X kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu kohustamiseks otsustama uuesti kaebaja poolt aukohtule 28.05.2021 esitatud kaebuse esitamise tähtaja ennistamise üle
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Advokatuur, volitatud esindaja Kersti Puuri
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X kaebus. Kohustada Eesti Advokatuuri aukohut otsustama kaebaja esitatud kaebuse tähtaja ennistamise üle.
Mõista Eesti Advokatuurilt X kasuks välja riigilõiv 15 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.12.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
1.X (kaebaja) esitas 28.05.2021 Eesti Advokatuuri (vastustaja) aukohtule kaebuse1 vandeadvokaat Paul Järve tegevuse peale kriminaalasjaga nr XXXXX seonduvalt. Advokaat oli pinnapealne ja kaitsetöö olematu, mistõttu ei pööratud tähelepanu määrava tähtsusega vastuoludele ning valedele isikute ütlustes. Kaebaja maksis vandeadvokaadile pea 3000 eurot tegevuse eest, mis hõlbustas hoopis süüdimõistmist. Süüdimõistev otsus jõustus 27.01.2020 (kaebuses ilmselt ekslikult 28.01.2020), kui Riigikohus ei võtnud kassatsioonkaebust menetlusse. Viimased kuud vabaduses möödusid kaebajal peamiselt autos elades, sest ta tundis, et enda närvilise oleku ja negatiivse suhtumisega mõjub ta halvasti kodurahule. Kaebaja alustas karistuse kandmisega 24.05.2020, 2 nädalat enne määratud tähtpäeva. Esimesed 3 kuud vangistuses kaebaja ei söönud ega joonud midagi ning magas vaid tänu rahustitele. Mingil hetkel, kui kaebaja hakkas toibuma, ta mõistis, et tema reaalse kaitsmisega ei olegi tegeletud. Kaebaja esitas kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtusse, kuid tulutult. Samuti esitas kaebaja armuandmispalve presidendile, kuid samuti tulemusteta. Kaebaja on kirjavahetuses Justiitsministeeriumiga ja kajastab samuti enda lugu õigusteadlastele, kriminaalprofessoritele ja muudele õigusemõistmisega seotud isikutele.
2.Vastustaja aukohus jättis 09.08.2021 määrusega2 kaebaja kaebuse läbi vaatamata ja tagastas selle. Kaebaja pöördumise aluseks on advokaadi käitumine ajavahemikus 28.03.2018– 27.01.2020. Kaebuse esitamise ajaks asjaolude teadasaamisest oli möödunud üle aasta ja seega ületatud advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg 1 ls-s 2 sätestatud aukohtumenetluse algatamise taotluse esitamise aeg. Kaebuses esitatud asjaoludest ei nähtu, et kaebajal olnuks mõjuv põhjus taotluse esitamise tähtaja mööda laskmiseks ja kaebaja ei ole ka menetlustähtaja ennistamist taotlenud. Sellest tulenevalt ei ennista aukohus menetlustähtaega.
3.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi vastustaja kohustamine otsustama uuesti kaebaja poolt aukohtule 28.05.2021 esitatud kaebuse esitamise tähtaja ennistamise üle. Põhjendused:
3.1.Kaebaja ei olnud pärast süüdimõistmist teadlik võimalusest esitada kaebus advokaadi tegevusele. Kaebaja vaimne ja füüsiline tervis olid alla igasugust arvestust, kaebaja oli nagu halvatud. Ta pidi jätma elu- ja töökoha, 2 last ning abikaasa. 2020. a oktoobris haigestus kaebaja Viru Vanglas COVID-19 viirusnakkusesse. Pärast haigusest taastumist hakkas kaebaja end kurssi viima kriminaalasja toimikutega ja sai õiguskantsleri poole pöördudes teadlikuks advokaadi tegevuse vaidlustamise võimalusest aukohtus.
3.2.Kaebaja ei olnud kursis asjaoludega kuni hetkeni, mil oli toibunud esimestest üleelamistest vanglasse sattumisest kui ka COVID-19 haiguse läbipõdemisest. COVID-19 haiguspuhangu tõttu oli vanglas pea 8 kuud raskendatud režiim, kus puudusid igasugused liikumised, kokkusaamised ja oluliselt oli vähendatud suhtlemist, mistõttu oli keeruline ka vajaliku info kogumine. Kaebaja pidi end kõigepealt materjalidega kurssi viima ja pärast kirjavahetust Justiitsministeeriumiga sai teadlikuks võimalusest pöörduda aukohtu poole. Väide, et aukohtule kaebuse esitamise ajaks oli kaebaja asjaoludest teadlik juba enam kui aasta, ei vasta tõele.
3.3.Kaitsja ei teinud ausat tööd. Vandeadvokaat jättis kohtus kriminaalasja arutamisel mitmed asjaolud ja väited tähelepanuta. Samuti küsis kaitsja asjatult tasu kassatsioonkaebuse koostamise eest, kuid on näha, et see on sisult sama apellatsioonkaebusega. Vandeadvokaat ei
Kaebuse lisa ja vastustaja 16.03.2022 vastuse lisa 1 „kaebaja 28.05.2021 kaebus“. Kaebuse lisa.
2(5)
3-21-2951
pööranud kohtus tähelepanu, et kaebajale 2012. a-l määratud tingimisi karistus, millest praegu peab kaebaja kandma 3,8 aastat, lõppes 2018. a augustis.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
4.1.Aukohus hindas nii seda, millal pidi kaebaja advokatuurile esitatud kaebuse aluseks olevatest asjaoludest teada saama, kui ka seda, kas esineb mõjuv põhjus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 34 lg 1 kohaselt menetluse tähtaja ennistamiseks. Pärnu Maakohus tegi otsuse, mis jõustus Riigikohtu määrusega menetlusse võtmata jätmisest, juba 15.05.2019. Kassatsioonkaebuse esitas advokaat juba 07.10.2019. Seega olid kõik advokaadile etteheidetavad tegevused lõppenud hiljemalt 2019. a oktoobriks ja pidid teada olema ka kaebajale. Igal juhul pidi kaebaja saama teada advokaadi väidetavast ebakvaliteetsest ja asjatundmatust esindamisest süüdimõistva otsuse jõustumisel 27.01.2020. Järelikult oli kaebaja teadlik kaebuse aluseks olevatest asjaoludest rohkem kui 1 aasta ja 6-kuuline kaebetähtaeg oli ületatud.
4.2.28.05.2021 kaebus sisaldas muuhulgas taotlust tähtaja ennistamiseks, kuna kaebaja oli kaebuses kirjeldanud põhjuseid, miks ta pöördus aukohtu poole alles 28.05.2021. Aukohus kaalus 08.07.2021 istungil, kas kaebaja esitatud põhjendusi saab pidada mõjuvaks ja leidis, et esitatud asjaolud ei ole mõjuvad menetlustähtaja mööda laskmiseks ning ei ennistanud menetlustähtaega.
4.3.Kaebaja tegeles juba enne aukohtu poole pöördumist aktiivselt asjaga, sest oli pöördunud nii Justiitsministeeriumi kui ka õigusteadlaste, kriminaalprofessorite ja teiste õigusemõistmisega seotud isikute poole. Järelikult pidid kaebajale olema teada kaebuse aluseks olevad asjaolud oluliselt varem. Kui arvestada, et kaebaja asus asjaga tegelema pärast seda, kui oli 2020. a oktoobris põdenud COVID-19 viirusnakkust ja sellest taastunud, ei ole see esitatud 2 nädala jooksul pärast kaebuse esitamist takistavate asjaolude äralangemist (HMS § 34 lg 2). Menetlustähtaega ei ennistata HMS § 34 lg 3 alusel, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui 1 aasta.
4.4.Halduskohus ei saa hinnata vastustaja tehtud kaalutlusotsuse, menetlustähtaja ennistamata jätmine, otstarbekust või teha menetluse ennistamise kaalutlusotsust. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud.
4.5.Kaebaja vastuväited ja hinnangud advokaadi tööle tuleb jätta tähelepanuta, sest halduskohus ei saa lahendada kaebaja poolt advokaadi tegevusele esitatud kaebust aukohtu eest. Aukohtumenetluse algatamise otsustamine ja advokaadile karistuse määramine on aukohtu pädevuses.
