Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 17. novembril 2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
3-21-660
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 18.01.2021 Tallinna Vanglale taotluse mittevaralise kahju 135 euro hüvitamiseks. Taotluse kohaselt on talle meditsiiniosakonna poolt määratud erimenüü. Esialgu asendati õhtune supp pudruga, mis leevendas taotleja olukorda, aga tekitas talle ikka valusid. Taotleja käis uuringutel ning 13.09.2020 otsustas arst, et taotleja peab saama kapsa- ja hernevaba toitu. Pärast arsti visiiti hakkas taotleja saama tavatoitu. Taotleja pöördus korduvalt valvurite poole ja selgitas, et talle on määratud erimenüü, kuid tema suulistele pöördumistele ei reageeritud. Alles siis, kui taotleja kirjutas vanglale 22.09.2020 kirjaliku pöördumise, muudeti taotleja menüüd ning paluti vabandust. Ajavahemikul 13.09.2020 kuni 22.09.2020 (9 päeva) tundis taotleja pidevat nälga ning oli sunnitud sööma toitu, mis põhjustas talle valusid.
2.Tallinna Vangla rahuldas 18.03.2021 vastusega nr 5-37/21/9-2 X 18.01.2021 taotluse osaliselt ja tegi finants- ja majandusosakonnale ettekirjutuse ühe kuivtoidupaki väljastamiseks, arvestades toiduainetega, mis ei ole kinnipeetavale vastu näidustatud. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu (vangiregister) andmetel saabus taotleja Tallinna Vanglasse 22.10.2018 ja talle määrati tavatoit R4 toidunormiga. Alates 18.02.2019 on taotlejale näidustatud leiva asemel sai või sepik. Ajavahemikuks 24.01.–27.01.2020 määrati pudrudieet, alates 29.01.2020 määrati tavatoit R4 toidunormi järgi, kuid toit tuli väljastada püreestatult ning alates 18.02.2020 peenestatult. 26.02.2020 määrati R3 toidunorm ja supp oli menüüs asendatud pudruga. Ajavahemikuks 13.04.-14.09.2020 oli määratud R4 toidunorm ja supp oli asendatud pudruga. Alates 14.09.2020 on taotlejale määratud R4 toidunormi järgi tavatoit, kuid menüüst tuleb välja jätta kaunviljad, kaalikas, kapsas ja redis. Tervisekaardist nähtuvalt on taotleja viibinud arsti vastuvõtul 14.09.2020. Seega kuupäev 13.09.2020, mille taotleja kahju tekkimise algusajana on taotluses märkinud, ei ole täpne. Tallinna Vangla finants- ja majandusosakonna juhataja vabandas 05.10.2020 vastuskirjaga nr 5-18/20/20618-2 kinnipeetava ees tekkinud olukorra pärast ja teavitas, et söökla juhataja isiklikult kontrollib kinnipeetava toiduportsjoni koostamist ning lubas, et sellist olukorda enam ei teki. Seega on kinnitust leidnud, et taotlejale nõuetekohase toidu andmine viibis. Kahtlemata tuleb kinnipeetavat hakata erimenüü alusel toitlustama nii kiiresti kui võimalik, kuid töökorralduslikult on paratamatu, et erimenüü määramisest kuni selle väljastamiseni tekib ajaline viivitus. Vangiregistri andmetel on erimenüü registrisse sisestamise ajaks märgitud 16.09.2020. Sellest hetkest sai söökla hakata tegelema taotlejale menüü koostamisega. Erimenüü alusel toitlustamine ei tähenda üksnes üldise menüü alusel valmistatavast toidust isikule vastunäidustatud toiduainete välja jätmist, vaid isikule tuleb koostada menüü, mis vastab sotsiaalministri 31.12.2002 määrusele nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ (määrus nr 150). Kui menüü on paigas, tuleb vajadusel soetada toiduaineid. Nädalane viivitus ei ole ebamõistlikult pikk. 2020. a septembri menüüst nähtuvalt sisaldus toitudes kapsast ja mõnel juhul ka hernest, kuid taotleja jaoks probleemseimaks osutus ilmselt pühapäev, mil lõunaks pakuti hernetampi ja õhtuks värskekapsasuppi. Kas taotleja toitu sõi, mis sisaldas vastunäidustatud toiduaineid, või mitte, ei ole võimalik tõendada, kuid terviseprobleeme tal söömise korral ilmselt ei esinenud või vähemalt mitte määral, et ta vajanuks arstiabi. Tervisekaardi andmetel kaebas taotleja kõhuvalu 13.09.2020 õhtul ja talle anti ravimit. 14.09.2020 viibis taotleja arsti vastuvõtul, kus kurtis viimasel ajal esinenud kõhuvalu, kuid ajavahemikul 14.09.–22.09.2020 ei ole tervisekaardi andmetel taotleja kõhuvalu kohta kaebusi esitanud.
2(7)
3-21-660 Ebamugavusi ei ole põhjustatud määral, mis tuleks hüvitada rahas. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on erandlik ja piiratud ning riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 näeb sellise võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral.
3.X esitas 29.03.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise 135 eurot väljamõistmiseks. Kaebaja menüüs tehti muudatus 13.09.2020. Kui kaebaja hakkas saama tavatoitu, teavitas kaebaja probleemist suuliselt valvureid. Tallinna Vangla reageeris alles pärast 22.09.2020 esitatud kirjalikku kaebust. Kaebaja ei saanud 9 päeva nõuetekohast toitu ja tundis nälga; ta oli lõpuks sunnitud sööma vaevusi põhjustavat toitu. Kuivtoidupaki andmine on alandav. Kaebaja ees ei vabandatud.
Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata.
Vastustaja on võimalike ebamugavuste tekitamise pärast kaebajalt vabandust palunud ja soovinud olukorda ka muul viisil heastada. Vangiregistri andmetel on erimenüü registrisse sisestamise ajaks märgitud 16.09.2020. Sellest hetkest sai söökla hakata tegelema kaebajale menüü koostamisega. Ajavahemikul 13.09.−22.09.2021 toitlustati kaebajat august-september-oktoober 2020. a R4 menüü järgi järgmiselt: 13.09.2020 (pühapäev) - hommikuks odratangupuder ja kohv piimaga; lõunaks hernetamp porgandi-küüslaugu salatiga, piim; õhtuks värskekapsasupp; päevakogus 6 viilu sepikut. 14.09.2021 (esmaspäev) - hommikuks riisipuder ja tee; lõunaks makaronid hakklihaga, kapsamarineeritud kurgi salat, piim; õhtuks peedisupp; päevakogus 6 viilu sepikut. 15.09.2021 (teisipäev) - hommikuks neljaviljapuder ja piim; lõunaks kartuli-hakkliha pada, kapsa-porgandisalat, õhtuks kanariisisupp; päevakogus 6 viilu sepikut. 16.09.2020 (kolmapäev) - hommikuks kaerahelbepuder ja kakao; lõunaks kanarisotto, porgandi-õuna salat; õhtuks kalarossolnik; päevakogus 6 viilu sepikut. 17.09.2020 (neljapäev) - hommikuks odratangupuder, tee; lõunaks hakkliha-köögiviljahautis, kakaokissell; õhtuks hernesupp; päevakogus 6 viilu sepikut. 18.09.2020 (reede) - hommikuks maisimannapuder, tee; lõunaks tatar vorstikastmega, peedisalat, joogijogurt; õhtuks piima-riisisupp, keedetud muna; päevakogus 6 viilu sepikut. 19.09.2020 (laupäev) - hommikuks kaerahelbepuder, tee; lõunaks makaronid maksakastmega, peedi-kurgisalat majoneesiga, keefir; õhtuks hakklihasupp; päevakogus 6 viilu sepikut. 20.09.2020 (pühapäev) - hommikuks odratangupuder, kohv piimaga; lõunaks hernetamp, porgandi-küüslaugusalat, piim; õhtuks värskekapsasupp; päevakogus 6 viilu sepikut. 21.09.2020 (esmaspäev) - hommikuks riisipuder ja tee; lõunaks makaronid hakklihaga, kapsamarineeritud kurgi salat, piim; õhtuks peedisupp; päevakogus 6 viilu sepikut. 22.09.2020 (teisipäev) - hommikuks neljaviljapuder ja piim; lõunaks kartuli-hakkliha pada, kapsa-porgandisalat, õhtuks kanariisisupp; päevakogus 6 viilu sepikut. Järgnevalt toitlustati kaebajat menüüga, millest olid talle vastunäidustatud toiduained välja jäetud. Kaebaja väited 22.09.2020 pöördumises ja kahjunõudes on vastuolulised ja pole teada, kas, mida ja kui palju ta vangla pakutavatest toitudest tegelikult sõi. Vastustajal ei ole võimalik seda
3(7)
3-21-660 tagantjärele kontrollida. Ajavahemikul 14.09.−22.09.2020 ei ole tervisekaardi andmetel kaebaja kõhuvalu kohta kaebusi esitanud. Kaebaja saabus Tallinna Vanglasse alakõhule paigaldatud stoomikotiga ning kõhuvalusid ja muid terviseprobleeme esines tal enne ja on esinenud ka pärast vaidlusalust aega, kui talle vastunäidustatud toidud on menüüst välja jäetud. Stoom paigaldati kaebajale tervisekaardi andmetel 2017. aastal. Tallinna Vanglasse saabumisel (2018. a oktoobris) on fikseeritud, et kaebaja suitsetas sigarette pakk päevas, tarbis sageli alkoholi ja anamneesis oli uimastite tarvitamine . Eeltoodust saab järeldada, et hoopis kaebaja ise ei ole suhtunud oma tervisesse piisava tõsidusega.
5.Tallinna Halduskohtu 15.10.2021 otsusega jäeti X kaebus rahuldamata (p 1), menetluskulud Eesti Vabariigi kanda (p 2) ja asendati avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga ning otsustati mitte avaldada kohtuotsuse kirjeldavat osa (p 3). Tallinna Vangla kinnitusel kurtis kaebaja 13.09.2020 õhtul kõhuvalu ja viibis 14.09.2020 arsti vastuvõtul, misjärel määras arst kaebajale erimenüü 14.09.2020 (st R4 toidunormi järgi tavatoidu, kuid menüüst tuleb välja jätta kaunviljad, kaalikas, kapsas, redis). Perioodil 14.– 22.09.2020 toitlustati kaebajat menüüga, millest ei olnud vastunäidustatud toiduaineid välja jäetud. Vangistusseaduse (VangS) § 47 lg 1 sätestab, et kinnipeetava toitlustamine korraldatakse vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. VangS § 47 lg 2 sätestab, et vangla toidukava koostamist ja toitlustamist jälgib arst. VangS § 47 lg 3 esimese lause kohaselt kindlustatakse arsti ettekirjutusel kinnipeetavale dieettoitlustamine. Sama sätestab ka Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 11/18/88 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra p 9.12, mille kohaselt otsustab arst meditsiinilistel näidustustel eritoitlustamise. Erimenüü alusel toitlustamine eeldab teistsuguse toidu pakkumist ja selleks menüü koostamist ning toitainete varumist. Vastustaja ei ole erimenüü pakkumisega sihilikult viivitanud. Seda oleks saanud teha siiski kiiremini. Kahju tekkimise seisukohast on oluline, kas kaebajale pakutud toit põhjustas talle reaalselt vaevusi ning kas kaebajal oli võimalik omalt poolt midagi teha negatiivsete tagajärgede ärahoidmiseks või vähendamiseks. Enamasti oli kaebajal võimalik süüa vähemalt osa toitu, jättes näiteks salati söömata. Olgugi, et näiteks 20.09.2020 (pühapäeva) menüüd võis kaebajal olla keeruline tarbida selliselt, et vastunäidustatud toiduained kõrvale jätta ja saada kõht piisavalt täis, siis ei ole kaebaja 20.09.2020 ega 21.09.2020 teadaolevalt pretensioonidega vangla poole pöördunud. Toidujagamise juures viibib valvur, kellel on võimalik kinnipeetavale sööklas ekslikult väljastatud toit ära vahetada. Samuti on selgitatud, et Tallinna Vangla kodukorra p 9.13 kohaselt tuleb pretensioonide tekkimisel toidu kvaliteedi osas sellest viivitamatult teavitada korrapidajat korruse vanemvalvuri või valvuri vahendusel ning hiljem esitatud pretensioone ei rahuldata kontrollimise võimatuse tõttu. Toidumenüü viivitamatu muutmine ei olnud kriitilise tähtsusega, sest arst seda välja ei toonud ning vanglas oli kaebajale tagatud ööpäevaringne meditsiiniline teenindamine (Tallinna Vangla kodukorra p 19.1, VangS § 52 lg 2). Kaebaja ei jäänud vaidlusalusel perioodil üldse söömata. esmaspäevast kuni laupäevani (s.o 14.09.−17.09, 18.09.−19.09 ja 21.09.−22.09) pakutud toit sisaldas väga vähesel määral kaebajale vastunäidustatud toiduaineid – eelkõige esmaspäeval ja 4(7)
