Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-22-894 29. november 2022 Kadri Palm X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 28. jaanuari 2022. a otsuse nr P62022-18717, 24. märtsi 2022. a vaideotsuse nr 5.2-3/11136-5, 18. mai 2022. a otsuste nr P6-2022-183461, P6-2022-183469, P6-2022183464 ja 19. mai 2022. a otsuse nr P6-2022-185108 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks taastada maksed tagantjärgi Kaebaja – X, volitatud esindaja Elina Madal Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle Magnus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X kaebus.
2.Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 28. jaanuari 2022. a otsus nr P6-2022-18717,
24.märtsi 2022. a vaideotsus nr 5.2-3/11136-5, 18. mai 2022. a otsused nr P6-2022183461, P6-2022-183469, P6-2022-183464 ja 19. mai 2022. a otsus nr P6-2022185108.
5.Delikaatsete isikuandmete kaitseks asendada avaldatavas otsuses X, Y, Z ja W nimed tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29. detsembril 2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).
3-22-894 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) peatas 28. jaanuari 2022. a otsusega nr P6-2022-18717 Xele lapse Y kasvatamiseks määratud perehüvitise (lapsetoetuse) maksmise (dtl 13-14). SKA lõpetas perehüvitise maksmise alates 31. jaanuarist 2022, kuna kontroll näitas, et Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel Y ei õpi.
2.Kaebaja esitas vaide SKA 28. jaanuari 2022. a otsusele nr P6-2022-18717, mille SKA jättis
24.märtsi 2022. a vaideotsusega nr 5.2-3/11136-5 rahuldamata (dtl 18-21, 25-33).
3.Kaebaja esitas 20. aprillil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse SKA 28. jaanuari 2022. a otsuse nr P6-2022-18717 ja 24. märtsi 2022. a vaideotsuse nr 5.2-3/11136-5 tühistamiseks ning SKA kohustamiseks taastada maksed tagantjärgi (dtl 2-12). Kaebaja palub tunnistada SKA
28.jaanuari 2022. a otsus nr P6-2022-18717 perehüvitise maksmise peatamise kohta kehtetuks ja kõrvaldada haldusakti andmise faktilised tagajärjed ehk taastada maksed tagantjärgi ja tunnistada SKA 24. märtsi 2022. a vaideotsus nr 5.2-3/11136-5 kehtetuks, millega jäeti kaebaja vaie rahuldamata.
4.Tartu Halduskohus võttis 21. aprilli 2022. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks SKA ja kohustas vastustajat esitama vastus kaebusele (dtl 51-53).
5.SKA lõpetas 18. mai 2022. a otsusega nr P6-2022-183461 kaebajale alates 31. jaanuarist 2022 laste Y, Z ja W kasvatamiseks määratud perehüvitise (lasterikka pere toetus) maksmise (dtl 64-65).
6.SKA lõpetas 18. mai 2022. a otsusega nr P6-2022-183464 kaebaja lapse Z kasvatamiseks määratud perehüvitise (lapsehooldustasu) maksmise (dtl 66-67).
7.SKA lõpetas 18. mai 2022. a otsusega nr P6-2022-183469 kaebaja lapse W kasvatamiseks määratud perehüvitise (lapsehooldustasu) maksmise (dtl 109-110).
8.SKA lõpetas 19. mai 2022. a otsusega nr P6-2022-185108 kaebajale alates 1. veebruarist 2022 lapse Y kasvatamiseks määratud perehüvitise (lapsetoetus) maksmise (dtl 62-63).
9.SKA esitas 20. mail 2022 vastuse kaebusele (dtl 58-61).
10.Kaebaja esitas 27. juunil 2022 taotluse tühistamiskaebuse muutmiseks (dtl 94-104).
11.Tartu Halduskohus rahuldas 5. juuli 2022. a määrusega kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks ja võttis menetlusse kaebaja nõude SKA 18. mai 2022. a otsuste nr P6-2022-
3-22-894 183461, P6-2022-183469, P6-2022-183464 ja 19. mai 2022. a otsuse nr P6-2022-185108 tühistamiseks ning SKA kohustamiseks taastada maksed tagantjärgi (dtl 111-114).
12.Vastustaja esitas 3. augustil 2022 vastuse kaebusele (dtl 115-118).
