Karli Põllu kaebus Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks ja vanglaametniku vastutusele võtmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Karli Põld Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Tagastada Karli Põllu kaebus.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte ja edastatakse teadmiseks Viru Vanglale.
ASJAOLUD
1.Karli Põld esitas 18.08.2022 Tartu Halduskohtule tuvastamiskaebusena pealkirjastatud avalduse, milles märgib, et vangla ei ole väljastanud talle laost isiklikku telerit. Kaebaja esitas vastavasisulise avalduse vanglale 17.02.2021, kuid siis selgus, et teleri toitekaabel tuleb välja vahetada. Kuni kaebuse esitamiseni ei ole kaebaja erinevate probleemide tõttu kambrisse telerit saanud ning puudub vanglapoolne konkreetne vastus olukorrale.
Viru Vangla selgitas 16.11.2022. a vastuses kohtule, et K. Põld esitas 10.04.2022 ja 22.05.2022 pöördumised, milles taotles enda televiisorit kambrisse. Vangla jättis kaebaja taotlused rahuldamata ning kaebaja ei ole vastuste peale vaiet esitanud. Kaebaja soetas vangla kaupluse vahendusel uue televiisori, mille sai taotluse alusel kambrisse alates 29.09.2022.
3.Tartu Halduskohus palus 17.11.2022. a kohtunõudes kaebajal teatada, kas kaebaja nõustub haldusasjas menetluse lõpetamisega. Kohus selgitas, et kuigi kohtule esitatud kaebuses ei ole märgitud konkreetset nõuet, on arusaadav kaebaja tahe saada kambrisse isiklik teler ning selle eesmärgi saavutamiseks oli kohane esitada kohustamiskaebus. Arvestades vangla vastust kohtule, on kaebaja oma eesmärgi saavutanud. Kohus selgitas täiendavalt, et vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude menetlemise soovi korral tuleb kaebajal kohtule selgitada, kuidas on tuvastamisnõue vajalik tema õiguste kaitseks.
4.K. Põld esitas 24.11.2022 kohtule täiendava avalduse, milles kirjeldab tema televiisoriga tekkinud probleeme ning seda, kuidas tema pöördumistele televiisori toitejuhtme kordategemiseks või uue juhtme ostmiseks ei reageeritud. Kaebaja märgib, et ostis endale küll uue teleri, kuid ka sellega on probleem. Kaebaja sõnul on kontaktisik A. Kongi seoses pikalt kestnud toitejuhtme probleemiga nii talle kui ka Justiitsministeeriumile ja kohtule valetanud.
3-22-1779 Kaebaja nõuab talle tekitatud närvikulu ja probleemide katteks 300 eurot iga kuu kohta, mil ta on pidanud kokku puutuma A. Kongi tekitatud probleemidega. Kaebaja on peaaegu läinud tülli oma tütre ja abikaasaga ning tal on olnud seletamisi oma tuttavatega. Kaebaja leiab, et A. Kongi tuleks võtta valeütluste andmise eest vastutusele. Veel märgib kaebaja, et ta ei pääse just tänu televiisori toitejuhtmele avavanglasse, sest sellest on tekkinud suur probleem ning vangla sõnul on kaebaja käitunud ebaviisakalt. Kaebaja palub kohtul leida lahendus.
5.Viru Vangla märkis 06.12.2022. a vastuses kohtunõudele, et kaebaja ei ole esitanud Viru Vanglale seoses televiisoriga ühtegi kahjunõuet.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kaebusest nähtuvalt oli kaebaja kohtusse pöördumise eesmärgiks saada kambrisse isiklik teler. Viru Vangla 16.11.2022. a vastusest kohtule selgus, et kaebaja poolt vangla kauplusest uue teleri soetamisega ja selle talle 29.09.2022 kambrisse väljastamisega saavutas kaebaja sisuliselt oma eesmärgi ehk sai kambrisse isikliku teleri, mida ta saab kasutada. Kaebaja 24.11.2022. a vastusest 17.11.2022. a kohtunõudele on selgelt järeldatav, et televiisori saamisest hoolimata ei soovi kaebaja kohtumenetluse lõpetamist, vaid tahab jätkuvalt, et kohus olukorra lahendaks.
7.HKMS § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus leiab, et kaebaja 24.11.2022. a kaebuse täiendust tuleb tema tahtest lähtuvalt tõlgendada selliselt, et kaebaja soovib, et talle hüvitataks tema televiisori toitejuhtmega seotud probleemide ja nende lahendamata jätmisega vangla poolt põhjustatud mittevaraline kahju. Kuigi avalduse pealkiri viitab sellele, et tegemist võib olla kohtule esitatud õigusvastasuse tuvastamise nõudega, ei ole kaebaja sellist taotlust avalduses esitanud. Kahju hüvitamise nõudega on hõlmatud ka kahju põhjustanud haldusorgani tegevuse või tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamise nõue, s.t et kohus hindab kahju hüvitamise nõude lahendamisel ka haldusorgani tegevuse õiguspärasust. Sellises olukorras ei oleks õigusvastasuse tuvastamise nõude eraldiseisev menetlemine kaebaja õiguste kaitseks vajalik (vt ka HKMS § 38 lg 4, § 45 lg 2). Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei aitaks praegusel juhul kaasa kaebaja õiguste kaitsele ka seoses tema avavanglasse paigutamisega – avavanglasse paigutamata jätmist saab kaebaja vaidlustada eraldiseisvas haldusmenetluses (kohustusliku kohtueelse menetluse läbimisel ka kohtumenetluses), viidates seejuures vajadusel sellele, et tema avavanglasse paigutamata jätmisel on tuginetud valedele või asjakohatutele järeldustele. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et praeguses asjas on kohtule esitatud kahju hüvitamise kaebus HKMS § 37 lg 2 p 4 tähenduses.
8.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Praegusel juhul on nõude lahendamiseks kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 8, mis sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
9.Viru Vangla kinnitas kohtule, et kaebaja ei ole esitanud vanglale kahjunõuet seoses televiisori kambrisse mittesaamisega ja juhtme parandamise mittevõimaldamisega. Seega ei ole
3-22-1779 kaebaja enne hüvitamiskaebusega kohtusse pöördumist läbinud VangS § 11 lg-s 8 ette nähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Sel põhjusel ei ole kaebaja hüvitamiskaebus lubatav ning see tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Kohus selgitab, et kaebajal on õigus pöörduda kahju hüvitamise kaebusega kohtusse pärast seda, kui ta esitab vanglale taotluse talle põhjustatud kahju hüvitamiseks ning vangla tagastab selle taotluse või jätab selle rahuldamata või tähtaegselt (s.o kahe kuu jooksul taotluse nõuetekohasest esitamisest arvates, RVastS § 18 lg 1) läbi vaatamata.
10.Kaebaja on enda 24.11.2022. a avalduses märkinud veel seda, et kontaktisik A. Kongi tuleks võtta valeütluste andmise eest vastutusele. Seoses selle väitega märgib kohus, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vanglaametnike vastutusele võtmist, sh nende suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist. Vanglaametnike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise ja distsiplinaarkaristuse kohaldamise õigus on ametiisikul, kellel on selle vanglaametniku ametisse nimetamise õigus, ministril või tema poolt volitatud ametiisikul (VangS § 148, avaliku teenistuse seaduse § 72 lg-d 1, 2 ja § 76 lg 1). Samuti ei saa kaebaja eraldiseisvas menetluses nõuda kohtu poolt vanglaametnike suhtes mingite muude karistuslike meetmete kohaldamist. Kaebajal on õigus teatada vanglale oma tähelepanekutest ja saada sellele pöördumisele vastus. Seega tuleb kaebus Viru Vangla ametniku vastutusele võtmist puudutavas osas kaebajale tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Nimetatud sätte järgi võib kohus tagastada kaebuse, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
11.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 ja lg 2 p 1 alusel tervikuna selle esitajale.
12.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.