Arseni Jakovlevi kaebus Viru Vangla 30.11.2022. a käskkirja nr 6-3/903-1 tühistamiseks, vangla kohustamiseks juhinduma oma haldusmenetluse praktikas Euroopa Inimõiguste Kohtu otsustest ja vangla keelamiseks kohaldada üksikvangistust rahumeelse tööst keeldumise eest koos esialgse õiguskaitse taotlusega
Menetlusosalised
Kaebaja – Arseni Jakovlev Vastustaja – Viru Vangla
5.Jätta Arseni Jakovlevi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 204 lg 1). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav. Määrus koos määruse tõlkega vene keelde toimetatakse kaebajale kätte. Määrus toimetatakse kätte Viru Vanglale.
ASJAOLUD
1.Viru Vangla 31.10.2022. a käskkirjaga nr 6-2/635-1 määrati kinnipeetav Arseni Jakovlev (edaspidi ka kaebaja) tööle haldusosakonna majandustööde abitööliseks, toidujagaja ametikohale tähtajatult alates 01.11.2022.
3-22-2578
1.1.A. Jakovlev esitas 18.11.2022 vaide vangla käskkirjale (registreeritud nr-ga 6-12/519-1). Viru Vangla andis 28.11.2022. a kirjaga tähtaja vaides puuduste kõrvaldamiseks. A. Jakovlev esitas 07.12.2022 võõrkeelse avalduse vaides puuduste kõrvaldamiseks.
2.Viru Vangla tunnistas 30.11.2022. a käskkirjaga nr 6-3/-903-1 A. Jakovlevi süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumises ning karistas teda 14 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Distsiplinaarmenetluse ajendiks on vanemvalvuri 04.11.2022 koostatud ettekanne nr 3-229361, mille kohaselt 04.11.2022 umbes kell 11.36 ei allunud A. Jakovlev valvuri korraldusele asuda S-hoones toitu jagama. A. Jakovlevi sõnul valutas tal käsi. Meedik A. Jakovlevile tööst vabastust ei andnud ja kell 16.04 ei allunud A. Jakovlev vanemvalvuri korduvale korraldusele asuda toitu jagama.
2.1.A. Jakovlev esitas 05.12.2022 võõrkeelse vaide vangla käskkirja nr 6-3/903-1 peale (registreeritud nr-ga 6-12/531-1).
3.A. Jakovlev esitas 01.12.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu. Kaebaja palub tuvastada 04.11.2022. a tööle asumise käskkirja tühisus; tühistada akt nr 6-3/903-1 ja tuvastada selle õigusvastasus; kohustada vanglat juhinduma oma haldusmenetluse praktikas Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) otsustest; keelata vanglal kohaldada üksikvangistust rahumeelse tööst keeldumise eest; tuvastada asjaolu, et vangla on kohustatud kasutama oma praktikas EIK otsuseid ning tuvastada asjaolu, et kartserisse paigutamine kauemaks kui 3 päevaks riivab kaebaja õigusi. Tuvastamiskaebus on vajalik preventiivsetel eesmärkidel ning põhjusel, et õiguste ja vabaduste tagamine on kohtuvõimu kohustus. Kaebaja palub anda talle esialgset õiguskaitset ja piirata akti nr 6-3/903-1 täitmist. Esialgse õiguskaitse vajadus tuleneb asjaolust, et kaebaja ema on vähihaige, kes alles alustas keemiaravi ja kaebajale on oluline kasvõi ühe korra päevas temaga suhelda. Kaebaja suhtes üksikvangistuse kohaldamisel ei saa ta emale toeks olla, sest ta saab helistada ainult üks kord nädalas 10 minutit. Kaebaja on esitanud ka menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
4.Viru Vangla teatas 09.12.2022. a vastuses kohtule, et ei ole veel vangla 31.10.2022. a käskkirja nr 6-2/635-1 ega 30.11.2022. a käskkirja nr 6-3/903-1 peale esitatud A. Jakovlevi vaideid lahendanud. Vangla lisas, et A. Jakovlev on 06.12.2022 esitanud veel ka võõrkeelse vaide ja kahjunõude seoses tööle määramise käskkirjadega (registreeritud numbritega 6- 12/534-1 ja 6-16/290-1), kuid eelmainitud vaiet ega kahjunõuet ei ole vangla veel lahendanud. Vangla selgitas, et seoses üksikvangistuse kohaldamisega rahumeelselt tööst keeldumise eest ei ole A. Jakovlev taotlusi ega vaideid esitanud. Vangla edastas kohtule asjaga seonduvad dokumendid.