13.Kaebaja esitas 21. oktoobril 2022 menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (dtl 122-131).
14.Vastustaja esitas 1. novembril 2022 täiendavad dokumendid (dtl 132-139).
15.1.Kaebaja sai kuni vaidlustatud otsuseni perehüvitiste seaduse (PHS) alusel lasterikka pere toetust. Toetuse maksmise eeldused ning õiguslikud alused olid SKA poolt kontrollitud ning selles osas vaidlust ei olnud nagu näiteks, et kaebaja ei vastaks seaduse nõuetele ja isikule, kellele võis ja sai maksta nimetatud toetust.
15.2.Nimetatud lapsetoetuse maksmise peatamise tingis kaebaja arusaama kohaselt asjaolu, et tema poeg Y vastustaja tuvastatud järelduste kohaselt antud ajal ei õpi.
15.3.Vastab tõele, et Tartu Rakendusliku Kolledži 18. jaanuari 2022. a direktori käskkirjaga nr 44 on kaebaja poeg lubatud akadeemilisele puhkusele. Kaebaja hinnangul on vastustaja kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti, liialt ühekülgselt hinnanud seaduse sätteid, eksinud üld- ja erinormi kasutusreeglite vastu ning tõlgendanud õigussätteid ainuüksi ilmselt grammatilisest lähtekohast ja samas kaebaja jaoks kahjulikul viisil, viimase huve ja subjektiivseid õigusi eirates – mistõttu tema kaebus peaks olema lubatav.
15.4.Põhjenduse piisavuseks on vastustaja arvates sõnapaar (Y) „ei õpi“. Ei ole määratletud mille järgi tuvastatakse õppimist – kas see on koolis lihtsalt kohal käimine, kooli nimekirjas olemine, õppimine positiivsetele hinnetele vm?
15.5.Õpilasel on õigus saada akadeemilist puhkust, mistõttu riiklik etteheide sellest, et õpilane ei õpi, ei ole kohane ega anna alust rakendada nn sanktsioone, peatades perehüvitise maksmise viidatud põhjusel. Tartu Kutsehariduskeskuse õppekorralduseeskirja, mis on kinnitatud nõukogu 4. septembri 2013. a koosoleku protokolliga nr 1, p 10.4 määrab, et akadeemilisel puhkusel viibijad kuuluvad kooli õpilaste hulka. Neil on puhkuse ajal lubatud tegeleda ka aktiivse õppetegevusega, st sooritada arvestusi ja eksameid ning likvideerida ka õppevõlgnevusi.
15.6.Kaebaja pereliikmete koosseis ei ole lapse akadeemilisele puhkusele jäämisega muutunud – peres on ikka kolm alaealist last-, nimetatud isik elab koos perega, ta ei ela eraldi. Nimetatud asjaolu on võimalik haldusorganil uurimispõhimõtet rakendades vajalikul määral kontrollida ja tuvastada selle asjaolu paikapidavus. Seega ei saa vastustaja otsustust õigustada ka PHS § 26 lg-st 2 tulenevaga, et peretoetuse suuruse kindlakstegemisel ei arvata peretoetusi taotleva vanema pere koosseisu last, kes elab perest eraldi. Seega ei ole lasterikka pere toetuse määramise aja seisuga muutunud olustik, pereliikmete arv on jäänud samaks, laste vajadused ei ole kuhugi kadunud jne, ei esine muid asjaolusid, mis annaksid aluse vastustajale teistsuguse otsustuse vastuvõtmiseks selle määramise aja seisuga, v.a see, et üks 17-aastaseks saanud laps vajas koolist akadeemilist puhkust seoses tema tervisliku seisundiga.
15.7.Lasterikka pere toetamise peatamisega põhjusel, et üks laps ei õpi st on akadeemilisel puhkusel, kahjustatakse ebaproportsionaalselt ka teiste peres kasvavate kahe väikelapse huve ja pere kui terviku üldist heaolu.
3-22-894
15.8.PHS 2. ptk 5. jagu sätestab peretoetuste maksmise erisused, millest vastustaja ei lähtunud, kuigi oleks pidanud selles tooduga arvestama. Nimelt sätestab selle jao § 29 lg 1, et lapse 16-aastaseks saamisel jätkatakse peretoetuste maksmist pärast Eesti hariduse infosüsteemist õpingute jätkamise kohta andmete saamist kuni Eesti hariduse infosüsteemist õpingute lõpetamise või kooli nimekirjast väljaarvamise kohta andmete saamiseni.