3-21-660 teisipäeval lõunaprae juurde pakutud salat (kapsa-marineeritud kurgi salat ja kapsaporgandisalat) ning neljapäeval õhtusöögiks pakutud hernesupp. Pühapäeval (s.o 20.09.2020) pakutud toit – lõunaks hernetamp ja õhtuks värskekapsasupp – sisaldas seevastu suures osas kaebajale arsti poolt vastunäidustatud toiduaineid ning seega võib eeldada, et kaebaja võis sel päeval tunda näljatunnet, kui ta toitu ei söönud, või tekkisid tal mõningased vaevused, kui ta toitu sõi. Ei nähtu, et kaebaja oleks vajanud sel perioodil arstiabi. Pole tõendatud, et kaebaja oleks teavitanud valvureid, et ta jättis toidu puutumata ja vajab muud toitu. Kaebaja on esitanud kirjaliku pöördumise vanglale 22.09.2020, mis on vanglas registreeritud 23.09.2020. Samast päevast alates on kaebaja saanud toitu erimenüü järgi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.X esitas 08.11.2021 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 15.10.2021 otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Vale toitlustamine põhjustas kaebajale valusid ja meeleolu langust ning alandas tema inimväärikust. Vangla õigusvastane käitumine ületas mõistliku aja piiri. Vangla laos on kõik vajalikud toiduained olemas. Erimenüü koostamine ei ole ajamahukas. Kaebaja jäi ootama, et menüüd muudetakse ega taibanud vajadust esitada kirjalik pöördumine. Erimenüü järgset toitu hakati kaebajale pakkuma järgmisel päeval pärast kirjaliku pöördumise esitamist.
7.Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja jääb varasemate seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Tallinna Vangla esitas ringkonnakohtu nõudmisel kaebaja tervisekaardi väljavõtte ajavahemiku 13.09.–22.09.2020 kohta. Ringkonnakohus võtab selle tõendi asja õigeks lahendamiseks toimikusse.
9.Tõendatud ei ole, et just kaebaja toitlustamise jaoks oli vajalik selliste toiduainete varumine, mida vanglas muidu olemas ei olnud ning suuremas koguses muu vanglas pakutava toiduga ei olnud kohe võimalik kaunviljadest, kaalikast, kapsast ja redisest saadavate toitainete asendamine. See ei ole ka eluliselt usutav. Tallinna Vanglas toitlustatakse iga päev suurel hulgal inimesi, mistõttu võib eeldada toiduainete varu olemasolu ning võimalust pakkuda erimenüü järgset toitu kiiresti. Vangla sööklas erimenüü järgi toidu valmistamine ei saanud olla aeganõudev. Vastustaja ei väida, et õigete toiduainete olemasolul puuduks kokkadel piisav võimekus valmistada erimenüü tingimustele vastavat toitu muude roogade valmistamise kõrvalt.
10.Kaebaja esitas 22.09.2020 kuupäevaga kirjaliku pöördumise, mis registreeriti järgmisel päeval. Pöördumise järel hakati kaebajale pakkuma erimenüü järgset toitu kohe. Vangla vastusest pöördumisele ei nähtu, et kogu aeg alates arsti ettekirjutusest tegeleti erimenüü koostamise ja selleks vajalike toiduainete varumisega. Selleks, et pakkuda erimenüü järgset toitu, ei tulnud seda menüüd koostada kohe mitmeks päevaks, vaid piisas ühe toidukorra menüü koostamisest. Kui menüü koostamisel tekkis kahtlusi toidu piisava kalorsuse osas, ei tulnud enne erimenüü järgse toidu pakkumist teha selles osas põhjalikku analüüsi. Määruse nr 150 § 1 lg 2 kinnitab, et kinnipeetavale pakutav toit võib ka ületada elutegevuseks vajalikku toidutarvet.
5(7)
3-21-660
11.Kaebajal ei olnud võimalik tavamenüü järgse toidu saamisel iga kord ise tuvastada, kas pakutavas toidus sisalduvad kaunviljad, kaalikas, kapsas või redis. Sellised toiduained võivad olla omavahel segatud. Isegi osa toidust söömata jättes ei olnud kaebajale piisav toitumine tagatud, sest tal jäi saamata neis viljades sisalduvad toitained ja piisav energiahulk.
