Xi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks tagama kaebajale ööpäevaringne isiklike asjade kuivatamise võimalus
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
1.Tagastada Xi kaebus.
2.Jätta Xi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi tähemärgiga. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 121 lg 4).
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Vanglas kinnipeetav X esitas Tartu Halduskohtule 13.10.2022 kaebuse, mille kohaselt sisenes 23.07.2021 (asjas nr 1-13/230-1) kambrisse valvur G. K., kes nõudis kaebajalt saunarätiku kuivatamise lõpetamist ja rätiku pesu kuivatamiseks ettenähtud kohalt mahavõtmist. X keeldus rätiku eemaldamast, sest rätik oli märg ja see rippus ettenähtud kohas. Valvur võttis rätiku ise ära, motiveerides oma tegevust sellega, et rätik varjab nähtavust peeglis. Kaebuse kohaselt on Tartu Vanglas torud pesu kuivatamiseks paigaldatud peeglite ette. Vangla ei andnud kaebajale rätikut tagasi – 19.09.2022. a vastuses nr 1-13/229-2 on esitatud valeinformatsiooni. Alles 25.07.2021 väljastas teine valvur kaebajale saunarätiku. Kaebaja oli üle ööpäeva ilma rätikuta ja võimaluseta duši all käia, kuigi oli suvi ja väga palav. Rätiku äravõtmise pärast närveeris kaebaja tugevalt ja palus kutsuda enda juurde arsti, kes osutas kaebajale meditsiinilist abi. Kaebaja leiab, et valvur kuritahtlikult kasutas ära oma ametiseisundit, et kaebajat kahjustada ja alandada tema väärikust. Kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise eest summas 200 eurot. Ajavahemikul 23.-25.07.2021 pani valvur G. K. toime veel kaebaja öörahu rikkuva tegevuse – nimelt tuli valvur nendel öödel korduvalt kaebaja kambri juurde, avas ukseluugi ja kui nägi, et kaebaja ärkab, pani luugi kinni. Kaebaja hinnangul võisid kahe ööpäeva vältel tema une rikkumine viia tervise ja psüühika rikkumiseni, samuti oli see piinamine. Kaebaja nõuab väärikuse alandamise ja ebainimlike kinnipidamistingimuste tõttu piinamise ning tervise kahjustamise eest kompensatsiooni summas 2000 eurot.
Kaebaja taotleb kaebusega tunnistada põhjendatuks tema haginõuded asjades nr 1-13/230-1 ja nr 1-13/229-1 ning mõista vastavalt välja vanglalt hüvitis väärikuse alandamise eest 200 eurot ning teises asjas väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise eest 2000 eurot. Kaebaja soovib, et kohus sunniks vanglat tagama ööpäevringne takistamatu isiklike asjade kuivatamine ametlikult kehtestatud kohtades. Kaebaja taotles kaebuses riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist, kuna kaebajal ei ole vanglas raha.
2.Kohus tegi Tartu Vanglale kohtunõude, kohustades vastustajat täpsustama, kas X on pöördunud Tartu Vangla poole kaebuses kirjeldatud asjaoludel kahju hüvitamise taotlustega. Kohus palus esitada kõik asjakohased taotlused ja vangla vastused nendele. Kui kahjunõude lahendamisel on arvesse võetud kinnipeetava tervisekaardi andmeid, siis palus kohus ka need edastada. Lisaks tuli Tartu Vangla teada anda, kas X on vangla poole pöördunud taotlusega tagada ööpäevaringne takistamatu isiklike asjade kuivatamine ametlikult kehtestatud kohtades.
3.Tartu Vangla esitas 24.10.2022 vastuse kohtunõudele, millest nähtub järgnev.
3.1.X esitas Tartu Vanglale 18.07.2022. a taotluse reg nr 1-13/229-1, nõudes kahjutasu 2000 eurot öörahu rikkumise eest 23. juuli öösel vastu 24. juulit 2021 ja 24. juuli öösel vastu 25. juulit 2021. Taotluse kohaselt rikkus G. K. kaebaja ööund oma tegevusega, avades pidevalt tema kambri toiduluuki. Kinnipeetav oli need kaks ööd sunnitud praktiliselt üleval olema, kuigi seaduses on ette nähtud 8 tundi pidevat und. Kambris ei toimunud sel ajal midagi ebaseaduslikku. Kinnipeetava arvates tekitati temale kahju nimelt ja ettekavatsetult. Kaebaja oli magamata ja tundis end väga halvasti.
