X.X (kaebaja) esitas 15. novembril 2021 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis varalise kahju hüvitamist summas 15 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamist summas 1000 eurot selle eest, et 7. oktoobril 2021 kartserikaristust kandma viies võeti temalt ära vangla kauplusest soetatud toiduained, mille ta oli tähelepanematuse tõttu unustanud madratsi sisse. Kaebaja leidis, et Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud ning omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud korras. Äravõetud asjad ei kuulu vanglas keelatud esemete hulka ning need võeti ära enne seda, kui kaebaja kartserisse paigutati, sest vangistusseaduse (VangS) § 651 kohaselt antakse isiklikud asjas hoiule ning tagastatakse pärast kartserist vabastamist. Kaebaja heitis vanglale ette, et ta pöördus korduvalt kontaktisikute poole, kuid tema pöördumistele ei reageeritud ning see tekitas talle stressi.
3-22-356
2.Viru Vangla 26. jaanuari 2022. a otsusega nr 6-16/284-5 jäeti kaebaja kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Vangla asus seisukohale, et Viru Vangla ei ole õigusvastaselt käitunud ning kaebajale kahju tekitanud.
3.Kaebaja esitas 9. veebruaril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vanglalt varalise kahju summas 15 eurot ja mittevaralise kahju summas 1000 eurot hüvitamise nõudes. Kaebaja põhjendab, et ta viidi 7. oktoobril 2021 kartserisse ja temalt võeti ära toiduained. Kaebaja tähelepanematuse tõttu olid toiduained madratsi sees, kiirustades läksid need kaebajal meelest. Toiduained ostis kaebaja vangla kauplusest ning need ei ole vanglas keelatud esemed. Samuti on kaebaja arvates oluline, et toiduained võeti temalt ära enne seda, kui ta kartserisse paigutati. Kaebaja viitab PS §-le 32 ning VangS § 15 lõigetele 2 ja 3, § 651 lõikele 21 ja § 68 lõikele 1. Kaebaja arvates ei olnud vanglal alust võõrandada toiduaineid ainult tema tähelepanematuse ja unustamise alusel, mis on ainsaks põhjuseks, miks toiduained madratsi sees olid. Kaebaja väitel pöördus ta selle küsimusega korduvalt kontaktisiku poole, kuid kaebaja pöördumistele ei reageeritud õigeaegselt. Kaebaja arvates põhjustati talle õigusvastaselt materiaalne kahju ning ta nõuab PS § 25 alusel materiaalse kahju summas 15 eurot hüvitamist. Kaebaja väitel koges ta stressiolukorda seoses sellega, et tema pöördumistele probleemi lahendamiseks mitte keegi ei reageerinud ning seda süvendas üksikvangistuses viibimine. Selline suhtumine alandab kaebaja inimväärikust ja asetab ohtu PS §-s 18 sätestatud õigused. Samuti leiab kaebaja, et sellised ametnikud ei ole tegutsenud vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 51 lõigetele 1 ja 2 ega ka vanglateenistuja eetikakoodeksi punktidele 1.1, 1.2 ja 1.3 ning nõuab uurimise läbiviimist. Koos kaebusega esitas kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse. Kaebusele on lisatud ka Viru Vanglale 15. novembril 2021 esitatud kaebaja võõrkeelne kahjunõue ning Viru Vangla
26.jaanuari 2022. a otsus nr 6-16/284-5.
KOHTU SEISUKOHT
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 punkti 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme. HKMS § 2 lõike 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab, et kaebaja nõuab Viru Vanglalt 15 euro suuruse varalise kahju hüvitise väljamõistmist, mis seisneb temalt 7. oktoobril 2021 kartserikaristust kandma viies ära võetud toiduainete maksumuses. Samuti nõuab kaebaja 1000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist selle eest, et kaebaja pöördumistele antud probleemi lahendamiseks ei reageeritud. Kaebaja nõuab ka vanglaametnike suhtes uurimise läbiviimist, mida kohus mõistab selliselt, et kaebaja soovib saavutada vanglaametnike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise.
