X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 14.04.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr 1220307004-1 tühistamise nõudes, Politsei- ja Piirivalveameti kohustamise nõudes vaadata kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus sisuliselt uuesti läbi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaadi abi Merili Laansoo Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Evelin Tuur
Asja läbivaatamise vorm
Kohtuistung 06.06.2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusabi andmise kulud (riigilõiv, kohtuistungi ning kohtulahendi resolutsiooni ja kohtu põhjenduste tõlkimisega seotud kulud) ning riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu riigi kanda. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Avaldada kohtuotsuse resolutsioon, menetlusosaliste seisukohad ja kohtuotsuse põhjendav osa. Kaebaja nimi ning päritoluriigi informatsioon ja samuti riik, kust kaebaja Eestisse saabus, tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada läbivalt tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 13.07.2022. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
4.Kaebaja taotleb PPA 14.04.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr 1220307004-1 tühistamist ja PPA kohustamist vaadata kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus sisuliselt uuesti läbi. Kaebaja hinnangul on PPA otsuse tegemisel rikkunud nii põhjendamiskohustust, uurimiskohustust ning menetlusosalise ärakuulamiskohustust. Kuigi PPA andis kaebajale võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks, siis ei ole PPA kaebaja vastuväidetega arvestanud. Kaebaja leiab, et X ei ole tema jaoks turvaline päritoluriik, kuna ta on seal kogenud nii vaimset kui ka raskemat füüsilist vägivalda.
5.Vastustaja on jätnud tähelepanuta, et kaebaja suhtes on juba poliitiliste jõudude (X Unistuse ehk võimupartei pooldajate) poolt toime pandud kuritegusid. Vastustaja möönab, et kaebaja on rünnakute ohvriks langenud. Vastustaja toob muude asjaolude juures välja raske peatrauma, kuid jätab sama asjaolu arvesse võtmata kui hindab päritoluriigi turvalisust kaebaja jaoks. Kaebaja on Xs sattunud võimupartei pooldajate vägivalla ohvriks.
6.X Unistus võimupartei pooldajad on kasutanud kaebaja suhtes füüsilist vägivalda erinevates asukohtades, mistõttu ei saa kaebaja oma tervise kaitsmiseks ette võtta mõistlikke abinõusid, kuna ta ei saa elementaarselt prognoosida, kus kohtades võib tema elu ja tervis ohtu sattuda. Kõnealused kallaletungid on süstemaatilised ning nende toimepanijateks on konkreetse grupi liikmed (s.o X Unistus võimupartei pooldajad). Kaebaja suhtes vägivalla kasutamise põhjuseks on kaebaja poliitilised vaated ja Ühinenud Rahvusliku Liikumise (nn Rahvuspartei) toetamine. Seega on tegemist pikaajalise, teadliku ja tahtliku ebaseadusliku tegevusega (s.o kehaline väärkohtlemine), millega rikutakse mh kaebaja põhiõigusi (eelkõige inim- ja poliitilised õigused).
7.Kui tegemist on suurte poliitiliste figuuridega nagu endine X president, partei juhatus jms, siis on rünnakute poliitiline meelsus ja poliitilised motiivid ilmselged ning iseenesest ei ole vaja läbi viia muude objektiivsete asjaolude tõendamist, tuvastamist, kontrollimist jms. Kui aga tegemist on partei pooldajaga, kes ei kuulu partei juhatusse või ei oma suurt võimu poliitilises valdkonnas (nagu kaebaja), siis on vajalik põhjalikult analüüsida asjaolusid ja hinnata, kas tema ründamiste taga on olnud poliitilised põhjused või mitte. Käesoleval juhul aga PPA on suhtunud asjaolude tuvastamisse kergekäeliselt ning teinud ekslike järeldusi puuduliku info põhjal.
