Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5 ja § 235 lg 1).
Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 16.09.2022 lahkumisettekirjutusega nr 1052259935 kohustati Usbekistani kodanikku X lahkuma Eestist 30 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 16.10.2022, ning nähti ette selle tähtaja järel ettekirjutuse sundtäitmine. Samuti kohaldati ettekirjutusega adressaadile 3-aastast sissesõidukeeldu Schengeni alale. Ettekirjutus toimetati adressaadile samal päeval kätte.
2.X esitas 27.09.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 16.09.2022 lahkumisettekirjutuse tühistamiseks.
3-22-2034
3.Tallinna Halduskohus kohaldas 07.10.2022 määrusega ajutiselt esialgset õiguskaitset, peatades lahkumisettekirjutuse täitmise kuni 06.11.2022 (k.a). Halduskohus selgitas pooltele ajutise esialgse õiguskaitse vaidlustamise võimalust, kaebetähtaja järgimise küsimust ning kohtuvälise lahenduse võimalikkust.
4.Tallinna Halduskohus luges 03.11.2022 määrusega kaebuse esitatuks kaebetähtaega ületades, jättis kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetas haldusasja menetluse (resolutsiooni p 2), rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse ajutiselt ning peatas PPA 16.09.2022 lahkumisettekirjutuse nr 1052259935 täitmise kuni kohtumääruse punkti 2 jõustumiseni, kuid mitte kauemaks kui kuni 03.12.2022 (k.a) (resolutsiooni p 5). Kaebajale on vaidlustatud lahkumisettekirjutus teatavaks tehtud 16.09.2022. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 13 lg 3 kohaselt võib välismaalane ettekirjutuse peale esitada halduskohtule kaebuse kümne päeva jooksul ettekirjutuse teatavaks tegemise päevast arvates. Viimane päev kaebuse esitamiseks oli 26.09.2022. Kaebus on halduskohtule esitatud 27.09.2022 kl 08.39. HKMS § 40 lg 1 p 2 ja § 52 lg 6 kohaselt tuleb lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 336. TsMS § 336 lg 2 sätestab, et elektrooniline dokument loetakse kohtule esitatuks, kui see on salvestatud kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi. Dokumendi saatjale edastatakse selle kohta elektrooniline kinnitus. Justiitsiministri 28.12.2005 määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ § 7 lg 1 kordab, et e-kirjaga dokumendi esitamisel selleks ettenähtud e-posti aadressile saab esitaja automaatse vastuvõtukinnituse dokumendi laekumise kohta kohtu e-postkasti. Sama määruse § 5 lg 2 sätestab, et e-kirja maht võib kohtule menetlusposti saatmisel olla kuni 20 megabaiti. Mahtu ületav e-kiri tuleb kohtule saatmiseks jagada väiksemamahulisteks e-kirjadeks. Kohtud on korduvalt leidnud, et dokumendi salvestamine kohtudokumentide andmebaasi on seotud saajale sellekohase automaatse elektroonilise kinnituse saatmisega ning seega ei saa saatja eeldada e-kirja jõudmist saajani kuni hetkeni, mil ta on saanud sellekohase elektroonilise kinnituse. Seega ei piisa kaebuse esitamisel üksnes selle edastamisest kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud e-posti aadressil, kui e-kiri ei jõudnud adressaadini. Samuti ei ole oluline riigilõivu tasumise, kaebuse koostamise, allkirjastamise, üleslaadimise või manuste lisamise aeg, vaid oluline on üksnes dokumentide jõudmine kohtusse kohale ehk salvestumine andmebaasi, mida tõendab dokumendi saatjale edastatud automaatne vastuvõtukinnitus. 26.09.2022 esitatud kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus ei ole kohtuni jõudnud, sh ei ole seda salvestatud andmebaasi. Kõik e-kirjad salvestatakse automaatselt kohtute infosüsteemi, kus aga sel päeval ühtegi kaebaja esindaja kirja ei ole. Seega on kaebus esitatud kaebetähtaega ületades. HKMS § 124 lg 2, § 71 lg 1 ja § 150 koosmõjus võib kohus kaebetähtaja ennistada, kui selleks on mõjuv põhjus. Kohtupraktikas on peetud TsMS § 336 lg 2 kontekstis mõjuvaks põhjuseks olukordi, kus on esinenud sidehäire hosti kohus.ee või just.ee tehnilises veas, mis ei võimaldanud vastu võtta sinna saadetud elektronkirju, samuti menetlusosalise enda arvutisüsteemist tulenevat tõrget, kui selle tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa, st see on ootamatu ja oodatavat hoolsust järgides ettenähtamatu, vältimatu või ületamatu. Mõjuvaks põhjuseks ei ole aga peetud esindaja büroo enda korraldust ja arvutisüsteemi toimimist.
2(5)
3-22-2034 Logikandest nähtub, et kaebaja 26.09.2022 kell 23.31 kohtule saadetud e-kiri lükati tagasi, kuna see ületas mahupiiri. Kaebaja 27.09.2022 kohtule saadetud e-kirjadest nähtub, et neis sisaldus kaebus 14 MB ja esialgse õiguskaitse taotlus 10 MB. Mõlema manuse korraga esitamist tõendab ka kaebaja enda esitatud ekraanipilt algsest e-kirjast (esialgse õiguskaitse taotluse lisa „Gmail - ...“). Kaebuse esitaja on mõlemas e-kirjas möönnud, et kaebus oli edastatud 26.09, kuid ta ei ole saanud kinnitust, et kiri on jõudnud kohale. Mahupiirang on arvutisüsteemi poolt rakendatav tehniline piirang, mille eesmärk on tagada riigiasutuste e-posti süsteemi käideldavus. Üldteada asjaoluna mõjutavad väga suure mahuga failid seda, kas IT-süsteemidele on võimalik saada (mõistliku aja jooksul) juurdepääs. Mahupiirang tagab seega kohtusüsteemi töö, sh selle, et ka teistel menetlusosalistel oleks võimalik kohtu e-posti aadressile kirju saata. Piirangu tehnilise poole osa on ka see, et puudub inimese kontroll selle üle, mida e-kiri endas sisaldab. Arvutisüsteemilt ei saa eeldada analüüsi, millises failis sisaldub tahteavaldus kaebuse esitamiseks ning millistes failides on üksnes lisadokumendid. Seetõttu ei pidanud halduskohus võimalikuks lähtuda Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-148-15, mis kirjeldab e-kirja sisu kontrollimise tingimusi enne mahutingimuse kontrollimist. E-kirja jagamine väiksemateks kirjadeks on kaebaja esindaja kontrolli all, sh on ta järgmisel päeval suutnud kaebuse niiviisi esitada (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 27.05.2013 määrus nr 3-12-1496). Kaebaja õigusteadmistega esindaja on e-kirjas ise möönnud, et probleemiks on tõenäoliselt mahupiirang. Mahupiirangu info tuleneb avaldatud õigustloovast aktist, millega kursis olemist tuleb õigusteadmistega esindajalt eeldada. E-posti mahupiirangut on selgitatud ka kohtute veebilehel. TsMS § 336 lg 2 järgi saadetakse isikule vastuvõtukinnitus. Olukorras, kus kaebaja vastuvõtukinnitust kell 23.31 e-kirja saates ei saanud, pidi ta proovima kaebuse uuesti esitamist, sh väiksemateks meilideks jagades või kasutades e-toimikut. Puudub objektiivne, kaebajast või tema esindajast sõltumatu põhjus kaebetähtaja järgimata jätmiseks. Kaebetähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata ning menetlus lõpetada HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel. Esialgse õiguskaitse kohaldamist tuleb pikendada kuni määruse jõustumiseni menetluse lõpetamise küsimuses, kuid mitte kauemaks kui 03.12.2022. Esialgse õiguskaitse vajadust ei saa välistada. Riigist lahkumisega, kus kaebaja on viibinud alates 2022. a juunikuust ja sellega kaasneva Schengeni ala sissesõidukeeluga kolmeks aastaks kaasnevad raskesti kõrvaldatavad tagajärjed, sh töökohast ilma jäämine. Kaebetähtaja ületamise tõttu ei ole kaebus kuigi perspektiivikas. Lahkumisettekirjutuse osas vähendab sisulisi eduväljavaateid ka see, et formaalne alus lahkumisettekirjutuse tegemiseks on olemas, st isik viibib Eestis ebaseaduslikult alates viisa kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest, mitte kättetoimetamisest (välismaalaste seaduse § 77 lg 1). Halduskohus selgitas 07.10.2022 määruses kaebajale võimalust täiendada kaebust viisa kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamise nõudega, kuid kaebaja ei ole sellist nõuet kohtule esitanud. Ei nähtu olulist avalikku huvi, mis välistaks esialgse õiguskaitse kohaldamise veel kuni 30 päevaks. Välistatud ei ole ebaseadusliku töötamise risk, kuid see võimalus oli olemas ka siis, kui PPA andis kaebajale aja vabatahtlikult Eestist lahkumiseks. Edasises kohtumenetluses on kaebajal võimalik osaleda ka esindaja vahendusel või virtuaalselt.
3(5)
3-22-2034
MÄÄRUSKAEBUS
5.Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 03.11.2022 määrus ja lugeda kaebus esitatuks tähtaegselt. Kaebus saadeti koos tõendiga kohtu e-posti aadressile 26.09.2022 kl 23.30. Kaebetähtaja lõpuni oli jäänud 30 minutit, mis on piisav andmebaasi salvestamiseks. Seetõttu eeldas kaebaja, et kaebus jõuab kohtusse samal kuupäeval ning see jõutakse samal kuupäeval salvestada andmebaasi. Teadmata põhjusel ei jõudnud kinnituskiri kaebajani. Kaebaja esindaja oli piisavalt hoolikas menetlusdokumendi esitamisel ning kaebuse esitamisel oli andmebaasil piisavalt aega andmete töötlemiseks. Kinnitusleht vormistatakse automaatselt ning kinnituse ooteaeg sõltub süsteemi koormusest, mis ei ole kaebaja mõjusfääris. Kaebaja ei saanud teada, mis toimus süsteemis, vaid ootas kinnitust. Kaebaja esindaja ei saanud ka teada, et e-kiri koos kaebusega lükati tagasi, sest sellekohast teadet talle ei saadetud. Kohtusüsteem või andmebaas ei ole saatnud kaebajale teavet selle kohta, et esitatud dokumendis on puudused ning süsteem ei saa sel põhjusel kaebust salvestada. Kui esindaja saaks teabe süsteemi veast, piirmahust või muust probleemist, siis oleks esindaja saanud kaebuse samal päeval uuesti esitada. Süsteem ei teavitanud e-kirja tagasilükkamisest. Kaebaja õigused ei saa jääda kaitseta ainuüksi seetõttu, et riik ei edastanud kaebajale vajalikke andmeid kaebaja õiguste ja kohustuste realiseerimiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Halduskohus tuvastas, et kaebaja e-posti aadressilt saadeti 26.09.2022 kell 23.31 kohtule ekiri, mis logikande kohaselt lükati tagasi, sest see ületas mahupiiri. Kohtute infosüsteem ei saatnud kaebajale kinnituskirja, sest kaebaja saadetud dokumente ei võetud vastu. Kuna enam kui 20 MB suurused e-kirjad lükatakse tagasi ilma kohtute infosüsteemi salvestamata, siis on kaebaja väide, et kaebus ei jõudnud kohtusse infosüsteemi salvestamise vea tõttu, ekslik.
7.Määruse nr 59 § 7 lg 1 järgi saab e-kirjaga dokumendi esitamisel selleks ettenähtud e-posti aadressile kirja saatja automaatse vastuvõtukinnituse dokumendi laekumise kohta kohtu epostkasti. Elektrooniline dokument loetakse kohtule esitatuks hetkest, mil see on salvestatud kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi ja dokumendi saatjale edastatakse elektrooniline kinnitus dokumentide vastuvõtmise kohta (TsMS § 336 lg 2). Riigikohus selgitas 10.12.2008 määruses asjas nr 3-2-1-115-08 (p 9), et dokumendi salvestamine kohtudokumentide andmebaasi on seotud saajale sellekohase automaatse elektroonilise kinnituse saatmisega ning seega ei saa saatja eeldada e-kirja jõudmist saajani kuni hetkeni, mil ta on saanud sellekohase elektroonilise kinnituse. Sama seisukohta kordas Riigikohus 11.06.2014 määruses asjas nr 3-2-1-63-14 (p 10). Seega juhul, kui kaebaja esindaja ei ole saanud automaatset vastuvõtukinnitust dokumendi esitamise kohta, ei saa ta ka eeldada, et dokument on andmebaasi salvestatud. Määruskaebuse kohaselt ei saanud kaebaja esindaja teada, mis toimus süsteemis, ta vaid lihtsalt ootas kinnitust. Ringkonnakohtu arvates ei saanud kaebaja esindaja pidada e-kirja saatmist piisavaks, sest kaebuse esitamise aeg ei ole mitte e-kirja saatmise aeg, vaid selle andmebaasis salvestamise aeg. Olukorras, kus kaebaja ei kontrollinud kinnituse saamise teel dokumendi salvestamist andmebaasi, ei saanud kaebaja arvata, et kaebus on esitatud. Kuna kaebuse kohtule jõudmist kinnitab sellekohane automaatne vastuvõtukinnitus, siis on asjakohatu kaebaja esindaja väide, 4(5)
3-22-2034 et kuna talle ei tulnud kaebuse tagasi lükkamise kohta e-kirja, siis ta ei saanudki teada, et kohus ei võtnud tema esitatud kaebust vastu. Kaebus ei olnud esimene menetlusdokument, mille kaebaja esindaja on kohtute infosüsteemi esitanud. 27.09.2022 on esindaja koos kaebusega selgitanud halduskohtule, et kaebus oli edastatud 26.09.2022, kuid esindaja ei ole saanud kinnitust, et kiri on jõudnud kohale. Esindaja tõdes, et põhjus võis seisneda failide suures mahus ja seetõttu esitas esindaja 27.09.2022 dokumendid kahe e-kirjaga. Ringkonnakohtu hinnangul oleks sellised kahtlused pidanud esindajal tekkima juba siis, kui ta ei saanud 26.09.2022 kohtu menetlusposti aadressilt kinnitust dokumentide vastuvõtmise kohta.
8.HKMS § 71 lg 1 kohaselt saab kohus menetlustähtaja ennistada üksnes juhul, kui tähtaja möödalaskmiseks oli mõjuv põhjus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et praegusel juhul puudus objektiivne, kaebajast või tema esindajast sõltumatu põhjus kaebetähtaja ületamiseks. Seetõttu on halduskohus õigesti jätnud kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetanud lahkumisettekirjutuse tühistamise nõudes menetluse.
9.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.11.2022 määrus muutmata.
10.Kaebaja on määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 20 eurot. Ringkonnakohus tagastab selle, sest määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.