M. M kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kaebaja kohta valede faktiväidete esitamisega
Menetlusosalised
Kaebaja – M. M Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada M. M kaebus.
2.Jätta M. M taotlus täiendavate tõendite kogumiseks läbi vaatamata.
3.Asendada määruse initsiaalidega.
avaldamisel
M.
M
nimi
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
1.M. M (edaspidi ka kaebaja) esitas 16.12.2021 Viru Vanglale pöördumise, milles märgib, et Viru Vangla on kohtuasjas nr 3-19-2035 esitanud kohtule kaebaja kohta valesid faktiväiteid. M. M palub väljastada talle teave selle kohta, millisesse kuritegelikku ühendusse ja mis ajast alates ta vangla arvates kuulub, kes on selle juht ja kes veel sellesse ühingusse kuuluvad. Lisaks palub kaebaja väljastada info selle kohta, keda ta on püüdnud väidetavalt mõjutada. M. M palub viivitamatult parandada valed faktiväited ja teavitada sellest halduskohut.
2.Viru Vangla jättis 07.04.2022. a vastusega nr 6-10/36721-2 M. M taotluse rahuldamata. Vangla selgitas, et ei ole kohtule haldusasja nr 3-19-2035 raames valeväiteid esitanud. Selle asja raames on kohus hinnanud, kas M. M suhtes 2018. aastal koostatud riskihinnangust tulenevalt esineb tal tugevdatud järelevalve vajadus. Vangla lisas, et need asjaolud, mille põhjal vangla 2018. aasta riskihinnangus leidis, et M. M on püüdnud vanglateenistujaid ning kolmandaid isikuid, keda on lubatud vangla territooriumile, mõjutada ähvarduste või äraostmise kaudu, on praeguseks ära langenud. Täpsem teave on juurdepääsupiiranguga ning M. M l sellele juurdepääsuõigus puudub. Kohtul on võimalik nimetatud teabega tutvuda. Seega ei ole kohtule valesid faktiväiteid esitatud ja taotlus nende parandamiseks jääb rahuldamata.
3-22-887
3.M. M esitas 10.02.2022 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses vangla poolt tema au ja hea nime teotamisega. Kaebajale on kahju tekitatud sellega, et vangla on tema kohta kohtule esitanud valeandmeid ja teotanud tema au ja head nime, mille tulemusel on ta paigutatud vangla tugevdatud järelevalve osakonda.
4.Viru Vangla jättis 11.04.2022. a vastusega nr 6-16/38-2 M. M kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla jäi enda 07.04.2022. a vastuses toodud seisukohtade juurde ning leidis, et ei ole M. M kohta kohtule valeväiteid esitanud ega tema au ja väärikust teotanud. Vangla ei ole kaebaja andmetega manipuleerinud, andmed on korrektsed ning riskihinnang on koostatud seaduse alusel.
5.M. M esitas 17.04.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 1000 euro ulatuses. Kaebaja palub kohtul menetleda kaebust tema 16.12.2021 ja 10.02.2022 vanglale esitatud pöördumistest lähtuvalt.
6.M. M esitas 22.08.2022 kaebuse täienduse, milles märgib, et vestles 19.07.2022 vangla teabe- ja uurimisosakonna juhiga, kes kinnitas, et tutvus kaebaja suhtes koostatud riskihinnanguga ning kaebajal puudub tugevdatud järelevalve vajadus. Ametniku sõnul ei olnud Justiitsministeerium kinnitanud kaebaja riskihindamist viie kuu jooksul ning ametnik arvas, et järgneva kuu jooksul see kinnitatakse ja kaebaja paigutatakse seejärel tavaosakonda. Kaebuse täienduse esitamise ajaks on kaebaja riskihindamine kinnitamata ja kaebaja viibib endiselt alusetult tugevdatud järelevalvega osakonnas, kus kaebajat igapäevaselt piinatakse. Kaebaja palub vanglalt välja nõuda turvakaamerate salvestised 19.07.2022 toimunud kaebaja ja teabeja uurimisosakonna juhi vestlusest.
7.Tartu Halduskohus jättis 11.10.2022. a määrusega kaebuse käiguta ning andis tähtaja kaebuses esitatud kahjunõude täpsustamiseks. Kaebajal tuli kohtule täpsustada kahjunõude aluseks olevaid asjaolusid ja selgelt välja tuua, millis(t)el riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 sätestatud alus(t)el ta kahju hüvitamist taotleb. Kaebajal tuli veel selgitada, milles talle tekkinud kahju seisneb ja väljendub.
8.Kaebaja esitas 16.10.2022 kaebuse täienduse. Kaebaja palub Viru Vanglalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis seoses tema kohta esitatud valeväidetega, mille tagajärjel on kaebaja au ja head nime teotatud. Kaebajale tekitatud kahju seisneb selles, et vangla on esitanud sihilikult kaebaja kohta valesid faktiväiteid riskihindamise koostamisel ja kohtule, vanglasiseselt on neid väiteid levitanud vangla jurist ja kõik II üksuse ametnikud on neist teadlikud, samuti on vanglaametnikud levitanud andmeid kinnipeetavatele. Kahju väljendub selles, et kaebajal on piinlik ja šokk, peavalu, unetus, raske depressioon ja lootusetuse tunne. Lisaks kasutavad valvurid kaebaja suhtes igapäevaselt oluliselt rohkem jõudu, kuna valede faktiväidete kohaselt on kaebaja kuritegeliku ühenduse liige ja püüab mõjutada vanglateenistujaid ähvardustega.
9.16.10.2022 esitas kaebaja kohtule teabenõudena pealkirjastatud avalduse, milles palub teatada, kas vangla esitas kohtule kaebaja kahjunõude lisad, ning kui ei, siis palub ta need vanglalt välja nõuda.
KOHTU SEISUKOHT
10.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
11.Kohus mõistab kaebajat tema 16.10.2022. a kaebuse täiendusest lähtuvalt selliselt, et ta nõuab talle Viru Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist tema au ja hea nime
3-22-887 teotamise eest. Kaebaja leiab, et tema au ja hea nime teotati, kui vangla esitas tema kohta valesid faktiväiteid tema suhtes koostatud riskihinnangus ja sellega seonduvas kohtuasjas nr 3-192035. Kaebaja sõnul on valedest faktiväidetest teadlikud kõik II üksuse ametnikud ja valeandmeid on ametnike poolt levitatud ka kaaskinnipeetavatele.
12.Kaebaja nõuab kahju hüvitamist 1000 euro ulatuses. Seega ei ületa kaebaja nõutava varalise hüve väärtus 1000 eurot ning kaebaja õiguste riivet saab juba rahalise nõude suurust arvestades pidada väheintensiivseks. Kohtu hinnangul saab analoogia korras lähtuda HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Sätte kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot.
13.Kohus leiab ka, et praeguses asjas ei saa tegemist olla au või hea nime teotamisega. Igaühe õigus aule on inimväärikuse osaks ja kujutab endast subjektiivset individuaalset sisemist väärtust. Milline riive täpselt saab olla käsitletud au teotamise või solvamisena, on fakti, asjaolude ja hinnangu küsimus, kuid selle olulisteks tunnusteks on sihipärane ja tahtlik soov kellegi mainet oluliselt kahjustada, pahausksus ning kasutatava vahendi häbistav, alandav ja naeruvääristav iseloom (Eesti Vabariigi Põhiseadus, kommenteeritud väljaanne, § 17 kommentaarid). Kaebaja suhtes koostatud individuaalse täitmiskava aluseks olev riskihindamine ja selles märgitud informatsioon on vähemalt osaliselt ametniku hinnang kinnipeetavaga seonduvatele erinevatele asjaoludele (justiitsministri 14.05.2008. a määrus nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 3 lg 4). Kohus on seisukohal, et praegusel juhul ei saa riskihinnangus kajastatud andmete puhul (s.o väited seonduvalt kaebaja kuulumisega kuritegelikku ühendusse ning kaebaja poolt vanglateenistujate ja kolmandate isikute mõjutamisega) rääkida tahtlikust solvamisest ega soovist kaebajat alavääristada.
14.Kohtupraktikas on veel välja toodud, et isiku au ja hea nime teotamist puudutav tegevus peab olema suunatud avalikkusele. Isiku au või ka hea nime teotamine eeldab toimingut, mis kahjustab isiku mainet avalikkuse ees, teiste sõnadega nõuab au teotamine au teotava informatsiooni avalikustamist kui teotunnust (vt nt Harju Maakohtu 09.03.2020. a otsus asjas nr 2-17-12877, p 20). Kaebaja suhtes koostatud riskihindamine, milles on kaebaja sõnul tema kohta esitatud valeväited, on toimunud kaebaja ja vangla vahelises suhtes ning ei ole olnud suunatud avalikkusele. Vangla poolt nende väidete esitamine kohtuasja nr 3-19-2035 raames ei ole samuti suunatud avalikkusele. Kaebaja suhtes koostatud individuaalse täitmiskava ja selle aluseks oleva riskihindamise sisust saavad olla teadlikud ainult need vanglateenistujad ja spetsialistid, kelle tööülesannete täitmiseks see vajalik on. Kohtul puudub põhjus arvata, et kaebaja riskihindamise koostamisel märgitud väited kaebaja kuritegelikku ühendusse kuulumise kohta või selle kohta, et kaebaja püüab mõjutada ametnikke, on ametnike poolt edastatud laiemale isikute ringile (nt teistele vanglas viibivatele kinnipeetavatele). Ametniku kohustus talle ameti tõttu teatavaks saanud info kõrvalistele isikutele avaldamata jätmiseks tuleneb ka justiitsministri 13.11.2008. a. käskkirjaga nr 176 vastu võetud vanglateenistuja eetikakoodeksi p-st 1.7. Kohus märgib täiendavalt, et kaebajal oli kohtuasja nr 3-19-2035 raames võimalik esitada enda seisukohad vangla esitatud väidete kohta ning esitada apellatsioonkaebus, kui ta ei nõustu kohtu tegevusega tõendite hindamisel. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et kaebaja on apellatsioonkaebuse esitamise õigust kasutanud ja kohtuotsuse vaidlustanud. Arvestades eelnevat, leiab kohus, et vangla ei ole oma tegevusega kaebaja au ega head nime teotanud ning sellest tulenevalt on hüvitamiskaebuse edulootused vähesed.
15.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebaja hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt
3-22-887 õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
16.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, jätab kohus kaebaja taotlused täiendavate tõendite (sh nii turvakaamerate salvestiste kui ka kohtule veel edastamata kahjunõude lisade) kogumiseks läbi vaatamata.
17.Kaebaja palvel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis tema nime initsiaalidega (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.