Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Ragne Piir
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.12.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1136
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 11.05.2022 otsuse nr 15.3-3.2/627-1 „Tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsus nr 2025342776“ tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata tähtajalise elamisloa taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja Oksana Smirnova Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Juhannes Reisman
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 18.01.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( lg 6).
3-22-1136
2(6)
3-22-1136 puuduste kõrvaldamise päevast arvates. PPA ei viinud kaebajaga läbi vestlust ega esitanud seisukohti selles määruses sätestatud menetlustähtajast mittekinnipidamise osas. Viivitamine on riigi omavoli, mille vastu isikul on õigus saada kaitset (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-18-97). Kui haldusorgan ei vii menetlust läbi nii kiiresti kui võimalik või viivitab teavitamiskohustusega menetlust takistavate asjaolude ilmnemisel, on viivitus õigusvastane ka siis, kui menetluse lõpptähtaeg on veel kaugel. PPA võttis kaebaja taotluse menetlusse 10.01.2022. PPA pidanuks kaebajat teavitama elamisloa andmisest või keeldumisest või menetlustähtaja pikendamisest hiljemalt 10.03.2022. HMS § 5 lg-st 4 ja §-st 41 tulenevate üldreeglite eiramine oli pahatahtlik sihilik viivitamine, mille motiivid on arusaamatud. 2) Haldusmenetluse kestel muutus materiaalõiguse norm. PPA märkis, et kehtestatud sanktsioon on tagasiulatuva jõuga, mis välistab tähtajalise elamisloa saamise. Isiku taotlus soodustava haldusakti saamiseks vaadatakse üldpõhimõtte kohaselt läbi taotluse esitaja jaoks soodsama redaktsiooni alusel. Kaebaja taotlus tulnuks läbi vaadata taotluse esitamise hetke seisuga ja jätta tähelepanuta hilisemad muudatused. Menetlusõiguse põhimõtete rikkumise (viivitus) tõttu sattus kaebaja halvemasse positsiooni kui õigeaegsel otsuse tegemisel.
PPA palub 26.08.2022 vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.
1) Menetlusliku tähtaja rikkumine ei anna iseseisvat alust haldusakti tühistamiseks (HMS § 58, Riigikohtu lahend nr 3-3-1-8-16, p 13). Seaduses ette nähtud menetlustähtaja ületamine ei ole õigusvastane, kui viivitus on tingitud haldusorganist sõltumatutest asjaoludest. Menetlustähtaja järgimine võib olla ebareaalne, arvestades asutuses lahendatavate asjade arvu ja keerukust. Lisaks iga-aastasele sisserände piirarvu kvoodi alusel esitatud elamislubade taotluste arvu kasvule kasvas PPA-s aasta alguses hüppeliselt ka Ukraina sõjast tingituna viisade, elamislubade, ajutise kaitse ja rahvusvahelise kaitse taotluste arv. Tegu oli küll menetlusveaga, kuid mitte pahatahtliku viivitusega, mis rikuks oluliselt kaebaja õigusi. Tegu ei ole sedavõrd olulise menetlusnõude rikkumisega, mis võis mõjutada asjas tehtavat sisulist otsust. Haldusakti kehtetuks tunnistamine üksnes menetlustähtajast mittekinnipidamise motiivil ei ole õigustatud. 2) Keeldumise alused ei eeldanud kaalutlusõigust. Kaebaja taotlus oleks päädinud negatiivse otsusega ka olukorras, kus PPA oleks taotluse lahendanud menetlustähtaegu järgides. PPA alustas 2022. a töötamiseks antavate elamisloa taotluste vastu võtmist 2021. a detsembris ning 2022. a jaanuari alguses ületas taotluste arv sisserände piirarvu. Vabariigi Valitsuse 16.12.2021 korraldusega nr 442 kehtestati 2022. a sisserände piirarvuks 1311. 11.02.2022 avaldas PPA välisveebis pressiteate (https://www.politsei.ee/et/uudised/vaelismaalased-esitasid-elamisloataotlusi-eestis-toeoetamiseks-sisseraende-piirarvust-rohkem-10361), et sisserände piirarvu taotlusi on esitatud juba üle 2100 ehk veebruari alguseks oli taotlusi esitatud üle 60 % piirarvust rohkem. 2022. a sisserände piirarv oli täitunud 07.01.2022 kuupäevaks. Seega täitus sisserände piirarv juba enne kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse menetlusse võtmist 10.01.2022. Kaebaja ei sattunud menetluse venimise tagajärjel halvemasse positsiooni, kui ta oleks olnud siis, kui otsus oleks tehtud õigeaegselt. 3) Tegemist ei olnud olukorraga, kus haldusmenetluse kestel oleks muutnud haldusakti andmise aluseks olev materiaalõiguslik norm. Vabariigi Valitsuse määrus nr 42 ei muuda VMSi, vaid tegu on rahvusvaheliste sanktsioonide alusel antud õigustloova aktiga. VMS-i kohaselt on tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise üldaluseks see, kui keeldumise näeb ette rahvusvahelist sanktsiooni või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestav õigusakt (VMS § 123 p 6). PPA-l ei olnud kaebaja taotluse osas otsust tehtud. PPA-l tuli otsust tehes lähtuda
3(6)
3-22-1136 määrusest. Määruse eelnõu seletuskirjas1 on välja toodud, et määrusest otseselt puudutatud isikud on töötamise või ettevõtluse eesmärgil viisa või elamisloa taotluse esitanud isikud, kelle taotluse osas ei ole otsust tehtud. Kuna määruse vastuvõtmise ajaks 08.04.2022 ei olnud PPA-l taotluse suhtes otsust tehtud, tuli teha keelduv otsus.
Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamine seoses Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi agressiooniga Ukrainas” eelnõu seletuskiri. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5cead6ba-b514-4637-9efe-208fb8b5d7e?activity=1#CNCa2X7x
4(6)
3-22-1136 vaidlustatud otsuses viidatud alusele (VMS § 123 p-le 6) tuginemine oli õiguspärane, mistõttu puudub vajadus täiendava aluse õiguspärasust kontrollida.
5(6)
3-22-1136 lisaandmete saamiseks vajadus. Teiseks teavitati kaebajat 26.04.2022 e-kirjas vähemalt tema õigusi puudutava kavandatava haldusakti põhisisust ehk kaebajale oli selge vähemalt see, millise sisuga haldusakt võidakse välja anda.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.