8.Vastustaja on põhjendamatult jätnud arvesse võtmata, et kaebaja korjab aktiivselt nn Rahvuspartei nimel hääli, osaleb meeleavaldustel, on seotud nimetatud parteiga juba kaks aastat. Seega on kaebaja partei aktiivne pooldaja, vaatamata sellele, et ta ei ole juriidiliselt vormistatud selle liikmeks. Lisaks eeltoodule ei ole vastustaja selgitanud, milles seisneb eelnimetatud staatuste põhimõtteline erinevus ehk millele on PPA otsuse langetamisel konkreetselt tuginenud.
9.Kaebaja rõhutab, et ta ei ole esitanud ebaõigeid andmeid. Vastustaja on ise rikkunud uurimiskohustust, jättes olulise tähtsusega asjaolud välja uurimata. Seega on meelevaldne kaebajale ette heita, et tema ütlused on ebaõiged. PPA ülesanne on haldusmenetluse raames viia vajadusel läbi ka täiendavaid vestlusi, et selgitada, milles seisneb ebausutavus, üldisus, vastuolulisus jne. Üksnes siis on kaebajal võimalus esitada omapoolsed argumendid. Vastustaja on põhjendamatult tõlgendanud kõik oma kahtlused kaebaja kahjuks, mis on omavoliline ja lubamatu.
10.Vastustaja on välja toonud, et kaebaja Xs kogetu väljendus tõdemuses, et majast väljudes teda ei austatud, solvati ja peksti. Kaebaja leiab, et tegemist ei ole etteheitega, mida tuleks esitada kaebajale, vaid hoopis vastustajale, kuna põhjuseks on PPA menetleja puudulik küsitlustehnika, mille peamine eesmärk peaks seisnema taotleja suunamises andma asjas tähtsust omavat teavet. Kaebajale ei saa panna kohustust omal algatusel rääkida põhjalikult teemadest, mille osas on keskmisel mõistlikul inimesel keeruline end võõrale avada. Vastustaja jätab kaebaja ütluste hindamisel arvesse võtmata kaebaja seisundit. Kaebaja on läbi põdenud raske peatrauma, mistõttu ta ei mäleta kuupäevi ja võib esineda asjade segiajamist, kuid see pole tahtlik.
2 (7)
11.PPA seisukoht, et kaebaja on esitanud taotluse üksnes eesmärgiga vältida lahkumiskohustuse täitmist, on tõendamata. Kaebaja soovib rõhutada, et ta pole kunagi varem Xst välja sõitnud ja veel enamgi Euroopas käinud. Seda on kaebaja toonud korduvalt välja ka 06.04.2022. a toimunud vestlusel. PPA sedastab, et selle asemel, et kaitset taotleda, teadis kaebaja, kuidas omale auto rentida ja tööd teha. Kaebaja selgitus, et ta ei teadnud, kuhu ta võib Eestis pöörduda ja kui ta jõudis Eestisse, on eluliselt usutav. Kaebaja ei peagi teadma rahvusvahelise kaitse taotluse menetlusreeglitest. Kui kaebaja sai asjakohase informatsiooni, siis hakkas kohe tegutsema.
12.PPA on kaebajale ette heitnud seadusliku aluseta Eestis viibimist. X kodanikel on õigus Eestis viisavabalt viibida 90 päeva 180-päevase ajavahemiku jooksul. Lisaks on PPA ette heitnud ebaseaduslikku töötamist, kuid see on kindlaks tegemata. VMS § 105 lg 4 p 3 kohaselt võib ilma töötamiseks antava elamisloata Eestis töötada välismaalane, kellel on Eestis viibimiseks seaduslik alus, kelle töötamine on ajutise iseloomuga ning kelle töötamise kestus ei ületa viit päeva 30-päevase perioodi jooksul.
