Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Monika Laatsit ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. oktoober 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1039
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse peale rahvusvahelise kaitse menetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13. juuni 2022. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja X, esindaja Merili Laansoo Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja MS
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13. juuni 2022. a otsus muutmata. X-le apellatsiooniastmes antud menetlusabi kulud jätta riigi kanda. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. novembril 2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Politsei- ja Piirivalveamet määras otsusega nr 1220307004-1 Gruusia kaebaja jaoks turvaliseks päritoluriigiks (resolutsiooni p 1), luges kaebaja taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 alusel põhjendamatuks ja lükkas taotluse tagasi (resolutsiooni p 2) ning luges taotluse selgelt põhjendamatuks VRKS § 201 p-d 1, 2, 6 ja 7 alusel (resolutsiooni p 3). PPA esitas otsuses kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja lahkus 11. veebruaril 2022 Gruusiast lennukiga Lätisse ja sealt edasi Eestisse. Kaebajale koostati 26. veebruaril 2022 ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Isik esitas 7. märtsil 2022 rahvusvahelise kaitse taotluse; 2) isik viibib väljaspool oma kodumaad ning on väljendanud hirmu tagasipöördumise ees. Isik väidab, et pooldab Gruusias Ühinenud Rahvuslikku Liikumist (Rahvuspartei). Võimul olev partei on seotud kriminaalidega ning kriminaalid ründavad Rahvusparteid ja selle toetajaid. Gruusias elades ja majast väljudes võisid kriminaalid tulla ja teda solvata, peksta, alandada. Kuigi kõiki Rahvuspartei liikmeid võib-olla tegelikult ei peksta, siis neid solvatakse. Kui ta peaks Gruusiasse tagasi pöörduma, hakatakse teda jälle peksma ning ta ei saaks kodust väljuda. Isik tõi 6. aprillil 2022 toimunud vestlusel välja, et ta kardab Gruusia võimuparteid (s.o Gruusia Unistus) pooldajaid. Isik märkis, et tema kartus Gruusia võimupartei ees on seotud asjaoluga, et ta toetab Rahvusparteid, kuid Rahvuspartei liikmeid ei austata ning neid pekstakse. Seega saab järeldada, et taotleja subjektiivne tagakiusukartus on seotud tema poliitiliste eelistuste ja meelsusega; 3) isiku ütlused tagakiusu kohta pole veenvad ega usutavad. Isiku ütlused selle kohta, miks ta Gruusiast lahkus, on napisõnalised ja üldised. Isik väitis üksnes, et kui ta majast väljus, siis teda ei austatud, solvati ja peksti. Isik väitis, et kõiki Rahvuspartei liikmed võidakse rünnata. Isik vastas küsimusele, kuidas Rahvuspartei liikmed kindlaks tehakse, et põhimõtteliselt solvatakse kõiki Rahvuspartei liikmeid. Isik väitis, et teda ründas kriminaal, keda taotleja teab ammu ning tegemist oli kohaliku noormehega, kes pooldas kriminaalmaailma. Isik vastas, et ta ei saa Gruusias mujale elama asuda, kuna kriminaalid leiavad ta üles. Isik selgitas, et ta oli Rahvusparteiga seotud eelkõige valimistele eelnenud kampaaniaperioodil ning sellel perioodil esines ka valimiste eelset vägivalda. Kuigi isik alustas vestlust sellega, et ta kuulub Rahvusparteisse, selgus hiljem, et ta ikkagi on pooldaja, mitte liige. Isik väitis, et osales häältekogujana kahtedel valimistel (2020. a presidendivalimistel ja 2021. a linnapeavalimistel). Hiljem selgitas ta, et 2020. a olid parlamendivalimised. Samas väitis ta, et peksmise tagajärjel
19.veebruaril 2021 oli tal peapõrutus ning pärast seda ei julgenud ta enam väljas käia. PPA selgitas vestlusel, et oktoobris ja novembris 2020 toimusid parlamendivalimised ning oktoobris 2021 toimusid kohalikud valimised. Väite peale, et Gruusia on turvaline päritoluriik, vastas isik, et riiki juhivad kriminaalid ja nendel kriminaalidel on teistsugused arusaamad. Kui PPA andis isikule võimaluse selgitada, kuidas ta sai kahtedel valimistel osaleda, kui tal oli 19. veebruaril 2021 peapõrutus ja ta ei lahkunud kodust, ei vastanud taotleja midagi sisulist. Isik pole veenvalt põhjendanud, miks peaksid teised inimesed teda üles otsima. Päritolumaainfost on võimalik leida viiteid, et Gruusiat juhtiv erakond Gruusia Unistus on võtnud tagakiusamise sihtmärgiks opositsiooni, sh Ühinenud Rahvusliku Liikumise juhid. Päritolumaainfost leiab viiteid sellele, et Gruusias esineb poliitiliselt motiveeritud vägivalda ning protestide ajal on Ühinenud Rahvusliku Liikumise pooldajaid laiali aetud. Päritolumaainfost ei saa siiski järeldada, et Gruusias esineb Rahvuspartei toetajate tagakiusamist. Vahistatud on ainult kõrgemaid juhte ja aktiviste, kuid taotleja nende isikute kategooriasse ei kuulu. Usutav võib olla isiku väide, et teda võidi rünnata, kuid puudub alus arvata, et seda tehti poliitilise veendumuse pärast. Seetõttu pole tagakiusukartus objektiivsete asjaoludega põhjendatud. Isik ei vasta seega VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud pagulase tunnustele; 4) Gruusia on turvaline päritoluriik VRKS § 8 lg 3 ja § 9 lg 3 mõttes. PPA tunnistas 7. oktoobri 2020. a käskkirjaga Gruusia turvaliseks riigiks. Seal on toimiv demokraatlik poliitiline süsteem 2(10)
3-22-1039 ja toimuvad valimised. Probleemiks on oligarhid. Õigusaktidega on tagatud isikute kaitse tagakiusamise ja väärkohtlemise vastu. Riigis austatakse kogunemisvabadust. Gruusia on ratifitseerinud inimõigusi käsitlevad rahvusvahelised lepingud. Samuti on Euroopa Liit lisanud Gruusia turvaliste päritoluriikide nimekirja. Seega ei vaja isik täiendavat kaitset VRKS § 4 lg 3 tähenduses; 5) tõenäoline on, et isik saabus Eestisse üksnes töötamise eesmärgil. Isik saabus Eestisse
14.veebruaril 2022 ja ta viibis siin viisavabalt. Ta rentis auto ja põhjustas kaks liiklusõnnnetust. PPA tuvastas, et autos oli Bolti kullerteenuse kott. Isik väitis PPA-le, et tuli sõbrale külla ja veetis aega linna külastades. Isik ei selgitanud PPA-le siin viibimise asjaolusid ega andnud usaldusväärseid ütlusi Eestis viibimise kohta. Isikule koostati lahkumisettekirjutus
26.veebruaril 2022. Isik väitis PPA-le, et ta pigem aitas sõpra, samas nõustus, et toimetas kohale tellimust. Isik väitis, et ta ei palunud kohe varjupaika, kuna ta ei teadnud, kuhu tuleb pöörduda. Selle asemel, et kaitset taotleda, rentis isik auto ja tegi tööd.
2.Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse PPA 14. aprilli 2022. a otsuse tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) PPA rikkus põhjendamis-, uurimis- ja ärakuulamiskohustust. PPA jättis kaebaja vastuväidetega arvestamata; 2) Gruusia ei ole kaebaja jaoks turvaline päritoluriik, kuna ta on seal kogenud vaimset ja füüsilist vägivalda; 3) vastustaja jättis tähelepanuta, et Gruusia Unistuse pooldajad panid kaebaja suhtes toime kuritegusid erinevates asukohtades. Tegemist on süstemaatiliste kallaletungidega. Vägivalda kasutati, kuna kaebaja toetab Rahvusparteid. PPA suhtus asjaolude tuvastamisse kergekäeliselt; 4) vastustaja ei arvestanud, et kaebaja korjab aktiivselt Rahvuspartei nimel hääli, osaleb meeleavaldustel ning on parteiga juba kaks aastat seotud. Kaebaja on partei aktiivne pooldaja, vaatamata sellele, et ta ei ole juriidiliselt vormistatud selle liikmeks; 5) kaebaja ei esitanud ebaõigeid andmeid; 6) vastustaja on välja toonud, et kaebaja kogetu väljendus tõdemuses, et majast väljudes teda ei austatud, solvati ja peksti. Tegemist ei ole etteheitega, mida tuleks esitada kaebajale, vaid hoopis vastustajale. PPA küsitlustehnika on puudulik. Kaebajale ei saa panna kohustust omal algatusel rääkida põhjalikult teemadest, mille osas on keskmisel mõistlikul inimesel keeruline end võõrale inimesele avada. Vastustaja jätab kaebaja ütluste hindamisel arvesse võtmata kaebaja seisundi. Kaebaja on läbi põdenud raske peatrauma, mistõttu ta ei mäleta kuupäevi ja võib esineda asjade segiajamist; 7) PPA seisukoht, et kaebaja on esitanud taotluse üksnes eesmärgiga vältida lahkumiskohustuse täitmist, on tõendamata. Kaebaja pole kunagi varem Gruusiast välja sõitnud. Kaebaja selgitus, et ta ei teadnud, kuidas rahvusvahelist kaitset taotleda, on usutav. Kaebaja ei peagi teadma rahvusvahelise kaitse taotlemise menetlusreegleid; 8) Gruusia kodanikel on õigus Eestis viisavabalt viibida 90 päeva 180-päevase ajavahemiku jooksul. Kindlaks pole tehtud see, et kaebaja oleks ebaseaduslikult töötanud; 9) jätkuvalt esineb oht, et Rahvuspartei aktiivse toetajana võib kaebaja sattuda tagakiusamise, ebaväärika kohtlemise ja vägivalla ohvriks.
3.PPA taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) vastustaja pole menetlusnorme rikkunud; 2) kaebaja ei vasta VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud pagulase tunnustele. Kaebaja subjektiivne hinnang asjaolude kohta ei ole objektiivsete asjaoludega tõendamist leidnud. Tõenäoline ei ole, et kui kaebaja pöördub Gruusiasse, hakataks teda taga kiusama; 3) VRKS § 9 lg 6 kohaselt määratleb turvalise päritoluriigi PPA. PPA 7. oktoobri 2020. a käskkirja (uuendatud 29. oktoobril 2021) kohaselt on Gruusia turvaline päritoluriik; 3(10)
3-22-1039 4) päritoluriigi informatsiooni põhjal ei ole alust järeldada, et politsei poole pöördumine või kohtulik kaitse ei oleks piisavalt kättesaadav või nimetatud õiguskaitseasutused oleksid ulatuslikult korrumpeerunud. Transparency Internationali korruptsiooni tajumise indeksi kohaselt on Gruusia Poola ja Tšehhiga sarnasel tasemel. Arusaamatuks jääb, miks tuleks Gruusiat pidada korrumpeerunud riigiks, kus ei saa õiguskaitseasutustest abi. Kaebaja ei ole kasutanud riigis kättesaadavaid õiguskaitsevahendeid; 5) PPA andis kaebajale korduvalt võimalusi oma selgitusi täiendada. Kaebaja selgitused on jätkuvalt napisõnalised ja üldised. Tema ütlused tagakiusaja kohta ei ole usutavad. Vastustaja arvestas kaebaja väiteid, et ta korjab aktiivselt Rahvuspartei nimel hääli, osaleb meeleavaldustel ja on seotud nimetatud parteiga juba kaks aastat. Päritolumaa info ei viita sellele, et Gruusias esineb Rahvuspartei toetajate ja pooldajate tagakiusamist. Vahistatud on ainult kõrgemaid juhte ja aktiviste, kuid taotleja nende isikute kategooriasse ei kuulu; 6) tõendatud on, et Gruusia on turvaline päritoluriik (VRKS § 201 p 1). Kaebaja andis ebaõigeid seletusi (VRKS § 201 p 2). Taotleja esitas taotluse ainult selleks, et vältida lahkumiskohustuse täitmist (VRKS § 201 p 6). Ta ei esitanud esimesel võimalusel rahvusvahelise kaitse taotlust (VRKS § 201 p 7). Olukord, kus isik hakkab varjupaika taotlema alles siis, kui teda ähvardab riigist väljasaatmise ja sissesõidukeelu seadmise oht, viitab varjupaigasüsteemi kuritarvitamisele. Taotlus tuleb esitada viivitamatult pärast Eestisse saabumist (VRKS § 14 lg 1). Kui inimene soovib reaalselt saada teiselt riigilt kaitset, hakkab ta oma õigusi realiseerima esimesel võimalusel, mitte ei näe varjupaigasüsteemis alternatiivi muudele riigis viibimise alustele. Isikule peab ühekordse viisa puhul olema selge, et sellel alusel ei ole tal võimalik piiramatuks ajaks riiki jääda; 7) kaebaja töötas 25. veebruaril 2022 ebaseaduslikult. Maksu- ja Tolliameti töötamise registri väljatrüki kohaselt on ainus kaebajaga seotud kanne tehtud perioodil 13. mai – 19. mai 2022 töötamise kohta ettevõttes Y OÜ, tegemist oli ebaseadusliku töötamisega (VRKS § 101 lg 1). Nimetatud fakt kinnitab kaebaja soovi kuritarvitada varjupaigamenetlust ning näitab kaebaja suhtumist Eesti õiguskorda; 8) kaebajat ei ähvarda VRKS § 4 lg 3 mõttes tõsine oht.
4.Tallinna Halduskohus jättis 13. juuni 2022. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kohus nõustub PPA otsuse põhjendustega ega korda neid üle (HKMS § 165 lg 2); 2) kaebaja on Gruusia kodanik. Kaebaja ei ole ühegi partei ega ühiskondliku liikumise liige, ent enda sõnul pooldab Rahvusparteid. Kaebaja väitis, et kahe aasta jooksul osales ta n-ö häältekogujana nii 2020. a presidendivalimistel kui 2021. a toimunud linnapeavalimistel. Tema ütlustest selgus, et Rahvusparteiga oli ta seotud eelkõige valimistele eelnenud kampaaniaperioodil ning sellel perioodil esines ka valimiste eelset vägivalda. Kuigi taotleja alustas vestlust sellega, et ta kuulub Rahvusparteisse, selgus hiljem, et ta on partei pooldaja. Taotleja tõi 6. aprillil 2022 toimunud vestlusel välja, et tema kartus Gruusia võimupartei ees on seotud asjaoluga, et tema ise toetab Rahvusparteid ning Rahvuspartei liikmeid ei austata ning neid pekstakse. Nõustuda võib sellega, et kui PPA palus vestlusel selgitada täpsemalt neid põhjuseid, mis ajendasid taotlejat Gruusiast lahkuma ja Eestis kaitset taotlema, jäid kaebaja ütlused napisõnalisteks ja üldisteks; 3) kaebaja väitis PPA-le, et ükskord teda tänaval rünnati ja tal oli kerge peapõrutus. Ta selgitas, et talle läheneti ja öeldi, et ta on rahvuslane ja hakati peksma. Pärast seda väljus ta majast üldse harva. Kui PPA palus selgitada, kes ründas, vastas taotleja, et kriminaal, keda taotleja juba ammu teab, kuid ei täpsustanud isikut, väites vaid, et ründajad olid kohalikud noormehed, kes pooldavad kriminaalmaailma. PPA ei ole küll peapõrutuse toimumist kahtluse alla seadnud, kuid leidis, et ei ole tõendatud, et see tekkis kaebajale poliitilise tagakiusu tulemusena. Kohus nõustub PPA selle järeldusega;
4(10)
3-22-1039 4) kaebaja väitis, et osales häältekogujana 2020. a presidendivalimistel ja 2021. a linnapeavalimistel. Hiljem selgitas, et 2020. a-l olid parlamendivalimised. Samas väitis ta, et peksmise tagajärjel 19. veebruaril 2021 oli tal peapõrutus ning pärast seda ei julgenud ta toast väljas käia. PPA selgitas vestlusel, et oktoobris ja novembris 2020. a toimusid parlamendivalimised ning oktoobris 2021. a toimusid kohalikud valimised. Kui PPA tõi välja vastuolu, et ühe väite kohaselt ta ei saanud ega ei julgenud pärast 19. veebruari 2021. a peksmist toast välja minna, siis kuidas ta sai oktoobris 2021 kampaaniat teha, jäi taotleja väite juurde, et tema ema kinnitusel oli tal peapõrutus ning valimised toimusid enne peksmist. Isegi kui lähtuda sellest, et taotleja osales 2020. a valimistel Rahvuspartei pooldajana ja peksmine toimus 19. veebruaril 2021, siis pidi taotleja osalema ühtedel (s.o 2020. a) valimistel või ta pidi valimistel osalema enne 2020. a. Samas väitis kaebaja, et ta oli Rahvusparteiga seotud kaks aastat ning kui ta pärast peksmist enam ringi ei julgenud käia, pidid need kaks aastat jääma peksmisele eelnenud perioodi. Taotleja ütlused on üldised ja vastuolulised. Partei aktiivse toetajana ja häältekogujana ei oleks ta ka segamini ajanud, millised valimised millal toimusid; 5) kaebaja väitis kohtuistungil, et tegelikult sai ta peapõrutuse 19. oktoobril 2021 ning ta ütles varem vale kuupäeva, sest ta ei mäletanud õiget kuupäeva peapõrutuse tõttu. See väide ei ole usutav. Kaebaja peaks vähemasti mäletama muude peapõrutusele eelnevate või järgnevate sündmuste tõttu aastaaega, mitte eksima selles, kas see toimus veebruaris või oktoobris. Isegi märgatavalt soojema kliimaga Gruusias erinevad nende kuude temperatuurid, loodus ja sellest tulenevalt inimeste igapäevased tegevused. Puudub selgitus sellele, miks kaebaja ei esitanud peapõrutuse kohta tõendeid. Kaebaja ei ole PPA-ga peetud vestlusel andnud teada, et teda vaevavad tervisemured. Kaebaja kinnitas ka istungil, et tema soov ei olnud taotleda Eestis varjupaika, vaid ta saabus siia sooviga siin töötada, kuna talle Eestis väga meeldib. Lätti lendas ta eesmärgiga saada Eestisse. Hetkel elab ta Eestis sõbra juures. PPA on piisavalt põhjendanud, miks ta leiab, et kaebaja töötas 25. veebruaril 2022 Bolti kullerina. Kaebaja tegi autoga avarii ja tema autost leiti Bolti toidukott, teisi isikuid autos ei olnud. Kaebaja ütles istungil, et ta on normaalne terve noormees ja soovib Eestis töötada. Paremate töötingimuste otsimine ei ole aga ei Euroopa Liidu ega Eesti õiguse järgi alus rahvusvahelise kaitse taotlemiseks; 6) kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus on VRKS § 20 järgi põhjendamatu. Gruusia on kaebajale turvaline päritoluriik. Kaebaja ei vaja täiendavat kaitset. PPA küsis, mis takistab kaebajal Gruusias mujale elama asuda, vastas taotleja, et kriminaalid leiavad ta igalt poolt üles. Kuna kaebaja väited tema tagakiusamise põhjuste ja tagakiusajate kohta on olnud ebamäärased ja üldsõnalised, ei esine Gruusias ohtu; 7) PPA ei suhtunud asjaolude tuvastamisse kergekäeliselt ega teinud ekslikke järeldusi puuduliku info põhjal. PPA otsuse p-s 5.3 on põhjalikud järeldused ning see, kuidas nendeni jõuti. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu PPA seisukohaga, ei tähenda, et see oleks väär või otsus oleks tehtud puuduliku info põhjal; 8) kuna Gruusia on turvaline päritoluriik, ei ähvarda kaebajat selles riigis VRKS § 4 lg-s 3 nimetatud tõsine oht ja ta ei vaja täiendavat kaitset.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja jääb varem esitatud seisukohtade juurde; 2) kaebajal esineb põhjendatud tagakiusukartus. Teda ähvardati poliitiliste veendumuste tõttu. Gruusia ei suuda kaebajale kaitset tagada. Tagakiusajateks on võimupartei liikmed; 3) PPA ei seadnud peapõrutust kahtluse alla. PPA pole kaebajalt küsinud tõendeid peapõrutuse kohta. Halduskohus ei juhtinud kaebaja tähelepanu sellele, et kaebajal tuleb selle asjaolu kohta tõendeid esitada; 5(10)
3-22-1039 4) kuna asjaoludel on mitu selgitust, tuleb kahtlused tõlgendada kaebaja kasuks; 5) kaebaja selgitas, et peapõrutuse tõttu ajab ta asju segamini. PPA pole lihtsate küsimustega kontrollinud kaebaja võimalikke mäluprobleeme. Halduskohus ei küsinud istungil täpsustavaid küsimusi kuupäeva probleemi osas; 6) PPA heitis ette töötamist, kuid seda pole kindlaks tehtud. PPA eksitas kaebajat, kui märkis, et kaebaja võib töötada, mille järel isik läks Y OÜ-sse tööle; 7) soov töötada pole rahvusvahelise kaitse andmist välistav asjaolu; 8) otsustes on korraga viidatud VRKS § 20 lg-le 1 ja §-le 201. Nende normide koos kohaldamine on välistatud; 9) Gruusia ei ole turvaline päritoluriik. Arusaamatuks jääb, millise analüüsi tulemusena kohus selleni jõudis. European Union Agency for Asylum (EUAA) andmetel on Gruusia kodanikud 2022. a aprillis taotlenud 2075 korral rahvusvahelist kaitset. PPA viidatud käskkiri pole kaebajale kättesaadav ja seda ei saa kontrollida; 10) PPA pole täiendava kaitse andmist analüüsinud, vaid nentis, et Gruusia on turvaline riik. Jätkuvalt esineb oht, et kaebajat võidakse taga kiusata, kuna ta on nn Rahvuspartei aktiivne toetaja.
6.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja ei kvalifitseeru rahvusvahelise kaitse saajaks. Kaebaja taotlus vaadati läbi objektiivselt. Halduskohtu otsus on seaduslik; 2) kaebaja pole selgitanud, kes teda ründas. Kuigi peapõrutust ei ole kahtluse alla seatud, ei ole tõendatud, et see toimus poliitilise tagakiusu tulemusena. Kaebaja vastas, et seda tegid kohalikud noormehed, kes pooldavad kriminaalmaailma; 3) kaebaja väited peapõrutuse tagajärjel tekkinud mäluhäirete kohta on paljasõnalised. Halduskohus on õigesti märkinud, et kaebaja muutis kohtuistungil oma seletusi; 4) kaebaja ebaseaduslik töötamine on kindlaks tehtud. Maksu- ja Tolliameti töötamise registris on tehtud kaebaja töötamise kohta kanne ajavahemiku 13. mai – 19. mai 2022 töötamise kohta. Selle kohta, et kaebaja töötas 25. veebruar 2022, pole kannet tehtud. Kaebajal ei olnud VRKS § 101 lg 1 kohaselt õigust töötada ka Y OÜ-s, sest ta esitas taotluse 7. märtsil 2022 ning sellest hetkest polnud kuute kuud möödunud. Nimetatud fakt kinnitab asjaolu, et kaebaja soovis kuritarvitada varjupaigamenetlust. PPA pole põhjustanud kaebaja ebaseaduslikku töötamist. Kas isik töötas seaduslikult või mitte, ei oma see rahvusvahelise kaitse taotlemisel olulist tähendust; 5) PPA 7. oktoobri 2020. a käskkirjaga on Gruusia kuulutatud turvaliseks riigiks. Seal on demokraatlik poliitiline süsteem ja toimuvad valimised. Päritoluriigi andmete kohaselt ei saa järeldada, et politseilt või kohtult ei saaks kaitset.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse enamike põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4).
8.Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu
13.detsembri 2011. a direktiivi 2011/95/EL art 10 lg-s 1 nimetatud viiest põhjusest (rass, usk, rahvus, sotsiaalsesse gruppi kuulumine, poliitilised veendumused) ning tagakiusamise (või selle 6(10)
3-22-1039 vastu puuduva kaitse) ja põhjuse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma VRKS § 22 lg-s 1 loetletud pagulasena tunnustamist välistavad asjaolud.
9.Kaebaja põhjendas tagakiusukartust asjaoluga, et ta pooldab Gruusias Rahvusparteid ning selle tõttu kriminaalse taustaga inimesed peaksavad teda ja ta ei saa kodust lahkuda. Kaebaja lisab, et ta kardab Gruusias võimul oleva partei pooldajaid. PPA järeldas kaebaja väidete alusel õigesti, et kaebaja peab oma tagakiusajaks seega riigivõimu juhtivaid erakondi ja sellega seotud kriminaalse taustaga inimesi (VRKS § 19 lg 5 p 2; direktiivi 2011/95/EL art 6 punkt b).
10.PPA leidis vaidlustatud otsuses, et kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus on selgelt põhjendamatu VRKS § 201 p-de 1, 2, 6 ja 7 alusel. VRKS § 201 järgi on rahvusvahelise kaitse taotlus selgelt põhjendamatu, kui selles esitatud väited ja põhjendused ei ole seotud VRKS § 20 lg-s 1 nimetatud asjaoludega või taotlus on esitatud selgelt eesmärgiga rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada ja esineb üks järgmistest alustest: taotleja päritoluriiki on alus pidada turvaliseks (p 1); taotleja on rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel esitanud teadvalt ebaõigeid andmeid, on andnud ebaõigeid seletusi, on teadvalt jätnud esitamata andmeid või andmata seletusi, mis on tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel olulised, või on teadvalt esitanud valedokumente (p 2); taotleja on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ainult selleks, et vältida lahkumiskohustuse täitmist (p 6); taotleja on saabunud Eestisse ebaseaduslikult või viibinud ebaseaduslikult Eesti territooriumil või ei ole esimesel võimalusel esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust (p 7).
11.PPA heitis kaebajale ette vastuolusid seletustes ning nende mitteveenvust ja ebausutavust. Samuti pidas PPA Gruusiat kaebaja jaoks turvaliseks riigiks. PPA lisab, et kaebaja saabus Eestisse töötamise eesmärgil ning ta ei palunud kohe varjupaika, sh esitas ta rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes selleks, et riigist mitte lahkuda.
12.PPA on põhjendatult järeldanud, et päritoluriigi taustainfo ei luba järeldada , et Gruusias kiusataks kaebajat taga põhjusel, et ta on väidetavalt Rahvuspartei toetaja. Päritoluriigi infost võib järeldada, et riigivõimu sihtmärgiks on olnud opositsiooni, sh Rahvuspartei juhid.1 Päritolumaa kohta käiv info ei võimalda järeldada, et kaebajaga sarnasesse gruppi kuuluvaid Rahvuspartei toetajaid kiusaksid riigivõimud taga.2 PPA palus kaebajal 6. aprilli 2022. a vestlusel selgitada, miks ta lahkus Gruusiast ja miks ta taotles Eestist rahvusvahelist kaitset. Kaebaja vastas, et kui ta osales miitingutel, juhtus igasuguseid asju, solvati, alandati ja peksti (vastus küsimus nr 6). Seejärel märkis PPA, et kaebaja seletused on üldised ning PPA palus täpsemalt selgitada põhjuseid, miks ta lahkus Gruusiast. Kaebaja vastas PPA küsimusele, et kui ta tuleb Gruusias majast välja, siis keegi ei austa, solvatakse ja pekstakse, sh on kaebaja paar korda olnud haiglas (vastus küsimusele nr 7). Kaebaja vastused samalaadsetele korduvatele täpsustavatele küsimustele (nt vastused küsimustele 8–13, 33 – 34, 44, 58, 62, 78) jäid jätkuvalt sama üldisteks (vastustaja 25. mai 2022. a menetlusdokument, lisa 10). Kaebaja ei too oma seletustes välja konkreetseid poliitilisi sündmusi, kogunemisi, koosolekuid vms, kus ta oleks osalenud ja mille tõttu oleks ta sattunud riigivõimu tagakiusamise osaliseks. Usutav on, et kui isikul leiavad elus aset sedalaadi intsidendid riigivõimuga, suudab ta vähemalt osa neid mälestusi uuesti esile tuua ning suurema detailsusastmega kirjeldada. Usutav pole ka see, et väidetava peapõrutuse tõttu oleksid need sündmused kaebaja mälust kustunud. Kaebaja väitis, et tegemist oli kerge, mitte raske peaajupõrutusega (vastus küsimusele nr 51). Eelduslikult oleks
3-22-1039 sellises olukorras kaebaja PPA-le viidanud, et peapõrutuse tõttu ta ei mäleta neid sündmusi täpsemalt. Kaebaja aga seda pole teinud. Seejuures on kaebaja selgitustes väitnud, et ründajaks on olnud kriminaalse taustaga inimesed. Tema seletustest ei nähtu, et seda oleks teinud riigivõimu esindajad. Kaebaja antud ükski seletus ei võimalda järeldada, et Gruusia oleks kaebaja jaoks rahvusvahelise kaitse taotlemise kontekstis tagakiusu mõttes ohtlik päritoluriik.
13.PPA toob põhjendatult välja, et kaebaja antud seletused ei ole kooskõlas ja on vastuolulised. Kaebaja ei ole olnud järjepidev nt selles, kas ta on Rahvuspartei liige või pooldaja. Isik on selgitustes väitnud, et ta on Rahvuspartei pooldaja (vastustaja 25. mai 2022. a menetlusdokument, lisa 9). Kaebaja väitis 6. aprillil 2022 toimunud vestlusel esmalt, et ta kuulub Rahvusparteisse (vastus küsimusele nr 6). Seejärel väitis kaebaja, et ta on partei pooldaja ning ta pole kindel, kas teda on liikmeks vormistatud (vastus küsimusele nr 48). Usutav ei ole, et isik ei tee endale selgeks seda, kas ta on partei pooldaja või liige. Viimati märgitut eriti olukorras, kus isik on väidetavalt mitmeid aastaid parteiga seotud olnud ning teinud kaasa mitmed valimised (vastused küsimustele nr 34, 36, 37, 40, 41, 46, 47–49). Kaebaja väitis, et ta osales häältekogujana kahtedel valimistel: 2020. a presidendivalimistel ja 2021. a linnapeavalimistel (vastus küsimustele 37, 45–46 ja 50). Seevastu hiljem väitis kaebaja, et 2020. a-l olid ikkagi parlamendivalimised (vastus küsimusele nr 53). Presidendivalimisi väitis kaebaja korduvalt, mistõttu pole tõenäoline, et tegemist oleks olnud juhuslikku laadi eksimusega. Kaebaja väitis, et teda on pekstud ja selle tõttu ta väljus majast harva (vastus küsimusele nr 27), peksmise tõttu istub ta kodus ja õue ei saa (vastus küsimusele nr 44), samuti väitis kaebaja, et peapõrutus oli tal 19. veebruaril 2021 pärast valimisi (vastus küsimusetele nr 51–52). Kaebaja vastas PPA küsimusele (s.o, kui peapõrutus oli 19. veebruaril 2021 ja seetõttu jäi kaebaja koju, kuidas ta sai 2021. a valimistel osaleda), et valimised olid enne seda. Seevastu valimised olid 2021. a oktoobris. Halduskohtu istungil asus kaebaja aga seisukohale, et ta sai peapõrutuse
19.oktoobril 2021 ehk pärast valimisi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et usutav pole see, et kaebaja ei suuda eristada, kas peapõrutus oli 2021. a veebruaris või oktoobris ehk sügisel või talvel. Isik mäletas seda, et pärast peapõrutust 19. veebruaril 2021 oli ta kaks kuud kodus (vastus küsimusele nr 60), kuid ei mäletanud, kas peapõrutus toimus sügisel või talvel. Seevastu pärast PPA esitatud täpsustava küsimuse esitamist väitis kaebaja, et ta oli ravil ainult kuu (vastus küsimusele nr 80). Kaebaja pole PPA-le vastuste andmisel selgitanud, et väidetava trauma tõttu ei ole tema vastused täpsed, kuna tal esinevad mäluprobleemid. Kaebaja esitatud väited kogumis ei moodusta ühtset loogilist veenvat tervikut.
14.PPA on õigesti leidnud, et asjaolud kogumis viitavad sellele, et kaebaja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise vältimiseks. Samuti on PPA põhjendatult asunud seisukohale, et kaebaja ei taotlenud rahvusvahelist kaitset esimesel võimalusel. PPA otsuse kohaselt saabus kaebaja 11. veebruaril 2022 lennukiga Lätti ning isik tuli Eestisse
14.veebruaril 2022 (rahvusvahelise kaitse taotluses on märgitud Eestisse saabumise ajaks 12. veebruar 2022). Ta rentis Eestis auto ja põhjustas 25. veebruaril 2022 liiklusõnnetuse. PPA tegi 26. veebruaril 2022 isikule ettekirjutuse Eestis lahkumiseks mitte hiljem kui 8. märtsil 2022 (vastustaja 25. mai 2022. a menetlusdokument, lisa 12). Kaebaja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse 7. märtsil 2022 (vastustaja 25. mai 2022. a menetlusdokument, lisad 2 ja 3).