5.HKMS § 44 lõige 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebajal puudub õigusaktidest tulenevalt subjektiivne õigus nõuda vanglaametnike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist. Ametnike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise ja distsiplinaarkaristuse kohaldamise õigus on vastavalt ametiisikul, kellel on selle vanglaametniku ametisse nimetamise õigus, ministril või tema poolt volitatud ametiisikul (VangS §-d 148 ja 149 ja avaliku teenistuse seaduse § 72 lg-d 1-2). Kaebaja ei saa seetõttu kohtumenetluses nõuda vanglaametnike karistamist distsiplinaarkorras ega ka nõuda kohtu poolt vanglaametnike suhtes mingite muude karistuslike meetmete kohaldamist. Seega puudub kaebajal vanglaametnike suhtes uurimise läbiviimise nõudmiseks ilmselgelt kaebeõigus ning selle nõude osas kuulub kaebus HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel tagastamisele.
3-22-356
6.Kohus leiab, et hüvitamisnõude osas tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Eelneva sätte alusel kaebuse tagastamiseks peab olema täidetud kaks eeldust. Kaebusega kaitstava õiguse riive peab olema väheintensiivne ning arvestades asjaolusid ei tohiks kaebuse rahuldamine olla tõenäoline. Kohus leiab, et praegusel juhul on nimetatud eeldused täidetud.
7.Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohtupraktikas on HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 puhul peetud võimalikuks lähtuda analoogia korras HKMS § 133 lõikest 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Viimati nimetatud sätte kohaselt eeldatakse riive väheintensiivsust juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kuivõrd kaebaja taotletav varaline kahjuhüvitis on sellest piirist väiksem, siis saab seda arvestades pidada kaebaja õiguste riivet selles osas väheintensiivseks. Ka mittevaraline kahjunõue ei ületa praegusel juhul 1000 eurot.
8.Kohtu hinnangul ei saanud vaidlusalune vangla tegevus põhjustada kaebajale ka tagajärgi, mille hindamiseks oleks põhjendatud kohtumenetluse täiemahuline läbiviimine ja kohtuotsuse tegemine. Kohus märgib, et kinnipeetavaid peetakse ülal riigieelarvest ning ka kaebajale on vanglas tagatud tasuta toitlustamine. Sotsiaalministri 31. detsembri 2002. a määrus nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ § 3 lõike 6 kohaselt tagab vangla kinnipeetavate nõuetekohase toitlustamise vähemalt kolm korda päevas. Nimetatud määruse § 1 lõike 2 kohaselt peab päevane toidunorm katma kinnipeetava elutegevuseks vajaliku toidutarbe, rahuldama optimaalse toiduenergiavajaduse ning minimaalse mikrotoitainete (vitamiinid ning mineraaltoitained) ja valguvajaduse. Seega on kaupluse vahendusel soetatud toiduained üksnes lisatoiduks ning kaebajal ei ole vaja vanglas tagatud tasuta toitu kompenseerida sealsest kauplusest ostetud toiduga. Seda arvestades ei saa kaebaja õigusi kuigi intensiivselt rikkuda see, kui temalt võeti ära vangla kauplusest soetatud 15 euro väärtuses toiduaineid.
9.Ka vangla väidetav reageerimata jätmine kaebaja toiduainetega seonduva probleemi lahendamiseks esitatud pöördumistele ei saanud kohtu hinnangul põhjustada kaebajale taolisi tagajärgi, mis tingiks tema õiguste intensiivse riive. Kaebaja küll viitab lisaks väärikuse alandamisele ka stressi tekkimisele, kuid kohtule ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et vangla tegevus kaebaja pöördumistele vastamata jätmisel oleks põhjustanud kaebaja tervise halvenemise. Kohus märgib, et tervise kahjustamise näol on küll tegemist olulise põhiõiguse rikkumisega, kuid mitte igasugust haldusorgani tegevust ei saa lugeda kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks üksnes seetõttu, et kaebuses sellega seonduvalt tervisekahju tekkimisele viidatakse. Tervisekahju tekkimine peab olema ka tõendatud. Kaebaja ei ole oma sellekohaseid väiteid tõendanud. Viru Vangla on kohtueelses menetluses uurinud kaebaja terviseandmeid, millest ei nähtunud vanglale, et kaebaja oleks pärast vaidlusalust intsidenti pöördunud meedikute poole stressi kaebustega. Kohtul puudub alus selles kahelda. Kohtu hinnangul ei ole see ka kuigi tõenäoline, et just väidetav vastustaja õigusvastane tegevus kaebaja pöördumiste menetlemisel oleks tekitanud kaebajale tervisekahju. Eelnevat arvestades ei saanud vangla tegevus kaebaja pöördumiste osas kaebaja õigusi niivõrd intensiivselt riivata, et see õigustaks täiemahulise kohtumenetluse kohaldamist.
3-22-356
10.Kohus leiab, et praegusel juhul on täidetud ka kaebuse tagastamise teine eeldus, sest kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
11.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lõige 1 sätestab, et varaline kahju hüvitatakse rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVastS § 9 lõikest 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Nendest sätetest tulenevalt kuulub kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda isiku subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Mittevaralise kahju hüvitamise täiendavateks eeldusteks on RVastS § 9 lõike 1 järgi avaliku võimu kandja süü ning see, et kahju oleks tekitatud mõne sättes nimetatud õigushüve rikkumisega.
12.Viru Vangla 26. jaanuari 2022. a otsuse nr 6-16/284-5 kohaselt tunnistati kaebaja Viru Vangla 4. oktoobri 2021. a käskkirjaga nr 6-3/822-1 süüdi VangS § 67 punkti 1 rikkumises ning teda karistati kartserikaristusega, mis pöörati täitmisele 7. oktoobril 2021 kell 14:10. Nimetatud otsuses on välja toodud, et Viru Vangla valvuri C. Kuusiku 7. oktoobri 2021. a ettekande nr 3-21-7686 kohaselt leidsid vanglaametnikud 7. oktoobril 2021 kell 19:45 kaebajale kartsas madratsi üleandmisel teki ja madratsi vahelt esemeid, mis ei ole kartseris lubatud. Teki vahelt leiti 3 pakki kanamaitselisi nuudleid; 1 pakk peekoni- ja juustumaitselisi nuudleid; 400 g purk šokolaadi-pähklikreemi; 190 g poolsuitsuvorsti ja 2 pakki kartulipüreed. Madratsikatte vahelt leiti 352 g kohvipuru, mis oli pandud üheksasse kilekotikesse; 95 g teepuru, mis oli pandud kolme kilekotikesse; 4 teepakki; musta värvi treeningmatt ja rohelist värvi treeningmatt. Kaebaja ei eita oma kaebuses antud esemete leidmist teki ja madratsikatte vahelt, vaid väidab, et ta unustas need esemed sinna, ning leiab, et vanglal ei olnud õigust toiduaineid temalt ära võtta. Samas ei vasta tõele kaebaja väide, et kõnealused esemed võeti ära enne tema kartserisse paigutamist.
