lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-1084/7

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 04.11.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-22-1084/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
04.11.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1013
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

4. november 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1084

Haldusasi

X kaebus varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu)

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 8. septembri 2022. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 8. septembri 2022. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas 07.06.2022 (täpsustatud 22.07.2022) halduskohtule kaebuse Justiitsministeeriumi poolt tekitatud varalise kahju 212 926,69 eurot hüvitamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu õiglasel äranägemisel. Kaebuse kohaselt tekitas Justiitsministeerium kaebajale varalist kahju puuduliku ja ebapädeva reageeringuga kohtutäituri ebaseaduslikule tegevusele seoses Annikvere mõisa kinnistu võõrandamisega 10.04.2012 enampakkumisel või sellele kinnistule kohtutäituri poolt hinna määramisega 09.02.2010 kinnisasja arestimisaktis. Koos kaebusega esitas X menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tallinna Halduskohus jättis 08.09.2022 määrusega rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks, jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale 1050 euro suuruse riigilõivu tasumiseks aega 15 päeva arvates määruse jõustumisest. Halduskohus oli seisukohal, et kohtutäituri poolt enampakkumisel kaebaja kodu võõrandamine alla selle kinnistu harilikku väärtust ei saa olla Justiitsministeeriumile etteheidetava tegevuse tagajärg. Kaebaja esitas Justiitsministeeriumile avalduse seoses Annikvere mõisa kinnistu enampakkumisega 28.12.2012 ehk ca pool aastat pärast enampakkumise toimumist ja kinnistu võõrandamist ning kaks aastat pärast kohtutäituri poolt kinnistule hinna määramist.

3-22-1084 Tagantjärele läbiviidav järelevalve kohtutäituri ametitegevuse üle täitemenetluse käiku ega selle tulemust enam mõjutada ei saanud. Kuna Justiitsministeeriumil puudub puutumus kaebajale tekkinud kahjuga, puudub alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on kaebaja jaoks edukas, mistõttu ei olnud täidetud HKMS § 111 lõikes 1 nimetatud menetlusabi andmise üks eeldustest.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA VÄITED

3.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu 08.09.2022 määrus. Halduskohus on kaebust valesti mõistnud. Kahju on tekitanud Justiitsministeeriumi valitsemisalas tegutsev kohtutäitur, mitte Justiitsministeerium. Kuna see kohtutäitur on surnud, peavad vastutuse võtma Justiitsministeerium ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, kelle kohus on jätnud menetlusse kaasamata. Kohus on jätnud tähelepanuta, et vastustaja on ka Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda. Justiitsministeeriumil on puutumus enampakkumisel müüdud asja hinnaga ning seda kinnitab ka Justiitsministeeriumi järelevalve- ja õigusteenistuse talituse nõunik 15.01.2013 kirjas kohtutäiturile, milles ta selgitab, et enampakkumisel müüdud asja alghinna osas tõstatatut pole tarvis käsitleda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Määruskaebus jääb rahuldamata. Määruskaebuses esitatud väited ei ole aluseks Tallinna Halduskohtu 8. septembri 2022. a määruse tühistamiseks. HKMS § 110 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus riigipoolse menetlusabina menetlusosalise täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest vabastada või võimaldada riigilõivu tasumist kohtu määratud tähtajaks perioodiliste maksetena. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega peab kohus menetlusabi taotluse lahendamisel hindama ka kaebuse eduväljavaateid.
5.Halduskohus leidis õigesti, et Justiitsministeeriumi tegevus ei ole põhjuslikus seoses kaebajale väidetava kahju tekkimisega. Seetõttu oli menetlusabi taotluse rahuldamata jätmine põhjendatud.
6.Kohtutäituri seaduse (KTS) § 54 lg 1 esimese lause järgi teostavad kohtutäituri tegevuse üle haldusjärelevalvet Justiitsministeerium ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ametikogu juhatus. KTS § 55 lg 2 järgi ei hõlma haldusjärelevalve ametitoimingu tegemisel kohtutäituri valitud õigusliku lahenduse otstarbekuse hindamist. Haldusjärelevalve teostajal on õigus sekkuda kohtutäituri ametitegevuse üle haldusjärelevalvet tehes kohtutäituri otsustusmenetluse sisulistesse küsimustesse, kui kohtutäitur on eksinud selgelt sätestatud ja üheselt mõistetava õigusnormi või väljakujunenud kohtupraktika vastu. Riikliku järelevalve eesmärk ei ole sellest nähtuvalt luua võimalus tagada kohtutäiturite tegevuse õiguspärasus igal üksikjuhtumil ja seeläbi kaitsta isikute subjektiivseid õigusi, vaid süüliste rikkumiste ärahoidmine ja neile reageerimine. Justiitsministeerium kontrollib kohtutäituri ametitegevust osas, mis puudutab töökorralduslike ja tehnilisi küsimusi nagu kohtutäituri ametialase arvelduskonto käivet, kohtutäituri tasu ettemaksu ja täitekulu, tasu võtmise seaduslikkust, ametitoimingute registreerimist ja infotehnoloogilise töö korraldust. Justiitsministeerium ei otsusta ega anna hinnangut kohtutäituri seatud enampakkumise alghinnale. 2(3)

3-22-1084

7.Isiku subjektiivsete õiguste kaitse kohtutäituri tegevusega seonduvalt on tagatud võimalusega vaidlustada kohtutäituri toiminguid ja tegevust, mida reguleerib täitemenetluse seadustiku 7. osa. Kohtuasja materjalidest nähtub, et kaebaja on neid vaidlustamise võimalusi ka kasutanud. Kaebusele lisatud tõenditest nähtub, et Justiitsministeerium on 04.01.2013 kaebajale saadetud vastuses selgitanud täitemenetluse läbiviimise korda. Muu hulgas nähtub vastusest, et kaebaja on esindaja kaudu 2012. a augustis taotlenud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist ning kinnisasja arestimisakti tühistamist. Kohtutäitur on 14.09.2012 otsusega jätnud kaebetähtaja ennistamata. Kaebaja ei ole seda vaidlustanud.
8.Ekslik on kaebaja seisukoht, et Justiitsministeeriumi 15.03.2013 kirjast nähtub Justiitsministeeriumi puutumus enampakkumisel müüdud asja hinnaga. Kohtutäitur määras Annikvere mõisa kinnistule alghinna 09.02.2010 kinnisasja arestimisaktis. 2013. aastal oli selle akti peale kaebuse esitamise tähtaeg möödunud ja vaidlus lõppenud kohtutäituri 14.09.2012 otsusega, mida kaebaja maakohtus ei vaidlustanud. Justiitsministeerium ei saanud kinnistu enampakkumise alghinna määramisel kaasa rääkida.
9.Praegusel juhul ei ole äratuntav, et Justiitsministeeriumi tegevus või tegevusetus oleks põhjuslikus seoses kaebajale võimaliku varalise või mittevaralise kahju tekitamisega. Eeltoodu tõttu ei ole kaebusel edulootust ning halduskohus jättis õigesti kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata.
10.Halduskohus selgitas 15.07.2022 määruses, et kui kaebaja soovib esitada kahjunõuet ka Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastu, tuleb tal kaebuses selgelt ära näidata, milliste toimingutega on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda kaebajale kahju tekitanud ning milles seisneb kaebajale tekkinud kahju. Kaebaja 22.07.2022 menetlusdokumendist nähtub, et kaebaja arvates on vastustaja Justiitsministeerium. Kaebaja selgitas, et temale on kahju põhjustanud Justiitsministeerium. Halduskohus ei ole kaebuse nõudeid tõlgendanud vastuolus kaebaja menetlusdokumentides nõutuga.
11.Lisaks juhib ringkonnakohus kaebaja tähelepanu ka hüvitamisnõude esitamis tähtajale. Riigivastutuse seaduse § 17 lg 3 näeb ette, et taotlus või kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Kaebaja nõuab kahju hüvitamist sündmuste eest, mis leidsid aset 10.04.2012 (kinnistu võõrandamise enampakkumine) või 09.02.2010 (kinnisasja arestimisakt). Kaebus kohtule on esitatud 07.06.2022, mil väidetavast kahju põhjustanud sündmustest oli möödas ühel juhul üle 10 aasta ja teisel juhul üle 12 aasta. Seega on kahjunõue esitatud seaduses sätestatud tähtaega ületades. Toimikust ei nähtu kaebetähtaja ennistamise aluseid, mistõttu ei ole alust pidada kaebuse eduväljavaateid menetlusabi andmiseks piisavaks ka sel põhjusel.
12.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.09.2022 määruse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium