Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 14.09.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse nr 12204110140-1 tühistamise nõudes, Politsei- ja Piirivalveameti kohustamise nõudes vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi Yi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 12.09.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse nr 12204110084-1 tühistamise nõudes, Politsei- ja Piirivalveameti kohustamise nõudes vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebajad – X ja Y Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Mirja Sarap
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi ja Yi kaebused rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Avaldada kohtuotsuse resolutsioon, menetlusosaliste seisukohad ja kohtuotsuse põhjendav osa. Kaebajate nimed ning päritoluriigi informatsioon ja samuti riik, kust kaebajad Eestisse saabusid, tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada läbivalt tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 16.12.2022. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
6.X on topeltkodakondsusega ning omab X ja X kodakondsust. X elas Xl ja saabus 05.03.2022 koos abikaasaga Xlt Eestisse. X esitas 11.04.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse seoses X alustatud sõjategevusega Xs. X ei saanud Xl enam rahulikult elada. X selgitas eelnevat 30.06.2022 PPA-s toimunud vestlusel.
7.Kuivõrd X on rahvuselt xxxxxx, siis X alustatud sõjarünnaku tõttu tekkis kaebajal ebakindel tunne ja hirm tuleviku pärast. Xi abikaasa oli sunnitud põgenema mobilisatsiooni eest, kuna ta ei taha kellegagi sõdida, eelkõige oma kaaskodanikega.
8.X agressiooni pärast kardab X Xle tagasi pöörduda, kuid ka Xsse ei saa naasta, kuna seal on sõda. Eestisse saabusid Xst sõjapõgenikena ka Xi sugulased, kes samuti tunnevad end Eestis ohutult. Kaebaja soovib Eestis nendega koos olla.
9.Kaebaja selgitas vestluse käigus, et 2014. või 2015. aastal asus ta X kodanikuna Xst Xle kui ümberasuja Xst. Hiljem sai X X kodakondsuse, mis võimaldas tal Xl elada ja töötada. 18-aastaselt ei huvitunud X poliitikast ning ei uskunud, et X Xle kallale läheks. X arvas, et X soovis liituda Xga. Nüüd saab kaebaja aru, et Xs on sõda.
10.Pärast sõjategevuse algust Xs (24.02.2022) on Xl väga raske elada. Igal pool on propaganda, elu on üle politiseeritud ja ideologiseeritud. Kaebaja on põhimõtteliselt vastu vägivallale ja sõjategevusele. X ei soovi Xl enam elada. X kodanikuna kardab X, et Xl elades hakatakse teda reaalselt taga kiusama. Xi selgitused annavad tunnistust sellest, et eelkõige peab ta ohtlikuks üldist olukorda Xl.
11.Vaidlustatud otsusega rikutakse Xi õigust rahvusvahelisele kaitsele. Otsuse tegemisel ei ole PPA hinnanud objektiivselt kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning Xi esitatud põhjendusi. Taotlus on esitatud vajadusest saada kaitset. Seda vajadust kinnitavad üheselt taotluses ja vestluse käigus toodud asjaolud. Kuigi Xil on topeltkodakondsus, ei ole X tema suhtes turvaline päritoluriik. Ka tema sünnijärgne koduriik X on praegu ebaturvaline seal toimuva sõjategevuse tõttu. PPA keelduv otsus on vastuolus põhiseadusest tuleneva õiguspärase ootuse põhimõtte ja võrdsuspõhiõigusega ning on kaebaja suhtes ebaproportsionaalne. Sellega rikutakse äärmuslikult õiguskindluse põhimõtet.
12.Vaidlustatud otsus ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 sätestatud nõuetele. Vastustaja on otsuse tegemisel hinnanud ebaõigesti tõendeid, mis on toonud kaasa ebaõige otsuse tegemise. Rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise korral peab X Eestist lahkuma, mis oluliselt riivab õiguspärase ootuse põhimõtet. X ei kujuta ohtu Eesti avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva tervisele. Ei ole mingit alust kahtlustada teda riigivastases tegevuses. Y
13.Vaidlustatud otsus riivab välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) ja ÜRO inimõiguste deklaratsioonist tulenevaid õigusi, mis sätestavad, et igal inimesel on õigus tagakiusu ees varjupaika otsida teistes maades ja seda varjupaika kasutada. Y on topeltkodakondsusega ning omab X ja X kodakondsust. Y elas viimati Xl ja saabus 05.03.2022 koos abikaasa Xiga Xlt Eestisse.
14.Y esitas 11.04.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse seoses Xl alustatud sõjategevusega Xs. Xl ei saanud enam rahulikult elada. Y selgitas 30.06.2022 PPA-le, et päritoluriigist lahkuma ajendas teda X sõjaline sissetung ja rünnak X iseseisvuse vastu. Kuna Y on rahvuselt xxxxxx, siis X alustatud sõjarünnaku tõttu tekkis tal ebakindel tunne ja kartus xxxxxx ees ja hirm tuleviku pärast.
15.Kaebajate lahkumise ajal oli teada, et X juhtkond plaanib lähiajal välja kuulutada mobilisatsiooni. Y püüdis mobilisatsiooni eest põgeneda Euroopasse rahvusvahelise kaitse saamiseks. Y selgitas PPA-le, et 2014. a, olles vaid 18-aastane, lahkus ta vanemate soovitusel Xst X sugulaste juurde. Y jäi Xle elama X alanud sõjategevuse pärast. Mõne aja pärast sai Y ka X kodakondsuse, mis toimus kaasmaalaste ümberasustamise programmi raames. Y arvas, et inimesi Xs ahistatakse ja kiusatakse. Vanemaks saades hakkas Y taipama, et see on X ründav poliitika.
16.Pärast sõjategevuse algust Xs 24.02.2022 on Xl väga raske elada. Igal pool on propaganda, elu on üle politiseeritud ja ideologiseeritud. Mehed värvatakse X rindele. X kodanikuna kardab Y mobilisatsiooni ja on risk, et ta võetakse oma vanuse tõttu sõjaväkke. Y on sõja vastu ning ei taha sõjategevusest osa võtta mitte kummaltki poolelt. Sõjaväeteenistusest keeldumine saab olema reaalse tagakiusamise ajendiks. X sõdureid, kes keelduvad sõdimast, ähvardab 10-aastane vangistus, mis muudab sõjaaegsed karistused erinevate süütegude eest karmimaks.
17.Y tunneb end Eestis turvaliselt. Y on tulnud Eestisse koos abikaasaga. Eestisse on saabunud Xst sõjapõgenikuna ka Yi vend A. Eestisse jäädes oleks Y koheselt tööle asunud, kuna potentsiaalne tööandja on olemas.
18.PPA ei ole objektiivselt hinnanud kõiki tähtsust omavaid asjaolusid ning Yi esitatud põhjendusi. Rahvusvahelisest kaitsest keeldumine Xl mobilisatsiooni puudumise tõttu oli ennatlikult. Alates 22.09.2022 mehi mobiliseeritakse, mistõttu on reaalne oht, et Y võetakse sõjaväkke ning kohustatakse sõdima enda rahvuskaaslaste vastu.
19.Kuigi Yil on topeltkodakondsus, ei ole X tema suhtes turvaline päritoluriik. Ka tema sünnijärgne riik X on ebaturvaline seal toimuva sõjategevuse tõttu. PPA keelduv otsus on vastuolus põhiseadusest tuleneva õiguspärase ootuse põhimõtte, võrdsuspõhiõigusega ning kaebaja suhtes ebaproportsionaalne. Sellega rikutakse äärmuslikult õiguskindluse põhimõtet. Otsuse tegemisel on PPA rikkunud haldusmenetluse nõudeid, ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis on toonud kaasa ebaõige otsuse tegemise. Otsus on vastuolus HMS §-ga 6. Rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise korral peab Y Eestist lahkuma, mis oluliselt riivab õiguspärase ootuse põhimõtet. Y ei kujuta mingit ohtu Eesti avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva tervisele.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
20.PPA on õigesti asunud otsuses seisukohale, et rahvusvahelist kaitset ei saa anda inimesele, kellel on riigivõimust erinev poliitiline meelsus, kuid kes ei pea vajalikuks või oluliseks seda väljendada ja sellest mõttelaadist oma igapäevaelus juhinduda. Sellise käitumisega on maandatud ka hirm, et riigivõim kaebajate meelsusest teada saaks ja neid sel põhjusel taga kiusama hakkaks. Kaebajatega toimunud vestlusest ei nähtunud, et kaebajatel oleks igapäevaelu elamisel Xl probleeme olnud. Kaebajad lahkusid 18-aastastena Xle, jäid Xle elama ja said X kodakondsuse. Nad ei kuulunud Xl ühtegi parteisse ega liikumisse, neid ei ole Xl millegi eest karistatud, neid ei ole Xl kinni peetud ning nad ei ole Xl tagaotsitavad.
