Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. detsember 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1076
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 29. aprilli 2022. a rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr 12203120001-1 tühistamise nõudes ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamise nõudes vaadata X taotlus uuesti läbi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 20. juuni 2022. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X, esindaja advokaat Rando Usin Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja MS
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 5. oktoobril 2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20. juuni 2022. a otsus muutmata.
Jätta apellatsiooniastme menetluskulud riigi kanda.
Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
Tõlkida kaebajale kohtuotsuse resolutsioon ja põhjendused inglise keelde.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 5. jaanuaril 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-22-1076 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Nigeerika kodanik X (sündinud XX.XX.XXXX; pärit Lõuna-Nigeeriast Aba linnast, kuulub igbo hõimu ja räägib igbo keelt) lahkus Nigeeriast 2011. aastal ja on kuni 28.02.2022 elanud Ukrainas, sellest viimased ca 5 aastat seadusliku aluseta. Venemaa sissetungi tõttu lahkus ta Ukrainast 28.02.2022 Slovakkiasse. Slovakkias esitas ta taotluse ajutise kaitse saamiseks. X saabus 12.03.2022 Eestisse ja esitas samal päeval rahvusvahelise kaitse taotluse. Taotluse kohaselt põgenes kaebaja Ukraina sõja eest Slovakkia kaudu Eestisse ning ta tuli siia, et olla Tallinnas sõbra juures.
2.PPA tegi 29.04.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse ning ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamiseks (otsus nr 12203120001-1). PPA luges välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt taotluse põhjendamatuks ning tegi VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise kohta. Kaebaja on väljendanud PPA-le hirmu tagasipöördumise ees Nigeeriasse, kuna seal tegutsevad erinevad terroristlikud rühmitused ja leiavad aset inimröövid. Lisaks on kaebaja toonud välja, et Nigeeria territooriumil (lõunas) on kuulutatud välja riik nimega Biafra, kus inimesed võitlevad oma vabaduse eest, ning samuti on seal fulani karjased, kes liiguvad ringi ja hõivavad teiste inimeste maid, et neid seejärel ka tappa. Taotleja ütlused 06.04.2022 vestlusel olid üldised. Kui taotlejalt küsiti, kas tal esineb mõni isiklik asjaolu, siis ta tõi välja, et just tema võitleb Biafra inimeste eest. Kui taotlejal paluti täpsemalt enda tegevustest rääkida, siis märkis ta, et tema regioonis on inimene, kes organiseeris üritusi. Ürituseks oli iganädalane kodanikuallumatus, mille käigus inimesed mitte kuhugi ei läinud ega midagi ei teinud. Taotleja viited terrorismile, fulani karjustele ning inimröövidele kui tagakiusuallikale ei ole usutavad, kuna taotleja ütlused selle kohta olid üldised ning ta ise kinnitas, et mingit seost tal nendega ei ole. Tulenevalt taotleja ütluste üldisest iseloomust ei pea PPA tõenäoliseks, et Boko Haram või ka mõni teine kuritegelik rühmitus oleks teda sihikule võtnud, mistõttu