X kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla, seaduslik esindaja Edvard Remsel
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 30 eurot Eesti Vabariigi kanda. Muud võimalikud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23. novembril 2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 22. aprillil 2022 Tartu Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/125-1 seoses asjaoluga, et Sirle Sussen nimetas kaebajat teiste kinnipeetavate juuresolekul lolliks (dtl 9).
2.Tartu Vangla jättis 22. juuni 2022. a otsusega nr 1-13/125-2 X kahju hüvitamise taotluse rahuldamata (dtl-d 11-12). Otsuse põhjendused olid järgmised: 1) S. Sussen kasutas X suhtlemisel tõesti sõna "rumal". Esmakordselt ütles ametnik siiski kinnipeetava jutu kohta „rumal“, mida ei saa tõlgendada kui viidet tema intellektuaalsete võimete vähesusele. Vestluse käigus ütles S. Sussen X ka lause „Ära ole rumal!“. S. Susseni väljendusviisist on siiski võimalik aru saada, et tegemist oli üksnes konkreetses kontekstis väljendatuga ning antud lausel oli otsene seos X ärritunud olekus öelduga. Seda, et S. Sussen soovinuks X isiklikult solvata või alandada, vanglal alust arvata ei ole. 2) Kuivõrd sõna „rumal“ olenemata selle kasutusviisist ja konkreetsest lauseehitusest, on siiski negatiivse alatooniga, siis võib selle kasutamine kinnipeetava suunal olla tõesti vangla kontekstis sobimatu. Seetõttu kui X end S. Susseni sõnakasutusest puudutatuna tundis, siis Tartu Vangla vabandab tema ees talle tekkinud ebamugavuste pärast. 3) Siiski ei saanud S. Susseni väljendusviis tekitada X sellist mittevaralist kahju, millele tuleks reageerida kahju hüvitamisega rahas.
3.X esitas 10. juulil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Koos kaebusega esitas X menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks (dtl-d 1-3).
4.Tartu Halduskohus vabastas 13. septembri 2022. a määrusega X kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest, võttis X kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tartu Vangla ning kohustas vastustajat kaebusele vastama. Ühtlasi teatas kohus, et vaatab kaebuse läbi lihtmenetluses (dtl-d 17-19).
5.Tartu Vangla esitas 12. oktoobril 2022 vastuse kaebusele (dtl-d 29-32).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja taotleb Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist inimväärikuse alandamise ning au ja hea nime teotamise eest, põhjendades oma kaebust järgmiselt. 1) S. Sussen nimetas kaebajat kaaskinnipeetavate juuresolekul lolliks. Kuna kaebaja valdab nelja võõrkeelt ning kaebaja on omandanud keskerihariduse mitmel alal, ei saa see väide tõele vastata. 2) S. Sussen valetab tekkinud sõnavahetuse kohta. Sõna „loll“ ütles S. Sussen selle peale, et kui kaebaja teatas, et kaebab S. Susseni peale. Ka ütles S. Sussen, et kaebaja on loll, kuna keegi nagunii ei usu, et S. Sussen nii ütles.
3-22-1482
7.Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Tartu Vangla jääb 22. juuni 2022. a otsuses nr 1-13/125-2 toodud seisukohtade juurde. Vastuses kaebusele lisas vastustaja järgmist. 1) S. Sussen ei ole nimetanud kaebajat „lolliks“, vaid ametnik kasutas vestluses kaebajaga sõna „rumal“, kuid seda mitte kaebaja halvustamise eesmärgil. 2) Väärikuse alandamiseks loetakse juhtumeid, mis kahjustavad isiku põhiõigusi oluliselt intensiivsemalt kui X kirjeldatud olukord. Ei ole eluliselt usutav, et X kirjeldatud olukord ja ametniku poolt vestluse käigus öeldu võiks põhjustada sedavõrd intensiivseid kannatusi, mis oleksid käsitletavad väärikuse alandamisena riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 mõttes. 3) Käesoleval juhul ei ole tegemist ka kaebaja au ja hea nime teotamisega RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Mitte igasugune end puudutatuna tundmine ei ole au ja hea nime teotamine. Kuigi S. Sussen kasutas kaebaja ärritusseisundis öelduga seonduvalt sõna „rumal“ ning seda saab pidada vangla kontekstis ebasobivaks, siis ei olnud tema eesmärk kinnipeetavat solvata ega tema kohta halvustavat informatsiooni levitada. Tegemist oli ühekordse lühikese vestlusega avatud eluosakonnas, kuid siiski ei ole tõsikindlalt tuvastatud, et keegi peale kaebaja ja S. Susseni öeldut kindlasti kuulis või seda solvavalt tajus. 4) Tartu Vangla on 22. juuni 2022. a otsuses vabandanud kaebaja ees, mis on vangla hinnangul piisav juhtunu ja kaebajale kaasnenud ebameeldivuste heastamiseks.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Kaebaja taotleb Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist seonduvalt asjaoluga, et ametnik S. Sussen solvas kaebajat teiste kinnipeetavate juuresolekul. Kaebaja sõnul alandati sellega kaebaja inimväärikust ja teotati kaebaja au ja head nime.
9.Kohus on seisukohal, et kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata.
10.RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 13 lg-s 1 sätestatakse, et hüvitise suuruse määramisel arvestatakse kahju tekkimise ettenägematust, objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel, õiguste rikkumise raskust, eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt on kahju hüvitamise eelduseks esiteks kahju tekkimine, teiseks avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus, nendevaheline põhjuslik seos ning kahju hüvitamist välistavate asjaolude puudumine.
11.Vangistusseaduse § 41 lg 1 järgi koheldakse kinnipeetavat, arestialust või vahistatut viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega.
3-22-1482
12.Kohtuasja materjalidest nähtuvalt pole vaidlust selles, et ametnik S. Susseni ja kaebaja vahel toimus vestlus E-9 eluosakonnas, kus lisaks kaebajale viibisid teised kinnipeetavad.
13.Tartu Vangla 22. juuni 2022. a otsusest nr 1-13/125-2 ja S. Susseni 23. aprilli 2022. a e-kirjast (dtl 25) nähtuvalt ütles S. Sussen peale seda, kui kaebaja rõhutas ametnikupoolset valetamist, et kaebaja ei ajaks rumalat juttu, ning selle peale, kui kaebaja oli viidanud, et ettekande aluseks olevad asjaolud ei ole tõendatavad kaamera puudumise tõttu, ütles ametnik „Ära ole rumal!“.
14.Kaebaja väide, et mille kohaselt S. Sussen on tekkinud sõnavahetuse kohta valetanud ning S. Sussen nimetas kaebajat lolliks, on kohtu hinnangul paljasõnaline ning selle tõele vastavust ei kinnita ükski haldus- ega kohtumenetluses kogutud tõend. Selles asjas on tegemist klassikalise sõna sõna vastu olukorraga, kus kohus peab hindama poolte seisukohtade usaldusväärsust.
15.Kohtupraktikas on selgitatud, et vanglaametniku pahausklikku käitumist ning ettekandes tõele mittevastavate asjaolude märkimist, ei saa eeldada ning sellise väite esitaja peab esitama veenvad põhjendused oma seisukohtade kinnitamiseks. Vastupidisel juhul kujuneks olukord, kus sõna sõna vastu olukordades oleks kinnipeetava väidetel ettemääratult suurem kaal ning oleks ebamõistlikult keerukas või lausa võimatu ühe ametniku juuresolekul toime pandud rikkumiste korral kinnipeetavate suhtes distsiplinaarseid mõjutusvahendeid kohaldada (vt Tartu Ringkonnakohtu 24. jaanuari 2019. a otsus haldusasjas nr 3-18-58, p 14).
16.Kaebaja ei ole osutanud sellele, et teised kinnipeetavad oleksid kaebaja ja ametniku vestluse juures viibinud, nendevahelist vestlust täpsemalt kuulnud ega ametniku poolt öeldut solvavalt tajunud. Tegu oli ühekordse lühikese vestlusega avatud osakonnas, mille käigus väljendas ametnik end ebaõnnestunult, mis võis kaebajale tekitada küll mõningast ebamugavust, kuid ei saanud tema õigusi intensiivselt riivata. Sõltumata sellest, kas S. Sussen kasutas kaebajaga suheldes sõna „rumal“ või „loll“, kuivõrd tegemist on samatähenduslike sõnadega, ei olnud S. Susseni eesmärk kaebajat solvata, viidata kaebaja intellektuaalsete võimete vähesusele ega kaebaja kohta halvustavat informatsiooni levitada. Kohtule arusaadavalt oli tegemist kaebaja ja ametniku vahelise vestluse käigus aset leidnud ametnikupoolse ebasobiliku sõnakasutusega, mitte aga kaebaja solvamisega.
17.Eeltoodust tulenevalt puudub vastustaja tegevuses õigusvastasus ning kaebajale ei ole tekitatud mittevaralist kahju, mis kuuluks hüvitamisele. Seetõttu jääb rahuldamata X kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks.
18.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 30 eurot, mille tasumisest kohus kaebaja
13.septembri 2022. a määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. Kaebaja võimalikud muud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Ka vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
3-22-1482
20.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.