lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-2564/2

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 02.12.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-2564/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
02.12.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1184
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Määruse tegemise aeg ja koht

2. detsember 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2564

Haldusasi

X taotlus riigi õigusabi saamiseks

Riigi õigusabi taotluse esitaja

X (Venemaa Föderatsiooni kodanik, sündinud xx xx xxxx, viibimiskoht taotluse kohaselt Selli küla, Jõgeva vald)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada X taotlus ning anda talle riigi õigusabi Politsei- ja Piirivalveameti 31.10.2022 otsuse nr 12205150001-1 vaidlustamiseks ning asjaga seotud õigusdokumentide koostamiseks.
2.Anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
3.Eesti Advokatuuril nimetada taotlejale viivitamata riigi õigusabi osutav advokaat. Esindaja määramisel tuleb arvestada halduskohtumenetluse seadustiku § 126 lg-t 3, mille kohaselt rahvusvahelise kaitse asja vaatab kohus läbi eelisjärjekorras.
4.Esindajal kontakteeruda esindatavaga viivitamatult pärast riigi õigusabi osutaja määramist.
5.Selgitada määratud esindajale, et a. rahvusvahelise kaitse asjas esitatava kaebuse koostamisel tuleb muu hulgas lähtuda ka käesoleva määruse põhjendava osa punktide 7–9 selgitustest; b. riigi õigusabi andmine ei tähenda automaatselt, et taotlejale tuleks anda ka muud menetlusabi. Menetlusabi taotlemiseks tuleb esitada nõuetekohane menetlusabi taotlus (sh viimase 4 kuu pangakonto väljavõte või -võtted). Teadlikult nõuetele mittevastavate avalduste esitamist võib kohus käsitada menetlusõiguse kuritarvitamisena ja esindajat ka trahvida (vt HKMS § 28 lg 2). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.Tallinna Halduskohtule saabus 02.12.2022 X (edaspidi taotleja) riigi õigusabi taotlus õigusdokumendi koostamiseks ja isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Taotleja soovib abi Politsei- ja Piirivalveameti 31.10.2022 otsuse nr 12205150001-1 (edaspidi 31.10.2022 otsus) vaidlustamiseks. Otsusega lükati tagasi taotleja rahvusvahelise kaitse taotlus (resolutsiooni punkt 1); tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks vabatahtliku täitmistähtajaga 7 päeva (resolutsiooni punkt 2); kohaldati sissesõidukeeldu kolmeks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest (resolutsiooni punkt 3). Taotleja sai otsuse enda sõnul kätte 02.12.2022. Taotleja ei ole ise võimeline otsust vaidlustama.
2.Kohus rahuldab riigi õigusabi taotluse. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 10 lg 2 punkti 9 kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus saada VRKS-i alusel tehtud otsuse vaidlustamiseks halduskohtumenetluses õigusabi riigi õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) § 4 lg 3 punkti 5 tähenduses (isiku esindamine halduskohtumenetluses). Riigi õigusabi määramine eeldab, et isikul endal pole piisavalt vahendeid õigusabi eest tasumiseks (RÕS § 6). Samuti tuleb kohtul kontrollida, ega ei ole isikule juba konkreetses asjas riigi õigusabi määratud ning ega ei esine muid aluseid riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.
3.Taotleja majandusliku seisundi teatisest nähtub, et ta saab igakuiselt sotsiaaltoetust 200 eurot ning sama summa ulatuses teeb ta ka igakuiselt kulutusi (toit, sidekulud). Töökoht ja muu sissetulek puudub. Kohus märgib, et kuna saadav toetus on sihtotstarbeline, siis ei saa seda arvestada sissetulekuna, mille arvelt tasuda õigusabiteenuse osutajale. Kuigi taotlusele ei ole lisatud majandusliku seisundi tõendeid (nt pangakonto väljavõtet), siis arvestades riigi õigusabi üle otsustamise kiireloomulisust rahvusvahelise kaitse asjades kohus taotlust sel põhjusel käiguta ei jäta. Kohus lähtub isiku kinnitusest, et tal puuduvad piisavad vahendid õigusabiteenuse eest tasumiseks. Ka PPA 31.10.2022 otsuse lahkumisettekirjutuse osa viitab pigem sellele, et taotlejal ei pruugi olla vahendeid esindajale tasumiseks, sest tal ei ole viimasel ajal olnud püsivat ega pikaajalist töökohta. Samuti pole kahtlust, et eesti keelt ja Eesti õigusruumi mittetundev Venemaa kodanik ei suuda end ise halduskohtus edukalt esindada.
4.Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et taotlejale oleks eelnevalt PPA 31.10.2022 otsuse vaidlustamiseks riigi õigusabi antud. Hetkel ei saa väita, et kaebus oleks täielikult perspektiivitu. Kaebuse sisulist perspektiivi hindab kohus pärast selle esitamist ning tõendite ja taotleja seisukohtadega tutvumist. Seega on põhjendatud anda taotlejale riigi õigusabi õigusdokumendi (kaebuse) koostamiseks ja sellele järgnevaks esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 punktid 5 ja 8).
5.Taotleja majanduslikku seisundit arvestades peab kohus põhjendatuks anda talle riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (RÕS § 8 punkt 1). Kohus juhib siiski tähelepanu, et kui hiljem selgub, et taotlejal on piisavalt rahalisi vahendeid, siis võib kohus käesoleva määrusega antud menetlusabi tühistada (vt HKMS § 117, RÕS § 6 lg 1, § 7 lg 1 punkt 4).
6.Tuginedes RÕS § 15 lg-le 5 ning arvestades RÕS § 18 lg-t 1, saadab kohus määruse õigusabi osutava advokaadi määramiseks Eesti Advokatuurile. Pärast esindaja määramist tuleb esindajal viivitamatult kontakteeruda esindatavaga vajalike menetlustoimingute tegemiseks. Kuna esindajal on kohustus esindatavaga viivitamatult kontakteeruda, siis ei tõlgi kohus määrust isikule arusaadavasse keelde, arvestades ka, et tema taotlus rahuldati.

