lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-2123/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 06.01.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-2123/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
06.01.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1474
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 133 lg 1Lihtmenetluse eeldusedHKMS § 179 lg 4Määruse teatavakstegemine ja jõustumineHKMS § 37 lg 2KaebusRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alusedRVastS § 13 lg 1Vastutuse piiramineRVastS § 7 lg 1Vastutuse alusedRVastS § 9 lg 1Mittevaralise kahju hüvitamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-22-2123/8Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium15.02.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-22-2123

Määruse kuupäev

6. jaanuar 2023

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Tanel Soobi (Soop) kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses 21.07.2022 õhtusöögi jagamisel toimunuga

Menetlusosalised

Kaebaja – Tanel Soop Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus.
2.Jätta taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
4.Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
5.Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 18).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2672/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20263-26-186/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20263-26-1924/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20263-26-1736/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Asjaolud
1.Kaebaja Tanel Soop on vahistatu. Kaebaja esitas Tartu Vanglale avalduse pealkirjaga „Kahjunõue. Kuriteokahtlustus. Teatis. Teabenõue“ (reg 26.07.2022 nr 1-13/239-1, tl 11-12). Selle kohaselt võtsid valvurid 21.07.2022 kaebaja õhtusöögi kambriluugi pealt ära, lõid luugi kinni ja jätsid kaebaja sõrmed luugi vahele. Kaebajale põhjustati valu ja vigastused (haav väikesel sõrmel ja üks sõrmenukk oleks nagu katki) ning õhtusööki ei antud. Kaebaja nõudis kahju hüvitamist 1000 eurot valu tekitamise ja näljutamise eest.
2.Tartu Vangla jättis 26.09.2022.a otsusega nr 1-13/239-2 (tl 13) kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, kuna puudub vangla õigusvastane tegevus. Kaebaja keeldus supi vastuvõtmisest, kuna ta ei olnud rahul supi koguse ja kvaliteediga. Hilisemal kaalumisel selgus, et suppi oli ette nähtud kogusest rohkem. Valvuri ütluste ja valvekaamera salvestise põhjal ei olnud kaebaja käed luugi sulgemise ajal luugi peal. Kaebaja pöördus 22.07.2022 tervishoiutöötaja poole ja kaebas valu parema käe 4-5 sõrme nukkides. Tervishoiutöötaja hinnangul sõrmenukid turses ei olnud. Kuna kaebaja kurtis valu, siis anti talle MSM geeli.
3.Kaebaja esitas 06.10.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse kahju hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt ei antud kaebajale ettenähtud normi õhtusööki ning löödi kaks sõrme ukse ja luugi vahele. Kaebajat näljutati 12 tundi. Kaebajal tekkis ametniku tegevuse tulemusena moraalne kahju ja füüsiline kahju närvivapustuse näol, mis on terviserike elu lõpuni. Ametnik oleks

saanud anda korralduse, et kaebajale pannakse õige ports, samuti oleks saanud avada ukse ja panna toidukausi kambrisse. Kaebaja nõudis kohtuväliselt 1000 eurot, kuid soovib nüüd 10 000 eurot ülbe käitumise, valu tekitamise, situatsiooni eest vabadusekaotusega karistamise, näljutamise ning moraalse ja vaimse lõhkumise eest. Kohtu seisukoht Kaebuse tagastamine

4.Kaebaja esitas hüvitamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4) mittevaralise kahju hüvitamiseks. Nõude alusena on kaebaja välja toonud järgmised vangla tegevused, mida kaebaja peab õigusvastaseks: kaebaja ei saanud 21.07.2022 õhtusöögi ajal suppi, kaebaja sõrmed jäid toiduluugi sulgemisel luugi vahele ja see põhjustas talle valu, juhtunu kahjustas kaebaja tervist, kuna kaebajal tekkis psüühikahäire (närvivapustus), kaebajat karistatakse vabaduskaotusega toimunud situatsiooni eest.
5.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel on mittevaralise kahju hüvitamine võimalik väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Reeglina hindab kohus seda, millist liiki mittevaralise kahjuga on kaebuse alusena välja toodud asjaolude puhul tegemist. Tegemist on õigusnormi kohaldamisega ja kohus ei ole seotud menetlusosaliste seisukohtadega. Erandina eeldab tervise kahjustamisega põhjustatud kahju hüvitamise taotlemine, et lisaks faktilistele asjaoludele kahju põhjustanud tegevuse kohta on kaebaja välja toonud faktilised asjaolud (ja asja sisulise lahendamise korral esitanud tõendid) ka tervisekahjustuse tekkimise kohta. Kohtus saab kaebaja tugineda samadele tervisekahjustustele, millele ta on tuginenud kohtueelses menetluses.
6.Kohtu hinnangul on psüühikahäire (närvivapustuse) tekitamisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude puhul tegemist tervise kahjustamise väitel rajaneva nõudega RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Muud kaebaja nõuded tervise kahjustamisel ei rajane. Kohtueelses menetluses kaebaja küll väitis, et tal tekkis käevigastus, kuid kohtule esitatud kaebuses kaebaja sõrmel haava tekkimist ja sõrmenuki vigastamist ei väida (väidab, et talle tekitati valu). Ka vangla kirjeldatud terviseandmete põhjal ei teinud tervishoiutöötaja kindlaks vigastuse esinemist. Valu ja ebamugavust ei saa mõista tervisekahjustusena RVastS § 9 lg 1 mõistes.
7.Kohus tagastab kaebuse nõuetes hüvitada psüühikahäire (närvivapustuse) tekitamise ja kaebaja karistamisega põhjustatud kahju halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kaebaja ei ole neid nõude aluseid kohtueelses menetluses välja toonud.
8.Kohus tagastab kaebuse nõuetes hüvitada supi andmata jätmise ja sõrmede luugi vahele jätmisega valu tekitamisega põhjustatud kahju HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
9.HKMS § 133 lg 1 kohaselt peetakse kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks, kui tegemist on varaliselt hinnatava hüvega ja hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja taotleb hüvitist suuremas summas, kuid kohus ei ole riive intensiivsuse hindamisel seotud sellega, millise rahalise väärtuse omistab nõudele kaebaja. Kohtupraktikat arvestades on vähe tõenäoline, et kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral hindaks kohus kaebajale tekkinud kahju rahaliseks väärtuseks 1000 eurot ületava summa.

Sisulisest aspektist peetakse kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Praeguses asjas seisneb kaebaja saadav kasu rahalise hüvitise saamises ning seda tuleb kaaluda võrreldes täiemahulise kohtumenetluse läbiviimisega seotud kuludega. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja väidetav kahju (ühel päeval supist ilmajäämine ja väidetav valu käes) sellise intensiivsusega, et põhjendatud oleks täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine asja lahendamiseks.

10.RVastS § 7 lg 1 alusel on kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduste hulgas vastustaja õigusvastane tegu ja kahju tekkimine. Mittevaraline kahju hõlmab isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi, mida ei saa objektiivselt mõõta või väljendada. Kahju tekkimise kindlakstegemisel saab kohus lähtuda üksnes väidetavalt kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Kohtupraktika põhjal tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. RVastS § 13 lg 1 p 4 alusel arvestatakse hüvitise suuruse määramisel eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel.
11.Kaebuse rahuldamine, s.o rahalise hüvitise väljamõistmine kaebaja kasuks on ebatõenäoline mitmel põhjusel. Tartu Vangla kodukord näeb ette toidu jagamise toiduluugi kaudu (kodukorra punkt 9.11). Kui kaebaja suppi toiduluugilt kambrisse ei võtnud, siis ei olnud vanglal kohustust teha täiendavaid pingutusi, et suppi kaebaja kambrisse toimetada. Vangla õigusvastane tegu puudub. Lisaks ei saanud ühel korral supist ilmajäämine põhjustada sellise intensiivsusega kannatusi, et põhjendatud oleks rahalise hüvitise väljamõistmine. Kaebaja oleks saanud nõuda toidu koguse ja kvaliteedi kohta esitatud pretensiooni lahendamist ka pärast supi vastuvõtmist. Kui kaebaja on täitnud kodukorra punktist 9.17 tuleneva kohustuse teavitada vanglateenistuse ametnikku kohe pretensioonidest toidu kvaliteedi osas ning vangla toidu kogust ja kvaliteeti ei fikseeri, siis on edasises menetluses vangla ülesanne tõendada, et toidu kogus ja kvaliteet oli nõuetekohane. See küsimus väljub aga käesoleva kohtuasja raamest, kuna kohtuasjas ei oma tähtsust kaebaja pretensiooni lahendamine, vaid kahju tekitamine kaebaja väidetava toiduta jätmisega.
12.Toiduluugi sulgemise osas vaidlevad pooled selle üle, kas kaebaja käsi oli luugi sulgemise ajal luugil või mitte. Kohus kaebuse tagastamise otsustamise raames tõendeid ei kogu ja ei uuri ning seda küsimust lõplikult ei lahenda. Isegi kui kaebaja käsi oli luugi sulgemise ajal selle läheduses, oli kaebajal võimalus käsi ära võtta ja sellega kahju tekkimine ära hoida. Kui pooled vaidlesid toidu vastuvõtmise üle ja valvur võttis toidu luugilt ära, siis ei saanud kaebajale olla ootamatu, et luuk suletakse. Kaebajal tuleb ka endal tegutseda mõistlikult ja teha kõik võimalik kahju ärahoidmiseks. Lisaks ei olnud kaebaja väidetud tagajärg (valu käes) raske ning juhtum ei saanud põhjustada kaebajale sellise intensiivsusega kannatusi, et põhjendatud oleks rahalise hüvitise väljamõistmine.
13.Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna.

Menetlusabi taotluse lahendamine

14.Kaebuse tagastamisel puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja muude kohtukulude kandmiseks.
15.Kohus mõistab kaebaja menetlusabi taotlust saada menetlusabi advokaadi õigusabi tasu maksmiseks nii, et kaebaja taotleb riigi õigusabi korras esindaja määramist. Kohus jätab selle taotluse rahuldamata. Kaebajale riigi õigusabi andmine ei ole võimalik kahel alusel. Esiteks ei anta riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi, kui kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on korduvalt esitanud halduskohtule kaebusi, s.h selliseid, mille kohus sai menetlusse võtta. Ka praeguses asjas koostas kaebaja iseseisvalt kaebuse ja läbis enne kaebuse esitamist kohustusliku kohtueelse menetluse. Kaebaja on iseseisvalt võimeline kaitsma oma õigusi halduskohtumenetluses. Teiseks RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel ei anta riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks, kui asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohtu hinnangul praeguses asjas tungivat avalikku huvi ei esine.
16.RÕS § 7 lg 1 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. Selles sättes toodud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on oma majandusliku seisundi poolest riigi õigusabi saama õigustatud isik.
17.Kaebaja taotluses märgitud muid tegevusi, milleks kaebaja menetlusabi taotles (täitemenetluse, kohustusliku kohtueelse menetluse ja lepitusmenetluse kulude kandmine), ei ole kaebaja taotluses seostanud käesoleva kaebusega ning kohus jätab need tähelepanuta.
18.Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20263-26-2082/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium