X kaebus Tallinna Vangla vastu 125 500 euro suuruse kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Eeldatav vastustaja – Tallinna Vangla
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus.
2.Määruse avaldamisel tähemärgiga.
Riigi
Teatajas
asendada
füüsiliste
isikute
nimed
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Tallinna Vangla kinnipeetav X (edaspidi kaebaja) esitas 06.10.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt Tallinna Vangla pole lahendanud nõuet 125 500 eurot, kuid menetluse tähtaeg on möödas. Vangla pole nõudnud puuduste kõrvaldamist ega vastanud.
Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 10.10.2022 määrusega käiguta ja andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli täpsustada, kas ta on soovinud esitada kohustamisnõude või hüvitamisnõude ja kirjeldada asjaolusid, mis talle väidetavalt mittevaralise kahju tekitasid – nt milline vangla tegevus kahju tekitas, millal kahju tekkis, millised kahjustused tekkisid jmt. Kohus selgitas kaebajale, et kellelgi teisel ei ole võimalik kaebaja eest tema kaebust sisustada.
3.Kaebaja edastas kohtule vastuseks erinevaid dokumente.
3.1.12.10.2022 saabunud dokumendis viitas kaebaja tervise kahjustamisele, valele ravile ja abita jätmisele. Dokumendile lisatud menetlusabi taotluse kohaselt (dtl 20) põhineb nõue ruumis kinni hoidmisel, vastuse mitteandmisel, materiaalsel ja tervisekahjul, vale ravi määramisest tekkinud üledoosil (25 mg olansapiini annus), abita jätmisest tekkinud peavigastusel. Samuti edastas kaebaja mitmeid varasemaid enda poolt koostatud dokumente:
27.02.2022 Tallinna Vangla I üksuses vastu võetud kaebaja nõude, milles ta nõuab 25 000 euro hüvitamist seoses ebapiisava raviga; 07.03.2022 Tallinna Vangla I üksuses vastu võetud nõude 38 500 eurot seoses abita jätmise ja peakahjustusega; 31.03.2022 Tallinna Vangla I üksuses vastu võetud vaide vastuse peale, milles kaebaja nõuab 25 000 eurot raske tervisekahjustuse tekitamise eest; 11.04.2022 Tallinna Vanglale edastatud „koondnõude“ 68 500 seoses ülemäärase ravimiannusega (25 mg olansapiini annus) ja valeraviga; 28.05.2022 dateeritud pöördumise, milles kaebaja nõuab 125 500 eurot tulenevalt etteheidetest vanglale ennetähtaegse vabastamise ja sel eesmärgil arstlikku komisjoni saatmise taotlusele vastamisel, mille osas talle selgitati, et kõik lükkub edasi, samuti seoses etteheidetega tema Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse toomisel, pika ootejärjekorraga arsti vastuvõtule pääsemisel ja valeraviga; 01.06.2022 dateeritud pöördumise/vaide 25 000 euro nõudmiseks seoses tervise kahjustamisega ja vastamata jätmisega.
3.2.17.10.2022 edastas kaebaja avalduse (dtl 39), milles viitab viiele erinevale nõudele: 1) kohtuasjale 3-22-2028 (selles asjas on kaebaja viidanud erinevatele summadele - (12 215, 160 000, 5291, 18 581, 16 285, 25 000 ja 68 500 eurot); 2) kohtuasjale nr 3-21-1297 (selles asjas on halduskohtu menetluses kaebaja mittevaralise kahju nõue 18 500 eurot seoses ebapiisava tervishoiuteenuse osutamisega, sh väide seoses 25 mg olansapiini üleannustamisega); 3) nõue summas 28 500 eurot Tallinna Vangla vastu; 4) nõue summas 68 500 eurot Tallinna Vangla vastu; 5) nõue summas 125 500 eurot Tallinna Vangla vastu. Samuti esitas kaebaja 17.10.2022 dokumendi, milles viitab enda järgmistele nõuetele: 28 500 eurot, 125 500 eurot, 7400 eurot, 68 500 eurot, millest ta soovib moodustada liitnõude 227 400 eurot (dtl 41). Kaebaja on 17.10.2022 vastuse kohaselt soovinud esitada „toestusdokumente,“ et selgitada nõude kujunemist haldusasjades nr 3-22-2117 ja 3-22-2028, viidates koopiate tegemisest keeldumisele, kirjatarvetele kulutuste tegemise kohustusele, aga ka erinevatele enda poolt esitatud nõuetele järgmistes summades: 5291 eurot; 28 500+3000 eurot; 25 000+38 500+5000 eurot=68 500 eurot; koondnõue 38 500 eurot; 500 eurot.
