Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Andreas Paukštys
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.10.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2304
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 29.09.2021 otsuse nr 4.2-1/8128-4 tühistamiseks Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Age Niido
Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.11.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
relvast lastes on võimalik tekkiv kahju justkui minimaalne, ei ole asjakohane väide isiku puhul, kes on muuhulgas tulirelva omanik ja laskeinstruktor ning peaks seetõttu väga hästi teadma, et igasse relva tuleb suhtuda äärmise vastutustundega ning iga relvaga tuleb ümber käia viisil, millega ei seataks ohtu kaaskodanike elu, tervist ja turvatunnet. Ka X väide, et ta hoidis tulirelva sõiduki kindalaekas mitte keskkonsoolis, on paljasõnaline ning PPA Põhja prefektuuril ei ole põhjust kahelda sündmusele reageerinud politseiametnike poolt tehtud tähelepanekus, seda enam, et PPA Põhja prefektuurile on teada, et X on varasemalt sotsiaalmeedias, täpsemalt Instagrami kontol avaldanud pildi, millel eksponeerinud relva sõiduki keskkonsoolis. Kui X rikkumine oleks olnud niivõrd tühine, siis ei oleks temalt relvi üldse hoiule võetud. Küll aga ei pea igale teole järgnema karistus ning kui X oleks edaspidi oma käitumisega näidanud, et ta suudab olla seadusekuulekas ning pidada kinni ühiskonnas kokkulepitud reeglitest, siis ei oleks põhjust talle ka neid tegusid täna ette heita. Lisaks liiklusalastele süütegudele iseloomustab Xt varavastase süüteo toimepanek, mis kogumis muude rikkumistega näitavad üheselt, et ta ei suuda või ei taha käituda seaduskuulekalt. Ka konfliktsed suhted lapse emaga on relvaomaniku puhul ohumärgiks. Seda seetõttu, et verbaalne konflikt võib ühel hetkel kasvada üle füüsiliseks vägivallaks ja isik, kes ei ole üleüldiselt seaduskuulekas, tema puhul võib tekkida oht kasutada tulirelva ka näiteks järgmise konflikti lahendamiseks. X väited hea läbisaamise kohta lapse emaga ei ole eluliselt usutavad, sest politseis on registreeritud mitmed juhtumid, mis seda väidet ei toeta. Viimane taoline teade on politseis registreeritud 13.08.2021. Kui inimesed saavad omavahel hästi läbi, nii nagu X väidab, siis selliseid teavitusi politseile ei tehtaks. Väide, et lapse ema lükkab tagasi väited, mida on varasemalt X kohta öelnud, näitab pigem seda, et teda on mõjutatud seda nüüd tegema või on ta aru saanud, et kui X jääb tulirelvadest ilma, siis mõjutab see kaudselt ka tema heaolu, sissetulekut vms. Laskeinstruktor on laskekatsel kirjeldanud X käitumist, mis on olnud üleolev, isik on kasutanud korduvalt ebatsensuurseid väljendeid ning ta on olnud ärritunud. X on avaldanud arvamust, et on loomulik nähtus, et inimene näitab välja nördimust, kas seda siis väljendades sõnadega või lihtsalt kehalise žestiga. PPA Põhja prefektuur ei nõustu X sellise väitega. Inimene võib küll avaldada nördimust, kui ta laskekatsel ebaõnnestub, kuid kasutades seejuures ebatsensuurseid väljendeid ja olles ilmselgelt ärritunud olekus lasketiirus, kus on tulirelvad ja viibivad ka kõrvalised isikud, ei ole relvaomanikule kohane. Inimene, kes omab tulirelvi ja neid igapäevaselt kannab, peab suutma säilitada rahuliku meele ning ta peab suutma hoida oma emotsioone kontrolli all. X vastuväidetest on aru saada, et ta ei ole tegelikult oma varasemast käitumisest vajalikke järeldusi teinud. Ta ei ole aru saanud, et talle etteheidetud teod ei ole relvaomaniku puhul aktsepteeritavad. Ohumärgiks on ka asjaolu, et isik eitab temaga läbi