Deniss Bodnja kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju summas 5000 eurot hüvitamise nõudes seoses kambri temperatuuriga
Menetlusosalises
Kaebaja – Deniss Bodnja Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus.
2.Asendada määruse avalikustamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määruse tõlge toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Deniss Bodnja (kaebaja) esitas 19.8.2022 hüvitamiskaebuse Viru Vangla vastu 5000 euro välja mõistmiseks. Kaebaja sõnul oli tal 24.06.2022 kuni 29.06.2022 kambris palav, ta arvab, et 21. sajandil tuleb selline piinamine hüvitada rahas.
Viru Vangla vastas kohtunõudele 10.10.2022. Viru Vangla 9.8.2022 otsusega jäeti kaebaja kahjunõue rahuldamata.
KOHTU SEISUKOHT
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme. HKMS § 2 lõike 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab, et kaebaja nõuab praeguse kaebusega Viru Vanglalt 5000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist selle eest, et kambris oli kõrge temperatuur (palav).
4.Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Eelneva sätte alusel kaebuse tagastamiseks peab olema täidetud kaks eeldust. Kaebusega kaitstava
3-22-1767 õiguse riive peab olema väheintensiivne ning arvestades asjaolusid ei tohiks kaebuse rahuldamine olla tõenäoline. Kohus leiab, et praegusel juhul on nimetatud eeldused täidetud.
5.Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohtu hinnangul ei saanud vaidlusalune vangla tegevus põhjustada kaebajale tagajärgi, mille hindamiseks oleks põhjendatud kohtumenetluse täiemahuline läbiviimine ja kohtuotsuse tegemine.
6.Viru Vangla 9.8.2022 otsuses leitakse, et Keskkonnateenistuse õhutemperatuuri vaatluste andmetel kestis ajavahemikul 25.06.2022-29.06.2022 Eestis tõepoolest kuumalaine, mil päevane õhutemperatuur tõusis Jõhvis 30 kraadi ümbrusse ning ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis 25 kraadi lähedal või kõrgemalgi. S5 eluosakonna kambriautomaatika andmetel oli ajavahemikul 25.06.2022-29.06.2022 kambrite keskmine temperatuur 27 kraadi ümber. See on paratamatu ebamugavus, mis on tingitud soojade ja erakordsete ilmadega Eestis. Muuhulgas märgib vangla, et kaebaja kambris oli pidevalt kraanivesi, millega end jahutada. Kaebajale võimaldati igapäevaselt VangS § 55 lg 2 kohaselt tunniajaline jalutuskäik värskes õhus. Kõik need võimalused andsid kaebajale erinevad võimalused, et erakordselt kuumade päevadega hakkama saada.
7.Kohus märgib, et inimesed võivadki sama temperatuuri veidi erinevalt tajuda ning üksnes asjaolu, et kaebaja jaoks tundus see liialt palav, ei anna alust kambri tingimusi õigusvastaseks pidada, kui objektiivsed tõendid selle kohta puuduvad. Paratamatult on Eestis vahel kliimasoojenemise tagajärjel kuumalaineid, kuid üksinda kambris viibimine ei saanud põhjustada kaebajale taolisi tagajärgi, mis tingiks tema õiguste intensiivse riive.
8.Kohtu hinnangul ei tingi ka kaebaja viited terviseprobleemidele (näiteks peavalu) praegusel juhul kaebusega kaitstava õiguse riive intensiivseks lugemist. Kohus leiab, et haldusorgani tegevust ei saa automaatselt lugeda kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks üksnes seetõttu, et kaebuses sellega seonduvalt tervisekahju tekkimisele viidatakse. Tervisekahju tekkimine peab olema ka tõendatud. Kaebaja tervisekaardil ei ole märget, et kaebaja tervis oleks halvenenud kambri tingimuste tõttu. Eelnevat arvestades ei saanud vangla vaidlusalune tegevus kaebaja õigusi niivõrd intensiivselt riivata, et see õigustaks täiemahulise kohtumenetluse kohaldamist.
9.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lõikest 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Eeltoodud sätetest tulenevalt kuulub kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti RVastS § 9 lõikes 1 sätestatud isiku subjektiivseid õigusi, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud
3-22-1767 võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
10.Kuivõrd praegusel juhul on tuvastatud, et vaidlusalusel perioodil oli Eestis kuumalaine, siis ei saa kambri tingimusi õigusvastaseks pidada. Samuti ei ole kaebaja terviseprobleemidel põhjuslikku seost kambri temperatuuriga Seetõttu on täitmata mittevaralise kahjunõude rahuldamise eeldused ning rahalise hüvitise väljamõistmine ei ole tõenäoline.
11.Eelnevat arvestades leiab kohus, et kuna kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning hüvitamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline, siis tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastada.
12.Kaebaja ei ole kaebuse esitamisel riigilõivu 150 eurot tasunud ja seega riigilõivu tagastamise küsimust HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel ei tõusetu.
13.Kaebaja nimi määruse avalikustamisel tuleb asendada tähemärgiga, sest määrus sisaldab viiteid kaebaja terviseandmetele (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.