13.Viru Vangla direktori 23. jaanuari 2021. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukorra“ (kodukord) punkti 22.5 kohaselt kartserikaristust kandma minnes peab kinnipeetav võtma kambrist kaasa kõik oma isiklikud ning vangla poolt kinnipeetavale kasutamiseks väljastatud asjad (nt raamatud), mis paigutatakse karistuse kandmise ajaks lattu. Vangla ei vastuta kambrisse jäänud isiklike asjade hävimise, kadumise või riknemise eest. Kodukorra punkt 8.3.4 sätestab samuti, et kui kinnipeetav paigutatakse kartserisse, ladustatakse tema isiklikud asjad kartseri lattu. Kodukorra punktis 8.1.7 on sätestatud, et laos ei hoiustata kinnipeetavate hügieeni-, kehahooldus- ega puhastusvahendeid, toiduaineid ega kuivaineid (sh tee ja kohv), ravimeid ega süütamisvahendeid. VangS § 651 lõike 2 kohaselt kartserisse vastuvõtmisel otsitakse kinnipeetav läbi ning talle antakse kartseris arvel olev riietus. Kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad antakse hoiule ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist. Justiitsministri 30 novembri 2000. a määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 60 lõike 1 kohaselt võivad kinnipeetaval kartseris olla kaasas pühakiri, tema õiguste kaitseks vajalikud õigusaktid (eelkõige „Eesti
3-22-356 Vabariigi põhiseadus”, „Vangistusseadus”, „Vangla sisekorraeeskiri” ja „Vangla kodukord”), abielusõrmus, ususümbolid, mõistlikus koguses õppe- või usukirjandust, kirjapaberit, kirjutusvahendeid, kirjamarke, ümbrikke, tema kohta tehtud kohtuotsuseid ja -määrusi, süüdistuskokkuvõtteid, tema kirjadele saabunud vastuseid, üks telefonikaart, seep, kamm, hambapasta, hambahari, käterätt, tualettpaber ning naiskinnipeetaval hügieenisidemed. VangS § 68 lõike 1esimese lause kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. VangS § 68 lõike 2 esimese lause kohaselt vanglateenistuse ametniku poolt läbiotsimisel leitud keelatud esemed ja ained kuuluvad äravõtmisele ning realiseerimisele või hävitamisele. Viru Vangla väitel on kaebaja tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega 13. märtsil 2021 ning talle on ka jooksvalt tutvustatud vangistust reguleerivate õigusaktide muudatusi.
14.Eelnevalt väljatoodud sätete kohaselt ei olnud kaebajale vangla kauplusest ostetud toiduained kartseris lubatud ning vanglal oli õigus need ära võtta ja hävitada. Kohus nõustub vanglaga selles osas, et voodivarustuse vahele peidetud asjade leidmisest võib järeldada, et kaebaja ei olnud 7. oktoobril 2021 kell 14:10 kartserikaristust kandma minnes täitnud kodukorra punkti 22.5 ega andnud isiklikke asju (toiduaineid) üle ja peitis need vooditarvikute vahele ilmselt eesmärgiga neid kartseris tarbida. Ebatõenäoline on kaebaja väide, et ta unustas toiduained madratsi sisse enda tähelepanematuse tõttu, sest tavapäraselt ei hoita toiduaineid madratsi sees. Kuna Viru Vangla tegevust toiduainete äravõtmisel ei saa õigusvastaseks pidada, siis on täitmata varalise kahjunõude rahuldamise eeldus ning rahalise hüvitise väljamõistmine ei ole praegusel juhul reaalne.
15.Seoses kaebaja väidetega tema pöördumistele reageerimata jätmisel kontrolliti kohtueelses menetluses vangla dokumendihaldusprogrammi ning tuvastati, et seal ei ole registreeritud ühtegi kaebaja vaidlusaluse probleemiga seonduvat pöördumist. Seega puuduvad tõendid selle osas, et vangla oleks kaebaja kirjalikele pöördumistele vastamata jätnud. Ka kaebaja ise ei ole vastavaid tõendeid kohtule esitanud. Isegi kui kaebaja pöördus kontaktisikute poole ainult suuliselt ning tema pöördumistele ei reageeritud, sai see vangla tegevus riivata kaebaja õigusi üksnes väheintensiivselt, mistõttu oleks kohtu hinnangul mittevaralise kahjunõude rahuldamine eeltoodud asjaoludele tuginedes väga vähetõenäoline (vt ka käesoleva määruse punktis 9 toodud põhjendusi).
16.Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning hüvitamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline, mistõttu tuleb hüvitamiskaebus selle esitajale HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastada.
17.Kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivust vabastamise taotlust ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
18.Kaebaja nimi määruse avalikustamisel tuleb asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.