ei saa pidada tagakiusukartuse aluseks riiki või selle juhtivat organit, mille eest riik ei suuda või ei taha kaitset pakkuda. Nigeerias elab üle 200 miljoni inimese ja seal on üle 250 etnilise grupi, neist peamised hausa, fulani, yoruba ja igbo. Taotleja viidatud fulanid elavad peamiselt põhjas ning lõunaosa on jaotatud läänepool asuvate yorubade ja idas asuvate igbode vahel. Igbod moodustavad rahvastikust 15,2% ehk ca 18,2 miljonit ning kuigi teatud etnilised grupid on kontsentreerunud teatud geograafilistele aladele, elavad erineva etnilise taustaga nigeerlased üle terve riigi. Kuigi on teada, et Nigeerias esineb erinevate etniliste ja usugruppide vahelisi kokkupõrkeid, puudub taotleja ütlustes isiklik asjaolu või tunnus, mis annaks aluse arvata, et tema kui igbo hõimu kuuluv isik võiks olla fulanide poolt ohustatud. Samuti ei nähtu, et taotleja kunagise meeleavaldustelt osavõtu või igbode eest võitlemise eest soovitaks teda karistada. PPA-le ei nähtu, mil viisil on taotleja tegutsenud või jätkuvalt tegutseks igbode riigi Biafra eest võitlemisel. Taotlejal ei ole igbo rahvusrühma kuulumise tõttu ka varem probleeme olnud, vaatamata sellele, et ta pooldab Biafra riigi iseseisvust. PPA hinnangul on taotleja poolt kirjeldatud igbode vabadusvõitlus eelkõige ettekääne enda rahvusvahelise kaitse taotluse 2(9)
3-22-1076 põhistamiseks. Suurbritannia on toonud välja, et Biafra ning teiste taoliste grupeeringute vähetähtsad poolehoidjad ei paku valdavalt valitsusele huvi. 22.04.2022 andis taotleja PPA-le üle täiendavad dokumendid, mille oli taotlejale väidetavalt saatnud tema isa. Taotleja teab öelda, et valitsus lammutas nende maja kaebaja tegevuse tõttu, tuues lammutamise õigustamiseks muud, otsitud põhjused. Samuti olla taotleja isa küsitletud ning kuna tehti reid Biafra peavalitsusse, on taotleja nüüd Nigeeria võimudele teada. Osaliselt lammutatud või kokku kukkunud maja ei tõenda, et valitsus oleks otsitud ettekäändel majale rünnaku teinud. Põhjuseid, miks taotleja kodu või kortermaja Nigeerias kokku varises, võib olla mitmeid ning PPA hinnangul ei ole eluliselt usutav, et taotleja 2009. või 2010. a-l aset leidnud tegevuste tõttu rünnati sihilikult kortermaja, mille tulemusel see osaliselt kokku varises. Taotleja on saatnud ka tema nimele koostatud kinnituskirja, kust nähtub selgitus, et kuna ta räägib igbo keelt ning on sealt piirkonnast pärit, siis on ta aktivist. PPA ei pea kõnealust dokumenti, kus on ka viited erinevatele linkidele, mis käsitlevad igbode olukorda, taotleja isiklikku profiili ning tagakiusu tõendavaks dokumendiks. Kuna Nigeeria on kaebaja jaoks turvaline päritoluriik, ei ähvarda taotlejat selles riigis ka VRKS § 4 lg-s 3 nimetatud tõsine oht (VRKS § 8 lg 2 p 5) ja ta ei vaja täiendavat kaitset, sest tal on võimalik riigi sees ümber paikneda piirkonda, kus ohtu ei ole. PPA tegi kaebajale 30-päevase vabatahtliku täitmistähtajaga lahkumisettekirjutuse, kuna kaebaja on teinud PPA-ga rahvusvahelise kaitse menetluses koostööd. Kolmeaastase sissesõidukeelu kohaldamist põhjendab see, et isiku eesmärk ei olnud taotleda rahvusvahelist kaitset, ta ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust esimesel võimalusel ja tegi seda väljasaatmise vältimiseks.
3.X esitas 12.05.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 29.04.2022 otsuse nr 12203120001-1 tühistamiseks ja PPA kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. PPA on otsuse tegemisel rikkunud põhjendamiskohustust (HMS § 56 lg 1), kaalutlusõigust (HMS § 4 lg 2) ja uurimispõhimõtet (HMS § 6), kuna PPA on küll menetlusosalise seisukohti otsuses puudutanud, kuid ei ole neid objektiivselt arvesse võtnud. Ringkonnakohus on asjas nr 3-20-1513 tehtud otsuse p-s 12 öelnud: „Rahvusvahelise kaitse menetluses tuleb arvestada, et rahvusvahelise kaitse taotlejal ei pruugi olla võimalik oma väiteid tõendada ning tihti saab ta oma taotlust põhjendada üksnes ütluste andmisega. /.../ Olukorras, kus ei esine selliseid vastuolusid või ebakõlasid, mille kohta taotleja ei ole suutnud anda rahuldavat selgitust, lahendatakse kõrvaldamata kahtlused taotleja kasuks (nt Euroopa Inimõiguste Kohtu 23.08.2016 otsus nr 59166/12, J.K. jt vs. Rootsi, p-d 91–98; UNHCR käsiraamat „Handbook and Guidelines on Procedures and Criteria for Determining Refugee Status“, 2019, p-d 203–204).” Kaebajaga tehtud küsitlus oli pealiskaudne. Lahendamata on küsimus, kas kaebaja lahkus Nigeeriast ca 10 a tagasi tagakiusuhirmu tõttu või mitte. Vestluse eesmärk oli otsida kaebaja väidetes vastuolusid, mitte saada teada tegelikke asjaolusid. Kaebaja andis ütlusi kaua aega tagasi toimunud sündmuste kohta, ta on saanud tõsise emotsionaalse trauma ning ka pidanud Eestisse jõudmiseks läbima pika vahemaa. Seetõttu on vastuolud seletustes loomulikud. Sellele aitab kaasa suhtlemine tõlgi vahendusel. Ütluste üldisusest ei järeldu, et kaebajat tagakius ei ähvarda. Kaebaja kodukandis Nigeerias käib Biafra riigi eest vabadusvõitlus. Kaebaja oli 3(9)
3-22-1076 vastupanuliikumise üks organiseerijatest. Sellised organisatsioonid on Massob ja IBOP (Association of Indigenous People of Biafra), mis on uuem ja intensiivsem liikumine. Kaebaja tegevuse tõttu lammutati tema vanemate maja. Tagasipöördumisel peaks kaebaja jätkama vastupanuliikumist.
PPA palus jätta kaebuse rahuldamata.
Menetlus oli piisavalt põhjalik ja kaebajale anti võimalus esitada tõendeid, väiteid ja täpsustada oma vastuseid küsimustele. Vestluse käigus kinnitas kaebaja, et ta saab tõlgist piisavalt aru. Kaebaja seletused olid üldised ning puuduvad loogilised ja rahuldavad selgitused subjektiivse tagakiusukartuse kohta. Kaebaja ei toonud välja ühtegi konkreetset tagakiusu allikat ega põhjust. Asjakohane ei ole viidata 10 a tagustele sündmustele, vaid hinnata tuleb päritoluriigi olukorda praegu. ÜRO, Euroopa Liidu Varjupaigaamet jms viidatud organisatsioonid koguvad päritoluriigi infot just varjupaigamenetluse jaoks ning seetõttu on asjakohane viidata just nende kogutud infole. Kaebuse esitaja on ise kinnitanud, et ta ei tulnud Eestisse rahvusvahelist kaitset saama, vaid õppima. Seega on ta varjupaigasüsteemi kuritarvitanud. Kaebaja suhtumist iseloomustab see, et ta viibis Ukrainas viis aastat pärast õpingute lõppemist ebaseaduslikult.
5.Tallinna Halduskohtu 20.06.2022 otsusega tühistati PPA 29.04.2022 otsus nr 12203120001-1 sissesõidukeelu kestuse osas, kohustati PPA-d sissesõidukeelu kestuse üle esimesel võimalusel uuesti otsustama ja jäeti kaebus muus osas rahuldamata. Halduskohus nõustus vaidlustatud haldusakti põhjendustega rahvusvahelise kaitse ja lahkumisettekirjutuse osas ega korranud neid, tuginedes HKMS § 165 lg-le 2. VRKS § 11 lg-st 2 ja § 14 lg-st 5 tuleneb varjupaigataotleja kohustus esitada tõendid selle kohta, et tal on põhjust karta päritoluriiki naasmisel tagakiusamist. See tuleneb ka Euroopa Liidu direktiivi 2011/95/EL art-st 4. Euroopa Liidu Kohus on 25.01.2018 kohtuotsuses F, C-473/16 selgitanud, et kui 2011/95/EL direktiivi art 4 alusel pädevate asutuste tehtava kontrolli raames ei toeta taotleja ütluste teatavaid aspekte dokumentaalsed või muud tõendid, siis saab neid aspekte arvesse võtta vaid juhul, kui direktiivi art 4 lg 5 p-des a–e kumulatiivselt esitatud tingimused on täidetud. Nende tingimuste hulka kuulub ka see, et taotleja avaldused on osutunud loogiliseks ja usutavaks ega ole vastuolus taotleja juhtumiga seotud olemasoleva konkreetse ja üldise teabega, ning samuti see, et taotleja üldine usaldusväärsus on kindlaks tehtud. Kaebaja ei ole toonud ühtegi usutavat näidet ega tõendit selle kohta, et keegi oleks soovinud teda või tema lähedasi Nigeerias üles leida või karistada ning tema elu oleks reaalselt ohus. Kaebaja ei vaja kaitset Nigeeria võimude eest ega ka Ukrainast saabumise tõttu. PPA ei ole eitanud üldisi probleeme Nigeerias. Kaebaja ei ole aga välja toonud ühtegi konkreetset tagakiusuallikat ega põhjust, miks konkreetne tagakiusuallikas just teda võiks taga kiusata. Ametivõimud ei ole kaebajat Nigeerias taga kiusanud. Hirm on üldsõnaline. Kaebaja väited, et ta oli vastupanuliikumiste organiseerija, samas osales viimati meeleavaldusel 2009. või 2010. a-l ja lahkus riigist 2011. a-l, on vasturääkivad. Kaebaja seletused aktiivse vastupanutegevuse kohta ei olnud piisavalt detailsed. Muu hulgas ei ole kaebaja esitanud ühtki fotot ega kirjalikku tõendit, mis näitaks teda ennast väidetud vastupanuliikuja rollis, samuti ei ole kaebaja nimetanud oma kaasvõitlejate nimesid ega kirjeldanud täpsemalt, mida koos tehti. Ei ole usutav, et keegi tunneks Nigeerias huvi kaebaja tegevuse vastu, mis toimus vähemalt 12 a tagasi. 17.05.2022 dateeritud dokument ei kajasta kaebajat puudutanud sündmusi, vaid 4(9)
3-22-1076 üldiselt igbode tegevust ja Biafraga seonduvat. Kaebaja küll väidab, et tegutses veebiplatvormidel vastupanuga, kuid seda ta oleks saanud teha ka Ukrainast, mille kohta aga andmeid ei ole. Usutavad ei ole väited, et kaebajat mindi otsima isakodust kaks nädalat pärast Nigeeriast lahkumist ja kodu hävitati. Kaebaja oleks seda olulist asjaolu maininud juba PPA-le ja detailselt. Kaebaja tõi 06.04.2022 vestlusel aga hoopis välja, et ta kardab üldist olukorda riigis ja alles vestluse lõpupoole mainis lõhutud maja. Isegi kui täiendavalt esitatud tõenditel näidatud maja kuulub kaebaja perele, ei ole maja varingu või lammutamise põhjusi võimalik tuvastada. Nii tõsise ohu puhul oleks kaebaja pidanud taotlema varjupaika Ukrainas või mõnes muus riigis juba 2011. a-l. On tõsi, et Boko Haram ohustab Nigeerias kristlasi, kuid kaebaja ei pea valima oma elukohaks piirkondi, kus Boko Haram on aktiivne. 06.04.2022 vestlusel on kaebaja kinnitanud, et on ateist. Ükski asjaolu ei viita sellele, et Boko Haram või ka mõni teine kuritegelik rühmitus oleks kaebaja sihikule võtnud. Asjaoludest kogumis ja kaebaja käitumisest võib järeldada kaebaja soovimatust naasta päritoluriiki eelkõige majanduslikel põhjustel ja seal väheeduka eneseteostuse tõttu. 06.04.2022 ja 22.04.2022 küsitlustel selgitas kaebaja, et tuli Eestisse õppimisvõimalusi otsima ja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse sisuliselt selleks, et muud alust Eestisse pääsemiseks ei olnud. Euroopa Nõukogu 04.03.2022 rakendusotsusega (EL) 2022/3821 määrati kindlaks, et Ukrainast lähtub põgenike massiline sissevool direktiivi 2001/55/EÜ artikli 5 tähenduses ning sellest tulenevalt on ette nähtud ajutise kaitse kohaldamine. Nõukogu otsus määratleb, kelle suhtes ajutine kaitse kohaldub, ning selle kohaldamisalasse kuuluvatele inimestele on grupipõhiselt juba antud automaatselt ajutine kaitse. Riigisisese menetlusega lihtsalt tuvastatakse, kas inimene kuulub soodustatud isikute hulka ja kas esineb ajutise kaitse andmist välistavaid asjaolusid. Selle täpsustamiseks antud Vabariigi Valitsuse 08.03.2022 korralduses nr 66 nimetatud isikute hulka kaebaja ei kuulu. Ukraina ei ole andnud kaebajale rahvusvahelist kaitset või samaväärset kaitset ja alates 2017. a-st viibis ta Ukrainas seadusliku aluseta. Kaebaja ei vaja täiendavat kaitset. Põhja-Nigeeria ja Lõuna-Nigeeria vahel toimub märkimisväärne ränne ja riigisisene ränne on tavaline. Nigeerlased elavad ja töötavad tihti teistes riigi osades kui see, kust nad pärit on. Puuduvad teated selle kohta, et tagasisaadetavatel või vabatahtlikult tagasi pöörduvatel nigeerlastel oleks süstemaatilisi probleeme.2 Tagaotsimine riigi sees ei ole eelmärgitud põhjustel eluliselt usutav. Kaebajal on Nigeerias vanemad, kaks venda ja viis õde. Kuna kaebaja on Nigeeria kodanik, tal on kehtiv Nigeeria pass ja ta on elanud enamiku oma elust Nigeerias, määras PPA kaebajale Nigeeria sihtriigiks põhjendatult (VSS § 17 lg 1). VSS § 171 lg 1 kohaselt ei tohi välismaalast saata riiki, kuhu väljasaatmine võib välismaalase suhtes kaasa tuua inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art-s 3, ÜRO piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastase konventsiooni art-s 3 nimetatud tagajärje või surmanuhtluse kohaldamise. Kohus nõustub PPA seisukohaga, et lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmistähtaja möödumisel ei ole isiku väljasaatmine Nigeeriasse vastuolus VSS §-s 171 nimetatud põhimõtetega.
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32022D0382&from=EN. UK Home Office - Country Policy and Information Note Nigeria: https://www.gov.uk/government/publications/nigeria-country-policy-and-information-notes.
Internal
relocation,
p
30–31.
–
5(9)
3-22-1076 Vastavalt VSS § 74 lg-le 1 kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu 3 aastaks. VSS § 74 lg 3 sätestab, et kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks. Sissesõidukeelu kohaldamisel ning tähtaja määramisel juhindub PPA VSS § 31 lg-s 3 sätestatust ning arvestab kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis. Kaebaja ei pidanud aru saama vajadusest esitada varjupaigataotlus Slovakkias. Kaebaja pidas end Ukraina sõjapõgenikuks ning ka teised põgenikud liikusid arvukalt edasi teistesse riikidesse. PPA leidis ekslikult, et kaebaja soovis varjupaigasüsteemi kuritarvitada. 3-aastane sissesõidukeeld Eestisse ja ühtlasi Schengeni alale on kaebaja jaoks ilmselgelt ebaproportsionaalne. Kohus ei saa kaalutlusotsust teha PPA eest. PPA-l tuleb sissesõidukeelu pikkust uuesti kaaluda ja määrata kaebajale proportsionaalne, s.o maksimummäärast lühem sissesõidukeeld.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.X palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 20.06.2022 otsus tühistada osas, milles kaebus jäi rahuldamata, ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada tervikuna. Kaebaja jääb halduskohtus esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja naasmisel päritoluriiki seisaks ta silmitsi reaalse ohuga. Kaebaja võitles enne päritoluriigist lahkumist Biafra vabaduse eest. Tagasipöördumisel tuleb tal jätkata Biafra liikumises osalemisega, sest ta on seda tegevust jätkanud ka välisriigis olles veebi teel. Väide kaebaja ebausaldusväärsusest ei ole põhjendatud, sest kaebaja aitas kaasa asjaolude väljaselgitamisele ja täitis kõik VRKS § 11 lg-s 2 ja § 14 lg-s 5 sätestatud tingimused. PPA ei võtnud arvesse kõiki direktiivi 2011/95/EL art 4 lg 3 tingimusi, sh ei ole arvesse võtnud päritolumaainfot praeguse seisuga. Biafra separatistide tegevuse puhul tugines PPA Ühendkuningriigi päritolumaainfo 2020. a aprilli, mitte 2022. a märtsi andmetele3. Maja lammutamise põhjuste otsimisel ei ole halduskohus järginud nõuet lahendada kõrvaldamata kahtlused kaebaja kasuks (Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus asjas J. K. jt vs. Rootsi, p-d 91–98). Kaebaja esitas kõik selle kohta talle kättesaadavad tõendid. Tähtsust ei oma, millises järjekorras kaebaja endaga seotud asjaolude kohta ütlusi andis. Direktiivi 2011/95/EL art 4 lg 4 sätestab, et asjaolu, et taotlejat on juba taga kiusatud või talle on tekitatud suurt kahju või teda on ähvardatud taga kiusata või talle suurt kahju tekitada, on arvestatav märk taotleja põhjendatud tagakiusamishirmu või suure kahju kannatamise reaalse ohu kohta, kui puudub mõjuv põhjus arvata, et kõnealune tagakiusamine või suur kahju ei kordu. Kaebaja isa maja lõhuti kaebaja tegevuse tõttu. Kaebaja tagakiusuhirm või suure kahju kannatamise reaalne oht on olemas ja põhjendatud. Kaebaja ei pidanud taotlema varjupaika varem, sh Ukrainas, sest tal oli õnnestunud päritoluriigist põgeneda ja saada elamisluba. Direktiivi 2011/95/EL art 4 lg 5 tingimused on kumulatiivselt täidetud. Osa kaebaja ütlustest on üldisemat laadi, sest kaebajaga seotud sündmused leidsid aset ammu ja ta ei mäleta enam detaile. Taotleja kvalifitseerub ka täiendava kaitse saamisele VRKS § 4 lg 3 p 3 alusel (vt Euroopa Kohtu 20.06.2022 otsus asjas nr C-465/07). Päritolumaainfo kinnitab Abia osariigis relvastatud
3-22-1076 röövimisi, inimrööve, mõrvu, kokkupõrkeid ja majade lõhkumist. Märgitakse, et aastatel 2020 ja 2021 on Nigeeria valitsus tahtlikult võtnud sihikule isikud, keda kahtlustatakse IPOB-i liikmeks olemises. Alates augustist 2020 on vägivald IPOB-i ja Nigeeria julgeolekujõudude vahel eskaleerunud, sh on teatatud rühmituse (kahtlustatud) liikmete tapmistest ja vastumeetmetega seotud turvaintsidentidest.4
7.PPA palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja jääb varasemate seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on vaidlusaluses osas seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4).
9.Kaebaja viibis enne 24.02.2022 Ukrainas ja lahkus sealt ulatusliku sõjategevuse puhkedes. Kaebaja viibis 24.02.2022 Ukrainas seadusliku aluseta. Euroopa Nõukogu 04.03.2022 rakendusotsuse art 2 lg 1 järgi kohaldatakse otsust järgmiste isikute suhtes: 1) enne 24.02.2022 Ukrainas elanud Ukraina kodanikud; 2) kodakondsuseta isikud ja muude kolmandate riikide kui Ukraina kodanikud, kellel oli Ukrainas rahvusvaheline kaitse või samaväärne riiklik kaitse enne 24.02.2022; 3) eelnimetatud isikute pereliikmed. Ukrainas kehtiva alalise elamisloa alusel viibinud isikutele rakendub ajutine kaitse, kui nad elasid Ukrainas seaduslikult enne 24.02.2022 ning nad ei saa turvalistel ja püsivatel tingimustel oma päritoluriiki või -piirkonda tagasi pöörduda (rakendusotsuse art 2 lg 2). Kaebaja ei vasta ühelegi eeltoodud kategooriale. Lisaks sätestab rakendusotsuse art 2 lg 3, et kooskõlas direktiivi 2001/55/EÜ art-ga 7 võivad liikmesriigid kohaldada otsust ka teiste isikute suhtes, kes elasid seaduslikult Ukrainas ning kes ei saa turvalistel või püsivatel tingimustel oma päritoluriiki või -piirkonda tagasi pöörduda. Halduskohus on õigesti esile toonud, et Vabariigi Valitsuse 08.03.2022 korraldus nr 66 ei ole ajutise kaitse saajate ringi laiendanud.
10.Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ning direktiivi 2011/95 art 10 lg-s 1 nimetatud viiest põhjusest (rass, usk, rahvus, sotsiaalsesse gruppi kuulumine, poliitilised veendumused) ning tagakiusamise (või selle vastu puuduva kaitse) ja põhjuse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma VRKS § 22 lg-s 1 loetletud pagulasena tunnustamist välistavad asjaolud. Kui olemasolevate tõendite põhjal on selge, et taotleja ei vasta direktiivis 2011/95 ettenähtud rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele, loetakse taotlus põhjendamatuks ning PPA lükkab taotluse tagasi (VRKS § 20 lg-d 1 ja 2).
11.Ringkonnakohus nõustub PPA järeldusega, et kaebaja seletused ei võimalda järeldada, et Nigeerias esineks kaebaja tagakiusamise oht. Halduskohus on igakülgselt analüüsinud, miks kaebaja ei kvalifitseeru pagulaseks või täiendava kaitse saajaks VRKS § 4 tähenduses. Subjektiivne hirm, et Nigeeriasse tagasi pöördumisel võib kaebaja elu või tervis sattuda ohtu, ei too kaasa rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamist.
12.Vastab tõele, et Nigeerias eksisteeriv Biafra liikumine on keelatud ja selle tegevuse organiseerimise eest võib isikuid ohustada tapmine, vahistamine, süüdimõistmine ja surmanuhtlus.5 Vägivald politsei ja liikumise vahel on alates 2020. a augustist kasvanud.
https://euaa.europa.eu/country-guidance-nigeria-2021, lk-d 65 ja 112. Vt joonealune märkus nr 4.
7(9)
3-22-1076
13.Kaebaja ütluste usaldusväärsus on aga madal. Kaebaja seletas küll 06.04.2022 vestlusel kohe, et osales Biafra liikumise tegevuses, postitas veebis selle kohta infot ja tema isa maja lammutati põhjuseta pärast seda, kui kaebaja päritoluriigist lahkus, ent seejuures näeb ta ohuna ka rikkamasse ühiskonnagruppi kuuluvate inimeste röövimist, Boko Harami ja fulani karjuste tegevust ja muid üldise iseloomuga ohtusid. Kaebaja ei kirjeldanud üksikasjalikult kummalgi vestlusel, millisel viisil ta Biafra liikumises osales, millist teavet postitas, millistel meeleavaldustel või üritustel osales. Samuti on üldsõnaline teda ähvardava ohu kirjeldus. Kaebaja ei väitnud varjupaigamenetluses, et talle oleks tehtud takistusi päritoluriigist lahkumisel või Ukrainas viibides uue passi taotlemisel. Ütlustes kinnitas kaebaja, et lahkus päritoluriigist selleks, et omandada haridust. Kaebaja esitatud fotod ei kinnita kaebajat ähvardavat ohtu, iseäranis seetõttu, et kaebaja ei selgitanud üksikasjalikult, millistel asjaoludel, kuidas ja millal tema isa kodu väidetavalt lammutati. Seejuures on kaebajal enda väitel Nigeerias arvukalt pereliikmeid ja sugulasi, kellega ta on suhelnud. Üksikasjalikumate selgituste andmisel ei saanud takistuseks olla keelebarjäär, sest kaebaja ei toonud vestluste käigus välja, et ta ei saanud tõlgist aru.
14.Täiendava kaitse saamiseks puudub alus. Kaebajat ei ähvarda päritoluriiki naasmisel tõsine oht VRKS § 4 lg 3 tähenduses. Kaebaja ei satuks päritoluriiki väljasaatmise korral tõsisesse ohtu, eelkõige ei ähvarda teda surmanuhtluse kohaldamine või täideviimine, piinamine, ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine ega karistamine. Samuti ei toimu sellist relvakonflikti, mis võiks tingida kaebaja elu ohtu sattumise või tema kallal vägivalla rakendamise, kui ta peaks Nigeeriasse naasma. Olukord Nigeerias pole selline, mis takistaks kaebaja tagasipöördumist. Päritolumaateabest ei saa järeldada, et juhusliku vägivalla tase terves Nigeerias oleks sedavõrd kõrge, et kõik tsiviilisikud oleksid sõltumata nende elukohast suures ohus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja toonud eluliselt usutavalt esile isiklikult temaga või mõne tema pereliikmega seotud asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada, et kaebajal on võrreldes teiste tsiviilisikutega oluliselt suurem oht sattuda vägivalla ohvriks. Nagu ringkonnakohus selgitas, ei ole kaebaja seletused maja lõhkumise ja Biafra liikumises osalemise ning sellest tuleneva konkreetse ohu kohta usutavad.
15.Ringkonnakohtule ei nähtu, et kohtuotsuse tegemise ajaks oleks olukord kaebaja varasemas elukohas vaidlustatud haldusakti andmise seisuga võrreldes oluliselt muutunud.6 PPA ei ole küll tõepoolest viidanud kõige uuematele päritolumaa olukorda kajastavatele dokumentidele, ent vaatamata vägivalla kasvule viimastel aastatel ei ületa see piisavat künnist, et pidada kaebajat täiendavat kaitset vajavaks. Vägivalla ulatus, mis nähtub kaebaja poolt halduskohtule esitatud tõenditest, on küll suur, ent Nigeeria suuruse riigi kohta mitte sedavõrd kõrge, et pidada seda kaebajat tõsiselt ohustavaks.
16.Praeguses asjas ei esine VSS §-s 171 sätestatud väljasaatmise keeldu. Vastustaja ja halduskohus on piisavalt põhjendanud, miks ei kujuta kaebaja väljasaatmine Nigeeriasse ohtu kaebaja elule ja tervisele.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustajal pole taotlenud menetluskulude hüvitamist ning kaebaja menetluskulud jäävad HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda. Riigi õigusabi osutaja tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.
18.Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
Nt The Guardian: https://guardian.ng/tag/abia/; Daily Post Nigeria: https://dailypost.ng/ (vaadatud 02.12.2022).
8(9)
3-22-1076 (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.