viidud vestlusi. Samas on PPA Põhja prefektuurile teada, et Xga on tema rikkumistest räägitud korduvalt mitme erineva politseiametniku poolt ja need on fikseeritud relvatoimikus. Asjaolu, et Xle väljastati relvaluba ajal, mil tema taust oli juba alarmeeriv, ei võta PPA Põhja prefektuurilt õigust otsustada nüüd uute juhtumite valguses relvaluba siiski kehtetuks tunnistada ja keelduda isikule uue relvaloa ja relvasoetamisloa väljastamisest. Sisuliselt annab RelvS § 43 lg 3`1 kohaldamine PPA-le väga avara kaalutlusruumi ning ei välista relvaloa andmist ka ohtlikule käitumisele viitavaid rikkumisi korduvalt toime pannud isikule. Kui aga selgub, et isik sarnase ohtliku käitumisega jätkab ja seda ka peale seda, kui talle on korduvalt tuletatud meelde
politsei ja ühiskonna ootust relvaomanikule, siis on igati õigustatud tema relvaloa kehtetuks tunnistamine ja uue relvaloa ja relvalosoetamisloa andmata jätmine. PPA Põhja prefektuurile on teada, et X omab laskeinstruktori litsentsi ja võiks eeldada, et ta on saanud eriettevalmistuse kõiges, mis puutub relvade kasutamist ja ohutust. Siiski võttes arvesse X varasemat ümberkäimist relvadega, tema käitumist lasketiirus ja asjaolu, et ta ei osanud laskekatsel nimetada näiteks tulirelva ohutu käitlemise reegleid, seab selle väite tugevalt kahtluse alla. PPA Põhja prefektuur ei otsusta aga isiku laskeinstruktori litsentsi ära võtmist. Seda, et X ei ole seadusekuulekas, näitab tema karistusregister. X väitega, et tal on rahatrahvid tasutud, nõustub PPA Põhja prefektuur osaliselt. Viimase rikkumise eest on PPA Põhja prefektuurile teadaolevalt rahatrahv senini tasumata ja X on asunud rahatrahve tasuma alles peale seda, kui oli saanud teate relvaloa kehtetuks tunnistamise menetluse alustamise kohta. See näitab ilmekalt inimese suhtumist tema poolt toime pandud rikkumistesse ja võimalikesse tagajärgedesse. X väide, et tal ei ole karistust mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades ei ole asjakohane, kuivõrd seda ei ole talle käesolevalt ette heidetud. Karistatus sellise teo eest näeks ette relvaloa kehtivuse peatamise, kuid ei välistaks kogumis muude rikkumistega jõuda ka järeldusele, et isiku eluviis on teda ennast või teisi ohustav. PPA Põhja prefektuur ei nõustu X väitega, et relvaloa kehtetuks tunnistamisel tuleb arvestada kriminaalkorras karistatud isiku ja tema toimepandud kuriteo asjaoludega. Antud juhul ei ole Xle etteheidetud ühtegi kuritegu, mistõttu ei saagi käesoleva otsuse tegemisel neid asjaolusid arvesse võtta. Kuigi relvaloa kehtetuks tunnistamine tähendab Xle, et ta ei saa enam vallata tulirelvi vastava spordialaga tegelemiseks ning enese ja vara kaitseks, peab haldusorgani hinnangul lisaks relvaomaniku eneseteostuse õigusele kaitsma ka isikute õigust elule, tervisele ja avalikule korrale. Teiste isikute õigus elule, tervisele ja avalikule korrale kaaluvad üles X õiguse eneseteostusele. X ei ole osalenud ühelgi laskevõistlusel ja ta ei ole siiamaani laskespordiga sisuliselt tegelema hakanud, mida kinnitab laskespordiklubi edastatud teade politseile. Seetõttu ei vaja X tegelikkuses relvi ka laskespordiga tegelemiseks. Isik, kes on käidelnud relvi vastutustundetult, kes on rikkunud korduvalt liiklusseaduse nõudeid ja seda isegi peale seda, kui temaga on läbiviidud vestlusi sel teemal, kellel on konfliktid lapse emaga ning kes ei suuda relva kandes oma emotsioone kontrollida, samuti isik, kes on töötu ja kelle varale on seatud keelumärge ning kes ei ole üleüldiselt seadusekuulekas, ei ole relvaomanikuna usaldusväärne ja tema puhul esineb suur oht relva väärkasutamiseks“ (dtl 1416).
5.1 Kaebaja nõustub, et tal on kolm kehtivat karistust, millest kaks on lubatud suurima sõidukiiruse ületamised ning üks varavastane süütegu. Kaebaja märgib siinkohal, et sõidukiiruse ületamise trahvid on 20.09.2021, tasutud. Samuti on 20.09.2021, tasutud varavastase süüteo eest määratud trahv. 2019 aastal leidnud intsident, kus väidetavalt liikus kaebaja Tallinna Kesklinnas avalikus kohas ringi relvataolise esemega, mõtlemata sellise käitumise võimalikele tagajärgedele. Võib nõustuda väitega, et kaebaja liikus avalikus kohas ringi relvataolise esemega. Nimelt Stroomi metsa läheduses on kombeks käia metsas märki laskmas. Kaebaja on näinud, kuidas inimesed on seal käinud märki laskmas õhupüssist. Kaebaja relvataoliseks esemeks oli tollel hetkel Airsoft relv, mille kuulid ei ole pihta saamisel eriti ohtlikud. Kaebaja ei nõustu antud PPA väitega, et tulirelv oli autos nähtavalt kohal, s.o keskkonsoolis. Kaebaja märgib, et tulirelv oli lukustatud auto pardazokis, mis oli veel omakorda lukustatud. Kaebaja ei nõustu PPA väitega, et temaga on peetud vestlusi ja oli juhitud tähelepanu, et relvaloa omajale on seatud kõrgendatud nõudmised ja relvaomanik peab olema seadusekuulekas. Keegi ei ole kordagi mingit vestlust kaebajaga läbi viinud. PPA Põhja prefektuuri lubadegrupi ametnik (instruktor) on kirjeldanud kaebaja käitumist lasketesti sooritamisel järgmiselt: käitunud üleolevalt, kasutanud ebatsensuurseid väljendeid, kui ei ole laskekatset sooritanud. Kaebaja ei nõustu ametniku poolt tehtud kirjeldustega. Ilmselgelt on inimene pettunud, kui põrub katsel. On loomulik nähtus, et inimene näitab välja nördimust, kas seda siis väljendades sõnadega või lihtsalt kehalise žestiga. Politseiandmebaasis on samuti viimase aasta jooksul registreeritud sündmused, mis on seoses sellega, et kaebajal on konfliktsed suhted oma lapse emaga. Kaebaja viitab sellele, et nad saavad lapse emaga väga hästi läbi. Kaebaja lapse ema on kinnitanud, et nende vahel on olnud lahkhelisid ja arusaamatusi. Samuti on olnud väljakutsed, kuid kaebaja pole olnud kunagi kellelegi ohtlik. Isegi kui lapse ema on varasemalt väitnud, et kaebaja on ohtlik, siis nüüd on lapse emal vastupidine arvamus. Psühhotroopsete ainete kasutamise kohta avaldas kaebaja puhtsüdamlikult, kui teenis aega kuperjaanovis. Öörahu rikkumine seisnes selle, et olles 14 või 15 aastane, siis kaebaja noorem õde oli korraldanud kodus peo, mille peale kohale kutsutud politsei arvas, et peo korraldas just kaebaja, kuna oli vanuse poolest vanem. Eeltoodud asjaoludel ei ole kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamine ja relvaloa ja relva soetamiseloa väljastamisest keeldumine õigustatud. 5.2 RelvS § 43 lg 3 p 2 kohaldamise ehk relvaloa kehtetuks tunnistamise eeldused ei olnud täidetud. Tulirelv on suurema ohu allikas, kuid see ei saa olla põhjuseks, et obligatoorselt tuleks iga KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepannud isiku relvaluba kehtetuks tunnistada, sest sellisel juhul kaotaks mõtte Riigikohtu otsus asjas nr 3-4-1-10-10, millest tulenevalt on relvaloa tühistamine PPA diskretsiooniotsus. Vaidlustatud relvaloa kehtetuks tunnistamise otsusest ei nähtu sellist infot, et lubatud sõidukiiruse ületamisel oleks olnud kaebaja joobeseisundis. Märgitud on üksnes, et kaebaja juhtis 03.07.2021 mootorsõidukit kiirusega 60+-3 km/h, lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 30km/h, ületas sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h. 12.09.2021 kaebaja juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 79+-3, millega ületas antud teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h võrra. Otsuses ei nähtu eeskätt kaebaja info, miks kaebaja nii käitus, ning analüüs, kas tema käitumise motiiv võib olla üle kantav ning võimalik ka relva puhul, otsuses puudub. Kaebaja omab laskeinstruktori litsenti ja jälgib hoolikalt seadusi. Kaebaja on teeninud aega Kaitseväes.
Relvi on tal tarvis laskespordiga tegelemiseks ja sellega leiva teenimiseks. Kaebaja tunneb oma relvi ja oskab neid hoida. Kaebaja siiralt kahetseb oma varasemaid karistusi ja on teinud nendest järeldused. Kaebaja on saanud eriettevalmistuse kõiges, mis puutub relvade kasutamist ja ohutust.
jälgimisest üksi ei piisa, neid tuleb ka järgida. Asjas kogutud tõendid viitavad sellele, et kaebaja on seaduste ja teiste isikute suhtes hoolimatu. 6.5 PPA ei ole seadnud takistusi kaebaja õigusele ennast teostada. Kaebaja on teinud seda ise. Haldusorganil on avar kaalutlusõigus relvaloa kehtetuks tunnistamiseks nendel juhtudel, kui isiku usaldusväärsus avaliku võimu silmis on langenud selliselt, et temale antud relvaluba ei ole mõistlik kehtima jätta. Kaebaja on teinud kõik selleks, et anda alust järeldamaks, et ta ei ole sobiv relva omama. Asjaolu, et kaebaja on toime pannud suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul mitu õigusvastast tegu seoses mootorsõiduki kasutamisega, ja lisaks süüteo, mis on samaväärne vargusega näitab, et kaebaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama.
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.