lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-1725/3

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 21.11.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-1725/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.11.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
987
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-22-1725

Määruse kuupäev

21.11.2022

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Denis Semenovi kaebus Viru Vangla ametniku tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks ning tuvastamiseks, et vangla tegevus ohustab kaebaja tervist

Menetlusosalised

Kaebaja – Denis Semenov Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Denis Semenovi kaebus.
2.Jätta Denis Semenovi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus koos määruse tõlkega vene keelde toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1.Denis Semenov esitas 10.08.2022 Tartu Halduskohtule tuvastamiskaebuse, milles palub tuvastada vanglaametniku A. Kongi tegevuse õigusvastasuse seoses sellega, et viimane ei teavitanud vangla juhtkonda vangla arsti seadusvastasest tegevusest. Kaebaja palub veel tuvastada, et vangla tegevus seoses tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamise mittejärgimisega ohustab tema tervist. Kaebaja märgib, et tuvastamiskaebus on vajalik preventiivsetel eesmärkidel, kaebaja õiguste ja tervise kaitseks ning selleks, et sundida vanglat järgima seadust. Kaebuse kohaselt teatas kaebaja 10.08.2022 A. Kongile, et vangla perearst rikub seadust, võltsib meditsiinikaarte, sisestades sinna valeinformatsiooni. Arst kasutab kinnipeetavate suhtes piinamist ja jätab neid ilma ravimitest, ilma milleta kinnipeetavad piinlevad valude tõttu ja ei saa magada. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) §-le 133 peab ametnik vangla juhtkonda sellest teavitama. A. Kongi teatas kaebajale, et ta ei saa algatada menetlust arsti suhtes, kes seadust rikub, kuid see väide ei vasta kaebaja hinnangul tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamise nõuete § 7 p-dele 2 ja 3.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-22-1725

KOHTU SEISUKOHT

2.Kohus mõistab kaebust selliselt, et kaebaja palub tuvastada vanglaametniku A. Kongi tegevuse õigusvastasuse seoses sellega, et viimane ei täitnud VangS §-st 133 tulenevat teatamiskohustust ega teavitanud vangla juhtkonda arsti seadust rikkuvast tegevusest. Samuti palub kaebaja tuvastada, et vangla tegevus tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamise nõuete mittejärgimisel ohustab tema tervist. Seega on kohtule esitatud tuvastamiskaebus vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 6.
3.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.
4.Kohus leiab, et praeguses asjas ei ole HKMS § 45 lg-st 2 tulenevad eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks täidetud. HKMS § 38 lg-st 4 ja § 45 lg-st 2 tulenevalt on tuvastamiskaebus erandlik nõude liik ning preventiivseid tuvastamiskaebusi saab esitada põhjendatud huvi korral üksnes erandlikes olukordades, kus muud õiguskaitsevahendid ei oleks tõhusad. Kui kaebajal esinevad tõhusamad õiguskaitsevahendid oma õiguste kaitsmiseks, siis ei ole tuvastamisnõude esitamine lubatav.
5.Kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja rahul sellega, et inspektor-kontaktisik A. Kongi ei teavitanud vangla juhtkonda kaebaja kaebustest arsti H. Silveti tegevusele ning vangla ei teinud nende väidetega seoses ühtegi sotsiaalministri 15.12.2004. a määruse nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded“ (määrus nr 128) § 7 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud toimingut. Vastavalt VangS §-le 133 on vanglaametnik kohustatud vangla direktorile või kõrgemale kohalviibivale vanglaametnikule viivitamatult teatama kõikidest karistuse täideviimisel esile kerkivatest tähtsatest juhtudest, mis puudutavad vangla sisekorraeeskirjade täitmist ja vangla julgeolekut, samuti tähelepanekutest kinnipeetava kohta, mis aitavad kaasa karistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele. Kinnipeetava või vahistatu haigestumisest, vigastusest või mürgistusest on vanglaametnik kohustatud viivitamata informeerima arsti või õde. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 56 lg 1 p 7 alusel kehtestatud määruse nr 128 § 7 lg 1 p-d 2 ja 3 sätestavad, et tervishoiuteenuse osutaja peab tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamiseks ning riskide vähendamiseks muu hulgas taotlema arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjonilt eksperthinnangut vaidlust tekitanud tervishoiuteenuse osutamise juhtumile (p 2); samuti kasutama kliinilist auditit, enesehindamist ja ravidokumentide kontrolli ning koostama ja rakendama puuduste korral abinõude plaani (p 3).
6.Seoses VangS §-s 133 sätestatud vanglaametniku teatamiskohustuse täitmisega on kaebajal efektiivsema õiguskaitsevahendina võimalik esitada vanglale kohustamisvaie vanglaametniku kohustamiseks teatamiskohustuse täitmiseks või kui kaebaja hinnangul on talle vanglaametniku tegevusetuse tõttu tekkinud kahju, siis on tal võimalik esitada vanglale kahju hüvitamise taotlus. Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise järgselt on kaebajal õigus esitada kaebus halduskohtule (VangS § 11 lg-d 5 ja 8). Samuti on kaebajal efektiivsema õiguskaitsevahendina võimalik taotleda vanglalt tema raviga seonduvalt määruse nr 128 § 7 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud toimingute sooritamist. Kohtule ei ole teada, et kaebaja oleks sellise taotluse või vaide vanglale esitanud. Kui vangla jätab kohtueelses menetluses kaebaja soovitud toimingud sooritamata, on kaebajal õigus esitada samasisuline kohustamiskaebus halduskohtule (VangS § 11 lg 5). Kui kaebaja leiab, et vangla on tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamise nõuete mittejärgimisega põhjustanud talle tervisekahju, on tal õigus esitada vanglale kahju hüvitamise taotlus ning pärast kohtueelse menetluse läbimist vajadusel hüvitamiskaebus halduskohtule (VangS § 11 lg 8).

3-22-1725 Kohus selgitab ka, et kui kaebajal on tekkinud kahtlus vanglas tervishoiuteenuse osutamise asjakohasuses, on tal õigus pöörduda tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni poole.

7.Kaebajale ei tulene õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks ka tema poolt viidatud preventiivsest huvist. Tuvastamisnõude esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu halduskolleegiumi 04.11.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-48-15 p 10 ja seal viidatud kohtupraktika ning 09.11.2017. a määrus asjas nr 3-3-1-75-16, p 8.1). Põhjendatud huvi jaatamiseks ei ole piisav üksnes kaebaja soov veenduda haldusorgani tegevuse õigusvastasuses (Riigikohtu halduskolleegiumi 09.06.2010. a otsus asjas nr 3-3-1-32-10, p 12; 02.04.2009. a määrus asjas nr 3-3-1-101-08, p 28). Teisisõnu, preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks on, et ebasoovitava haldustegevuse kordumise oht oleks piisavalt kindel ja õigusvastasuse tuvastamine peab isiku jaoks olema kasulik ehk aitama teda edaspidi õiguste teostamisel või kaitsmisel. Kaebuses väljatoodud asjaoludel ei ole kohtule äratuntav ülekaalukas preventiivne huvi, mis õigustaks iseseisva tuvastamiskaebuse esitamist. Kaebaja õigused ei jää kaitseta, kui ta kasutab käesolevas määruses väljatoodud tõhusamaid õiguskaitsevahendeid.
8.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Denis Semenovi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega oma õiguste kaitseks ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
9.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus sisuliselt lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus jätab kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium