Sergei Luisti kaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju summas 500 eurot hüvitamise nõudes seoses toidujagamisega
Menetlusosalises
Kaebaja – Sergei Luist Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-22-1102.
2.Jätta kaebaja riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.
3.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus tõlkida käesolev määrus vene keelde.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD
1.Sergei Luist (edaspidi kaebaja) esitas 28. veebruaril 2022 Viru Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse, milles tõi välja, et vangla on tema inimväärikust alandanud ja tervist kahjustanud, sest ajavahemikul 24.-28. veebruar 2022 ei antud talle süüa. Kaebaja taotles mittevaralise kahju hüvitamist iga päeva eest 100 eurot ehk kokku 500 eurot.
2.Viru Vangla 26. aprilli 2022. a otsusega nr 6-16/56-2 jäeti kaebaja kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Viru Vangla leidis, et vangla tegevuses ei ole õigusvastasust tuvastatud ja kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud.
3.Kaebaja esitas 11. mail 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju summas 500 eurot hüvitamise nõudes selle eest, et ta ei saanud alates 24. veebruarist 2022 kuni 28. veebruarini 2022 vanglas üldse toitu. Kaebaja väitel andis valvur M. Aabna toidujagajatele ja teisele korrapidajale korralduse, et kui kaebaja putru vastu ei võta, siis ei tohi talle teed, piima, sepikut jm toitu anda. Kaebaja leiab, et tal on õigus vastu võtta seda toitu, mida ta parasjagu soovib ning mida ta ei taha, siis seda vastu ei võta. Kaebaja arvates ei olnud vanglaametnikul õigust taolist käsku anda ning sellega alandati kaebaja väärikust ja kahjustati
3-22-1102 tema tervist, kuna ilma toiduta ei tohi kaebaja talle määratud tablette võtta. Kaebusele on lisatud ka riigilõivust vabastamise taotlus. Samuti on kaebaja palunud talle kohtulahendid vene keelde tõlkida.
KOHTU SEISUKOHT
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.Kohus selgitab, et HKMS § 121 lõike 2 punkt 21 on diskretsiooniline kaebuse tagastamise alus ning näeb ette võimaluse tagastada kaebus juhul, kui täidetud on mõlemad sättes nimetatud eeldused, s.t kaebusega kaitstavate õiguste riive on väheintensiivne ning arvestades asjaolusid on piisavalt põhjust arvata, et kaebus jääb rahuldamata. Kohus leiab, et praegusel juhul on nimetatud eeldused täidetud.
6.Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohtupraktikas on HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 puhul peetud võimalikuks lähtuda analoogia korras HKMS § 133 lõikest 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Viimati nimetatud sätte kohaselt eeldatakse riive väheintensiivsust juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja taotletav mittevaraline kahjuhüvitis on kokku 500 eurot. Kuivõrd taotletav mittevaraline kahjuhüvitis ei ületa praegusel juhul 1000 eurot, siis saab juba nõutava hüvitise suurust ja HKMS § 133 lõikes 1 sisalduvat regulatsiooni arvestades pidada kaebaja õiguste riivet praeguses asjas väheintensiivseks.
7.Kohtu hinnangul ei saaks ka suurema hüvitise nõudmisel kaebaja õiguste riivet pidada sedavõrd intensiivseks, et oleks põhjendatud kohtumenetluse täiemahuline läbiviimine ja kohtuotsuse tegemine. Kaebaja heidab vanglale ette seda, et ajavahemikul 24. veebruar 2022 kuni 28. veebruar 2022 ei antud talle süüa ning valvurid on üksuse juhilt saadud korralduse alusel seadnud kaebajale toidu väljastamise osas tingimused, et kui kaebaja putru vastu ei võta, siis ei saa ta ka sepikut ja jooki. Kaebaja arvates on selliste tingimuste seadmine väärikust alandav ning tervist kahjustav, kuna kaebaja on pidanud nälgima ja ei saanud seetõttu ka ravimeid võtta. Viru Vangla on kohtueelses menetluses 26. aprillil 2022 tehtud otsuses nr 6-16/56-2 kinnitanud, et vangla ei ole kehtestanud kinnipeetavate toitlustamisel tingimusi, et ühe toidu vastu võtmata jätmisel teisi toiduaineid ei saa. Kinnipeetavatele on kolm korda päevas tagatud toitlustamine ning kaebajal on vaba valik, kas ta soovib vangla väljastatud toidu vastu võtta ja seda tarbida. Vangla otsuse kohaselt loobus kaebaja ajavahemikul 24. veebruar 2022 kuni 28. veebruar 2022 ise toidust suulises vormis ning iga toidukorrast loobumise kohta on vanglaametnikud koostanud ka vastava ettekande, millega on tuvastatud, et kaebaja keeldus toitu vastu võtmast. Lisaks viitab vangla otsuses toidu vastu võtmata jätmise tõenäolisele tegelikule põhjusele. Nimelt ei võtnud vanglale laekunud info kohaselt teatud kinnipeetavad
