Korrakaitse › Muu korrakaitse

nimetamisel. See, et aukohus vastavaid etteheiteid oma otsuses ei käsitlenud, ei riku niisiis ühtki kaebaja õigust. Teiseks on samavõrd ilmne, et isegi kui advokatuuri kantsler ei juhindunud kaebajale riigi õigusabi korras kaitsja nimetamisel advokatuuri siseaktiga kehtestatud korrast, siis seegi ei riku kaebaja õigusi. Riigi õigusabi seaduse § 18 lõike 1 kohaselt nimetab riigi õigusabi osutaja advokatuur. Milliste protseduuride kaudu advokatuur seda korraldab, on advokatuuri enda otsustada. Advokatuur võib selleks kehtestada siseaktiga mingisuguse korra, ent sellisest korrast ei tulene riigi õigusabi saajale mistahes subjektiivset õigust nõuda endale teatud kindlat. Ainuüksi asjaolust, et advokatuur on mingisuguse sisemise töökorra kehtestanud, ei tulene kaebajale õigust nõuda sellest korrast kinni pidamist. Isikul, kellele on kohtu, prokuratuuri või uurimisasutuse määrusega määratud riigi õigusabi, on subjektiivne õigus nõuda, et advokatuur nimetaks viivitamatult riigi õigusabi ostuava advokaadi. Selles osas, kuidas advokatuur selle advokaadi valib, ei ole riigi õigusabi saajal põhimõtteliselt mitte mingisugust otsustusõigust. Eeltoodust tuleneb, et isegi kui advokatuur on kaebajale riigi õigusabi korras kaitsja nimetamisel mingisugust oma siseaktiga kehtestatud korda eiranud, ei ole kaebajal kui riigi õigusabi saajal õigust advokatuuri tegevust vaidlustada ei advokatuuri aukohtus ega halduskohtus. Kui riigi õigusabi saaja ei ole rahul advokaadi tegevusega, võib ta pöörduda aukohtumenetluse algatamiseks advokatuuri aukohtu poole. Kaebusest nähtuvalt kaebaja seda ka tegi ning aukohus vaatas vandeadvokaat D. Školjari tegevuse kohta esitatud kaebaja väited läbi, kusjuures selles osas kaebaja kaebuses aukohtule etteheiteid teinud ei ole. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.