4.6.Kaebaja ei ole ise esile toonud mitte ühtegi muud asjaoludest teada saamise kuupäeva kui 27.01.2020, vaid esitas üksnes põhjendused, miks ta ei saanud aukohtule kaebust varem esitada. Aukohus on kaebaja põhjendustega tutvunud ega ole pidanud neid piisavalt mõjuvaks, et menetlustähtaega ennistada. Usutav ega tõendatud ei ole väide, et vangla oli 8 kuud totaalselt lukus igasuguse suhtluse osas.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.AdvS § 16 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik pöörduda aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks kuue kuu jooksul, arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai teada või oleks pidanud saama teada taotluse aluseks olevatest asjaoludest. AdvS § 17 lg 7 ls 2 alusel kohaldatakse aukohtumenetluses HMS-is sätestatut ulatuses, mida AdvS ja advokatuuri kodukord ei reguleeri. 3(5)
3-21-2951
6.Advokatuuri veebilehel3 avaldatud „Eesti advokatuuri kodukorras“ ei ole menetlustähtaegu sätestatud ja kuna ka AdvS-is ei ole reguleeritud menetlustähtaegade järgimisega seonduvat täpsemalt, tuleb lähtuda HMS-ist.
7.HMS § 14 lg 6 p 1 järgi tagastab haldusorgan taotluse läbi vaatamata, kui taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata. HMS § 34 lg 1 sätestab, et kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib haldusorgan oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada. Viidatud paragrahvi lg 2 alusel tuleb menetlustähtaja ennistamise põhjendatud taotlus esitada kahe nädala jooksul pärast menetlustoimingu sooritamist takistava asjaolu äralangemist. Haldusorgan võib menetlusosaliselt ennistamise taotluse esitamisega üheaegselt nõuda menetlustoimingu sooritamist, mille tähtaja ennistamist taotletakse. HMS § 34 lg 3 järgi ei ennistata menetlustähtaega, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta.
8.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja rikkus aukohtule kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaega. Kriminaalasjas nr XXXXX lepingulise esindaja poolt väidetavalt toime pandud rikkumistest pidi kaebaja teada saama hiljemalt 27.01.2020, kui jõustus teda süüdi mõistev Pärnu Maakohtu otsus (Riigikohus ei võtnud kassatsioonkaebust menetlusse). Seega tulnuks kaebus aukohtule esitada hiljemalt 27.07.2020. Kaebaja esitas kaebuse 28.05.2021, st 6-kuulist tähtaega rikkudes.
9.Aukohus põhjendas vaidlusaluses määruses kaebuse läbi vaatamata jätmist sellega, et kuna aukohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et kaebajal oleks olnud mõjuv põhjus taotluse esitamise tähtaja mööda laskmiseks ning kaebaja ei ole ka menetlustähtaja ennistamist taotlenud, siis ei ennista aukohus menetlustähtaega.
10.Kohus selgitab, et HMS § 34 lg 1 võimaldab haldusorganil menetlustähtaega ennistada omal algatusel või menetlusosalise taotlusel. Vastustaja tunnistas vaidlusaluses määruses, et kaebaja ei ole menetlustähtaja ennistamise taotlust esitanud. Järelikult ei saanud vastustaja vaidlusaluses määruses kaebaja ennistamise taotluse üle otsustada. Kohtu arvates tulnuks vastustajal anda kaebajale võimalus taotleda tähtaja ennistamist ja seda põhjendada ning alles seejärel saanuks vastustaja otsustada, kas kaebajal esinesid mõjuvad põhjused tähtaja möödalaskmiseks või mitte. Praegusel juhul ei olnud tegemist olukorraga, kus menetlustähtaja ennistamine olnuks selgelt välistatud (HMS § 34 lg 3), sest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast (27.07.2020) ei olnud möödunud 1 aastat.
11.Kohus nõustub vastustajaga selles, et kohus ei saa asuda vastustaja asemel ise menetlustähtaja ennistamise võimaluse ja põhjendatuse üle otsustama. Seda peab tegema vastustaja ise (HMS § 34 lg 4). Seetõttu rahuldab kohus kaebuse ja kohustab vastustaja otsustama uuesti kaebaja 28.05.2021 kaebuse esitamise tähtaja ennistamise üle.
12.Kohus ei nõustu vastustaja väitega, et kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Kaebajal ei ole valitseva kohtupraktika järgi subjektiivset õigust nõuda advokaadi karistamist, kuid tal on subjektiivne õigus esitada aukohtule kaebus, samuti on tal õigus selle läbivaatamisele kehtivate normide kohaselt. Praegusel juhul rikkus vastustaja menetlusnorme, kui ei võimaldanud kaebajal esitada menetlustähtaja ennistamise taotlust.
13.Kuna kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.