8(10)
3-22-1039 Eeltoodud asjaoludest nähtub, et kaebaja oli viibinud Eestis enne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist umbes 21 päeva (arvestatuna PPA otsuses märgitud tähtpäevast). Kaebaja ei taotlenud rahvusvahelist kaitset ka siis, kui PPA tegi isikule vahetu kontakti ajal ehk 26. veebruaril 2022 ettekirjutuse lahkuda Eestis hiljemalt 8. märtsiks 2022. Viidatud ettekirjutust tutvustati kaebajale ja see tõlgiti vene keelde (vastustaja 25. mai 2022. a menetlusdokument, lisa 12). Sellel hetkel pidi kaebaja mõistma, et tal tuleb Gruusiasse naasta. Alles eelviimasel päeval enne Eestist lahkumise tähtpäeva pöördus kaebaja PPA poole taotlusega saada rahvusvahelist kaitset. Kui kaebaja tegelikuks tahteks oleks olnud taotleda rahvusvahelist kaitset, oleks ta saanud seda teha juba 11. veebruaril 2022 Lätis. Eestis viibides rentis kaebaja auto ning pakkus Bolti kullerteenust (töötamise kohta vt vastust küsimustele nr 6, 66–67 ja 72). Kaebaja seletused viitavad sellele, et Eestisse saabumist kavandas kaebaja pikemat aega kindlal eesmärgil, mis polnud rahvusvahelise kaitse taotlemine. Nimelt väitis ta, et tema vanemad korjasid raha, et kaebaja saaks Eestisse tulla, kuna siin asub sõber ja Eestis kasutatakse palju vene keelt (vastus küsimusele nr 6). Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist kaebaja enne 7. märtsi 2022 ehk üks päev enne riigist lahkumise kohustust tõenäoliselt ei kaalunud. Vastasel korral poleks ta PPA küsimusele, miks kaebaja varem rahvusvahelist kaitset ei palunud, vastanud, et tal oli raha ja mõtles, et teeb siin kõik vajalikud dokumendid korda ja hakkab Eesti rahulikult elama (vastus küsimusele nr 66). Kui kaebajal oleks olnud tegelik soov taotleda rahvusvahelist kaitset, ei oleks ta viivitanud selle taotluse esitamisega kuni 7. märtsini 2022. Kaebaja väide, et ta ei teadnud, et tal on õigus taotleda rahvusvahelist kaitset (vt vastust küsimusele, nr 68), ei veena ringkonnakohut. Kaebaja on täisealine (seletuste esitamise ajaks oli tema vanus 31. aastat), tema hariduseks on märgitud bakalaureus või sellega võrdsustatud rakenduskõrgharidus ning ta on väidetavalt töötanud masinaoperaatori mehaanikuna, müügikonsultandina ja poe esindajana. Gruusias pärinevalt inimeselt, kes omab selliseid teadmisi ja kogemust, võib eeldada, et ta teab ka seda, et kui teda kiusatakse taga, on tal õigus teisest riigist taotleda rahvusvahelist kaitset.
15.Eeltoodust tulenevalt on nii halduskohus kui ka PPA õigesti leidnud, et kaebajale ei ole alust anda rahvusvahelist kaitset, sest objektiivset tagakiusukartust ei esine.
16.Kaebajat ei olnud alust tunnustada täiendava kaitse saajana, sest teda ei ähvarda päritoluriiki naasmisel tõsine oht VRKS § 4 lg 3 tähenduses. Kaebaja ei satuks päritoluriiki väljasaatmise korral tõsisesse ohtu, eelkõige ei ähvarda teda surmanuhtluse kohaldamine või täideviimine, piinamine, ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine ega karistamine. Samuti ei toimu Gruusias relvakonflikti, mis võiks tingida kaebaja elu ohtu sattumise või tema kallal vägivalla rakendamise.
17.Asja lahendamisel ei oma tähendust see, kas kaebaja töötas 13. maist – 19. maini 2022 Y OÜ-s. Halduskohus pole omistanud määravat tähendust asjaolule, et kaebaja pole esitanud tõendit peapõrutuse kohta. Samuti ei esine asjas kõrvaldatavaid kahtlusi, mida saaks tõlgendada kaebaja kasuks.
18.Tallinna Halduskohus vabastas 10. mai 2022. a määrusega kaebaja muu hulgas menetlust lõpetava lahendi resolutsiooni ja kohtu põhjenduste tõlkimise kulude kandmisest. Tallinna Halduskohus andis 26. aprilli 2022. a määrusega nr 3-22-929 kaebajale riigi õigusabi PPA 14. aprilli 2022. a otsuse vaidlustamiseks ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebajale apellatsiooniastmes antud menetlusabi kulud HKMS § 108 lg 1 ja § 118 lg 3 alusel riigi kanda. Apellandi muud võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. PPA ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad võimalikud
9(10)
3-22-1039 menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Riigi õigusabi osutaja tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.
Avaldatavas otsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.