X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 29.04.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr 12203120001-1 tühistamise nõudes, Politsei-ja Piirivalveameti kohustamise nõudes vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X, esindaja advokaat Rando Usin Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Evelin Tuur
Asja läbivaatamise vorm
Kohtuistung 16. juuni 2022
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt ja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 29.04.2022 otsus nr 12203120001-1 kaebajale sissesõidukeelu kestvuse osas. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb kaaluda ja otsustada sissesõidukeelu kestvus esimesel võimalusel uuesti.
2.Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusabi andmise kulud (riigilõiv, kohtuistungi ning kohtulahendi resolutsiooni ja kohtu põhjenduste tõlkimisega seotud kulud) ning riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu riigi kanda. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
4.Avaldada kohtuotsuse resolutsioon, menetlusosaliste seisukohad ja kohtuotsuse põhjendav osa. Kaebaja nimi ning päritoluriigi informatsioon ja samuti riik, kust kaebaja Eestisse saabus, tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada läbivalt tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 20.07.2022. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
5.Kaebaja on seisukohal, et PPA on otsuse tegemisel rikkunud põhjendamiskohustust (HMS § 56 lg 1), kaalutlusõigust (HMS § 4 lg 2) ja uurimispõhimõtet (HMS § 6), kuna PPA on küll menetlusosalise seisukohti otsuses puudutanud, kuid ei ole neid objektiivselt arvesse võtnud, mis on koosmõjus toonud kaasa ebaõige otsuse tegemise ja seega on haldusakt HMS § 54 kohaselt õigusvastane.
6.PPA poolt kaebajaga läbi viidud küsitluste kvaliteet on pealiskaudne. Kaebuse rahuldamisel peab PPA haldusmenetluse uuesti läbi viima ning selle raames viima kaebajaga läbi ka uued vestlused, et selgitada välja kõik olulised asjaolud, sh lahendama tõsikindlalt küsimuse, kas kaebaja lahkus X ca 10 aastat tagasi põhjendatud tagakiusamise hirmu tõttu või mitte, et hinnata taotluse põhjendamatust VRKS § 20 järgi. Olukorras, kus PPA hinnangul on haldusmenetluses osalevad isiku ütlused puudulikud, vastuolulised või ebausaldusväärsed, peab PPA kõik enda küsimused ja kahtlused vestluse käigus välja tooma, et haldusmenetluses osaleval isikul oleks võimalik anda täiendavaid selgitusi või esitada täiendavaid tõendeid. Haldusmenetlus ei ole korrektselt läbi viidud olukorras, kus PPA soovib vestluse käigus leida üksnes vastuolusid isiku ütlustes, et seda isiku vastu ära kasutada. Selliselt läbiviidud vestlused on vastuolus haldusmenetluse eesmärgiga ning lisaks ignoreerib PPA asjaolu, et isik annab ütlusi kaua aega tagasi toimunud sündmuste kohta ning ta on saanud tõsise emotsionaalse trauma ning ka pidanud Eestisse jõudmiseks läbima pika vahemaa. Kõik nimetatud asjaolud võivad isiku mälu hägustada, mistõttu on loomulik, et isiku ütlustes võivad olla vastuolud. Seda eriti olukorras, kus vestlus toimub tõlgi vahendusel ning haldusmenetluses osalev isik ja tõlk võivad sama sõna või terminit mõista erinevalt, mis omakorda võib muuta kogu haldusmenetluses osaleva isiku antud ütluste sisu. Isik kinnitab küll enda poolt antud ütluste õigsust, aga ka see kinnitus antakse tõlgi vahendusel ehk tegelikkuses pole võimalik kontrollida, kas vestluse protokolli kantud ütlused ka tegelikkuses vastavad isiku poolt vestlusel avaldatule.
7.Kaebajal jääb arusaamatuks, miks ei võiks PPA hinnangul kunagistel meeleavaldustel osalemine põhjustada kaebajal tagakiusamist, eriti kui X naastes peaks kaebaja enda tegevust jätkama. Ainuüksi selle põhjal, et tegemist oli üldiste ütlustega, ei saa teha järeldust, et tegemist ei ole tagakiusamise allikaga VRKS § 19 lg 5 p 3 tähenduses.
8.Ringkonnakohus on asjas nr 3-20-1513 tehtud otsuse punktis 12 öelnud: “Rahvusvahelise kaitse menetluses tuleb arvestada, et rahvusvahelise kaitse taotlejal ei pruugi olla võimalik oma väiteid tõendada ning tihti saab ta oma taotlust põhjendada üksnes ütluste andmisega / ... / Olukorras, kus ei esine selliseid vastuolusid või ebakõlasid, mille kohta taotleja ei ole suutnud anda rahuldavat selgitust, lahendatakse kõrvaldamata kahtlused taotleja kasuks (nt Euroopa Inimõiguste Kohtu 23.08.2016 otsus nr 59166/12, J.K. jt vs. Rootsi, p-d 91–98; UNHCR-i käsiraamat „Handbook and Guidelines on Procedures and Criteria for Determining Refugee Status“, 2019, p-d 203–204).”