15.9.Tulenevalt sellest kohustus vastustaja tuvastama, kas käesoleval ajal 17-aastaseks saanud laps on õpingud koolis lõpetanud või kooli nimekirjast välja arvatud. Vastustaja ei tuvastanud ei üht ega teist, pigem asjaolu, et laps on akadeemilisel puhkusel. Tegemist ei ole aga alusega, mis annaks vastustajale õiguse keelduda lapsele peretoetuse maksmisest. Laps on jätkuvalt kooli nimekirjas, ta ei ole kooliõpinguid lõpetanud, samuti ei ole teda õpilaste nimekirjast välja arvatud – tema õppetegevus on ajutiselt/tähtajaliselt peatatud.
15.10.Kahetsusväärselt on kaebaja õiguspärane ootus ja teatavat laadi kindlus riigi toele toetada suurperesid, saanud kahjustada. Kaebaja ei tunne, et tema laps oleks korda saatnud, midagi sellist ja taunitavat, et riik peaks loobuma oma edasist tuge, kasvõi ajutiselt, pakkumast.
16.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades kokkuvõtvalt järgmised seisukohad.
16.1.SKA maksab lapsetoetust PHS alusel ning lapsetoetus on üks peretoetuse liikidest (peretoetus omakorda üks perehüvitise liikidest). Lapsetoetusele on õigus lapsel sündimisest kuni 16-aastaseks saamiseni (PHS § 17 lg 1). Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta lapsel on õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni (PHS § 17 lg 2). Seega on lapsel alates 16-eluaastast õigus lapsetoetusele tingimusel, et tal ei ole keskharidust ja ta õpib põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppe tasemeõppes või on arvatud Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja.
16.2.Kaebaja laps Y on sündinud 11. veebruaril 2005 ning sai seega 16-aastaseks 2021. Tema puhul kohaldub PHS § 17 lg 2 koos selles sättes olevate tingimustega. Laps õppis Tartu Rakenduslikus Kolledžis. Kaebaja esitas vaidemenetluses Tartu Rakendusliku Kolledži käskkirja nr 44, millega lubati Y omal soovil akadeemilisele puhkusele alates
17.jaanuarist 2022. Seega ei õpi Y ning PHS §-st 17 tulenevat õigust lapsetoetusele tal enam ei ole. Vaideotsuses on toodud kaebuse asjaolud ja põhjendus, millest lähtuvalt on vastustaja leidnud, et akadeemilisel puhkusel olev laps ei vasta PHS § 17 lg 2 tingimustele. Vastustaja jääb selle põhjenduse juurde.
16.3.Lasterikka pere toetuse saamise õigus on ühel vanemal, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad PHS § 17 lg-tes 1 või 2 sätestatud tingimustele (PHS § 21 lg 1). Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel võetakse arvesse kõik peres koos kasvavad lapsetoetusele õigust omavad lapsed (PHS § 26 lg 1). Kuna Y on vanem kui 15 ja ei õpi, siis ei kasva kaebaja peres enam 3 last (lisaks on kaebaja peres 2 3-aastast last), kes vastaksid PHS § 17 lg-te 1 ja 2 tingimustele, mistõttu ei ole kaebajal enam õigust lasterikka pere toetusele.
16.4.Kaebajale maksti lapsehooldustasu enne 1. septembrit 2019 kehtinud PHS § 18 lg 1 p 3 alusel (PHS § 631 lg 2). Kuna Y ei ole enam õigust lapsetoetusele, siis ei ole kaebaja peres 3 lapsetoetust saavat last. Seetõttu lõppes ka kaebaja õigus saada lapsehooldustasu. Tulenevalt PHS §-st 31 tuli vastustajal iga kuu makstava toetuse maksmine lõpetada peretoetuse saamise õiguse lõppemisele järgnevast kuust. Antud juhul seega veebruarist 2022. Vaidlustatud otsuses on lapsetoetuse maksmine peatatud. Seetõttu andis vastustaja
19.mail 2022 välja uue otsuse nr P6-2022-185108, millega lõpetatakse kaebajale
3-22-894 lapsetoetuse maksmine. Samuti on kaebaja e-posti aadressile edastatud 18. mail 2022 otsus nr P6-2022-183461 lasterikka pere toetuse maksmise lõpetamise kohta ja otsus nr P62022-183464 lapsehooldustasu maksmise lõpetamise kohta.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
17.Käesoleva vaidluse põhiküsimus on, kas lapsetoetuse maksmine tuleb lõpetada, kui kutseõppes õppiv üle 16-aastane laps on akadeemilisel puhkusel. Vastustaja on erinevalt kaebajast seisukohal, et akadeemilisel puhkusel olev laps ei vasta PHS § 17 lg-s 2 sätestatud tingimustele.
18.PHS § 17 lg 1 kohaselt on lapsetoetuse saamise õigus igal lapsel sündimisest kuni 16-aastaseks saamiseni. PHS § 17 lg 2 sätestab, et põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta lapsel on õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni. Kui laps saab 19-aastaseks, makstakse toetust jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.
19.Vastustaja on PHS § 17 lg-t 2 tõlgendanud nii, et ka akadeemilisel puhkusel viibimise ajal lapsetoetust ei maksta. Täpsemalt on vastustaja 28. jaanuari 2022. a otsuses märkinud, et
28.jaanuaril 2022. a tehtud kontroll näitas, et Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel Y ei õpi. Vaidlusaluses vaideotsuses on vastustaja esitanud täiendavad põhjendused, selgitades, et akadeemilisel puhkusel olijad jäävad kooli õppijate nimekirja, kuid on samas vabastatud õppekohustusest. Akadeemilist puhkust õppeaja hulka ei arvata. Akadeemilise puhkuse ajaks peatub üliõpilase nominaalne õppeaeg ja õppe lõpukuupäev lükkub edasi puhkusel oldud aja võrra. Akadeemilisel puhkusel viibijal puudub õigus stipendiumile, samuti peatub ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 12 lg 3 alusel akadeemilisel puhkusel olija kindlustuskaitse.
20.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Tartu Rakendusliku Kolledži 18. jaanuari 2022. a käskkirja nr 44 kohaselt on Y lubatud alates 17. jaanuarist 2022 akadeemilisele puhkusele (dtl 22-24). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et Y on jätkuvalt Tartu Rakendusliku Kolledži nimekirjas.
21.Kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja on kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti. PHS § 17 lg-st 2 tuleneb, et lapsetoetuse maksmine lõpetatakse, kui õpilane arvatakse kooli nimekirjast välja. Seda sätet ei saa tõlgendada nii, et lapsetoetuse maksmine lõpetatakse/peatatakse ka siis, kui õpilane on jätkuvalt kooli nimekirjas, kuid on akadeemilisel puhkusel. Vastustaja viitab vaideotsuses PHS eelnõu nr 217 seletuskirjale, kuid ka seadusandja seletuskirja tekst ei toeta vastustaja tõlgendust. Seletuskirjas (kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5adae638-7018-4fe1-86be-b7027f2f94b4) on vaid järgmine selgitus: „Lõikes 2 on täpsustatud, et lapse 19-aastaseks saamisel makstakse toetust kuni kooli nimekirjast välja arvamiseni või jooksva õppeaasta lõpuni põhikooli ja gümnaasiumiseaduse tähenduses. Kui õpilane lõpetab gümnaasiumi, arvatakse ta kooli nimekirjast välja juunikuus. Peale kooli nimekirjast väljaarvamist lapsetoetust lapsele ei maksta. Jooksev õppeaasta lõppeb 31. augustil. Kui 19-aastane õpilane ei lõpeta kooli, makstakse peretoetusi talle 31. augustini. Tegemist on senise rakenduspraktika selgema sõnastamisega seaduses.“ Seega ei nähtu PHS eelnõu seletuskirjast, et seadusandja oleks soovinud akadeemilisel puhkusel olijad toetuse saajate ringist välja arvata.