12.VangS § 47 lg 3 esimese lause kohaselt kindlustatakse arsti ettekirjutusel kinnipeetavale dieettoitlustamine. Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra p 9.12 järgi otsustab arst meditsiinilistel näidustustel eritoitlustamise. Seega ei pidanud kaebaja esitama ise taotlusi või kaebusi arsti vastuvõtu järel või toidu saamisel vale toidu pakkumise kohta. Vastustaja tegevus oli vale toidu pakkumisel ja erimenüü järgse toidu pakkumata jätmisel õigusvastane. Vastustaja tegevuse õiguspärasuse hindamisel ei oma tähtsust ka see, kas kaebaja hoidis oma tervist enne vanglasse saabumist.
13.Tervisekaardilt nähtub, et erimenüü määrati 14.09.2020. Halduskohus leidis, et vangiregistri andmetel on erimenüü registrisse sisestamise ajaks märgitud 16.09.2020. Sama kinnitas vastustaja kohtumenetluses. Kuigi ka vangiregistrisse märke tegemine võinuks toimuda kiiremini, ei ole alust arvata, et arsti ettekirjutuse edastamisel vangla kokkadele oleks toimunud põhjendamatu viivitus. Kui erimenüü määrati 14.09.2020, oli aga 16.09.2020 erimenüü järgne toitlustamine juba võimalik ja sellest ajast alates kuni 22.09.2020, mil kaebajale pakuti tavatoitu, tegutses vastustaja õigusvastaselt.
14.Ringkonnakohus peab piisavaks hüvitiseks vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamist. Rahalise hüvitise väljamõistmine kaebajale tekitatud mittevaralise kahju eest ei ole põhjendatud.
15.Tõendatud ei ole kaebaja tervise halvenemine vaidlusalusel perioodil sellisel määral, et kaebaja oleks vajanud arstiabi. Tervise kahjustamine sai seega olla vaid vähene ja ajutine. Tervisekaart ei näita kaebaja pöördumisi vangla arsti poole ajavahemikus, kui talle jäeti erimenüü järgne toit pakkumata. Halduskohus selgitas põhjendatult, et kogu toit ei sisaldanud erimenüü järgi välditavaid toiduaineid. Samuti oleks kaebaja saanud kohe toidu toomisel esitada kaebuse või esitada kiiremini kirjaliku kaebuse vale toidu pakkumise tõttu. Halduskohus märkis õigesti, et pole tõendatud, et kaebaja oleks teavitanud valvureid, et ta jättis toidu puutumata ja vajab muud toitu.
16.Seetõttu tuleb halduskohtu otsuse resolutsiooni p 1 tühistada ja uue otsusega kaebus osaliselt rahuldada. Vastustaja tegevus tuleb ajavahemikus 16.09.2020 kuni 22.09.2020 tunnistada kaebaja toitlustamisel õigusvastaseks ja muus osas jätta kaebus rahuldamata.
17.Halduskohtus ega apellatsioonimenetluses ei ole menetlusosalised menetluskulude kandmist väitnud. Kaebus oli riigilõivuvaba. Ringkonnakohus selgitas 03.01.2022 määruses (p 8): „Tallinna Vanglale esitatud taotlusest ning halduskohtule esitatud kaebusest nähtub, et X taotleb mittevaralise kahju hüvitamist, kuna ta pidi tundma nälga ning sööma toitu, mis põhjustasid talle valusid, st kahjustasid tema tervist. Ka halduskohus märkis 15.10.2021 otsuse p-s 6, et kaebaja kahjunõue on seotud tema tervise võimaliku kahjustamisega. Kuigi apellatsioonkaebuses on X lisaks märkinud, et kujunenud olukord alandas ka tema inimväärikust, ei ole kaebaja sellel alusel vanglale esitatud taotluses mittevaralise kahju hüvitamist taotlenud. Seega on haldusasjas endiselt vaidluse all mittevaralise kahju hüvitamine tervise kahjustamise tõttu. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 12 kohaselt on kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamine riigilõivuvaba. Seega ei pea kaebaja praeguses asjas riigilõivu tasuma.“ Seetõttu
6(7)
3-21-660 tuleb tühistada ka halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2, millega kaebaja menetluskulud jäeti riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.