13.Kaebaja suhtes võib olemas olla VRKS § 4 lg 3 p 2 sätestatud oht, kuivõrd ka tänapäevani säilib oht, et kaebaja nn Rahvuspartei aktiivse toetajana võib sattuda tagakiusamise, ebaväärika kohtlemise või vägivalla ohvriks. Kaebaja on seisukohal, et eelkirjeldatud põhjustel Xsse tagasi minnes oleks ta elu, tervis ja inimväärikus ohus, mistõttu kvalifitseerub kaebaja täiendava kaitse saajaks. Seega, isegi kui jõuda järeldusele, et kaebaja ei kvalifitseeru pagulasstaatusega olevaks isikuks, siis oleks PPA pidanud jõudma alternatiivsele järeldusele, mille kohaselt vastab kaebaja täiendava kaitse andmise kriteeriumitele.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
14.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. PPA ei ole menetluse läbiviimisel rikkunud HMS § 56 lg 1, HMS § 6 ega ka HMS § 40 sätestatud nõudeid. PPA on vastavalt VRKS § 18 lg 2 sätestatule hinnanud rahvusvahelise kaitse taotluse läbi individuaalselt ja erapooletult ning kontrollinud esitatud tõendite ja andmete õigsust ning taotleja väidete usutavust. Otsus on kaalutletud, proportsionaalne ning motiveeritud ning vastab HMS § 56 lg 1, HMS § 6 ning HMS § 40 sätestatud nõuetele.
15.PPA hinnangul ei ole kaebaja tulenevalt rassi, usu, rahvuse, poliitilise veendumuse või ühiskondliku rühmitusse kuulumise pärast ohus, mis on 1951. a Genfi pagulasseisundi konventsiooni ja VRKS § 4 p 1 alusel võimalikeks pagulaseks tunnustamise asjaoludeks. Menetluse käigus on tuvastatud, et kaebaja ei vasta pagulase staatuse andmise kriteeriumitele. Kaebaja subjektiivne hinnang enda asjaolude kohta ei ole objektiivsete asjaoludega tõendamist leidnud. PPA ei pea tõenäoliseks, et kaebaja tagasipöördumisel Xsse saaks talle osaks tagakius tema poliitiliste veendumuste tõttu.
16.VRKS § 8 lg 3 kohaselt on turvaline päritoluriik riik, kus välismaalast ei ähvarda VRKS § 4 lg 3 nimetatud tõsine oht. VRKS § 9 lg 3 kohaselt loetakse riiki turvaliseks päritoluriigiks, kui õigusliku olukorra, õigusaktide demokraatlikus süsteemis kohaldamise ja üldiste poliitiliste olude põhjal on võimalik tõestada, et riigis ei toimu üldist ja järjekindlat VRKS §-s 19 nimetatud tagakiusamist. Turvalise päritoluriigi määratlemisel tuleb arvestada ja hinnata VRKS § 9 lg 4 sätestatud kriteeriume. VRKS § 9 lg 6 kohaselt määratleb turvalise päritoluriigi PPA. PPA 07.10.2020 käskkirjaga (uuendatud 29.10.2021) on X kuulutatud turvaliseks päritoluriigiks.
17.X päritoluriigi informatsiooni põhjal ei ole alust järeldada, et politsei poole pöördumine või kohtulik kaitse ei oleks piisavalt kättesaadav või nimetatud õiguskaitseasutused oleksid ulatuslikult korrumpeerunud. Märkimist vajab fakt, et Transparency International’i korruptsiooni tajumise indeksi kohaselt on X Poola ja Tšehhiga sarnasel tasemel. Vaidlust ei saa olla selles, et Poolat ja Tšehhit ei peeta korrumpeerunud riigiks, olenemata sellest, et ilmselgelt esineb ka seal korruptsioonijuhtumeid. Seetõttu jääb arusaamatuks, miks tuleks X pidada nii korrumpeerunud riigiks, et järeldada, et õiguskaitseasutustest abi ei saadaks. Kaebaja ei ole kasutanud riigis kättesaadavaid õiguskaitsevahendeid ning tema tegevust oma õiguste kaitseks ei saa kindlasti pidada piisavaks.
3 (7)
18.Sõltumata PPA poolt korduvalt antud võimalustest oma ütlusi täpsustada, on kaebaja ütlused jäänud napisõnalisteks ja üldisteks ning tema ütlused tagakiusaja ja tagakiusualuste kohta ei ole usutavad. Vastustaja on arvestanud kaebaja väiteid, et kaebaja korjab aktiivselt nn Rahvuspartei nimel hääli, osaleb meeleavaldustel ja on seotud nimetatud parteiga juba kaks aastat. Päritolumaa info ei viita sellele, et Xs esineb nn Rahvuspartei toetajate ja pooldajate tagakiusamist. Vahistatud on ainult kõrgemaid juhte ja aktiviste, kuid taotleja nende isikute kategooriasse ei kuulu. Kaebaja poolt on viidatud, et PPA ei ole selgitanud põhimõttelist erinevust erakonna pooldaja ja erakonna liikme vahel. Vastustaja ei ole sellesisulisele põhimõttelisele erinevusele oma otsuse tegemisel tuginenud vaid viitab otsuse p-s 5.3 taotleja ütluste vastuolulisusele.
19.Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Pagulaste Ülemvoliniku Ameti käsiraamatus on käsitletud varjupaigamenetluses esinevaid kahtlusi taotleja ütlustes järgnevalt: „Üldise õiguspõhimõtte järgi lasub tõendamiskohustus avalduse esitajal. Kuid sageli võib olla nii, et taotleja ei suuda oma väiteid dokumentaalsete või muude tõenditega toetada. Olukord, mil taotleja saab kõiki oma väiteid tõendada, on pigem erand kui reegel. Enamasti on tagakiusu eest põgenenud isikul kaasas ainult kõige hädatarvilikum ja sageli ei ole tal isegi isikutunnistust. Seepärast on tähtsate asjaolude tuvastamine ja hindamine nii taotleja kui ka uurija kohustus, kuigi põhimõtteliselt lasub tõendamiskohustus taotlejal.“
20.Euroopa Liidu Kohus on selgitanud, et kui 2011/95/EL direktiivi artikli 4 alusel pädevate asutuste poolt läbiviidava kontrolli raames ei toeta taotleja ütluste teatavaid aspekte dokumentaalsed või muud tõendid, siis saab neid aspekte arvesse võtta vaid juhul, kui direktiivi artikli 4 lõike 5 punktides a–e kumulatiivselt esitatud tingimused on täidetud. Nende tingimuste hulka kuulub ka see, et taotleja avaldused on osutunud loogiliseks ja usutavaks ega ole vastuolus taotleja juhtumiga seotud olemasoleva konkreetse ja üldise teabega, ning samuti see, et taotleja üldine usaldusväärsus on kindlaks tehtud (vt 25. jaanuari 2018. aasta kohtuotsus C-473/16, EU:C:2018:36, punkt 33). Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ütlused on vastuolus päritoluriigi teabega, kaebaja üldine usaldusväärus ei ole kindlaks tehtud, kaebaja on andnud menetluse käigus vastuolulisi ütlusi, mida ta ei ole vaatamata menetleja poolt korduvalt pakutud võimalustele täpsustada suutnud.
21.VRKS § 201 näeb ette, et taotlus loetakse selgelt põhjendamatuks, kui taotlus on esitatud selgelt eesmärgiga rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada ning kui esineb VRKS § 201 p 1, 2, 6 ja 7 sätestatud alus. PPA hinnangul on tõendamist leidnud, et X on taotleja jaoks turvaline päritoluriik (VRKS § 201 p 1); taotleja on andnud taotluse menetlemisel ebaõigeid seletusi (VRKS § 201 p 2); taotleja on esitanud taotluse ainult selleks, et vältida lahkumiskohustuse täitmist (VRKS § 201 p 6) ja ta ei ole esimesel võimalusel esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust (VRKS § 201 p 7). Olukord, kus isik hakkab varjupaika taotlema alles siis, kui teda ähvardab riigist väljasaatmise ja sissesõidukeelu seadmise oht, viitab varjupaigasüsteemi kuritarvitamisele. Taotlus tuleb esitada viivitamatult pärast Eestisse saabumist (VRKS § 14 lg 1). Kui inimene soovib reaalselt saada teiselt riigilt kaitset, hakkab ta vastavaid õigusi realiseerima esimesel võimalusel, mitte ei näe varjupaigasüsteemis alternatiivi muudele riigis viibimise alustele. Eriti ühekordse viisa puhul peab olema inimesele selge, et selle alusel ei ole tal võimalik piiramatuks ajaks riiki jääda.