9.Kaebaja leiab, et kaebaja taotluse läbivaatamine ei ole toimunud objektiivselt, sh ei ole kontrollitud piisavalt esitatud tõendeid ja andmeid ning tõendite hindamist või hindamata jätmist põhjendatud. Kaebaja väidete usutavust ei saa kontrollida pelgalt ÜRO ja Euroopa Liidu Varjupaigaameti (EUAA) või muudele sarnastele juhistele üldiselt viidates. Nii on näiteks PPA otsuses viidatud EUAA 2021 aasta juhisele (Lisa 1 – PPA otsus, lk 4), kuigi kaebaja lahkus X ca 10 aastast tagasi, mil olud X olid kindlasti teistsugused kui aastal 2021.
10.PPA on otsuses maininud, et „taotleja on ka saatnud tema nimele koostatud kinnituskirja, kust nähtub selgitus, et kuna ta räägib X keelt ning ta on sealt piirkonnast pärit, siis ta on ka aktivist. PPA ei pea kõnealust dokumenti, kus on ka viited erinevatele linkidele, mis käsitlevad X olukorda, taotleja isiklikku profiili ning tagakiusu asjaolu tõendavaks dokumendiks“ (Lisa 1 - PPA otsus, lk 6). Kaebajale jääb arusaamatuks, miks PPA selliseid materjale ei arvestanud. Ka ei ole PPA põhjendanud, miks ei lugenud eelmainitud materjale tõendavaks dokumendiks.
2 (9)
11.PPA otsusest nähtub, et kaebaja on teinud märkimisväärseid jõupingutusi oma taotluse põhjendamiseks, kaebaja on kõik enda valduses olevad dokumendid esitanud ning on ka selgitanud millised dokumendid tal puuduvad; kaebaja avaldused on usutavad ja need ei ole vastuolus kaebaja juhtumiga seotud konkreetse ja üldise teabega, kaebaja on taotlenud rahvusvahelist kaitset niipea kui võimalik ning kaebaja üldises usaldusväärsuses ei ole põhjust kahelda.
12.Vastustaja on otsuses nr 12203120001-1 tuginenud X olukorra hindamiseks erinevatele allikatele. Kõnealuse otsuse leheküljel 5 leidis vastustaja, et kaebaja poolt kirjeldatud X vabadusvõitlus on eelkõige ettekääne enda rahvusvahelise kaitse taotluse põhistamiseks. Vastustaja viitas allikale „UK Home Office - Country Policy and Information Note X: X, lk 9”, milles Suurbritannia on välja toonud, et madalama tasemega X ning teiste taoliste grupeeringute poolehoidjad valdavalt ei paku valitsusele huvi. Samas on kõnealuses allikas lisatud, et siiski meelevaldsed vahistamised, diskrimineerimine, vägivald ja ahistamine julgeolekujõudude poolt kasvab meeleavalduste ja kogunemiste ajal. Kõnealune dokument, millele vastustaja viitab, on koostatud 2020. a aprillis. Ka teised allikad, mille põhjal vastustaja on hinnanud olukorda X, on aastast 2021 või varasemad. Eelkõige Ukraina sündmuste valguses teame, et olukord maailmas võib muutuda väga kiiresti ja nii on olukord muutunud ka X. Erinevad avalikud allikad osundavad, et vägivald jms on X viimase aasta-kahe jooksul järjest kasvanud. Nii on näiteks Postimees 08.05.2022 kirjutanud vägivalla kasvust (kaebaja 10.06.2022 lisa 6). Mh on kõnealuses viidatud konfliktiseire projektile ACLED (Armed Conflict Location and Event Data Project), mille hinnangul tapsid bandiidid 2021. aastal 2600 tsiviilisikut, mida on 250 protsenti enam kui 2020. aastal. Ka Amnesty International tõi välja, et kogukondadevahelises vägivallas ja bandiitide rünnakutes hukkus üle 3494 inimese ning bandiidid ja teised püssimehed röövisid lunaraha eest üle 5290 inimese (kaebaja 10.06.2022 lisa 7, lk 1).
13.06.06.2022 kirjutas Washington Post rünnakutest kirikutele X, kus üldjuhul usulist vägivalda on peetud haruldaseks (kaebaja 10.06.2022 lisa 8). 24.08.2021 ilmus väljaandes Sahara Reporters artikkel, milles kirjeldati, et X politsei piinas kolm X liiget surnuks (kaebaja 10.06.2022 lisa 9). 29.03.2022 toimus BBC andmetel rünnak rongile ja inimesi rööviti. Artiklis toodi välja, et lunaraha eest röövimine on muutunud igapäevaseks kogu X (kaebaja 10.06.2022 lisa 10). 11.09.2021 kirjutas väljaanne Premium Times, et X rünnatakse pidevalt koole ning viimase kaheksa kuu jooksul on röövitud ca 1000 last (kaebaja 10.06.2022 lisa 11). Human Rights Watch kirjutas 2021. a sündmustega seoses, et X õhujõud tunnistasid õhurünnaku korraldamist külale X osariigis, milles hukkus 10 ja sai vigastada 20 tsiviilisikut (kaebaja 10.06.2022 lisa 12).
14.Konfliktiseire projekt (ACLED) leiab, et 2022. a jätkavad tsiviilisikud erinevate konfliktide raskuse kandmist ning et on juhtumeid, kus julgeolekujõud on võtnud sihikule tsiviilisikuid nende võitluses relvastatud rühmitustega (kaebaja 10.06.2022 lisa 13). Open Doors tõi välja, et 2022. a kolme esimese kuuga on X tapetud 896 tsiviilisikut (kaebaja 10.06.2022 lisa 14). Väljaanne Today kirjeldab sündmusi, milles X sõdurid tulistasid 17.04.2022 surnuks mitmed tsiviilisikud, kui tungisid X osariigi X kohaliku nõukogu erinevatesse kogukondadesse, et otsida X liikmeid (Lisa 15). Institute for Security Studies kirjutab, et ebaturvalisus X kasvab ulatuse, leviku ja keerukuse poolest. 2022. aasta jaanuaris langes riigis ebakindluse ohvriks kokku 1486 inimest – neist 915 tapeti ja 571 rööviti (kaebaja 10.06.2022 lisa 16). BBC tõi välja, et X relvajõud tulistasid eelmisel aastal politsei jõhkruse vastu protestijaid, kus oli 48 inimohvrit (kaebaja 10.06.2022 lisa 17). Eeltoodud väljaannete artiklid osundavad, et olukord X ei ole turvaline ning vägivald ja röövimised muutuvad järjest sagedasemaks ja jõhkramaks, seda nii julgeolekujõudude kui ka erinevate rühmituste poolt. Sellest tulenevalt leiab kaebaja, et vastustaja poolt välja toodud andmete põhjal ei ole alust väita, et X oleks ohutu riik ning kaebaja ei peaks X naasmise korral kartma oma elu ja tervise pärast.
15.Tulenevalt rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise kaebusest ei nõustu kaebaja ka PPA ettekirjutusega Eestist lahkumiseks ning sissesõidukeelu kohaldamiseks.
3 (9)
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
16.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga ning leiab, et PPA ei ole menetluse läbiviimisel rikkunud HMS § 6, HMS § 56 lg 1, ega ka HMS § 4 lg 2 sätestatud nõudeid. PPA on vastavalt VRKS § 18 lg 2 sätestatule hinnanud rahvusvahelise kaitse taotluse läbi individuaalselt ja erapooletult ning kontrollinud esitatud tõendite ja andmete õigsust ning taotleja väidete usutavust. PPA hinnangul on otsus kaalutletud, proportsionaalne ning motiveeritud ning vastab HMS § 56 lg 1, HMS § 6 ning HMS § 4 lg 2 sätestatud nõuetele. Vastustaja hinnangul nähtuvad PPA otsusest järeldused ning see, kuidas nendeni jõuti.
17.Kaebuse esitaja küsitlemisel on menetleja andnud kaebuse esitajale piisavalt võimalusi asjaolusid täpsustada ja esitatud küsimused on asjakohased ja piisavad. Ühtlasi juhib vastustaja tähelepanu ka asjaolule, et kaebajale on võimaldatud esitada oma arvamusi ja vastuväiteid, seda võimalust on kaebuse esitaja ka kasutanud, et kaebuse esitaja on vestluse käigus kinnitanud, et ta saab tõlgist ja inglise keelest piisavalt hästi aru, et vestlust läbi viia. Vestluse protokollist ei nähtu, et kaebuse esitajal oleks olnud raskusi tõlgist arusaamisega ja küsimustele vastamisega. Samuti on kaebajalt küsitud 22.04.2022 arvamuste ja vastuväidete ärakuulamise vestlusel, kas kaebaja mõistab, et kui tal on terviseprobleeme või muid asjaolusid, mida peaks vestluse käigus arvesse võtma, siis on tähtis sellest kohe teada anda. Kaebaja ei ole viidanud ei traumadele ega mäluga seotud probleemidele ega ka ühelegi teisele takistusele. Vastustaja on seisukohal, et eelnimetatud etteheited on otsitud ning ei vasta tegelikkusele.
18.Kaebaja viitab Riigikohtu otsusele asjas nr 3-18-1026, kus kohus on p-s 13 viidanud, et tagakiusamine võib seisneda füüsilises või vaimses vägivallas, seadusandliku, täidesaatva või kohtuvõimu diskrimineerivates meetmetes, ebaproportsionaalses või diskrimineerivas süüdimõistmises või karistamises jms. Selleks, et tegu võiks pidada tagakiusamiseks, peab see olema 1) olemuse või kordumise poolest piisavalt tõsine, et kujutada endast põhiliste inimõiguste rasket rikkumist, või 2) kogum meetmetest (sh inimõiguste rikkumine), mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut samal viisil, nagu on nimetatud punktis 1. Vastustaja leiab, et kaebaja puhul ei ole eelnimetatud eeldused täidetud, tema subjektiivne tagakiusukartus objektiivsete asjaoludega ei ole tõendamist leidnud, vastustaja ei pea kaebaja kirjeldusi usutavateks ning jääb oma seisukoha juurde, et taotleja tagakiusamine päritoluriigis ei ole tõenäoline. Vastustaja hinnangul nähtuvad PPA otsusest järeldused ning see, kuidas nendeni jõuti. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu PPA ja kohtu seisukohtadega, ei tähenda, et need oleksid väärad.
