3-22-2034/12 - Rahvastik - Välismaalased - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.1.TsMS § 336 lg 2 sätestab, et elektrooniline dokument loetakse kohtule esitatuks, kui see on salvestatud kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi. Dokumendi saatjale edastatakse selle kohta elektrooniline kinnitus. Justiitsiministri 28.12.2005 määruse nr 591 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ § 7 lg 1 kordab, et e-kirjaga dokumendi esitamisel selleks ettenähtud eposti aadressile saab esitaja automaatse vastuvõtukinnituse dokumendi laekumise kohta kohtu epostkasti. Sama määruse § 5 lg 2 sätestab, et e-kirja maht võib kohtule menetlusposti saatmisel olla kuni 20 megabaiti. Mahtu ületav e-kiri tuleb kohtule saatmiseks jagada väiksemamahulisteks ekirjadeks. Kohtud on korduvalt leidnud, et dokumendi salvestamine kohtudokumentide andmebaasi on seotud saajale sellekohase automaatse elektroonilise kinnituse saatmisega ning seega ei saa saatja eeldada e-kirja jõudmist saajani kuni hetkeni, mil ta on saanud sellekohase elektroonilise kinnituse (vt Riigikohtu 10.12.2008 määrus nr 3-2-1-115-08, p 9; 11.06.2014 määruse nr 3-2-1-63-14 p 10; 30.09.2015 määruse nr 3-2-196-15 p 17, Trt RKK 14.04.2022 määruse nr 2-21-4660 p 8). Seega ei piisa kaebuse esitamisel üksnes selle edastamisest kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud eposti aadressil, kui e-kiri ei jõudnud adressaadini (Tln RKK 31.10.2011 otsuse nr 3-10-2712 p 9). Samuti ei ole oluline riigilõivu tasumise, kaebuse koostamise, allkirjastamise, üleslaadimise või manuste lisamise aeg, vaid oluline on üksnes dokumentide jõudmine kohtusse kohale ehk salvestumine andmebaasi, mida tõendab dokumendi saatjale edastatud automaatne vastuvõtukinnitus (Tln RKK 02.07.2014 määruse nr 3-13-1511 p 17, 23.03.2015 määruse nr 2-12-50861 p-d 32-33, 18.06.2019 määruse nr 2-18-5836 p 7). Kaebaja poolt 26.09.2022 esitatud kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus ei ole kohtuni jõudnud, sh ei ole seda salvestatud andmebaasi. Kohus märgib, et kõik e-kirjad salvestatakse automaatselt kohtute infosüsteemi, kus aga sel päeval ühtegi kaebaja esindaja esitatud kirja ei ole. Seega on kaebus esitatud kaebetähtaega ületades.

3.3.Kohus küsis IT-abilt välja ka 26.09.-27.09.2022 e-posti aadressilt xxxxxxx edastatud kirjad. Kuna teised kirjad sisaldavad käesoleva menetlusega mitte seotud isikute andmeid, märgib kohus üksnes, et muud kirjad on haldusalasse jõudnud 26.09.2022 kell 09.01 ja 21.21 ning 27.09.2022 hommikul kell 08.39 ja 08.41 käesolevas asjas. Ainus asjakohane kiri on jõudnud haldusala serveritesse kell 23.31, mille logikande võtab kohus käesoleva asja juurde. IT-abi kinnitas kohtule, et tegemist on kogu nendepoolse infoga selle kirja kohta. Nagu kohus eelnevalt viitas, võib e-kirja maht kohtule menetlusposti saatmisel olla kuni 20 megabaiti. Logikandest nähtub, et e-kiri lükati tagasi, kuna see ületas mahupiiri. Eelduslikult mahupiiri ületamise korral ei kontrollita ka muid andmeid, sh saaja aadressi ega e-kirja pealkirja, kuna need andmed logikandest puuduvad. Kohtule 27.09.2022 esitatud e-kirjadest nähtub, et nende osaks on kaebus suurusega 14 MB ja esialgse õiguskaitse taotlus suurusega 10 MB. Mõlema manuse korraga esitamist tõendab ka kaebaja enda esitatud ekraanipilt algsest e-kirjast (esialgse õiguskaitse taotluse lisa „Gmail - ...“). Kaebuse esitaja on mõlemas e-kirjas möönnud, et kaebus oli edastatud eile (s.o 26.09), kuid ta ei ole saanud kinnitust, et kiri on jõudnud kohale, võib-olla failide suure mahu tõttu. Kohus leiab, et mahupiirang on tehniline, arvutisüsteemi poolt rakendatav piirang, mille eesmärk on tagada riigiasutuste e-postisüsteemi käideldavus. Üldteada asjaoluna mõjutavad väga suure mahuga failid seda, kas failidele ja IT-süsteemidele on võimalik saada (mõistliku aja jooksul) juurdepääs. Mahupiirang seega tagab kohtusüsteemi töö, sh et ka teistele menetlusosaliselt oleks võimalik kohtu e-posti aadressile kirju esitada. Piirangu tehnilise poole osaks on ka see, et puudub inimese läbiviidav kontroll selle üle, mida e-kiri endas sisaldab. Arvutisüsteemilt ei saa eeldada analüüsi, millises failis sisaldub tahteavaldus kaebuse esitamiseks ning millistes failides on üksnes lisadokumendid. Kui infosüsteem või inimene peaks eeltoodut sisuliselt analüüsima, tuleks e-kiri faktiliselt vastu võtta, salvestada ja avada, millega muutuks sellega ka mahupiirang sisutuks. Nii võiks ohtu sattuda kohtu enda ja kõigi kohtu poole pöördujate võimalus e-posti üldse kasutada. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks lähtuda ka Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-148-15, mis seab e-kirja sisule sisulise kontrolli tingimused enne mahu tingimusse kontrollimist. Tallinna Ringkonnakohus 27.05.2013 määruses nr 3-12-1496 selgitanud olukorda, kus kaebuse esitamine pärast tähtaja möödumist ei olnud põhjustatud mitte arvutisüsteemi rikkest, vaid asjaolust, et kaebaja esindaja püüdis vahetult enne südaööd saata Korra § 5 lg-s 2 sätestatud mahupiirangut ületavat e-kirja. Kohus leidis et E-kirja jagamine väiksemamahulisteks e-kirjadeks ei ole ületamatu takistus. Kuna taotlusest ei nähtu sündmusi, mille kulgemist isik mõjutada ei saa, ei ole kaebetähtaja ennistamine põhjendatud ja ringkonnakohus jättis tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Kohus lähtub ka käesolevas asjas toodud kohtupraktikast ja leiab analoogselt, et e-kirja jagamine väiksemateks kirjadeks on kaebaja esindaja kontrolli all, sh on ta järgmisel päeval suutnud sellisena kaebuse esitada. Kaebaja õigusteadmistega esindaja on e-kirjas ka ise möönnud, et probleemiks on tõenäoliselt mahupiirang. Mahupiirangu info tuleneb avaldatud õigustloovast aktist, millega kursis olemist tuleb õigusteadmistega esindajalt eeldada. E-posti mahupiirangut on selgitatud ka kohtute https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/dokumendid-ja-vormid/dokumentideveebilehel esitamise-nouded. Seaduse tasandil sätestab TsMS § 336 lg 2 samuti, et isikule saadetakse vastuvõtukinnitus. Olukorras, kus kaebaja vastuvõtukinnitust kell 23.31 e-kirja saates ei saanud, pidi ta proovima uuesti esitamist, sh väiksemateks meilideks jagades või kasutada näiteks teise viisina etoimikut. Niisiis puudub objektiivne, kaebajast või tema esindajast sõltumatu põhjus kaebetähtaja ületamisel, kaebetähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata ning menetlus lõpetada HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel.

6.Kohtu poolt ajutiselt kohaldatud esialgse õiguskaitse kehtivus lõppeb 06.11.2022, kui kohus seda ei pikenda. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist tuleb pikendada kuni määruse jõustumiseni menetluse lõpetamise küsimuses, kuid mitte kauemaks kui 03.12.2022 (k.a). See tähendab: - Kui kaebaja käesolevat määrust menetluse lõpetamise kohta (määruse resolutsiooni punkt 2) ei vaidlusta, lõppeb esialgse õiguskaitse abinõu kehtivus koos käesoleva määruse jõustumisega (vt analoogia korras HKMS § 249 lg 4 esimene lause). - Kui kaebaja vaidlustab käesoleva määruse punkti 2 kõrgema astme kohtus, tuleb kaebajal taotleda ka esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise pikendamist ja/või määruskaebuse tagamist (HKMS § 208), sest sellisel juhul lõppeb esialgse õiguskaitse abinõu kehtivus 03.12.2022 (k.a). Esialgse õiguskaitse kohaldamise sisulise jätkamise kohta selgitab kohus järgmist: - Kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu ei saa täies ulatuses välistada. Riigist lahkumisega, kus ta on viibinud alates juunikuust käesoleval aastal ja sellega kaasneva Schengeni ala sissesõidukeeluga 3 aastaks kaasnevad võimalikud keerukalt kõrvaldatavad tagajärjed, sh võimatus tulla Euroopasse 3 aasta jooksul ja ka töökohast ilma jäämine. - Kohus leiab, et kaebus ei ole menetluslikult kaebetähtaja ületamise tõttu kuigi perspektiivne. Lahkumisettekirjutuse osas vähendab sisulisi eduväljavaateid ka see, et formaalne alus lahkumisettekirjutuse tegemiseks on olemas, st isik viibib alates viisa kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest, mitte kättetoimetamisest (VMS § 77 lg 1) Eestis ebaseaduslikult. Kaebaja ei ole hetkel kohtule teadaolevalt viisa kehtetuks tunnistamise otsust kohtus vaidlustanud, vaatamata kohtu selgitustele. Küll aga kuna kaebetähtaja järgimise ja ennistamise osas on määrus vaidlustatav, ei saa lõplikult välistada, et kõrgema astme kohtud asuvad teisele seisukohale. - Kohtule ei nähtu asjas olulist avalikku huvi, mis välistaks esialgse õiguskaitse kohaldamise veel 15-30 päevaks. Ka algse lahkumisettekirjutusega anti kaebajale võimalus korraldada enda vabatahtlik lahkumine 30 päeva jooksul. Sealjuures ei ole kaebajale etteheidetav ega vabatahtliku lahkumisvõimalusest keeldumise aluseks see, et kaebaja kasutas enda õigust pöörduda kohtusse. Täielikult ei ole välistatud ebaseadusliku töötamise risk, kuid see teoreetiline võimalus oli olemas ka siis, kui PPA andis kaebajale aja vabatahtlikult Eestist lahkumiseks. Toodud tähtaeg on ennekõike selleks, et kaebajal oleks mõistlik aeg enda lahkumise korraldamiseks. Kohtumenetluse jätkumisel, kui kaebetähtaja osas käesolev määrus tühistatakse, on kaebajal võimalik osaleda ka esindaja vahendusel, virtuaalselt või kirjalikult seisukohti esitades.