21.Kui PPA palus kaebajatel kirjeldada, kuidas muutus elu pärast seda, kui 24.02.2022 X Xt uuesti ründas, vastasid kaebajad, et väga raske oli Xl elada. Kaebajad tõid vestlustel välja, et nad on X võimu vastu, kuid sellest ei nähtunud, kuidas see meelsus nende igapäevaelu juhtis. Kui PPA palus selgitada, kuidas jõudsid kaebajad otsusele, et nad peavad Xlt lahkuma ja rahvusvahelist kaitset taotlema, vastasid nad, et soovisid Eestis sugulastega kokku saada, kes on Eestis ajutise kaitse saanud. PPA järeldas kaebajate ütlustest ja käitumisest, et rahvusvahelise kaitse vajaduse seisukohast puudus neil vajadus Xlt lahkuda ja Eestis kaitset taotleda. Kaebajad väitsid vestlustel, et nad paluvad kaitset, kuna nad ei saa Xsse sõita. Nimetatud asjaolu ei saa olla kaitse taotlemise põhjus. Kaebajad ei elanud viimased 8 aastat Xs, vaid Xl. Kaebajad on elanud topeltkodakondsusega 8 aastat Xl turvaliselt. Kaebajad ise kinnitasid vestlustel, et otsest ohtu neil Xl ei olnud, aga nad ei taha seal lihtsalt elada. Rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkava otsusega ei ole rikutud kaebajate õigust
rahvusvahelisele kaitsele. Kui kaebajad ei kvalifitseeru rahvusvahelise kaitse saajateks, siis see ei tähenda, et nende õigusi oleks rikutud.
22.Otsuse tegemise ajal ei olnud X mobilisatsiooni veel välja kuulutanud, kuid kaebuse esitamise hetkel on Xl mobilisatsioon välja kuulutatud. Ka muutunud olukorra tõttu ei pea PPA oma otsust muutma. Mobilisatsiooni väljakuulutamine on riigi otsus ja iga isik, kes on selle riigi kodanik, peab oma kodanikukohust täitma. Sellist kohustust ei saa lugeda riigi/ametivõimude tagakiusuks.
23.Olenemata sellest, et Y väitis, et ta võttis kodakondsuse vastu vaid sellepärast, et rahulikult elada ja töötada, pidi kaebaja mõistma, et kodakondsuse võtmisega kaasnevad ka kohustused, mitte ainult õigused. Y ei ole läbinud Xl sõjaväeteenistust. Alates Xl mobilisatsiooni väljakuulutamisest ei ole PPA-l päritoluriigi infot, et mobiliseeritakse üldse X-X topeltkodakondsusega isikuid. Mobilisatsiooni kohta on hetkel mitteametlikult teada, et X lubas mobilisatsiooni lõpetada.
24.PPA otsus on põhjendatud. PPA ei ole rikkunud haldusmenetluse nõudeid ega valesti hinnanud tõendeid, mis oleks kaasa toonud ebaõige otsuse tegemise. Vaidlustatud otsused on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalsed, kaalutlusvigadeta ning vastavad vorminõuetele. PPA leidis põhjendatult, et kaebajad ei vasta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 2011/95/EL ettenähtud rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele ning kaebajatele rahvusvahelise kaitse taotluste tagasilükkavad otsused on õiguspärased.