22.Tuvastatud on, et kaebaja töötas 25.02.2022 ebaseaduslikult. Vastustaja viitab maksukorralduse seaduse §-le 252 lg 3, mille kohaselt registreeritakse kõikide Eestis töötavate isikute töötamise alustamine hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks. Maksu- ja Tolliameti töötamise registri väljatrüki kohaselt on ainus kaebajaga seotud kanne tehtud perioodil 13.05-19.05.2022 töötamise kohta ettevõttes Epoglyph OÜ. Seega töötas kaebaja avarii põhjustamise hetkel 25.02.2022 ebaseaduslikult. VRKS § 101 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotleja Eestis töötada, kui kuue kuu jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest arvates ei ole temast sõltumatul põhjusel tema taotluse kohta jõustunud otsust. Kaebuse esitaja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse 07.03.2022 ning tema taotluse esitamisest ei ole möödunud 6 kuud. Sellest hoolimata töötas kaebaja perioodil 13.05-19.05.2022
4 (7)
ettevõttes Epoglyph OÜ. Vastustaja on seisukohal, et ka see fakt kinnitab kaebaja soovi kuritarvitada varjupaigamenetlust ning näitab kaebaja suhtumist Eesti õiguskorda.
23.PPA on hinnanud taotleja asjaolusid nii individuaalselt kui ka määratlenud, et X on tema jaoks turvaline päritoluriik. PPA ei pea usutavaks, et taotleja oleks oma isiklike asjaolude tõttu Xs tagakiusuohus ning samuti ei nähtu, et taotlejat võiks ähvardada VRKS § 4 lg 3 nimetatud tõsine oht (täiendava kaitse vaates). Kuna X on turvaline päritoluriik, ei ole olukord Xs selline, et taotlejale peaks omistama täiendava kaitse saaja staatuse.
KOHTU PÕHJENDUSED
24.PPA 14.04.2022 otsus nr 1220307004-1 on õiguspärane, piisavalt põhjendatud, kooskõlas siseriikliku õigusega, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/95/EL (edaspidi direktiiv 2011/95/EL) ja Genfi pagulaskonventsiooniga, mistõttu puudub kohtul alus selle tühistamiseks. Kohus nõustub nimetatud PPA otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2). Rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise osas
25.Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest (sh kuulumine sotsiaalsesse gruppi) ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja põhjuse vahel on põhjuslik seos. Täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu (VRKS § 4 lg 3, direktiivi 2011/95/EL art 2 p f, art 15).
26.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on X kodanik, kes elas Xs. Kaebaja ei ole ühegi partei ega ühiskondliku liikumise liige, ent enda sõnul pooldab Xs Rahvusparteid. Kaebaja väitis, et kahe aasta jooksul osales ta n-ö häältekogujana nii 2020. aasta presidendivalimistel, kui 2021. a toimunud linnapeavalimistel. Tema ütlustest selgus, et Rahvusparteiga oli ta seotud eelkõige valimistele eelnenud kampaaniaperioodil ning sellel perioodil esines ka valimiste eelset vägivalda. Kuigi taotleja alustas vestlust sellega, et tema ise ka kuulub Rahvusparteisse, selgus hiljem, et ta on partei pooldaja, mitte liige.1 Taotleja tõi 06.04.2022 toimunud vestlusel välja, et tema kartus X võimupartei ees on seotud asjaoluga, et tema ise toetab Rahvusparteid ning Rahvuspartei liikmeid ei austata ning neid pekstakse. Kohus nõustub sellega, et kui PPA palus vestlusel selgitada täpsemalt neid põhjuseid, mis ajendasid taotlejat Xst lahkuma ja Eestis kaitset taotlema, jäid kaebaja ütlused napisõnalisteks ja üldisteks.2
27.Kaebaja on väitnud PPA-le, et ükskord teda rünnati tänaval ja tal oli kerge peapõrutus. Ta selgitas, et talle läheneti ja öeldi, et ta on rahvuslane ja hakati peksma. Pärast seda väljus ta majast üldse harva. Kui PPA palus selgitada, kes ründas, vastas taotleja, et kriminaal, keda taotleja juba ammu teab, kuid ei täpsustanud isikut, väites vaid, et ründajad olid kohalikud noormehed, kes pooldavad kriminaalmaailma. PPA ei ole küll peapõrutuse toimumist kahtluse alla seadnud, kuid on leidnud, et ei ole tõendatud, et see tekkis kaebajale poliitilise tagakiusu tulemusena. Sellega kohus nõustub.
28.Kaebaja väitis, et osales häältekogujana 2020. aasta presidendivalimistel ja 2021. aasta linnapeavalimistel. Hiljem selgitas ta, et 2020. aastal olid parlamendivalimised ja 2021. aastal olid linnapeavalimised. Samas väitis ta, et peksmise tagajärjel 19.02.2021 oli tal peapõrutus ning pärast seda ei julgenud ta üldse enam toast väljas käia. PPA selgitas vestlusel välja, et oktoobris ja novembris 2020. a toimusid parlamendivalimised ning oktoobris 2021. a toimusid kohalikud valimised (linnapeavalimised). Kui PPA tõi välja vastuolu, et ühe väite kohaselt ta ei saanud ega ei julgenud peale 19.02.2021 peksmist toast väljagi minna, siis kuidas ta sai oktoobris 2021 veel kampaaniat teha,
jäi taotleja väite juurde, et tema ema kinnitusel oli tal peapõrutus 19.02.2021 ning valimised toimusid enne peksmist.3 Isegi kui lähtuda sellest, et taotleja osales 2020. aasta valimistel Rahvuspartei pooldajana ja peksmine toimus 19.02.2021, siis jääb järgi ikkagi see, et taotleja osales kas ikkagi ühtedel valimistel (2020. aastal) või pidi ta valimistel osalema enne 2020. aastat. Samas väitis ta, et ta oli Rahvusparteiga seotud kaks aastat ning kui ta peale peksmist enam ringi ei julgenud käia, peavad need kaks aastat jääma peksmisele eelnenud perioodi. Taotleja ütlused on üldised ja vastuolulised. Partei aktiivse toetajana ja häältekogujana ei oleks ta ka segamini ajanud, millised valimised millal toimusid.
29.Kohtuistungil väitis kaebaja, et tegelikult sai ta peapõrutuse 19.10.2021 ning ta ütles enne vale kuupäeva (19.02.2022), kuna ta ei mäletanud õiget kuupäeva peapõrutuse tõttu. See väide ei ole usutav mitmel põhjusel. Kaebaja peaks vähemasti mäletama muude peapõrutusele eelnevate või järgnevate sündmuste tõttu aastaaega, mitte eksima selles, kas see toimus veebruaris või oktoobris. Isegi märgatavalt soojema kliimaga Xs erinevad nende kahe kuu temperatuurid, loodus ja sellest tulenevalt inimeste igapäevased tegevused märgatavalt. Samuti ei ole kohtu hinnangul selgitust sellele, miks kaebaja ei ole esitanud peapõrutuse kohta mitte mingeid tõendeid. Lisaks ei ole kaebaja PPA-ga peetud vestlusel andnud teada, et teda vaevavad mingidki tervisemured. Kaebaja kinnitas ka istungil, et tema soov ei olnud taotleda Eestis varjupaika, vaid ta saabus siia sooviga siin töötada, kuna talle Eestis väga meeldib. X lendas ta eesmärgiga saada Eestisse. Hetkel elab ta Eestis sõbra juures. Kohtu hinnangul on PPA piisavalt põhjendanud, miks leiab, et kaebaja töötas 25.02.2022 Bolt’i kullerina. Kaebaja tegi autoga avarii ja tema autost leiti Bolt’i toidukott, teisi isikuid autos ei olnud.4 Ka istungil ütles kaebaja, et ta on normaalne terve noormees ja soovib Eestis töötada. Paremate töötingimuste otsimine ei ole aga ei Euroopa Liidu ega Eesti õiguse järgi alus rahvusvahelise kaitse taotlemiseks.