3.2.X esitas Tartu Vanglale 18.07.2022. a taotluse reg nr 1-13/230-1, nõudes kahjutasu 200 eurot une rikkumise ja närveerimise põhjustamise eest. Taotluse kohaselt sisenes valvur 23.07.2022 kella 22 paiku, kui X juba magas, kambrisse ja võttis ära tema saunalina. Saunalina oli antud vangla poolt ja pandud kuivatustoru peale kuivama. Saunalina võttis valvur ära, sest kuivatustoru taha on paigaldatud peegel ja selle tõttu ei saa kinnipeetavad enam pesu kuivatada kuivatustorul, samuti puuduvad kuivatuskapid. Valvur võttis ära võimaluse hoolitseda enda hügieeni eest. Taotleja arvates teeb valvur seda nimelt, et ta tugevalt närveeriks, endast välja läheks. Taotlejal tuli pöörduda abi saamiseks meditsiiniosakonna poole. Valvur tekitas oma käitumisega taotlejale kahju.
3.3.Tartu Vangla lahendas Xi kahju hüvitamise taotlusi koos ja tegi 19.09.2022. a otsuse nr 113/229-2, millega jättis kahju hüvitamise taotlused rahuldamata.
4.Tartu Vangla teatas vastuseks kohtunõudele veel, et Tartu Vangla dokumendihaldussüsteemi andmetel ei ole X esitanud vanglale ühtegi pöördumist (sh kahju hüvitamise taotlus seoses sooviga, et talle tagatakse ööpäevaringne takistamatu isiklike asjade kuivatamine selleks ametlikult kehtestatud kohtades. Kohtu seisukoht
5.Kohus leiab, et kaebus kuulub tagastamisele halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 kohaselt, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6.Kohus mõistab, et kaebaja on kohtule esitanud HKMS § 37 lg 2 p 4 kohaselt hüvitamiskaebuse ja kaebajale tekkis kaebaja arusaamisel mittevaraline kahju kahel alusel: 1) valvuri tegevuse tõttu 23.07.2022, kui valvur võttis ära tema saunarätiku, millise tegevusega alandati kaebaja väärikust ja kahjustati tema tervist – hüvitise summa 200 eurot; 2) valvuri tegevuse tõttu 23.-25.07.2022 öisel ajal, kui valvur häiris luugi avamisega kaebaja und, millise tegevusega alandati kaebaja väärikust ja kahjustati tema tervist – hüvitise summa 2000 eurot.
7.Kaebaja ei ole piiritlenud kaebuses, millises osas nõutavast rahalisest hüvitisest moodustab hüvitis väärikuse alandamise eest ja millises suuruses on hüvitis tervise kahjustamise eest. Kohus ei pea siiski vajalikuks kaebuse käiguta jätmist hüvitise täpsustamiseks, sest leiab, et esineb alus kaebuse tagastamiseks. Kohus leiab, et kaebuse asjaolusid arvestades, ei saa ilmselgelt olla vangla tegevuse tagajärjel kaebajale saanud tekkida kahju, mida saaks pidada intensiivselt kaebaja õigusi riivavaks ja rahas hinnatuna suuremaks kui 1000 eurot. Kohtu hinnangul saab praeguses asjas analoogia korras lähtuda HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Sätte kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kohtu arvates ei saa kaitstava õigushüve väärtus praegusel juhul ületada 1000 eurot.
8.Esimese intsidendi osas nõustub kohus kaebajaga selles, et kinnipeetavale tuleb tagada pesemisvõimalused, samuti võimalus oma pesu kuivatada, sh rätikut kuivatada. Kohtu hinnangul ei ole aga käesoleval juhul kaebajale põhjustatud kannatusi, mis ületaksid väärikuse alandamise künnise ja mis õigustaksid rahalise hüvitise määramist.
