Peeter Kallase kaebus Transpordiameti 11. veebruaril 2022 korraldatud sõidueksami tulemuse tühistamiseks ning kohustamiseks lugeda sõidueksam sooritatuks
Menetlusosalised
Kaebaja Peeter Kallas Vastustaja Transpordiamet
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Peeter Kallase kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19. detsembril 2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1 ja § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Peeter Kallas (kaebaja) sooritas 11. veebruaril 2022 kategooria B101 sõidueksami, mis loeti mittesooritatuks. Sõidueksami kaardil oli märgitud mittearvestatuks alajaotus „ohutuse tagamine“ selgitusega „raudteeületus ohutuses veendumata“ ning mittearvestatuks alajaotus „iseseisev liiklemine“ selgitusega „liikluskorraldusvahendite tundmine“.
3-22-508
2.Kaebaja esitas 28. veebruaril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ei nõustu sõidueksami tulemusega ja palub kontrollida eksamineerija otsuse õiguspärasust ning lugeda tema eksam sooritatuks. Ühes kaebusega esitas kaebaja 4. augusti ja 3. novembri 2021. a ja
11.veebruari 2022. a sõidueksamite kaardid.
3.Tartu Halduskohus võttis 1. märtsi 2022. a määrusega menetlusse Peeter Kallase kaebuse Transpordiameti 11. veebruaril 2022 korraldatud sõidueksami tulemuse tühistamiseks ning kohustamiseks lugeda sõidueksam sooritatuks. Transpordiamet esitas 31. märtsil 2022 vastuse kaebusele. Koos vastusega edastas vastustaja kohtule kaebaja 11. veebruari 2022. a sõidueksami videosalvestised.
4.Tartu Halduskohus määras 15. septembri 2022. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ning neile vastuväidete esitamiseks. Menetlusosalised täiendavaid menetlusdokumente kohtule ei esitanud.
5.1.Kaebaja soovib, et kohus kontrolliks eksamineerija otsuse õiguspärasust ning kaebaja
11.veebruari 2022. a eksam loetaks sooritatuks. Kaebaja ei nõustu eksamineerija hinnanguga eksami sooritamisele, sest see ei vasta liiklusseadusele (LS).
5.2.Kaebaja väljendab kahtlust Transpordiameti erapooletuse osas, sest tema eksamineerijaks oli 11. veebruaril 2022 sama isik, kes ka varem on tema sõidueksamit hinnanud. Viimased kolm korda on olnud sõidueksamit sooritades kaebaja eksamineerijaks sama isik, kuigi eksamineerijaid on vastustajal mitmeid. Vastustaja märkis sellele tähelepanu juhtimisel üksnes, et teist eksamineerijat ei ole võimalik garanteerida ning „see ei ole nende kontrolli all“.
6.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
6.1.Kaebaja riiklik sõidueksam toimus 11. veebruaril 2022 ajavahemikul kell 13.20 kuni 13.32 ja see viidi läbi Transpordiameti Põlva teenindusbüroos. Eksami viis läbi Transpordiameti maismaasõidukite juhtimisõiguse üksuse lõuna regiooni eksamineerija, kellel on kehtiv eksamineerija tunnistus. Eksamineerija hindas sõidueksamil eksamineeritava oskust juhtida sõidukit iseseisvalt ja ohutult erineva liiklustihedusega asula- ja asulavälistel teedel. Samuti hinnati eksamineeritava tähelepanelikkust, liikluse jälgimise oskust, teiste liiklejatega arvestamist, sõiduteel paiknemist, kiirendus- ja aeglustusradade kasutamist, manöövrite sooritamise oskust, lubatud sõidukiiruse, liiklusmärkide ning teekattemärgistuse arvestamist.