3-22-1102 (sh kaebaja) põhitoitu jaganud teiselt kinnipeetavalt A.V.-lt toitu vastu antisotsiaalsete hoiakute tõttu ning vastu võeti üksnes jooki ja sepikut, mida jagas kolmas kinnipeetav. Alates hetkest, kui kinnipeetavad, kelle hulgas oli ka kaebaja, ei võtnud kinnipeetav A.V.-lt toitu vastu, kuid teiselt toidujagajalt võeti vastu jook ja sepik, andis üksuse juht valvuritele suulise korralduse, et kogu toidunormi, st põhitoidu ning joogi ja sepiku väljastab kinnipeetav A.V. Sellega välistati, et kinnipeetavad saaksid valida, kellelt toitu vastu võetakse ning kellelt mitte. Kohus nõustub vangla seisukohaga, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus valida endale sobivat toidujagajat ning toidu vastuvõtmisest keeldumine on kinnipeetava enda valik. Kaebust ja kohtueelses menetluses tehtud vangla otsust arvestades puudub vaidlus selles, et kaebajale ei oleks üldse vaidlusalusel ajavahemikul vanglas toitu pakutud, vaid kaebaja soovis saada toitu talle endale meelepärastel tingimustel, milleks tal subjektiivne õigus aga puudus. Kohus leiab, et olukorras, kus kaebaja ise on keeldunud vanglas pakutava toidu vastuvõtmisest, sealjuures selleks mõistlikku põhjendust omamata, ei saa toidust ilmajäämine tema õigusi kuigi intensiivselt riivata.
8.Kohtu hinnangul on praegusel juhul täidetud ka kaebuse tagastamise teine eeldus, sest kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
9.Õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on sätestatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõikes 1 ning mittevaralise kahju puhul täiendavalt § 9 lõikes 1. RVastS § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lõikest 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus selgitab, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuulub eeltoodud sätetest tulenevalt rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lõikes 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
10.Vangistusseaduse (VangS) § 47 lõike 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Viru Vangla kodukorra punkti 9.1 kohaselt toitlustatakse kinnipeetavaid sotsiaalministri
31.detsembri 2002. aasta määruse nr
„Toidunormid kinnipidamisasutustes“ alusel ning punkti 9.8 kohaselt jagab toitu kinnipeetavast abitööline vanglateenistuse ametniku järelevalve all. Kohus leiab, et kuivõrd Viru Vangla on kaebajale vaidlusalusel perioodil 24. veebruar 2022 kuni 28. veebruar 2022 toidu võimaldanud, siis on vangla täitnud VangS § 47 lõikes 1 sätestatud kohustuse. Kohus ei näe praegusel juhul vangla tegevuses õigusvastasust, kuna kaebaja on ise toidu vastuvõtmisest keeldunud ning tal puudus selleks õigustatud põhjendus. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda vanglalt toidu jagamist temale meelepärastel tingimustel või temale sobiva isiku poolt. Kuna kohtule ei nähtu, et oleks esinenud vangla õigusvastane tegevus, mis võinuks luua mittevaralise hüvitatava tervisekahju või muu RVastS § 9 lõikes 1 nimetatud hüve kahjustamise, siis on täitmata kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldus ning kaebusel ei ole eduväljavaateid.
3-22-1102
11.Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning hüvitamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline, mistõttu tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastada.
12.Kaebuse tagastamisel puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks, mistõttu jätab kohus selle taotluse läbi vaatamata.
13.Kaebaja taotlus tõlkida käesolev määrus vene keelde jääb rahuldamata. HKMS § 80 lõike 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. HKMS § 82 lõike 3 kohaselt korraldab kohus ise tõlgi leidmise, kui tõlgi leidmine on menetlusosalise jaoks võimatu või ebamõistlikult keeruline. Kohus ei pea põhjendatuks rahuldada kaebaja taotlust praeguse määruse vene keelde tõlkimiseks, kuna kaebaja on vanglast vabanenud ning ta saab vajadusel määruse tõlkimise ise korraldada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.