9.Kaebaja väidetud tervisekahju näol on samuti tegemist vähese võimaliku riivega. Kohtule esitatud väljavõte haigusjuhust nr A12757 kinnitab kaebaja rahutust ja ärevust, samuti peavalu, mis diagnoositi 24.07.2022. Kui kaebajat võis vangla tegevus panna närveerima, rahutust ja ärevust tekitada ning selle tagajärjel võis kaebajal hakata pea valutama, ei tähenda nimetatud terviseprobleemide ilmnemine, et need oleksid põhjustatud vangla süülise õigusvastase tegevuse tagajärjel.
10.Kohtu hinnangul on käesoleva asjas kahju hüvitamise eeldused täitmata ja kaebus edulootuseta, sest vangla tegevus ei ole olnud õigusvastane ning kaebajal oli võimalik kahju tekkimist vältida.
11.Asjas puudub vaidlus, et kinnipeetavate elukambritesse on järelevalve paremaks teostamises paigaldatud peeglid ning kambritesse on paigaldatud ka kuivatustorud, mis osaliselt jäävad peeglite ette. Kaebaja leiab, et temal on õigus kuivatustorudel oma pesu kuivatada ning saunarätiku äravõtmine 23.07.2021 õhtul oli õigusvastane.
12.Tartu Vangla 19.09.2022. a otsuse nr 1-13/229-2 kohaselt koostati saunalina äravõtmise kohta ettekanne nr 2-21-3510, millest nähtuvalt andis valvur 23.07.2021 kella 22 paiku kaebajale ja tema kambrikaaslasele korralduse võtta saunalina kuivatustoru pealt peegli eest ära, kuid kinnipeetavad keeldusid korralduse täitmisest. Ettekande kohaselt võttis valvur seejärel saunalina kuivatustorult ise ära.
13.Kohus leiab, et valvuri korraldus võtta saunalina kuivatustorult ära oli selgelt õiguspärane, kui rätik takistas järelevalve teostamist. Pooled ei vaidle, et kuivatustorul rippuv saunalina takistab nähtavust kambrisse. Kaebajal võimaldati samas kuivatustorul oma saunalina kuivatada enne 23.07.2021 kella 22.00. Kohus nõustub vangla 19.09.2022. a otsuses toodud seisukohaga, et kaebajal oli võimalik rätiku äravõtmisega kaasnenud ebamugavusi vältida, täites selleks valvuri korralduse eemaldada rätik kuivatustorult. Kaebaja ei ole kaebuses vastu vaielnud Tartu Vangla väitele, mille kohaselt jäi kaebajale kambrisse käterätt, mida oleks saanud vajadusel enda kuivatamiseks kasutada. Vangla kinnitusel anti kaebajal saunalina/rätik tagasi järgmisel hommikul, millele kaebaja vaidleb kaebuses vastu, väites, et sai rätiku tagasi alles 25.07.2021. Kohtu arvates on kokkuvõttes isegi sellisel juhul, kui kaebaja pidi ilma saunarätikuta hakkama saama poolteist päeva, tegemist vähesel määral kaebajale ebamugavusi valmistava olukorraga. Kaebaja väärikust ei saanud alandada ega tervist kahjustada rätiku puudumine ühel ööpäeval määral, mille puhul saaks jaatada mittevaralise kahju tekkimise võimalikkust.
14.Tartu Vangla direktori 11.02.2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra p 1.7.8. kohaselt on kuivatustorud kambris lubatavad mööbliesemed. Kodukorras ei ole reguleeritud täpsemalt kuivatustorude paiknemist kambris või kuivatustorude kasutamiseks lubatud aega päevakavas. Oma isikliku pesu sh rätikute kuivatamise kambris peab kinnipeetav korraldama mõistlikul viisil, mis ei takista vanglas julgeoleku tagamist, sh järelevalve teostamist. Kuna päevasel ajal võimaldati kaebajal oma saunalina kuivatustorul kuivatada, siis korraldus rätik torult öiseks ajaks eemaldada, ei ole ebamõistlik ega õigusvastane. Tartu Vangla selgitas 19.09.2022. a otsuses, et kuivatustorude taga asuvaid peegleid kasutatakse ennekõike öisel ajal järelevalve teostamiseks ning päevasel ajal on kinnipeetavatel võimalik oma esemeid seal kuivatada ka peeglit kattes. Seega kaebaja jaoks ebaloogiline kuivatustorude asukoht ning keeld kuivatada saunalina öisel ajal torudel, on paratamatud ebamugavused vanglas, mida tuleb taluda. Kaebajale ei tulene Tartu Vangla kodukorrast õigust nõuda pesu kuivatamise võimaldamist kambris ööpäevaringselt. Kaebajal on võimalik rahaliste vahendite olemasolu korral kasutada tasumist pesu pesemise ja kuivatamise teenust (Tartu Vangla kodukorra p 11.2.7.).
15.Teise intsidendi osas leiab kohus samuti, et kaebaja õigusi sai vangla tegevus riivata vähesel määral ning hüvitamiskaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Tartu Vangla 19.09.2022. a otsuse järgi avas valvur vaidlusalustel kuupäevadel kambri toiduluugi seetõttu, et vaateavast ei olnud alumises voodis olevat kinnipeetavat näha ja üks kinnipeetav oli riputanud alumise peegli ette kuivatustoru peale riided. Seetõttu veendumaks, et kinnipeetav on oma kohal, pidi valvur järelevalve teostamiseks avama toiduluugi. Vangla on selgitanud otsuses, et kui uksesilmast ei ole võimalik kambris toimuvat kontrollida, avatakse kontrollimiseks toiduluuk või kambri uks. Selleks, et mitte avada öösiti kambrite uksi ega toiduluuke, on kambritesse paigaldatud vastavad peeglid, et valvurid näeksid peeglitest kinnipeetavate asukohta. Toiduluuke püütakse avada vaikselt, kuid helitult seda avada pole võimalik.
16.Arvestades Tartu Vangla 19.09.2022. a otsuses toodud selgitusi, ei pea kohus võimalikuks, et kaebajale oleks saanud tekkida toiduluukide avamisega öisel ajal ajavahemikul 23.25.07.2021 mittevaralist kahju, mis ületaks kannatusi, mis vanglas viibimisega paratamatult kaasnevad. Kaebaja kaebuses toodud võrdlus Venemaa karistusasutustes kinnipeetavate õiguste väidetavate rikkumistega on kohatu. Kaebaja on praegusel juhul ise koos oma kambrikaaslasega loonud olukorra, kus järelevalve teostamine üksnes ukseava ja peeglite kaudu ei pruukinud olla võimalik.
17.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (kannatanu), nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
18.Eeltoodud põhjendustele tuginedes, leiab kohus, et vangla tegevus ei ole olnud õigusvastane, kaebajale tekkinud kahju on vähene ning vanglalt rahalise hüvitise välja mõistmine kaebaja kasuks väga ebatõenäoline. Kokkuvõttes leiab kohus, et täidetud on HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused ning peab põhjendatuks hüvitamiskaebuse tagastamist sel alusel.
19.Kaebaja on kohtule soovinud lisaks esitada ka kohtu arusaamisel kohustamisnõude Tartu Vangla vastu. Kohustamisnõude eesmärk on kohustada Tartu Vanglat tagama ööpäevaringne takistamatu isiklike asjade kuivatamine ametlikult kehtestatud kohtades. Tartu Vangla kinnitusel (24.10.2022. a vastus kohtunõudele) ei ole X esitanud vanglale ühtegi pöördumist (sh kahju hüvitamise taotlust) seoses sooviga, et talle tagatakse ööpäevaringne takistamatu isiklike asjade kuivatamine selleks ametlikult kehtestatud kohtades. Seega ei ole enne kohustamisnõudega kohtu poole pöördumist kaebaja esitanud kohtueelselt taotlust vanglale ega läbinud nõuetekohaselt kohtueelset- ja vaidemenetlust (VangS § 11 lg 5). Olenemata kohtueelse menetluse läbimata jätmisest, leiab kohus, et kaebaja vastavasisulise kohustamisnõude rahuldamine oleks samuti ebatõenäoline ning kaebaja õigusi saab vangla tegevus, mis piirab ööpäevaringselt kuivatustorude kasutamise, riivata üksnes vähesel määral. Seetõttu on põhjendatud ka kohustamiskaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
20.Kuna kohus tagastab kaebuse tervikuna, siis puudub vajadus lahendada kaebaja riigilõivust vabastamise taotlus sisuliselt. Kohus jätab kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
21.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega oma õiguste kaitseks ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
22.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel omal algatusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga.
23.Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (HKMS § 121 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.