30.Kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus on VRKS § 20 järgi selgelt põhjendamatu, kuna X kui tema kodakondsusjärgne riik on taotleja jaoks turvaline päritoluriik, ning sel põhjusel ei vaja kaebaja ka täiendavat kaitset. Lisaks on PPA leidnud, et VRKS § 201 kohaselt on taotlus selgelt põhjendamatu kolmel alusel: 1) kuna taotleja päritoluriiki on alus pidada turvaliseks (p 1); taotleja esitas ebaõigeid andmeid (p 2) 3) kuna taotleja on esitanud taotluse ainult selleks, et vältida lahkumiskohustuse täitmist (p 6) ja 4) kuna taotleja ei ole esitanud taotlust esimesel võimalusel (p 7).
31.VRKS § 8 lg 3 järgi on turvaline päritoluriik riik, kus välismaalast ei ähvarda VRKS § 4 lõikes 3 nimetatud tõsine oht.Vastavalt VRKS § 9 lg 3 loetakse riiki turvaliseks päritoluriigiks, kui õigusliku olukorra, õigusaktide demokraatlikus süsteemis kohaldamise ja üldiste poliitiliste olude põhjal on võimalik tõestada, et riigis ei toimu üldist ja järjekindlat VRKS §-s 19 nimetatud tagakiusamist. VRKS § 9 lg 4 alusel arvestatakse turvalise päritoluriigi määratlemisel, millises ulatuses on riigis õigusaktidega ja nende kohaldamise viisiga tagatud isikute kaitse tagakiusamise ja väärkohtlemise eest, Genfi konventsioonis sätestatud välja- või tagasisaatmise lubamatuse põhimõte ning nimetatud õiguste ja vabaduste rikkumise vastaste tõhusate õiguskaitsevahendite süsteem. Samuti, kas riik on ühinenud peamiste inimõigusi käsitlevate rahvusvaheliste õigusaktidega ja üldjuhul järgib neid.
32.Kuigi PPA küsis, et mis takistab taotlejal X, kus tema ja kohalikud kriminaalid elavad, mujale Xs elama asumist, vastas taotleja, et kriminaalid leiavad ta igalt poolt üles.5 Kuna kaebaja väited tema tagakiusamise põhjuste ja tagakiusajate kohta on olnud ebamäärased ja üldsõnalised, ei näe kohus tõsiseltvõetavat ohtu selles, kui kaebaja asuks elama tagasi Xsse.
06.04.2022 vestluse protokolli lk 6. Vt PPA 26.02.2022 ettekirjutus Eestist lahkumiseks nr 1052252929.
06.04.2022 vestluse protokolli lk 4.
6 (7)
33.Kohus leiab, et PPA ei ole suhtunud asjaolude tuvastamisse kergekäeliselt ega teinud ekslikke järeldusi puuduliku info põhjal. PPA otsuse p-s 5.3 on põhjalikud järeldused ning see, kuidas nendeni jõuti. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu PPA seisukohaga, ei tähenda, et see oleks väär või otsus oleks tehtud puuduliku info põhjal. Täiendav kaitse
34.PPA leidis vaidlustatud otsuses, et kuna X on turvaline päritoluriik, ei ähvarda kaebajat selles riigis ka VRKS § 4 lg 3 nimetatud tõsine oht (VRKS § 8 lg 2 p 5) ja ta ei vaja täiendavat kaitset. VRKS § 4 lg 3 järgi on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas: 1) talle surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise või 2) tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise või 3) konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu. Eelnevatel põhjustel kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja ei vaja täiendavat kaitset.
35.Kohtu hinnangul on vaidlustatud otsus õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kuivõrd tühistamiskaebus jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka kohustamisnõue.
36.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. PPA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad vastustaja võimalikud kulud tema enda kanda. Menetlusabi andmise kulud (riigilõiv, kohtuistungi ning kohtulahendi resolutsiooni ja kohtu põhjenduste tõlkimisega seotud kulud) ning riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu jäävad riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.