19.Vastustaja kinnitab, et olukorras, kus ei esine selliseid vastuolusid või ebakõlasid, mille kohta taotleja ei ole suutnud anda rahuldavat selgitust, lahendatakse kõrvaldamata kahtlused taotleja kasuks. Kuivõrd kaebuse esitaja selgitused on menetluse käigus üldised ning puuduvad loogilised ja rahuldavad selgitused subjektiivse tagakiusukartuse kohta, kaebaja ei ole välja toonud ühtegi konkreetset tagakiusu allikat ega ka tagakiusu põhjust, siis ei ole antud kaasuses võimalik tugineda 3-20-1513 asjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsuses toodule.
20.Kuivõrd kaebaja koduriiki tagasipöördumine on võimalik vaid 2022. aastal või hiljem, siis ei ole käesoleval hetkel asjakohane viidata 10 aasta tagusele olukorrale, vaid võimalikult hilistele andmetele, mis kajastavad olukorda päritoluriigis käesoleval hetkel. Ühtlasi selgitab vastustaja, et ÜRO, EUAA jms viidatud organisatsioonid koguvad päritoluriigi infot just varjupaigamenetluse jaoks ning seetõttu on asjakohane viidata ka just nende organisatsioonide kogutud infole.
21.Taotleja on esitanud tema nimele koostatud kinnituskirja, millest nähtub, et kuna ta räägib x keelt ning ta on sealt piirkonnast pärit, siis ta on ka aktivist. Seal on ka viited erinevatele linkidele, mis käsitlevad x olukorda. Eelnimetatud dokumentides esitatud infoallikad käsitlevad pelgalt x üldist olukorda.
4 (9)
22.Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et kaebuse esitaja on ise kinnitanud, et ta ei tulnud Eestisse rahvusvahelist kaitset saama, vaid õppima, seega on kaebaja juba kuritarvitanud rahvusvahelise kaitse süsteemi. Lisaks iseloomustab kaebaja suhtumist ka see, et ta viibis X viis aastat peale õpingute lõppemist ebaseaduslikult.
23.Hinnates kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis, on vastustaja seisukohal, et X VSS § 74 lg 1 alusel kohaldatud sissesõidukeeld Schengeni alale pikkusega 3 aastat alates isikule pandud lahkumiskohustuse täitmise päevast, on õiguspärane.
KOHTU PÕHJENDUSED
24.PPA 29.04.2022 otsus nr 12203120001-1 on rahvusvahelise kaitse ja väljasõitmiskohustuse osas õiguspärane, piisavalt põhjendatud, kooskõlas siseriikliku õigusega, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/95/EL (edaspidi direktiiv 2011/95/EL) ja Genfi pagulaskonventsiooniga, mistõttu puudub kohtul alus selle tühistamiseks. Kohus nõustub nimetatud PPA otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2). Vastustaja on oma otsuses piisava põhjalikkusega selgitanud, et kaebaja ei ole toonud ühtegi usutavat ega tõendatud näidet selle kohta, et keegi teda või tema lähedasi oleks soovinud X üles leida või karistada ning et tema elu oleks reaalselt ohus. Kaebaja ei vaja kaitset ei X päritoluriigi ega X saabumise pärast. Kohus tühistab aga kaebajale määratud sissesõidukeelu ja see tuleb PPA-l uuesti kaaluda. Rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise osas
25.Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest (sh kuulumine sotsiaalsesse gruppi) ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja põhjuse vahel on põhjuslik seos. Täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu (VRKS § 4 lg 3, direktiivi 2011/95/EL art 2 p f, art 15). Euroopa Kohus on märkinud, et isikut saaks lugeda täiendava kaitse nõuetele vastavaks, kui on põhjendatult alus arvata, et taotleja seisaks asjaomasesse riiki tagasipöördumisel silmitsi reaalse, mitte hüpoteetilise ohuga (Elgafaji, C-465/07, punkt 31, jt).
26.VRKS § 11 lg-st 2 ja § 14 lg-st 5 tuleneb varjupaigataotleja kohustus esitada tõendid selle kohta, et tal on põhjust karta päritoluriiki naasmisel tagakiusamist. Eeltoodu on reguleeritud ka Euroopa Liidu direktiivi 2011/95/EL artiklis 4. Euroopa Liidu Kohus on 25.01.2018 kohtuotsuses F, C-473/16 selgitanud, et kui 2011/95/EL direktiivi artikli 4 alusel pädevate asutuste poolt läbiviidava kontrolli raames ei toeta taotleja ütluste teatavaid aspekte dokumentaalsed või muud tõendid, siis saab neid aspekte arvesse võtta vaid juhul, kui direktiivi artikli 4 lõike 5 punktides a–e kumulatiivselt esitatud tingimused on täidetud. Nende tingimuste hulka kuulub ka see, et taotleja avaldused on osutunud loogiliseks ja usutavaks ega ole vastuolus taotleja juhtumiga seotud olemasoleva konkreetse ja üldise teabega, ning samuti see, et taotleja üldine usaldusväärsus on kindlaks tehtud.
27.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on X kodanik, pärit X, X linnast, kuulub x hõimu ja räägib x keelt, lahkus X 2011. aastal ja on kuni 28.02.2022 elanud X, sellest viimased u viis aastat seadusliku aluseta. Kaebaja saabus 28.02.2022 Slovakkiasse, kus esitas taotluse ajutise kaitse saamiseks, kuid liikus sealt sõbra kutsel 12.03.2022 edasi Eestisse, kus esitas rahvusvahelise kaitse taotluse. Kaebaja kodukandis X käib X riigi eest vabadusvõitlus. X kaebaja rahvusvahelist kaitset taotlenud ei olnud.
28.PPA kogutud päritolumaainfo kohaselt elab X üle 200 miljoni inimese ja seal on üle 250 etnilise grupi, millest peamised on x, x, x ja x. Taotleja viidatud fulanid elavad peamiselt põhjas ning lõunaosa on jaotatud läänepool asuvate x ja idas asuvate x vahel. X moodustavad rahvastikust 15,2%
5 (9)
ehk ca 18,2 miljonit ning kuigi teatud etnilised grupid on kontsentreerunud teatud geograafilistele aladele, elavad erineva etnilise taustaga x üle terve riigi.1
29.Kaebaja on väljendanud PPA-le hirmu tagasipöördumise ees X, kuna seal tegutsevad erinevad terroristlikud rühmitused ja leiavad aset inimröövid. Lisaks on kaebaja toonud välja, et X territooriumil (lõunas) on kuulutatud välja riik nimega X, kus inimesed võitlevad oma vabaduse eest, ning samuti on seal X karjased, kes liiguvad ringi ja hõivavad teiste inimeste maid, et neid seejärel ka tappa. Kohtuistungil kinnitas kaebaja, et ta oli vastuopanuliikumise üks organiseerijatest, nimetades liikumist nimega X. Seda liikumist kaebaja varem ei PPA-le ega kohtule nimetanud ei olnud. Lisaks nimetas kaebaja rühmituse X(x), mis olevat uuem ja intensiivsem liikumine. Veel on maininud kaebaja seda, et tema tõttu lammutati tema vanemate maja. Kui kaebajalt küsiti, kas tal ka mõni isiklik tagakiusu põhjus esineb, siis ta tõi välja, et just tema võitleb X inimeste eest. Kui taotlejal paluti täpsemalt enda tegevustest rääkida, siis ta tõi välja, et tema regioonis on olemas eraldi inimene, kes neid üritusi teistele organiseeris. Üritus ise nägi välja nagu kodanikuallumatus, mille käigus inimesed samas kuskile ei läinud. Kaebaja lisas, et kui ta peaks praegu koju minema, siis ta peaks jätkama vastupanuliikumist. Viimati võttis ta meeleavalduste korraldamisest osa 2009 või 2010.
30.Kohus nõustub PPA-ga selles, et kaebaja andis 06.04.2022 toimunud vestlusel üldiseid ütlusi, öeldes, et koduriigis on palju probleeme, leiavad aset inimröövid ning, et see ei ole tema jaoks turvaline. Selliseid üldisi probleeme X ei ole PPA eitanud ja need on päritolumaa infoga kooskõlas. Oht kaebaja isikule peaks olema aga reaalne, mitte pelgalt hüpoteetiline. Sellist reaalset ohtu kohus kaebaja puhul ei näe. PPA on teinud õige järelduse, et kaebaja ei ole välja toonud mitte ühtegi konkreetset tagakiusuallikat ega põhjust, miks konkreetne tagakiusuallikas just teda võiks taga kiusata. X ametivõimudega ei ole kaebajal enda sõnul ühtegi probleemi olnud, tema ütlused terroristide, X karjuste ning inimröövijate kartmise ees on üldisõnalised ning ei näita riigipoolset tagakiusu. Kaebaja väited, et ta oli vastupanuliikumiste organiseerija, samas osales viimati meeleavaldusel 2009. või 2010. aastal ja lahkus riigist 2011. aastal, on vasturääkivad. Organiseerijana ei oleks kaebaja saanud olla meeleavaldustest 1-2 aastat (enne riigist lahkumist) eemal. Kui kaebaja oleks ka tegelikult olnud aktiivne vastupanuliikuja, oleks ta selle kohta saanud anda oluliselt detailsemaid ütlusi, milles tema roll seisnes, mida ta tegi, kes olid tema kaasvõitlejad jne. Kaebaja aktiivset rolli vastupanuliikumises ei kinnita ei kaebaja ütlused ega asjas esitatud tõendid, mh ei ole kaebaja esitanud ühtki fotot ega kirjalikku tõendit, mis näitaks teda ennast väidetud vastupanuliikuja rollis, samuti ei ole kaebaja nimetanud oma kaasvõitlejate nimesid ega kirjeldanud täpsemalt, mida koos tehti.
31.Peale selle, kuna kaebaja viimasest meeleavaldusel osalemisest on möödas 12-13 aastat, siis ei ole usutav, et keegi nii pika aja järel enam tema toonaste tegemiste vastu huvi tunneks. Juba seetõttu ei ole tõsiseltvõetav hr C nime ja 17.05.2022 kuupäeva kandev dokument (kaebaja 19.05.2022 menetlusdokumendi lisa), mis üldises vormis kirjeldab x ja X seonduvat, kuid ilmselgelt ei ole dokumendile allakirjutanu kursis kaebajat ennast puudutanud sündmustega. Dokument on antud abistamaks x igal pool maailmas, kuid ei ole kohtu jaoks tõend, mille abil saaks kaebajaga seotud fakte tuvastada.
32.Kaebaja sõnul kui X lippu lehvitada, siis X politsei tapab selle inimese ära. Kohtuistungil kinnitas kaebaja, et kui ta läheks tagasi, siis reedaksid X sümbolid ta meelsuse. Küsimusele, millised sümbolid, vastas ta samuti: X lipp. Küsimusele, kas ta peab kõndima ringi selle lipuga, vastas kaebaja, et ta ei saaks vaikida kogu selle ebaõigluse pärast, mis kohapeal tehtud on. Ka need ütlused (soov aktiivselt vastupanuliikumises osaleda) ei ole kohtu jaoks usutavad, nendega ei ole kooskõlas maalt lahkumine 11 aastat tagasi ja jätkuv soov sinna mitte naasta, mida kaebaja vaatamata aset
UK Home Office - xxxxxxxxxxxx
6 (9)
leidnud ebaõiglusele võimalikuks pidas. Kohtuistungil ütles kaebaja, et tegutses X online platvormidel (täpsustamata, millistel ja mida ta seal tegi), mis ei ole usutav, kuna sel juhul oleks ta saanud jätkata sellist tegevust ka X, seda aga kaebaja kuskil väitnud ei ole. Samuti ei ole kaebaja seda haldusmenetluses väitnud. Seega ei ole kaebaja X eemal viibides kohapealse ebaõigluse vastu võidelnud.
33.Mis puudutab väiteid selle kohta, et kaks nädalat peale X lahkumist tuldi kaebajat tema isakoju otsima ning peale seda lõhuti kaebaja kodu, ei ole ka need usutavad. Kui see oleks tõsi, oleks see olnud niivõrd tõsine ja ohtu demonstreeriv sündmus, ja sel juhul ei oleks kaebaja maininud seda PPA-le vestlusel muuhulgas alles vastusena küsimusele nr 43, vaid oleks oma juttu alustanud sellest ja kirjeldanud juhtunut detailselt. Kaebaja tõi 06.04.2022 vestlusel aga hoopis välja, et ta kardab üldist olukorda riigis ja alles vestluse lõpupoole mainis lõhtud maja. 22.04.2022 esitas kaebaja elektrooniliselt täiendavad tõendid, saadud väidetavalt isalt, lammutatud majadest ja dokumentidest, millel nähtub väidetavalt ka kaebaja ema nimi. Kohus nõustub PPA-ga, et isegi kui see maja kuulub kaebaja perele, ei ole maja varingu või lammutamise põhjusi võimalik tuvastada. Siin on võimalused laiad: ehitusvigadest ümberehitamise ja omandivaidlusteni. Eelkõige aga ei usu kohus maja lammutamist kaebajale kättemaksuks just seetõttu, et kaebaja on maja lammutamist maininud põgusalt ja peale muude asjaolude kohta seletuste andmist ning seos tema isiku ja maja lammutamise vahel ei tule kuidagi loogiliselt välja. Ka oleks kaebaja pidanud nii tõsise ohu puhul taotlema varjupaika X või mõnes muus riigis juba 2011. aastal. Tuginemine sellele nüüd, 11 aastat hiljem, näitab, et tegelikult on kaebaja selle loo välja mõelnud, et oma tagakiusamise väidetele kaalu anda. Ka ei ole kaebaja välja toonud, mille eest konkreetselt ja kes teda kodus taga otsisid.
34.On tõsi, et X ohustab X kristlasi, kuid kaebaja ei pea valima oma elukohaks piirkondi, kus X on aktiivne (eelkõige põhja- ja kirdeosa ja kaebaja ei ole seal ka varem elanud. 06.04.2022 vestlusel on kaebaja kinnitanud (küsimus 51), et ta on praeguseks sootuks ateist. Ükski asjaolu ei viita sellele, et X või ka mõni teine kuritegelik rühmitus oleks kaebaja sihikule võtnud.