3.3.27.10.2022 menetlusdokumendi kohaselt toob kaebaja välja kahjunõude kujunemise 125 500 eurot+12 215 eurot=137 715 eurot. Kaebaja viitab selles dokumendis enda lukustatud kambris hoidmisele 1 aasta 8 kuud, enda kaamera all hoidmisele ja nõudele arstliku komisjoni taotlemiseks, tuues välja, et rikkumine on 12 215 eurot. Kaebaja viitab, et teda on survestatud ravimi sõltuvusse, antud valeravi, alandatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kuna kohtule ei olnud arusaadav esitatud kaebuse alus ning kaebaja ei esitanud kaebuses ka üheselt mõistetavat nõuet vastavalt HKMS-s sätestatud nõuetele, jättis kohus kaebuse HKMS § 120 lg 3 alusel käiguta. Kaebaja pidi esiteks täpsustama, millise nõude esitamist ta soovis, ja teiseks kirjeldama asjaolusid, mis talle väidetavalt mittevaralise kahju tekitasid. Kaebaja esitatud täiendavatest dokumentidest võib järeldada, et kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist. Samas ei ole kaebaja hoolimata rohketest saadetud menetlusdokumentidest arusaadavalt selgitanud, mis on tema nõude aluseks ehk millised asjaolud tekitasid talle selle mittevaralise kahju, mille hüvitamist ta praeguses asjas nõuab.
5.Kohus leiab, et viimati nimetatud puudus takistab asja lahendamist. Kaebaja on kohtule saadetud selgituses ja menetlusabi taotluses viidanud tervisekahjule ja abita jätmisele, kuid asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja nendel alustel esitanud juba mitmeid muid mittevaralise kahju nõudeid, mida kaebaja ise on seejuures selgelt eristanud käesolevas asjas esitatud nõudest (nt kaebaja poolt toodud loetelu dtl 39; dtl 41 kaebaja poolt eristatud nõuded). Seega ei ole kohtul võimalik nende abil määratleda praeguse nõude alust. Kaebaja tegelik tahe selles osas, milline vangla tegevus on talle tema poolt nõutud mittevaralist kahju põhjustanud, ei ole ka esitatud täiendavate dokumentide alusel ja koosmõjus kaebaja 12.10.2022 selgituste ja menetlusabi taotlusega kohtule arusaadav. Kohus peab uurimispõhimõttest tulenevalt küll toetuma kaebuse esitaja tegelikule tahtele, kuid üksnes kaebaja ise saab otsustada, mis on konkreetses asjas tema kaebuse aluseks, tuues välja need elulised asjaolud, mis talle väidetava kahju on tekitanud. Jättes selle tegemata, ei ole kaebaja praegusel juhul kaebuse puudusi kõrvaldanud ning kohtul ei ole võimalik sellises vormis kaebust menetleda. Kohus tagastab kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.
6.Kuna kohus tagastab kaebuse, tuleb ka menetlusabi taotlus jätta rahuldamata.
7.Kohus selgitab, et kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
8.Isikute eraelu kaitseks tuleb määruse avaldamisel füüsilise isiku nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.