KOHTU PÕHJENDUSED
25.PPA 14.09.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsus nr 12204110140-1 ja 12.09.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsus nr 12204110084-1 on õiguspärased ning piisavalt põhjendatud. Kohus nõustub nimetatud PPA otsuste põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (HKMS § 165 lg 2).
26.VRKS § 14 lg 5 p 4 järgi peab rahvusvahelise kaitse taotleja esitama tõendid selle kohta, et tal on põhjust karta päritoluriiki naasmisel tagakiusamist. See ei kõrvalda siiski haldusorgani kohustust arvestada menetluse läbiviimisel HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõttega. Vastustaja on kaebajaid põhjalikult küsitlenud, andnud võimaluse täiendavate seisukohtade esitamiseks, analüüsinud kaebajate esitatud väiteid ning hinnanud nende usaldusväärsust, samuti analüüsinud päritoluriigi infot ning kõrvutanud seda taotluste asjaoludega. Seega on PPA selgitanud välja kõik otsuste tegemisel tähtsust omavad asjaolud. Kaebajad ei too kaebuses välja, mida oleks PPA pidanud täiendavalt uurima või analüüsima. Seega on PPA piisvalt täitnud uurimiskohustust.
27.HKMS § 158 lg 31 järgi hindab halduskohus rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsuse õiguspärasust kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Rahvusvahelise kaitse asjades võib vastustaja enda kaalutlusi rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise kohta kohtumenetluses täiendada. Samas on otsus rahvusvahelist kaitset otsivate isikute osas prognoosotsus tuleviku kohta. Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest (sh kuulumine sotsiaalsesse gruppi) ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja põhjuse vahel on põhjuslik seos.
28.VRKS § 8 lg 3 järgi on turvaline päritoluriik riik, kus välismaalast ei ähvarda VRKS § 4 lõikes 3 nimetatud tõsine oht. Vastavalt VRKS § 9 lg 3 loetakse riiki turvaliseks päritoluriigiks, kui õigusliku olukorra, õigusaktide demokraatlikus süsteemis kohaldamise ja üldiste poliitiliste olude põhjal on võimalik tõestada, et riigis ei toimu üldist ja järjekindlat VRKS §-s 19 nimetatud tagakiusamist. VRKS § 9 lg 4 alusel arvestatakse turvalise päritoluriigi määratlemisel, millises ulatuses on riigis õigusaktidega ja nende kohaldamise viisiga tagatud isikute kaitse tagakiusamise ja väärkohtlemise eest, Genfi konventsioonis sätestatud välja- või tagasisaatmise lubamatuse põhimõte ning nimetatud õiguste ja vabaduste rikkumise vastaste tõhusate õiguskaitsevahendite süsteem.
29.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebajatel on X ja X kodakondsus (vt dtl 71-75, 134138). PPA leiab vaidlustatud otsustes, et kaebajatel puudus vajadus Xlt lahkuda, kuna kaebajatel ei ole selline profiil, mis võiks endaga kaasa tuua X ametivõimude huviorbiiti sattumise. Kaebajate soovimatus Xl elada ei too kaasa rahvusvahelise kaitse vajadust.
