurot. Hageja nõuab intressi summalt 339,58 eurot vahemiku 27.05.2014-02.11.2016 eest (tl 21). Ajavahemikul 27.05.2014-30.06.2014 oli VÕS § 94 lg 1 kohane intressimäär 0,25% aastas, ajavahemikul 01.07.2014-31.12.2014 oli see 0,15% aastas, ajavahemikul 01.01.2015-30.06.2016 oli see 0,05% aastas ja alates 01.07.2016 on see olnud 0,00% aastas. Kohus märgib, et hageja on ekslikult lisanud aastasele intressimäärale VÕS § 113 lg 1 teises lauses nimetatud 8%. Vastav protsent lisandub viivisele, mitte seaduse alusel arvestatud intressile. Eelnevast tulenevalt on kostja kohustatud laenu kasutamise aja eest tasuma hagejale intressi 0,59 eurot, so: Algus päev
Viivisemäär (VÕS § Viivitatud 113 lg 1 + 94 lg 1) päevi 0,25% aastas
Viivis 0,08 €
339,58 €
0,15 % aastas
0,26 €
339,58 €
0,05% aastas
0,25 €
339,58 €
0,00% aastas
0€ 0,59 €
24.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
25.Laenulepingu infolehe kohaselt kaasnesid lepingu kehtivuse ajal maksete hilinemisega viivised 0,5% päevas ning 0,35% päevas kui lepingu lõpptähtaeg oli saabunud või leping oli krediidiandja poolt lõpetatud krediidisaaja olulise rikkumise tõttu (tl 48). Hageja on palunud hagiavalduses välja mõista kostjalt lepingu alusel viivised summas 102,68 eurot. Hageja on arvestanud viivist vähendatud lepingulise viivisemäära 0,06% päevas alusel alates 16.06.2015-02.11.2016. Kuna hageja nõude aluseks olev leping on tühine, puudub alus mõista kostjalt välja viivist suuremas ulatuses kui seadusjärgne, so VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär. Lepinguline viivisemäär on tühine, kuivõrd laenuleping on tühine. Seetõttu puudub alus anda täiendav hinnang ka sellele, kas lepinguline viivisemäär on mõistlik ja kohus jätab hageja vastavad seisukohad tähelepanuta.
26.Hageja on juhul, kui kohus leiab, et laenuleping on tühine, palunud välja mõista viivise põhinõudelt (339,58 eurolt) alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja ei ole alternatiivses nõudes palunud välja mõista viivist enne
2-16-116990 hagi esitamist. Kohus leiab, et hageja alternatiivne nõue on põhjendatud. Kostja, olles raha tagastamisega viivituses, on kohustatud tasuma hagejale viivist, mis tuleneb seadusest. Eeltoodust mõistab kohus alates hagi esitamisest, so 03.11.2016 kuni otsuse tegemiseni, so 05.01.2017 (63 päeva eest) kostjalt hageja kasuks välja viivise 4,69 eurot, so 8/100/365x339,58x63 ning edasi viivise 339,58 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.01.2017 kuni põhinõude tasumiseni.
27.Hageja ei ole alternatiivsetes nõuetes juhuks kui kohus leiab, et laenuleping on tühine, palunud võla sissenõudmise kulu summas 18,94 eurot välja mõista. Kohus jätab selle nõude rahuldamata ning meeldetuletuste kohta saadetud väljavõtted tähelepanuta (tl 52-65).
28.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja alternatiivse nõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 339,58 eurot, intressi 0,59 eurot, viivise 4,69 eurot ja viivise põhinõudelt (339,58 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.01.2017 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud
29.Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud 72% ulatuses kostja kanda ja 28% ulatuses hageja kanda.
30.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu ja õigusabikulud summas 100 eurot ning viivise menetluskuludelt. Hageja on tasunud riigilõivu 125 eurot. Võttes arvesse menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 162 eurot, so 72% 225 eurost. Nähtuvalt toimiku materjalidest ei ole kostjale menetluskulusid tekkinud. Eelneva tõttu jätab kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulud välja mõistmata.
31.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjal tuleb tasuda hagejale menetluskuludelt viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.