5.Viru Vangla asus 14.12.2022. a vastuses seisukohale, et A. Jakovlevil puudub esialgse õiguskaitse vajadus, ning palus jätta kaebaja taotluse rahuldamata. Distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamise võimaluse on ette näinud seadusandja (VangS § 63 lg 1 p 4). Kaebajale vangla 30.11.2022. a käskkirjaga nr 6-3/903-1 määratud 14 ööpäeva kartserit pöörati täitmisele 07.12.2022. Kuigi kaebaja on alates 07.12.2022 viibinud kartseris, on talle võimaldatud helistamist tunduvalt suuremas ulatuses, kui justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 51 lg-s 2 sätestatud miinimum seda ette näeb. Ajavahemikul 07.12.–12.12.2022 on kaebaja kartseris viibimise ajal helistanud mitmetele erinevatele numbritele. Enda emale on kaebaja nimetatud ajavahemikus helistanud viiel erineval päeval, kokku kestusega üle tunni. Seega puuduvad piisavad põhjused arvata, et kaebaja õigused saaksid vangla 30.11.2022. a käskkirjaga määratud kartserikaristuse kandmise tõttu pöördumatult kahjustada.
3-22-2578
KOHTU SEISUKOHT
6.HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
7.Kohus selgitab esmalt kaebuse nõuetega seonduvat. Kaebuses on esitatud järgmised nõuded: 1) tuvastada 04.11.2022. a tööle asumise käskkirja tühisus, mille eest kirjutati kaebajale raport nr 3-22-9361; 2) tühistada vangla akt nr 6-3/903; 3) kohustada vanglat juhinduma oma haldusmenetluse praktikas EIK otsustest; 4) keelata vanglal kohaldada üksikvangistust rahumeelse tööst keeldumise eest; 5) tuvastada akti nr 6-3/903-1 õigusvastasus; 6) tuvastada asjaolu, et vangla on kohustatud kasutama oma praktikas EIK otsuseid; 7) tuvastada, et kartserisse paigutamine kauemaks kui 3 päevaks riivab Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dest 18 ja 28 tulenevaid õigusi.
7.1.Kohus lähtub kaebuse tõlgendamisel HKMS § 2 lg-st 4 ning märgib järgmist. Kuigi kaebusest võib mõista, et kaebaja arvates määrati ta tööle vangla 04.11.2022. a käskkirjaga ja ta taotleb selle käskkirja tühisuse tuvastamist, siis asja materjalidest selgub, et kaebaja määrati vanglas majandustööle toidujagaja ametikohale 31.10.2022. a käskkirjaga nr 6-2/635-1. Kohtu hinnangul peab kaebaja tema 04.11.2022. a tööle määramise käskkirja all silmas kaebajale 04.11.2022 antud tööle asumise korraldust, kuna kaebaja osutab, et selle alusel koostati tema suhtes raport nr 3-22-9361. Sellest tulenevalt tõlgendab kohus seda kaebuse nõuet selliselt, et kaebaja taotleb talle 04.11.2022 antud korralduse tühisuse tuvastamist. Kohus selgitab, et saab hinnata kaebajale antud tööle asumise korralduse õiguspärasust vangla 30.11.2022. a käskkirja nr 6-3/903-1 tühistamise nõude raames (mis on samuti kaebuses esitatud), mistõttu sellise nõude eraldiseisev esitamine ei ole praegusel juhul vajalik. Kohus märgib täiendavalt, et isegi juhul, kui kaebaja tahe oli vaidlustada tema tööle määramise käskkirja (vangla 31.10.2022. a käskkiri nr 6-2/635-1), siis kohus ei suuna praegu kaebajat selle käskkirja tühistamise nõude esitamisele, kuna kaebajal on läbimata selle nõude esitamiseks vajalik kohustuslik kohtueelne menetlus.
7.2.Kaebuses esitatud nõue, milles kaebaja palub tuvastada asjaolu, et vangla on kohustatud kasutama oma praktikas EIK otsuseid, on hõlmatud kaebuses esitatud kohustamisnõudega, mille raames kaebaja palub kohustada vanglat juhinduma oma haldusmenetluse praktikas EIK otsustest. Sellest tulenevalt ei käsita kohus eelnimetatud tuvastamisnõuet eraldiseisva kaebuse nõudena, vaid arvestab seda kui kaebuse põhjendust distsiplinaarkaristuse määra proportsionaalsuse kohta. Seda, kas kaebaja õiguste riive oli proportsionaalne või mitte, saab kohus hinnata vangla käskkirja nr 6-3/903-1 tühistamise nõude raames.
7.3.Arvestades eelnevat, leiab kohus, et kaebuses on esitatud järgmised nõuded: 1) tühistada Viru Vangla 30.11.2022. a käskkiri nr 6-3/903-1, 2) kohustada vanglat juhinduma oma haldusmenetluse praktikas EIK otsustest, 3) keelata vanglal kohaldada üksikvangistust rahumeelse tööst keeldumise eest.
8.Kohus on seisukohal, et kaebus vangla käskkirja nr 6-3/903-1 tühistamise nõude ja vangla keelamise nõude osas kuulub tagastamisele, kuna kaebajal on nende nõuete osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.
8.1.VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on
3-22-2578 vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast (vt ka HKMS § 47 lg 1).
8.2.Viru Vangla 09.12.2022. a vastusest kohtule ja vastusele lisatud dokumentidest nähtub, et kaebaja on esitanud võõrkeelse vaide (registreeritud 05.12.2022 nr-ga 6-12/531-1) vangla käskkirja nr 6-3/903-1 peale, kuid vangla ei olnud vastuse koostamise hetkeks vaiet lahendanud. Vangla lisas, et seoses üksikvangistuse kohaldamisega rahumeelselt tööst keeldumise eest ei ole A. Jakovlev taotlusi ega vaideid esitanud. Seetõttu on kaebajal vangla 30.11.2022. a käskkirja tühistamise nõudega ja vangla keelamise nõudega kohtusse pöördumisel täitmata kohtusse pöördumise eelduseks olev kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue.
8.3.Seega tuleb kaebus Viru Vangla 30.11.2021. a käskkirja nr 6-3/903-1 tühistamise nõudes ja vangla keelamise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.
9.Kaebus vangla kohustamiseks juhinduma oma haldusmenetluse praktikas EIK otsustest tuleb tagastada, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1).
9.1.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Halduskohtule esitatavas kaebuses võib HKMS § 37 lg 2 p-st 2 tulenevalt nõuda muu hulgas haldusakti andmist või toimingu tegemist. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi.
9.2.Viidatud sätetest tulenevalt saab kaebaja kohustamisnõudega nõuda üksnes konkreetse haldusakti andmist või konkreetse toimingu sooritamist ning kaebajal ei ole õigust nõuda vanglale abstraktse ettekirjutuse tegemist selle kohta, millist kohtupraktikat või mida üldiselt peab haldusorgan enda haldusmenetluse praktikas arvesse võtma. Vanglal on juba iseenesest kohustus järgida oma tegevuses seadust (sh arvestada haldusmenetluses asjakohase kohtupraktikaga). Kohus ei saaks hakata lahendama sellist umbmäärast kohustamiskaebust, vaid kaebaja saab nõuda konkreetse taotluse/pöördumise kohta tehtud otsuse ja/või vangla käskkirja tühistamist, ning selle nõude raames saab kohus hinnata, kas vangla on otsuse tegemisel juhindunud korrektselt seadustest ja asjakohasest kohtupraktikast.
9.3.Arvestades eelnevat, puudub kaebajal kaebeõigus nõudmaks Viru Vangla kohustamist juhinduma oma haldusmenetluse praktikas EIK otsustest.
10.Kohus märgib, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus sisuliselt lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus jätab kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Esialgse õiguskaitse taotlus
12.Kaebuses on esitatud taotlus Viru Vangla 30.11.2022. a käskkirja nr 6-3/903-1 kehtivuse peatamiseks (HKMS § 251 lg 1 p 1).
13.Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasuda riigilõiv 20 eurot. Kaebaja on esitanud kohtule menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest. Taotluse lahendamiseks võtab kohus HKMS § 62 lg 2 alusel
3-22-2578 haldusasja materjalide juurde kaebaja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtte ajavahemiku 01.08.2022–30.11.2022 kohta. Nimetatud väljavõttest nähtub, et kaebajale menetlusabi andmisest keeldumise aluseid antud juhul ei esine (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12.04.2016. a otsus nr 3-3-1-35-15). Seetõttu vabastab kohus kaebaja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
14.Kohus on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.
15.HKMS § 249 lg 1 alusel võib halduskohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (nõndanimetatud pöördumatud tagajärjed).
16.Esialgse õiguskaitse kohaldamise esmane eeldus on esialgse õiguskaitse vajadus – olukord, kus kaebaja õiguste kaitse oleks ilma koheste abinõudeta hiljem oluliselt raskendatud või võimatu (Riigikohtu 25.11.2021. a määrus asjas nr 3-21-2241, p 15; vt ka HKMS § 249 lg 1 esimene lause). Lisaks tuleb HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel arvestada avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hinnata kaebuse eduväljavaateid ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
16.1.Kaebaja on seisukohal, et tal esineb esialgse õiguskaitse vajadus seetõttu, et distsiplinaarkaristuse kandmise ajal ei saa ta igapäevaselt helistada enda emale, kes on vähihaige ja vajab kaebaja tuge. Kaebaja märgib, et üksikvangistust kandes saab ta helistada üks kord nädalas 10 minutit ning emaga mittesuhtlemist ei saa hiljem tagasi pöörata ega kompenseerida.
17.Kohus leiab, et kaebaja väidetest ei saa järeldada, et talle saabuksid kartserikaristuse täitmise peatamata jätmise korral pöördumatud kahjulikud tagajärjed, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist. Viru Vangla 14.12.2022. a seisukohast nähtub, et kaebajale määratud 14 ööpäeva kartserikaristust pöörati täitmisele 07.12.2022 (viimane päev kartseris on eelduslikult 20.12.2022) ning kartseris viibimise ajal on võimaldatud kaebajale helistamist tunduvalt suuremas ulatuses, kui VSkE § 51 lg-s 2 sätestatud miinimum ette näeb. Toimiku materjalidest nähtub, et ajavahemikul 07.12.2022–12.12.2022 on kaebaja kartseris viibimise ajal helistanud mitmetele erinevatele numbritele ja oma emale on ta nimetatud ajavahemikus helistanud viiel erineval päeval, kokku kestusega üle tunni aja. Eelnevat kinnitab ka kohtule esitatud kõneväljavõte kaebaja helistamistest. Seega on olnud kaebajale ka kartserikaristuse kandmise ajal tagatud piisav helistamise võimalus ning taotluse rahuldamata jätmisel ei kaasne kohtu hinnangul kaebajale selliseid ülemääraseid kannatusi, mida tuleks õiguskaitse korras ära hoida. Lisaks on kaebaja kartserikaristuse viimane päev eelduslikult 20.12.2022, mistõttu võib kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus olla ära langenud, kuivõrd ta saab avatud osakonda ning tal tekib suurem võimalus vabalt helistamiseks.
18.Eeltoodud põhjustel ei saa asuda seisukohale, et kaebajale tekiks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ettenähtavaid ja tõenäolisi kahjulikke tagajärgi. Esialgse õiguskaitse taotlus jääb seetõttu kabeajal esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.