30.X selgitas 30.06.2022 PPA-le (protokoll nr 12204110140-1), et tuli Xlt Eestisse, kuna sugulased tulid sõjapiirkonnast Tallinnasse ning soovis sugulastega kokku saada. Sugulased said elamisloa, mistõttu otsustasid ka nemad taotluse esitada. Ta soovib koos sugulastega koos olla kuni olukord Xs laheneb. Kaebaja ei viibinud sõja alguses Xs (p 4). X läks Xle 2014. a külla. Kuna Xl meeldis, jäi ta sinna tööle (p 8-9). X otsustas koos abikaasaga võtta X kodakondsuse, et oleks Xl lihtsam elada ja töötada ning puudub vajadus iga kolme kuu tagant sõita Xsse (p 11). X omandas X kodakondsuse, kuna oli ümberasuja X (p 12). Vastuseks ametniku küsimusele, mida kaebaja silma peab, et ei saanud rahulikult Xl elada, vastas kaebaja, et ei saa Xlt Xsse sõita, ei saa perega kokku (p 36). Piiriületamisega tal probleeme ei olnud (p 37). X ametivõimud olid teadlikud kaebaja X kodakondsusest piiriületusel (p 40). Xl elades igapäeva elus probleeme ei olnud (p 44). Xl naasmist takistab asjaolu, et X soovib perega koos olla. Puudus soov kogu elu Xl elada (p 46). Ei soovi Xle naasta, kuna Xl ei meeldinud elukeskkond. X lähistel, kus kaebajad elasid, on palju inimesi, loodust polnud, ummikud, tööle sõitis kolm tundi. Soovib rahulikus kohas elada, X ei ole elamiseks sobilik linn. X võib üksnes raha teenida. Eestis on inimesed sõbralikud, Xl on inimesed tigedad ja kurjad (p 48). Xle naasmisel ohtu ei ole, kuna olemas on Xi sissekirjutus. Elu jätkuks nagu varem. Võib olla on inimeste suhtumine muutunud, ei oska öelda (p 49). Xl ei ole olnud ühtegi probleemi (p-d 50-52, dtl 139-145). 11.08.2022 selgitas X, et ei soovi Xle naasta, kuna X on vaenlane. Kardab, et mobilisatsiooni väljakuulutamisel võetakse abikaasa sõdima Xsse (p 6). X nõustus, et kuna Xl ohtu ei ole, puudub vajadus rahvusvahelise kaitse saamiseks (p 8). Xle ei soovi ta naasta, kuna ei tea, millal tekib võimalus uuesti lähedastega kohtuda (p 7). Soov on Eestis elu sisse seada (p 12). Ei soovi Xle naasta, kuna X on vaenlane (p 15). Xl ei saaks X toetuseks midagi öelda, kuna politsei võtab kinni ja teeb trahvi (p 21). Ei ole X toetuseks kuskil siiani sõna võtnud (p 23, dtl 146-149).
31.Y selgitas 30.06.2022 (protokoll nr 12204110084-1), et taotles rahvusvahelist kaitset, kuna ta ei saa Xsse sõita. Ka Xle ei saa ta naasta, kuna kardab mobilisatsiooni X kodakondsuse tõttu. Ei ole sõjaväes käinud, aga vanuse tõttu võidakse ta sinna võtta (p 4). Xle sattus 2014. a, kui algas sõda X, kuna vanemad otsustasid saata ta X sugulaste juurde. Xl sai kaebaja X kodakondsuse, mis ei olnud X kodanikele raske (p 8). Rahvusvahelist kaitset soovib kaebaja X sõja tõttu. Kaebaja vanemad elavad Xs. Xle ei soovi ta naasta poliitilistel põhjustel, kuna on mobilisatsiooni oht. Ka Xsse ei saa ta minna, kuna kodus on aktiivne sõjategevus ja ka Xs kaebaja mobiliseeritaks (p 12). Y ei ole Xl ega Xs tagaotsitav ega ole kunagi kinni peetud (p 18-19). Ei soovi Xle naasta, kuna alates 24.02.2022 inimeste arvamused ei ühtinud sõja osas. Ei soovi inimestega konflikti astuda. Xl on propaganda, hinnad tõusevad ja on raske elada (p 24). Ei soovi sõdida X ega X poolel (p 27). 2019. a kutsuti sõjaväeteenistusse, kuid oli põlvevigastus ning korduvat kutset ei saanud (p 34). Seadusega ei ole keelatud topeltkodakondsus (p 38). Xl oli igapäevaselt probleemiks see, et elatustase langes ja palgast oli raske ära elada (p 41). Eestis meeldib elada (p 42). Xl otsest ohtu ei ole. Abikaasale ei meeldi Xl. Kuni sõjategevuse lõppemiseni ei soovi Xle naasta (p 44). X vastast meelsust ei ole kuskil avaldanud (p 45). Kaebaja kardab Xl seda, mida näha pole, tunneb kaitsetuna. Puudub usaldus õiguskaitseasutuste ja võimude vastu (p 53, dtl 93-98). 11.08.2022 selgitas Y, et soovib elada normaalses tsiviliseeritud kohas, mis on kõigile avatud. Tunneb, et ei oma süüd praeguse X valitsuse tegudes. Valitsus ei ole normaalne ning ta ei soovi selle võimu all elada (p 5). Ei saanud X territooriumil oma vaateid väljendada, kuna selle eest on ette nähtud kriminaalkaristus (p 6). Eestis elades ei ole samuti meelsust avaldanud. Kaebaja käis X toetuseks meeleavaldusel. Ei soovi oma vaateid ja meelsust peale suruda (p 8). Ei soovi naasta, kuna võidakse Xl sõjaväkke kutsuda kuni 27. eluaastani. Ei soovi ka X pool sõdida (p 9). Veebruaris 2023 saab kaebaja 28-aastaseks (p 10). Vanuse täitumine lahendab probleemi, kuid siiski ei soovi ta naasta võimu vahetuseni Xl (p 11). Ei
soovi Xle naasta, kuna kardab tagakiusamist, mis võib tulevikus toimuda. Samuti kardab enda ja oma pere pärast. Võimalik, et valis Eestis abi saamiseks vale programmi, kuid seda soovitati PPA-s (p 12). Eestist lahkumist takistab Eestis elav täiskasvanud vend ja abikaasa, kui tema rahvusvahelise kaitse taotlus rahuldatakse (p 22, dtl 99-103).
32.Eelnevaid selgitusi aluseks võttes on vastustaja jõudnud õigesti järeldusele, et kaebajad ei ole ohus oma rassi, usu, poliitilise veendumuse või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast. Kaebajad ei soovi Xle naasta, kuna Xl on tõusnud elukallidus ning kaebajatele on valitsuse propaganda vastumeelne, st kaebajad ei soovi lihtsalt Xl elada. Samuti muudab Xl elamise ebamugavaks asjaolu, et kaebajatel ei ole võimalik külastada Xs elavaid sugulasi. Kaebajaid ei ole Xl kiusatud, puuduvad igasugused konfliktid. Veelgi enam, Y selgitas, et ei soovi meelsust avaldada konfliktide vältimiseks. Üheks võimalikuks ohuallikaks pidasid kaebajad üksnes asjaolu, et X valitsus võib Yi mobiliseerida X sõtta.
33.Õige on menetlusosaliste viide, et X valitsus alustas 21.09.2022 Xl osalist mobilisatsiooni.1 Samas lõpetati mõnede infoallikate kohaselt mobilisatsioon Xl 28.10.2022 seisuga.23 Kuivõrd Y ei ole läbinud sõjaväeteenistust ning ta ei saanud Xl korduvat kutset ilmuda sõjaväeteenistusse, nõustub kohus vastustajaga ning ei pea tõenäoliseks, et Yi kui topeltkodakondsusega inimest võidakse mobiliseerida. Lisaks eelnevale saab Y 28-aastaseks 13.01.2023, mis tähendab tema enda sõnul, et tal puudub vajadus sõjaväeteenistuse läbimiseks. Seega puudub kohtul veendumus, et Yi võidakse mobiliseerida ning seeläbi sattuda ohtu.
34.Kohus leiab, et kaebajad ei vasta pagulasena tunnustamise ja täiendava kaitse andmise eeldustele. VRKS § 4 lg 3 järgi on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas: 1) talle surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise või 2) tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise või 3) konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu. Kaebajad ei ole välja toonud riigiorganitest või muudest asjaoludest tulenevat ohtu. Xl ei toimu selliseid relvakonflikte, millest võib kaebajatele tuleneda oht. Samuti ei ole Xl välja kuulutatud sõja seisukorda. Kaebajad ei soovi üksnes Xl elada, mis ei ole täiendava kaitse saamise alus. Eelnevaga on nõustunud ka X. Toodud põhjustel nõustub kohus PPA-ga, et kaebajad ei vaja täiendavat kaitset.
35.Kohtu hinnangul on vaidlustatud otsused õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Kuivõrd tühistamiskaebused jäävad rahuldamata, jäävad rahuldamata ka kohustamisnõuded.
36.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. PPA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)