6.2.Sõidueksami dokumentatsioonist ning videosalvestisest selgub, et sõidueksami kaardile märgitud puudused esinesid. Eksamineerija on hinnanud kaebaja ohutunnetuse ja liikluses iseseisva toimetuleku kompetentsi mittearvestatuks. Sõidueksami salvestistelt nähtub, et kaebaja lähenes kahel korral (erinevalt suunalt) samale raudteeülesõidukohale ning peatus selle ees. Nii raudteeülesõidukohale lähenedes, kui ka selle ees peatudes ei suunanud kaebaja piisavalt oma pilku ei paremale ega ka vasakule poole. Pilk oli suunatud otse ja vahepeal ka foorile. Pärast peatumist ja pilgu foorile suunamist, jätkas kaebaja liikumist. Eksamineerja küsimise peale, miks ta seisma jäi, vastas kaebaja: „Stoppmärk“. Raudteeülesõidukoha ees oli aga liiklusmärk 591 „Stoppjoonemärk”, mis osutab sõiduki peatamise kohale foori keelava tule või reguleerija keelava märguande korral. Eelnevalt märgitud asjaolusid salvestise kohaselt aga ei esinenud. Lisaks sellele on oluline, et mõlemal korral raudteeülesõidukohta ületades oli
3-22-508 eksamisõiduki taga liiklemas ka teine sõiduk, mis ei saanud samuti kaebaja tegevuse tagajärjel raudteeülesõidukohta koheselt ületada ning oli sunnitud peatuma. Peale esimest raudteeülesõidukoha ületamist suunas eksamineerija kaebaja paremale, kus tehti harjutus „Piiratud alal tagasipööramine“, mille kaebaja sooritas, misjärel sõideti taas sama raudteeülesõidukoha juurde, kus kordusid varasemad vead.
6.3.Pärast teistkordset raudteeülesõidukoha ületamist sõideti tagasi teenindusbüroo juurde, kus eksamineerija selgitas kaebajale sõidueksami mittesooritamise põhjuseid. Selle raames uuris eksamineerija kaebajalt, kuidas ta veendus raudteeülesõidukohal, et rong ei lähene. Kaebaja vastas, et ta vaatas vasakule ja paremale. Videosalvestis selle väite tõelevastavust ei kinnita. Eksamineerija selgitas kaebajale ka stoppmärgi tähendust ehk millisel juhul on sõiduki juht kohustatud raudteeülesõidukoha ees seisma jääma.
6.4.Kui kasvõi üks kompetents on hinnatud mittearvestatuks, loetakse sõidueksami tulemus mittesooritatuks, kuna eksamineeritav ei ole saavutanud kvalifikatsiooninõudeid piisaval tasemel ning puudused kompetentsides takistavad iseseisvalt liikluses osalemist. Kaebaja sõidueksami kestvuseks oli 13 minutit ja sooritatud oli üks harjutus, mistõttu ei ole juhtimisõiguse saamine igal juhul võimalik, sest positiivse tulemusega sõidueksam peab kestma sõidueksami teises järgus vähemalt 35 minutit ning sooritatud peab olema kolm harjutust.
6.6.Eksamineerija valik on juhuslik, kuna eksamineerijatele luuakse graafikud mitmeid kuid ette mitmes linnas töötamiseks. Tavapärane on, et sama isik võib eksamineerida sõidueksameid ühel päeval Tartus ja teisel päeval Põlvas. Kaebaja broneeris 2021. a novembris endale sõidueksami aja veebruarisse 2022 (Põlvasse). Samal päeval eksamineeris sõidueksameid juhuslikult sama isik, kelle juures kaebaja on varem sooritanud sõidueksameid Tartus.
KOHTU SEISUKOHT
7.Vaidluse all on 11. veebruaril 2022 toimunud kategooria B101 riiklikul sõidueksamil tehtud otsuse õiguspärasus. Kaebaja on kaebusele lisanud näitlikustamiseks ka varasemate sõidueksamite kohta koostatud sõidueksamite kaardid, kuid nende õiguspärasust selles asjas ta ei vaidlusta.
8.Kaebaja leiab, et eksamineerija luges õigusvastaselt tema sõidueksami mittesooritatuks ning eksamineerija hinnang ei vasta liiklusseadusele. Seda, miks on sõidueksamil tehtud otsus kaebaja hinnangul õigusvastane, kaebaja täpsemalt ei selgita. Kaebaja viitab üksnes sellele, et on kahtlane, et sõidueksamit sooritades sattus ta juba kolmandat korda sama eksamineerija juurde. Kaebaja nõuab Transpordiameti 11. veebruaril 2022 korraldatud sõidueksami tulemuse tühistamist ning Transpordiameti kohustamist lugeda sõidueksam sooritatuks. Vastustaja kaebaja etteheidetega ei nõustu ning leiab, et puudub alus kaebuse rahuldamiseks.
9.LS § 100 lg 7 kohaselt kehtestab mootorsõidukijuhi eksamineerimise ning talle juhtimisõiguse andmise korra ja nõuded eksamisõidukile valdkonna eest vastutav minister määrusega. Mootorsõidukijuhi eksamineerimist ja talle juhtimisõiguse andmist reguleerib majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011. a määrus nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ (määrus nr 50). Määrus nr 50 § 2 kohaselt on juhi eksamineerimise eesmärgiks hinnata tema teadmiste, oskuste, käitumise ja hoiakute vastavust juhi kvalifikatsiooninõuetele, mis on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011. a määrusega nr 58 „Mootorsõidukijuhi teadmiste, oskuste ja käitumise liiklusalased kvalifikatsiooninõuded“. Sõidueksami läbiviimisel ja hindamisel juhindutakse määruse nr 50 lisades 3 ja 4 toodud nõuetest ning sõidueksami lõppedes peab eksamineerija andma hinnangu
3-22-508 määruse nr 50 lisas 4 toodud eksamineeritava oskustele ja käitumisele liikluses ning tegema isikule teatavaks eksami tulemuse (määruse nr 50 § 6 lg-d 3 ja 4). Sõidueksami võib enneaegselt lõpetada ja eksam loetakse mittesooritatuks, kui selgub, et eksamineeritava oskused, käitumine ja tegevus ei vasta määruse nr 50 lisades 3 või 4 toodule (määruse nr 50 § 10 lg 14 p 1). Sõidueksam fikseeritakse sõidueksami kaardil ning see peab sisaldama: 1) eksamineeritava eesja perekonnanime, isikukoodi ja fotot; 2) taotletava mootorsõiduki juhtimisõiguse kategooriat; sõidueksami toimumise kuupäeva, sõidueksami alguse ning lõppemise kellaaega, sõidueksamil kontrollitavate ja hinnatavate elementide loetelu, erimanöövritele kulunud aega, sõidueksamil kaasa sõitvaid isikuid, sõidueksami kommentaare, hinnanguid ja tulemust; 4) sõidueksami tulemusega mittenõustumise juhuks haldusmenetluse seaduse kohast vaidlustamisviidet (määruse nr 50 lisa 8).
10.Kaebaja 11. veebruari 2022. a sõidueksami tulemus on fikseeritud sõidueksami kaardile (dtl 8-9), mis vastab määruse nr 50 lisas 8 esitatud nõuetele. Sealjuures on ära märgitud, millised pädevused on loetud arvestatuks ja millised mitte ehk mis põhjustel eksamineerija sõidueksami mittesooritatuks hindas. Sõidueksami kaardil oli märgitud mittearvestatuks alajaotus „ohutuse tagamine“ selgitusega „raudteeületus ohutuses veendumata“ ning mittearvestatuks alajaotus „iseseisev liiklemine“ selgitusega „liikluskorraldusvahendite tundmine“. Sõidueksami kaardil on selgitatud ka eksamitulemuse vaidlustamise korda.
11.Selle asja lahendamisel on olulisteks tõenditeks vastustaja 31. märtsil 2022 esitatud sõidueksami kulgu kajastavad videosalvestised. Ühelt videosalvestiselt nähtub eksamisõiduki esikaamera vaade, teiselt sisekaamera vaade ning kolmandalt tagakaamera vaade. Seega on võimalik näha ja kuulda nii liikluses kui ka eksamisõidukis sees toimuvat. Sõidueksami kaardilt ja videosalvestistelt nähtub, et sõidueksam lõpetati enneaegselt (s.o katkestati) pärast
13.minutit. Eksamineerija andis vastavalt määruse nr 50 § 6 lg-tele 3 ja 4 sõidueksamile selle lõpuosas hinnangu ja selgitas kaebajale, miks sõidueksam loetakse mittesooritatuks. Kuigi sõidueksami kaardilt ei nähtu sõidueksami mittesooritatuks lugemise detailseid põhjendusi, siis selgitas eksamineerija neid kaebajale suuliselt ja need selgitused on videosalvestistelt selgelt kuulda. Videosalvestistelt on näha ja kuulda, kuidas eksamineerija tõi välja eksamil tehtud vead ja küsis kaebajalt nende vigade tegemise kohta selgitusi. Ühtlasi selgitas eksamineerija kaebajale, milline oleks olnud liikluses õige käitumine. Seega oli kaebaja teadlik negatiivse eksamitulemuse põhjendustest.
12.Eeltoodust nähtub, et vastustaja otsus 11. veebruaril 2022 korraldatud kategooria B101 sõidueksami kohta vastab vorminõuetele ning ei ole selgitamis- ega põhjendamispuudustega. Järgnevalt hindab kohus, kas sõidueksami mittesooritatuks lugemine on sisuliselt õiguspärane.
13.B-kategooria või vastava alamkategooria auto ja B-kategooria kuni 4250-kilogrammise täismassiga autorongi juhtimisõiguse taotlemisel võetakse sõidueksam vastu sõidueksami teise järgu nõuete kohaselt ning lisas 3 ettenähtud sõiduharjutusi kontrollitakse vähese liiklustihedusega teedel. Sõidueksami teine järk ja selle tulemuste hindamine peab vastama lisas 4 toodud nõuetele (määruse nr 50 § 10 lg-d 9 ja 12). Sõidueksami teises järgus peab eksamineeritav sõidukit iseseisvalt, ohutult, säästlikult ja sujuvalt juhtima erineva liiklustihedusega asula- ja asulavälistel teedel ning olema võimeline sõidukiirust kohandama vastavalt tee- ja ilmaoludele. Kui tee- ja ilmaolud lubavad, siis peab eksamineeritav olema võimeline juhtima sõidukit suurima lubatud kiirusega. Eksamineeritav peab oskama oma liiklusalaseid teadmisi praktikas rakendada ning olema tähelepanelik teiste liiklejate suhtes, oskama sujuvalt liiklusvooluga ühineda, seal sõita ning liiklusvoolust väljuda, kohandades oma
3-22-508 sõidukiiruse vastavalt samalaadsete liiklejate kiirusele ning vältida põhjendamatult teiste liiklejate takistamist (määruse nr 50 § 11 lg-d 2 ja 3).
14.Vastustaja hinnangul ei järginud kaebaja sõidueksamil LS § 19 ja § 59 nõudeid. Vastustaja heidab kaebajale sisuliselt ette määrus nr 50 lisas 4 sätestatud järgmiste kompetentside rikkumist: enda ja kaasliiklejate ohutuse tagamine ning juhi vastutustunne (1.1.2.1); fooride, liiklusmärkide ja teemärgiste järgimise oskus (õige käitumine foori ees, liiklusreguleerijate korralduste täitmine, liiklusmärkide (keelu- ja kohustusmärkide) õige järgimine, teekattemärgiste õige järgimine (1.1.3.4). Vastustaja hinnangul esinesid kaebaja sõidueksami soorituses nende kompetentside puudused, sest kaebaja ei veendunud kahel korral raudteeülesõidu ohutuses ning ei teadnud liiklusmärk 591 „Stoppjoonemärk” tähendust, mis omakorda tõi kaasa põhjendamatult teiste liiklejate takistamise. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga alljärgnevatel põhjustel.
15.Kaebaja ületas sõidueksamil kahel korral Põlva raudteeülesõidukoha (mõlemas suunas). Tee ääres paremal oli mõlemas suunas liikudes foor, mis lubas edasi liikuda, avatud tõkkepuu ning liiklusmärk 591 „Stoppjoonemärk“. LS § 6 lg 6 alusele kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 15 punkti 57 kohaselt osutab märk 591 „Stoppjoonemärk” sõiduki peatamise kohale foori keelava tule või reguleerija keelava märguande korral. Kohtule esitatud videosalvestistelt nähtub, et kaebaja peatus sõidueksamil mõlemal korral raudteeülesõidukoha ees, kuid selleks ei olnud vajadust, sest fooris ei põlenud edasisõitmist keelevaid tulesid ning tõkkepuu oli avatud. Kaebaja tegevus viitab sellele, et ta ei mõistnud stoppjoonemärgi tegelikku tähendust ega käitunud vastavalt. Seda kinnitab ka kaebaja sõidueksamil esitatud põhjendus, et peatumine oli vajalik üksnes stoppmärgi tõttu. Seega ei olnud kaebaja tegevus nõuetele vastav. Sõiduki tagumisest kaamerast on ka näha, et mõlemal korral takistas kaebaja tegevus seetõttu teist liiklejat, millist tegevust tuleb samuti vältida.
16.LS § 19 lg 1 ja § 59 lg 1 kohustavad liiklejat/juhti olema raudteeülesõidukohale lähenedes ja seda ületades eriti tähelepanelik. Nähes või kuuldes lähenevat raudteesõidukit, tuleb sellele teed anda. Liikleja peab arvestama liiklusmärke, heli- ja valgussignaale, tõkkepuu asendit ja reguleerija korraldusi. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal oleks vajaduse korral võimalik sõiduk sujuvalt seisma jätta selleks ettenähtud kohas. Raudteeülesõidukohale lähenedes ja seda ületades peab sõiduki juht olema seega eriti tähelepanelik. Ohutuses veendumine on elementaarne nõue arvestades tekkida võiva ohu ja võimalike raskete tagajärgedega. Kaebaja raudtee ületamise ohutuses aga ei veendunud. Mõlemal korral raudteed ületades ei vaata kaebaja piisavalt paremale ega vasakule. Kaebaja keerab peatuma jäädes küll mõnevõrra pead paremale, kuid kohtu hinnangul üksnes tee ääres asuva liiklusmärgi 591 või foori suunas, mitte laiemalt. Sellele viitab selgelt kaebaja silmade asend, pilk on mõlemal korral suunatud üksnes kergelt paremale ja ülesse. Kaebaja vaatas tõenäoliselt kõrgemal asunud fooritulede ning stoppjoonemärgi poole ega veendunud, et rong ei lähene paremalt. Kaebaja ei vaata raudteeületuskohal sõidukiga liikuma hakkamisel kordagi vasakule veendumaks, et rongi ei tule ka sealt poolt. Ka raudteeülesõidukohale lähenedes ei tee kaebaja selliseid liigutusi, mis võimaldaks ülesõidu ohutuses veenduda. Sellisel viisil käitudes ei saanud kaebaja kuidagi veenduda raudteeülesõidukoha ületamise ohutuses. Seega on kohtu jaoks ilmselge, et kaebaja ei veendunud ohutuses ja selline eksimus on oma olemuselt raske.
17.Kohtu hinnangul viitab kahel korral samade vigade tegemine olulistele puudustele kaebaja sõiduoskuses ja liikluskorraldusvahendite tundmises. Sõidueksamil esinenud puudused ei olnud väheolulised, mistõttu oli sõidueksami mittesooritatuks lugemine põhjendatud.
3-22-508
18.Määruse nr 50 § 10 lg 14 p 1 ja lisa 4 p 1.2 tuleneb, et kui juhtimisel esineb vigu ja loomult ohtlikku käitumist, mis võivad ohustada eksamisõidukit, selles sõitjaid või teisi liiklejaid, katkestatakse eksam mittesooritatud tulemusega, olenemata sellest, kas eksamineerija või kaasas olev isik peab sekkuma või mitte. Eksamineerijal on samuti õigus otsustada, kas eksam viia lõpuni või katkestada vastavalt eksamineeritava oskustele ja käitumisele. Käesoleval juhul otsustas eksamineerija kaebaja sõidueksami katkestada põhjendatult, sest kaebaja tegi samu vigu korduvalt ning katkestamise hetkeks oli selge, et sõidueksam loetakse mittesooritatuks. Sellisel olukorras puudus vajadus jätkata sõidueksamit.
19.Kaebaja hinnangul võib eksamitulemus olla mõjutatud ka asjaolust, et mitmel korral on tema eksamineerijaks olnud sama isik. Kohus mõistab kaebaja etteheidet nii, et tema hinnangul võis eksamineerijal olla tema suhtes eelarvamus, mis mõjutas ka sooritusele antavat hinnangut. Kohtu hinnangul kinnitavad sõidueksami videosalvestised selgelt, et kaebaja 11. veebruari 2022. a sõidueksam tunnistati mittesooritatuks objektiivsetel põhjustel lähtuvalt kaebaja sooritusest. Miski ei viita, et sõidueksami mittesooritatuks lugemine oli tingitud eksamineerija pahatahtlikkusest või eelarvamustest kaebaja suhtes. Kohtule esitatud materjalides ei viita miski ka sellele, et eksamineerijaks oleks teadlikult valitud sama isik, kes eksamineeris kaebajat ka mõnel varasemal sõidueksamil. Vastustaja on vastuses kaebusele välja toonud, et eksamineerija valik on juhuslik, eksamineerijate graafikuid luuakse mitmeid kuid ette ning eksamineerijad käivad eksameid läbi viimas erinevates kohtades. Kohtul ei ole põhjust selle teabe tõele vastavuses kahelda.
20.Eelnevast tulenevalt on vastustaja 11. veebruari 2022. a hindamisotsus nii formaalselt kui ka sisuliselt õiguspärane. Seega puudub alus vaidlustatud hindamisotsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks. Kohus peab vajalikuks lisaks märkida, et kohustamisnõude rahuldamine ei oleks võimalik ka siis, kui kohus oleks tuvastanud hindamisotsuse materiaalse õigusvastasuse. Kuna määruse nr 50 § 10 lg-s 13 nimetatud ajaline kriteerium (s.o sõidueksami kestus vähemalt 35 minutit) ei olnud antud juhul täidetud, sest sõidueksam katkestati 13 minuti möödudes, ei saaks vastustajat kohustada lugema sõidueksam nõuetekohaselt sooritatuks. Lisaks tuleb arvestada, et kaebaja jõudis sõidueksamil sooritada nõuetekohaselt ühe harjutuse (s.o „Piiratud alal tagasipööramine“), kuid eksami sooritatuks lugemiseks on vajalik kolme harjutuse tegemine (määruse nr 50 § 11 lg 4 ja lisa 3 p 2.3).
21.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.