X.X kaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju summas 1000 eurot hüvitamise nõudes seoses meditsiiniabi andmata jätmisega
Menetlusosalises
Kaebaja – X.X Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X.X kaebus.
2.Jätta X.X riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.
3.Asendada määruse avalikustamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X (kaebaja) esitas 10. jaanuaril 2022 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse. Kaebaja märkis kahjunõudes, et ta ei saanud 7. jaanuaril 2022 kell 21:00-21:30 meditsiiniabi. Kaebaja sõnul oli tal kõrge vererõhk ja seljavalu, kuid korrapidaja Sander ei kutsunud meedikut. Kaebaja ei saanud oma probleemidest valvurile rääkida, kuna ta ei ole meedik ja kaebaja probleemid on konfidentsiaalsed. Kaebaja nõudis kompensatsiooni 1000 eurot.
2.Viru Vangla 28. veebruari 2022. a otsusega nr 6-16/5-2 jäeti kaebaja kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Vangla asus seisukohale, et käesoleval juhul ei ole tuvastamist leidnud vangla õigusvastane tegevus ning samuti ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et vangla tegevus oleks isiku tervislikku seisundit kahjustanud.
3.Tartu Halduskohtusse saabus 16. märtsil 2022 kaebaja kaebus Viru Vanglalt piinade ja närvide kaotuse eest kahju summas 1000 eurot hüvitamise nõudes. Kaebaja põhjendab, et ta on palunud kutsuda meediku päeval, õhtul ja hommikul, kuid seda ignoreeritakse. Kaebaja sõnul piinleb ta valudes ning möödujad talle tablette ei anna, vaid mõnitavad. Korrapidaja keeldus
3-22-636 meedikut kutsumast, mis peaks olema fikseeritud. Kaebaja sõnul ei olnud see esmakordne juhtum. Koos kaebusega esitas kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse. Kaebusele on lisatud ka Viru Vangla 28. veebruari 2022. a otsus nr 6-16/5-2 kaebaja kahjunõude rahuldamata jätmise kohta.
KOHTU SEISUKOHT
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 punkti 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme. HKMS § 2 lõike 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja nõuab kaebuses Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist summas 1000 eurot. Kaebusest ja kohtueelse menetluse materjalidest nähtuvalt tekitati kaebajale kahju sellega, et kaebaja ei saanud 7. jaanuaril 2022 kell 21:00-21:30 meediku vastuvõtule ning kahju seisneb piinade ja närvide kaotuse tekitamisel.
5.Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Eelneva sätte alusel kaebuse tagastamiseks peab olema täidetud kaks eeldust. Kaebusega kaitstava õiguse riive peab olema väheintensiivne ning arvestades asjaolusid ei tohiks kaebuse rahuldamine olla tõenäoline. Kohus leiab, et praegusel juhul on nimetatud eeldused täidetud.
6.Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohtupraktikas on HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 puhul peetud võimalikuks lähtuda analoogia korras HKMS § 133 lõikest 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Viimati nimetatud sätte kohaselt eeldatakse riive väheintensiivsust juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kuivõrd kaebaja taotletav kahjuhüvitis ei ületa antud summat, siis saab seda arvestades pidada kaebaja õiguste riivet väheintensiivseks.
7.Kohtu hinnangul ei saanud vaidlusalune vangla tegevus põhjustada kaebajale ka tagajärgi, mille hindamiseks oleks põhjendatud kohtumenetluse täiemahuline läbiviimine ja kohtuotsuse tegemine.
7.1.Viru Vangla 28. veebruari 2022. a otsusest nr 6-16/5-2 nähtuvalt võttis vangla kohtueelses menetluses 13. jaanuaril 2022 selgitused valvur S. Sakkoselt, kes selgitas, et kaebaja helistas 7. jaanuari 2022. a õhtul pärast kella 21 ja palus, et talle meedik kutsutaks. Valvur selgitas kaebajale, et meedik oli juba majast lahkunud ning ta ei naase, kui pole vajalik vältimatu arstiabi. Kaebaja ei toonud välja konkreetset põhjust, miks ta meedikut vajas, kuid ütles vaid, et tal oleks vaja pipraplaastrit. Valvur helistas koheselt meedikule ning andis info edasi. Meedik vastas, et samal päeval ei ole temale kaebaja kohta ühtki kaebust tulnud ning kuna kaebaja ei too ka välja konkreetset probleemi, miks tal meedikut vaja on, siis ei hakka ta kaebaja juurde tulema. Kaebaja sai meditsiinitöötaja vastuvõtule 9. jaanuaril 2022 (haigusjuhtum nr A526) ning siis kurtis ta liigesevalu üle (eriti põlvedes), valu rinnus ja südamekloppimist. Kaebajal mõõdeti vererõhku (130/70), mis oli normaalne. Eluliselt usutav
3-22-636 ei ole, et kaebaja vererõhk võinuks üle-eelmisel õhtul olla oluliselt erinev, st eluohtlikult kõrge. Mõnevõrra kõrgenenud vererõhu korral meediku kohese abi mittesaamine ei saanud kaebajale põhjustada raskeid tagajärgi. Samuti ei viita miski sellele, et kaebaja väidetav seljavalu võinuks
7.jaanuari 2022. a õhtul olla nii tugev, et vajalik oleks olnud kohene meediku sekkumine. Kui kaebaja seljavalu oleks 7. jaanuari 2022. a õhtul olnud tõepoolest väljakannatamatult tugev, oleks kaebaja sellest valvurile kindlasti teada andnud. Kaebaja seda aga ei teinud, öeldes ainult, et soovib pipraplaastrit. Samuti viitab asjaolu, et kaebaja ei kurtnud 9. jaanuari 2022. a vastuvõtul enam seljavalu üle, sellele, et kaebaja seljavalu ei saanud ka 7. jaanuari 2022. a õhtul olla kuigi tugev. Kerge või mõõduka seljavalu korral meediku kohese abi mittesaamine ei saanud kaebajale põhjustada raskeid tagajärgi. Kohtule teadaolevalt on kinnipeetavatel võimalik vajaduse korral valuvaigisteid küsida ka valvuritelt, kuid kaebaja ei ole seda teinud. Sellest võib järeldada, et kaebaja väidetav seljavalu ei saanud olla kuigivõrd tugev. Kaebaja väited selle kohta, et ta ei soovi oma terviseprobleemidest valvurile rääkida, sest viimane ei ole meedik ja kaebaja soovib konfidentsiaalsust, ei ole asjakohased. Kaebajal tuleb arvestada sellega, et ta viibib vanglas ning teatud olukordades (nt väljaspool tavapärast tööaega) ei saa ta ise otse meditsiinitöötajaga ühendust võtta. Kaebajal tuleb abi saamiseks pöörduda vanglaametniku poole, selgitades talle lühidalt oma terviseprobleemi olemust, et ametnik saaks vastava teabe meditsiinitöötajale edastada. Kaebajal ei olegi kohustust kirjeldada vanglaametnikule oma terviseprobleemi detailselt, vaid üksnes sellises ulatuses, et oleks võimalik otsustada, kas tegu on vältimatu abi vajadusega.
7.2.Vangistusseaduse § 53 lõike 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 5 lõike 1 kohaselt on vältimatu abi tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Kohus nõustub Viru Vanglaga, et kaebaja tervisekaardis tehtud kannetest ei saa järeldada, et kaebaja oleks 7. jaanuaril 2022 kell 21:00-21:30 vajanud vältimatut arstiabi. Seda kinnitavad ka valvur S. Sakkose selgitused. Kohus märgib, et väljaspool vanglat osutavad perearstid ja eriarstid isikutele meditsiiniabi samuti konkreetsetel kellaaegadel ning lisaks on erinevates raviasutustes ja erinevate arstide juurde ka erineva pikkusega ravijärjekorrad. Kui tegemist ei ole just vältimatu abivajadusega, siis ei saa isikud nõuda meditsiiniabi kohest osutamist nende poolt nõutud kellaajal. Kuivõrd praegusel juhul ei ole tõendatud ning kaebaja ei ole seda ka oma kaebuses väitnud, et tegemist oleks olnud vältimatu arstiabi vajadusega, siis ei saa meediku vastuvõtu mittevõimaldamine kaebaja nõutud ajal 7. jaanuaril 2022 kell 21:00-21:30 tema õigusi kuigi intensiivselt rikkuda. Kohus arvestab siinjuures ka asjaolu, et praegusel juhul tegi vastava arstiabi osutamise vajaduse otsustuse meedik, kes ei pidanud vältimatu abi osutamist vajalikuks. Seega eelnevat arvestades ei saanud vangla tegevus meditsiiniabi andmise edasilükkamisel kaebaja õigusi niivõrd intensiivselt riivata, et see õigustaks täiemahulise kohtumenetluse kohaldamist.
8.Kohtu hinnangul on praegusel juhul täidetud ka kaebuse tagastamise teine eeldus, sest kaebuse rahuldamine ei ole tõenäoline.
9.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lõikest 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus märgib, et mittevaralise kahju
3-22-636 hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
10.Kohus leiab, et kuivõrd kaebaja ei vajanud 7. jaanuaril 2022 kell 21:00-21:30 vältimatut arstiabi, siis ei saa vangla tegevust talle meditsiiniabi andmise edasilükkamisel õigusvastaseks pidada (vt ka käesoleva määruse punktis 7.2. toodud põhjendusi). Kuna Viru Vangla tegevust ei saa õigusvastaseks pidada, siis on täitmata kahjunõude rahuldamise esmane eeldus ning rahalise hüvitise väljamõistmine ei ole praegusel juhul reaalne. Lisaks märgib kohus, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lõige 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise või tervise kahjustamise raskus seda õigustab. Näiteks on Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas väärikuse alandamiseks peetud arstiabi andmata jätmist siis, kui sellega kaasnevad rasked vigastused või surm. Praegusel juhul ei ole kaebaja poolt kirjeldatu selle olukorraga võrreldav. Kohtule ei nähtu, et vanglaametnik või meedik oleks 7. jaanuaril 2022 käitunud viisil, mis tinginuks kaebaja tervise kahjustamise või mõne muu kaebaja õigushüve rikkumise. Pärast vaidlusalust intsidenti 9. jaanuaril 2022 kaebaja haigusloos tehtud kanne ei viita sellele, et kaebajale oleks just 7. jaanuaril 2022 kell 21:00-21:30 meediku vastuvõtu mittevõimaldamisega seoses tekkinud mingeid tervisehädasid. Ka kaebaja ise ei ole sellekohaseid tõendeid kohtule esitanud.
11.Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning hüvitamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline, mistõttu tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastada.
12.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivust vabastamise taotlust ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
13.Kaebaja nimi määruse avalikustamisel tuleb asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.