35.Kohus ei pea kaebaja seletusi tema tagakiusamise kohta päritoluriigi teabe kontekstis ja seletuste ajas muutumist arvestades eluliselt usutavaks. Kaebaja lahkus riigist 21- või 22-aastasena. Asjaoludest kogumis ja kaebaja käitumisest võib järeldada kaebaja soovimatust naasta päritoluriiki eelkõige majanduslikel põhjustel ja seal väheeduka eneseteostuse tõttu. 06.04.2022 vestlusel PPAga kinnitas kaebaja ka ise, et lihtsalt x olemine tõepoolest X probleeme kaasa ei tooks, kuid kui kanda X sümbolit, siis selle eest karistatakse. Kaebaja selgitas samas, et ta sooviks olla üleüldse Xs. X olles ta ka oma sõnul otsis ülikoole seal, aga ei leidnud sealt ikkagi sobivat ja seetõttu tuligi Eestisse, kus tal on kaks sõpra. Kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja tegelik soov on mitte naasta X ning valida omale elukohaks mõni Euroopa maa. 06.04.2022 vestluse protokolli küsimustele 24 ja 26 vastas kaebaja, et tuli Eestisse õppimisvõimalusi otsima ja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse sisuliselt selleks, et muud alust Eestisse pääsemiseks ei olnud. Sama kinnitas ta 22.04.2022 vestluse küsimusele 6 vastates. Parema elujärje otsing (sh paremad õppimisvõimalused) ei ole aga rahvusvahelise kaitse andmise aluseks. Seetõttu on PPA õigesti järeldanud, et kaebaja ei vaja rahvusvahelist kaitset.
36.Kaebaja ei ole käsitletav ka X sõjapõgenikuna ning tal ei ole seetõttu õigust saada ajutist kaitset sarnaselt X sõjapõgenikega. Euroopa Nõukogu 04.03.2022 rakendusotsusega (EL) 2022/3822 määrati kindlaks, et X lähtub põgenike massiline sissevool direktiivi 2001/55/EÜ artikli 5 tähenduses ning sellest tulenevalt on ette nähtud ajutise kaitse kohaldamine. Nõukogu otsuse määratleb, kelle suhtes ajutise kaitse regulatsioon kohaldub, ning selle kohaldamisalasse kuuluvatele inimestele grupipõhiselt juba antud automaatselt ajutine kaitse. Riigisisese menetlusega lihtsalt tuvastatakse, kas inimene kuulub soodustatud isikute hulka ja kas esineb ajutise kaitse andmist välistavaid asjaolusid.
37.Nõukogu otsus on omakorda aluseks Vabariigi Valitsuse 08.03.2022 korraldusele nr 663 „Ajutise kaitse andmine“, milles on reguleeritud sama küsimust. Määruse p 1 kohaselt kohaldatakse ajutist kaitset isikutele, kes lahkusid sõjalise konflikti tõttu X alates 24. veebruarist 2022. a ja on saabunud Eestisse: 1) enne 24.02.2022 X elanud X kodanikud; 2) kodakondsuseta isikud ja muude kolmandate riikide kui X kodanikud, kellel oli X rahvusvaheline kaitse või samaväärne riiklik kaitse enne 24.02.2022. Seetõttu ei ole PPA rikkunud ka võrdset kohtlemist. X ei ole andnud kaebajale rahvusvahelist kaitset või samaväärset kaitset ja alates 2017. aastast viibis ta X seadusliku aluseta. X ei ole küll Euroopa Liidu liige, kuid on Genfi 1951 konventsiooni liige aastast 2002.4 Kui kaebajal oli tegelik tagakiusukartus, oleks kaebaja saanud ja pidanud esitama rahvusvahelise kaitse taotluse X. Täiendav kaitse
38.PPA leidis vaidlustatud otsuses, et kuna X on kaebaja jaoks turvaline päritoluriik, ei ähvarda taotlejat selles riigis ka VRKS § 4 lg 3 nimetatud tõsine oht (VRKS § 8 lg 2 p 5) ja ta ei vaja täiendavat kaitset. VRKS § 4 lg 3 järgi on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas: 1) talle surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise või 2) tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise või 3) konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu. X ja X vahel toimub märkimisväärne ränne ja riigisisene ränne on tavaline. X tihti elavad ja töötavad teistes riigiosades, kui see, kust nad pärit on. Paljud x pöörduvad iga aasta X tagasi ning naasnutele on erinevad programmid. Puuduvad teated selle kohta, et tagasisaadetavatel või vabatahtlikult tagasipöörduvatel x oleks süstemaatilisi probleeme.5 Kohus ei nõustu kaebaja selgitustega kohtuistungil, et tagakiusajate vältimiseks ümberpaiknemine X oleks mõttetu, kuna teda ostitaks taga ja lisaks on ta kristlane. PPA leidis õigesti, et kuna kaebaja ei ole tema tagaotsimist tõendada suutnud (et üldse oleks tema isik tuvastatud ja et kellelgi oleks tema vastu jätkuv tagakiusamislaadne huvi), siis ei ole tagaotsimine usutav. Kohus leiab, et isegi kui see nii oleks, saaks kaebaja kolida elama X mõnda teise piirkonda ning alustada seal uut elu. Kaebajal on X jätkuvalt vanemad, kaks venda ja viis õde. Eelnevatel põhjustel kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja ei vaja täiendavat kaitset. Lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeelu kohaldamine
39.Kaebaja vaidlustab ka talle lahkumisettekirjutuse tegemist. PPA andis kaebajale kaalutlusõiguse alusel 30-päevase vabatahtliku täitmistähtajaga lahkumisettekirjutuse täitmiseks olenemata põhjendamatust rahvusvahelise kaitse taotlusest, kuna kaebaja on teinud PPA-ga rahvusvahelise kaitse menetluses koostööd.
40.Sissesõidukeelu kohaldamine ja lahkumisettekirjutuse tegemine on kaalutlusotsused, mis eeldavad isiku ärakuulamist ja asjakohaste kaalutluste esitamist (nt Riigikohtu 19.02.2019 otsus nr 3-17-1545, p-d 33–34; 01.10.2019 otsus nr 3-18-1891, p 16). Vaidlust ei ole selles, et kaebajal on olnud võimalus enne vaidlustatud otsuse tegemist ka lahkumisettekirjutust ja sissesõidukeeldu puudutavas anda PPA-le omapoolseid seisukohti.
41.Kuivõrd kaebaja on X kodanik, tal on kehtiv X pass ja ta on elanud enamiku oma elust X, siis määras PPA kaebajale X sihtriigiks põhjendatult (VSS § 17 lg 1). VSS § 171 lg 1 kohaselt ei tohi välismaalast saata riiki, kuhu väljasaatmine võib välismaalase suhtes kaasa tuua inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 3, ÜRO piinamise ning muude julmade, ebainimlike või
Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/308032022010 https://www.unhcr.org/en-ie/3b73b0d63.pdf 5 UK Home Office - xxxxxxxxxxx
8 (9)
inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastase konventsiooni artiklis 3 nimetatud tagajärje või surmanuhtluse kohaldamise. Kohus nõustub PPA seisukohaga, et lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmistähtaja möödumisel ei ole isiku väljasaatmine X vastuolus VSS § 171 nimetatud põhimõtetega. Sissesõidukeeld
42.Vastavalt VSS § 74 lg-le 1 kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu 3 aastaks. VSS § 74 lg 3 sätestab, et kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks. Sissesõidukeelu kohaldamisel ning tähtaja määramisel juhindub PPA VSS § 31 lg-s 3 sätestatust ning arvestab kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis. PPA leidis, et sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks alust ei ole ja jättis selle kehtima maksimummääras, s.o 3 aastaks.
43.PPA hinnangul on sissesõidukeelu kohaldamise asjaoluks see, et isiku eesmärk ei olnud taotleda rahvusvahelist kaitset, ta ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust esimesel võimalusel ja tegi seda väljasaatmise vältimiseks. Kohus ei leia, et kaebaja oleks pidanud saama aru juba X X sisenemisel, et ta peab esitama seal rahvusvahelise kaitse taotluse. Kaebaja pidas end X sõjapõgenikuks ning ka teised põgenikud liikusid arvukalt edasi teistesse riikidesse. Arvestades põgenike hulka ei tehtud selleks neile takistusi ning X piirivalve ilmselgelt ei selgitanud neile piisavalt, et nad peaksid kohapeal rahvusvahelise kaitse taotluse esitama. Selles olukorras ei ole õigus PPA-l, et kaebaja soovis rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada. Kaebaja oli oma õigustest sel hetkel lihtsalt valel arusaamal. Seetõttu leiab kohus, et 3-aastane sissesõidukeeld Eestisse ja ühtlasi Schengeni alale on kaebaja jaoks ilmselgelt ebaproportsionaalne. Arvestades aga, et kaebaja esitas X ajutise kaitse taotluse, kuid ta lahkus riigist ning ei oodanud seda otsust ära, samuti viibis ta viimased viis aasta X ebaseaduslikult ja tal puudus X elamisluba, ei saa kaebaja neil põhjustel ka eeldada, et talle sissesõidukeeldu sootuks ei määrataks. Kuna HKMS § 158 lg 3 järgi ei saa kohus kaalutlusotsust PPA eest teha, tuleb PPA-l sissesõidukeelu pikkus uuesti kaaluda ja määrata kaebajale proportsionaalne, s.o maksimummäärast lühem sissesõidukeeld. Kaebajalt selleks täiendavaid seisukohti võtta ei tule, neid on menetluses juba piisavalt esitatud.
44.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. PPA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad vastustaja võimalikud kulud tema enda kanda. Menetlusabi andmise kulud (riigilõiv, kohtuistungi ning kohtulahendi resolutsiooni ja kohtu põhjenduste tõlkimisega seotud kulud) ning riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu jäävad riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.