3-22-894
22.Vastustaja viitab asjaolule, et ka RaKS § 12 lg 3 alusel peatub akadeemilisel puhkusel olijale kindlustuskaitse, kuid vastustaja jätab tähelepanuta, et viidatud sättes on selline tingimus sõnaselgelt sätestatud, erinevalt PHS-st, kus sarnast tingimust kirjas ei ole. Seejuures on Sotsiaalminister 16. septembri 2002. a määrusega nr 107 „Tingimused, mille puhul kindlustuskaitse akadeemilise puhkuse ajaks ei peatu“ otsustanud, et RaKS § 5 lg 4 p-s 5 nimetatud kindlustatud isikuga võrdsustatud isiku kindlustuskaitse ei peatu akadeemilise puhkuse ajaks, kui akadeemiline puhkus on tingitud isiku haigusest või vigastusest.
23.Vastustaja on seisukohal, et akadeemilisel puhkusel olijale lapsetoetuse maksmine asetaks ebavõrdsesse seisundisse need õppijaid, kes on õppetööga hõivatud, ei kasuta oma õigust akadeemilist puhkust saada ja saavad toetust seega ka lühema aja eest. Kohtu hinnangul ei ole see argument asjakohane. Ka õppeaja pikendamise korral (Tartu Kutsehariduskeskuse õppekorralduseeskirja p 30.5.) saaks õppija kauem toetust.
24.Tartu Kutsehariduskeskuse õppekorralduseeskirja (dtl 68-89) p 10.1. kohaselt on akadeemiline puhkus õppija vabastamine õppekohustustest; p 10.4. kohaselt kuuluvad akadeemilisel puhkusel olijad kooli õppijate hulka. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud osaleda õppetööl, sooritada hindamisülesandeid, eksameid ning likvideerida õppevõlgnevusi; p
10.8.kohaselt kustutatakse õppija kooli algatusel õppijate nimekirjast, kui õppija ei ole pärast akadeemilise puhkuse lõppemist kahe nädala jooksul õppetööle ilmunud. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks kontrollinud asjaolu, kas kaebaja laps osales akadeemilise puhkuse ajal õppetöös, sooritas hindamisülesandeid, eksameid ning likvideeris õppevõlgnevusi, seega tegeles õppetööga. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja laps oli akadeemilisel puhkusel, ei ole toetuse maksmise lõpetamisel määrav.
25.Eeltoodu põhjustel on SKA 28. jaanuari 2022. a otsus nr P6-2022-18717 ja 24. märtsi 2022. a vaideotsus nr 5.2-3/11136-5 õigusvastased ja tuleb tühistada.
26.Kuna Y oli lapsetoetuse maksmise peatamine õigusvastane, on õigusvastased ka SKA 18. mai 2022. a otsused nr P6-2022-183461, P6-2022-183469, P6-2022-183464 ja 19. mai 2022. a otsus nr P6-2022-185108. PHS § 21 lg 1 sätestab, et lasterikka pere toetuse saamise õigus on mh ühel vanemal, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad PHS § 17 lg-s 1 või 2 sätestatud tingimustele, s.o on kuni 16-aastased või omandavad kuni 19-aastaseks saamiseni haridust. Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel võetakse arvesse kõik peres koos kasvavad lapsed, kellel on õigus saada lapsetoetust (PHS § 26 lg 1).
27.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Seega tuleb otsustada kaebaja menetluskulude vastustajalt väljamõistmine.
28.Kohus mõistab välja üksnes põhjendatud ja vajalikud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kaebaja on taotlenud riigilõivu (15 eurot, dtl 48) ja õigusabikulude (1260 eurot, dtl 127-129, 131) väljamõistmist. Toodud õigusabikulud on mõistlikus ulatuses ja põhjendatud, mistõttu mõistab kohus kaebaja taotletud õigusabikulud 1260 eurot välja tervikuna.
29.Kohus selgitas 21. aprilli 2022. a määruses, et kaebaja on vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest vastavalt riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p-le 2. HKMS § 104 lg 5 p 1 alusel enam tasutud riigilõiv tagastatakse. Seetõttu palus kohus kaebajal esitada andmed arvelduskonto kohta, kuhu kaebaja soovib riigilõivu tagastamist. Kaebaja esindaja taotles 3. mail 2022
3-22-894 riigilõivu tagastamist osaühing „Madal ja Partnerid“ pangakontole (dtl 57). Kohtute infosüsteemist nähtub, et 15 eurot on 4. mail 2022 tagastatud osaühingule „Madal ja Partnerid“. Seega selle väljamõistmine vastustajalt ei ole põhjendatud.
30.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja ja tema laste nimed tähemärkidega.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.