Teave riigi õigusabi korras määratavale esindajale

7.Kaevatav PPA 31.10.2022 otsus on riigi õigusabi taotluse kohaselt isikule kätte toimetatud 02.12.2022. Kui eeldada selle teabe õigsust, siis möödub 10-päevane vaidlustamistähtaeg 12.12.2022.
8.Otsuses sisalduvas selgituses on toodud: „VRKS § 251 lg 2 kohaselt on taotlejal kaebetähtajal ja kohtumenetluse ajal seaduses nimetatud õigused ja kohustused, sh õigus viibida Eesti territooriumil kuni lõpliku otsuse tegemiseni.“ Kohus selgitab, et seega pole kaebuse esitamise hetkel isikul esialgse õiguskaitse vajadust.
9.Kohtule esitatavas kaebuses tuleb märkida:  Taotlus ja põhjendused iga otsuse kohta, mis on PPA poolt vormistatud ühes dokumendis. Kui mõnda osa otsusest ei vaidlustata, siis tuleb seda samuti selgelt märkida. Kaebuses ei ole vajalik korrata menetluse käiku või tuua välja otsuse põhjendusi ning kirjeldada kaebaja antud selgitusi haldusmenetluses. Nendega saab kohus tutvuda ka vaidlustatud otsusest. Oluline on tuua välja, miks otsusega ei nõustuta ning milliseid tõendeid või asjaolusid on PPA valesti hinnanud ja miks.  Kohus märgib, et ehkki HKMS § 158 lg 31 kohaselt hindab kohus rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsuse õiguspärasust kohtuotsuse tegemise aja seisuga, siis ei tähenda see seda, et kohus viiks kohtumenetluses läbi uue haldusmenetluse. Kui kaebaja soovib tugineda asjaoludele, mida haldusmenetluses PPA-le ei esitatud, siis tuleb need selgelt välja tuua ning esitada ka põhjendused, miks neid varem välja ei toodud.  Kui kaebaja soovib otsust vaidlustades tugineda võõrkeelsetele allikatele (nt täiendavale päritoluriigi infole) või tõenditele, siis tuleb kohtule esitada ka vastavad tõlked (HKMS § 80–81) või märkida selgelt, millal tõlked saabuvad. Sellisel juhul saab kohus sellega menetlustähtaegade andmisel arvestada.  Veebilinkidena viidatud materjalid tuleb kohtule täiendavalt esitada ka vormingus, mis võimaldab materjalid võtta tõenditena asja materjalide juurde digitoimikusse, et oleks tagatud tõendi muutumatus ja kättesaadavus kogu menetluse vältel.  Kuna riigi õigusabi määramine on eraldiseisev haldusasi ning riigi õigusabi taotluse rahuldamine ei tähenda, et täidetud on HKMS-is sätestatud alused isikule kaebuse esitamisel menetlusabi andmiseks, siis tuleb kohtule esitada nõuetekohane menetlusabi taotlus1, kui:  kaebajal puudub raha riigilõivu tasumiseks; või  kaebaja soovib asja läbivaatamist istungil ja sinna tõlki (märkida keel), kelle teenuse eest pole kaebajal endal võimalik tasuda.  Kui esindajal pole võimalik koheselt esitada põhjalikku kaebuse teksti, arvestades edasikaebamise lühikest tähtaega, tuleb esitada ära peamine PPA otsuse vaidlustamise põhjus ning märkida, et soovitakse põhjendusi täiendada (nt 3–5 tööpäeva jooksul). Samuti tuleb kohtule esitada nõuetekohased taotlused (nt menetlusabi taotlus). See võimaldab kohtul kaebuse menetlusse võtta ja teha ära esmased menetlustoimingud, vajaduseta jätta kaebust käiguta.  Kui taotlejale ei jõuta vaidlustamise tähtajal esindajat määrata või pole esindajal aega esitada ka puudustega kaebust, siis hilinenult esitatud kaebusega koos tuleb esitada ka

Menetlusabi taotluse nõuded tulenevad HKMS §-st 115 ning taotlusele tuleb lisada ka dokumendid, mis kaebaja majanduslikku seisundit tõendavad. Asjaolu, et isikule on määratud riigi õigusabi korras esindaja, ei tähenda, et isik ei ole võimeline tasuma 20 euro suurust riigilõivu.

kaebetähtaja ennistamise taotlus, milles selgitatakse mõjuvaid põhjuseid tähtaja möödalaskmiseks (HKMS § 71). Isik suhtleb vene keeles. Taotleja elukoht on taotluse kohaselt Selli külas Jõgeva vallas.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja