T. M.e kaebus Sotsiaalkindlustusameti 23.08.2021 ettekirjutuse nr T17-2021-330 ja 20.12.2021 vaideotsuse nr 5.2-3/44617-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: T. M., volitatud esindaja Aslan Liivak Vastustaja: Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle Magnus
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus, digitoimik
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja K. R. nimed initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.10.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Võttes aluseks K. R. taotluse ja Pärnu Maakohtu 02.07.2019 makseettepaneku määruse nr 219-117808/2 määras Sotsiaalkindlustusamet (SKA) 11.07.2019 otsusega nr P10O-2019-29367 K. R. ja T. M.e (edaspidi kaebaja) kahele lapsele kohtumenetlusaegse elatisabi ajavahemikuks 02.07.2019 kuni 28.11.2019 (igakuiselt 100 eurot lapse kohta).
2.Kaebaja esitas SKA otsusele vaide, mille SKA jättis 26.08.2019 vaideotsusega nr 8-3/211192 rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt puuduvad SKA-l andmed ja tõendid selle kohta, et kaebaja oleks oma ülalpidamiskohustust nõutavas suuruses täitnud või et ülalpidamise kohustust ei ole tekkinud, mis annaks SKA-le aluse elatisabi maksmise lõpetamiseks. Vanemate vahel sõlmitud ja kohtu poolt kinnitatud kompromissist (vt kompromiss tsiviilasjas nr 2-18-1281, vastustaja 11.03.2022 vastuse lisa 3 lisaks olev dokument) selgub, et otsustusõigus laste viibimiskoha määramise osas on laste emal ja laste elukohaks on ema elukoht. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid ülalpidamiskohustuse kandmise kohta. Elatisabi maksmist ei ole seaduses seatud sõltuvusse vanemate vaheliste kokkulepete täitmisest ning sellele asjaolule tuginedes ei ole võimalik elatisabi maksmist lõpetada. Kõiki asjaolusid arvestades leiab SKA, et elatisabi saamise tingimused on täidetud ja lastel on õigus saada kohtumenetlusaegset elatisabi.
3.SKA teavitas kaebajat 18.11.2020 kirjaga nr T17-2020-451 (kaebuse lisa 1), et perehüvitiste seaduse (PHS) § 57 lg 1 alusel on riigile üle läinud elatisabi saaja nõue summas 980,20 eurot. SKA tegi kaebajale ettepaneku tasuda elatisnõue hiljemalt 18.05.2021 SKA arvelduskontole.
4.Kaebaja esitas 27.11.2020 arvamuse SKA 18.11.2020 kirjale. SKA vastas sellele 27.12.2020.
5.SKA tegi 23.08.2021 kaebajale ettekirjutuse nr T17-2021-330, millega kohustas kaebajat riigile üle läinud elatisnõude tasuma 30 päeva jooksul ettekirjutuse saamisest arvates SKA arvelduskontole.
6.Kaebaja esitas 18.11.2021 SKA 23.08.2021 ettekirjutusele vaide. SKA jättis kaebaja vaide 20.12.2021 vaideotsusega nr 5.2-3/44617-2 rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt puuduvad SKA-l andmed selle kohta, et kaebaja ei ole pidanud oma lapsi elatisabi maksmise perioodil ülal pidama. Harju Maakohtu 02.07.2019 kohtulahendist tsiviilasjas nr 2-19-117808 ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud, et kaebaja on elatisabi maksmise perioodil oma kohustused täitnud. Ka puuduvad SKA-l andmed selle kohta, et kaebaja oleks oma lapsi ülal pidanud ja/või neile elatist maksnud. Seega oli lastel õigus nõuda kaebajalt ülalpidamist.
7.T. M. esitas 10.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 23.08.2021 ettekirjutuse nr T172021-330 ja 20.12.2021 vaideotsuse nr 5.2-3/44617-2 tühistamiseks.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
8.Kaebaja nõuab 23.08.2021 ettekirjutuse nr T17-2021-330 ja 20.12.2021 vaideotsuse nr 5.23/44617-2 tühistamist.
9.Kaebaja on ajavahemikus 02.07.2019-28.11.2019 oma laste ülalpidamiskohustust täitnud. Haldusakt, millega temalt nõutakse topelt elatist, on õigusvastane ja ülekohtune.
10.Kaebaja poolt oleks olnud perspektiivitu vaidlustada kohtus kohtumenetlusaegse elatisabi määramise otsust ning SKA 26.08.2019 vaideotsust. SKA-l ei ole võimalik keelduda elatisabi maksmisest, kui elatise nõue esitatakse maksekäsu kiirmenetluse korras, sest sellega kaasneb automaatselt makseettepaneku määrus (perehüvitiste seadus, PHS, § 49 lg 2). Kaebuse esitamine taolises olukorras oleks olnud väga väikese perspektiiviga. 2(7)
11.Vastustaja on kaebaja hinnangul ebaõigesti järeldanud, et kaebaja oleks pidanud kohe pärast esimese vaideotsuse saamist hakkama tõendama oma ülalpidamiskohutuse täitmist. Vastustaja viide PHS § 54 lõikele 2 ei ole selles osas asjakohane.
12.Kohus ei ole tsiviilasjas nr 2-19-117808 tuvastanud, et kaebaja ei ole oma alaealiste laste ülalpidamiskohustust täitnud. Kaebaja leiab, et kuna viidatud tsiviilasjas lepiti poolte vahel kokku kompromissis, siis oli eelkõige elatise nõudja vastutusel määrata periood, mis ajast alates tuleks elatist maksta. Kuivõrd elatise nõudja ei soovinud kohtumenetluses nimetatud perioodi eest elatist taotleda, siis järeldub, et nimetatud perioodi eest on kaebaja ülalpidamiskohustust täitnud. Vastustaja seisukoht, et kohtusse pöördunud isik loobuks niisama elatise nõudmisest, ei ole eluliselt veenev.
13.Ettekirjutus on tehtud ilma olulisi asjaolusid uurimata. Kaebajale ei ole selgitatud, kuidas ta saaks vastuväite esitada, samuti ei ole teda ära kuulatud. Vastustajale ei saanud tulla üllatusena, et kaebaja eesmärk oli selgitada, et ta on oma ülalpidamiskohustust täitnud ning ei pea lisaks elatisabi tasuma. Lahtiseks on jäänud küsimus sellest, kuidas pidanuks kaebaja oma seisukohti tõendama. Seega ei ole SKA arvestanud olulisi asjaolusid.
14.SKA on jätnud arvestamata võimalusega, et PHS § 55 lg 1 p 4 ja p 5 kohaselt võib elatisabi saajal olla teatamiskohustus täitmata.
15.Kaebaja hinnangul ei ole õiguspärane teostada kaalutlusõigust viisil, kus vastustaja sisulise otsuse aluseks on esiteks kohtulahend, mis ei käsitle kaebaja elatise maksmise kohustust elatisabi maksmise perioodil ning teiseks vastustaja enda tehtud elatisabi otsus, mis on tehtud üksnes formaalsetel alustel.
16.Kohtumenetluse tulemusel sõlmiti kohtulik kompromiss tsiviilasjas nr 2-19-117808, mille kohaselt loobus elatisabi saaja tagantjärele nõuetest ning pooled leppisid kokku, et elatist hakatakse maksma alates 01.09.2020 summas 150 eurot lapse kohta. Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kaebajal on lisaks kohtus saavutatud kompromissile täiendav tõendamiskoormus SKA ees ajavahemiku 02.07.2019-28.11.2019 osas.
17.SKA nõuab elatisabi saajalt tagasi või tasaarvestab alusetult makstud elatisabi, kui kohtumenetluseaegse elatisabi saamise eelduseks olnud kohtumenetlus on lõppenud, ilma et elatis oleks välja mõistetud, välja arvatud juhul, kui selle põhjuseks oli kostja surm (PHS § 56 lg 1 p 2).
18.Elatisabi saaja soovis kohtult elatise väljamõistmist ka ajavahemiku 02.07.2019-28.11.2019 eest. Kohtulikult sõlmitud kompromissist aga nähtub, et elatisabi saajale ei ole selle ajavahemiku eest elatist välja mõistetud. Samuti ei ole kompromissis kokku lepitud, et kaebaja peab tagantjärele elatist tasuma. Järelikult ajavahemiku 02.07.2019-28.11.2019 eest kaebajalt elatist välja ei mõistetud. Selline tõlgendus on vajalik poolte võrdse kohtlemise jaoks.
19.Elatisabi määramise 11.07.2019 otsust nr P100-2019-29367 tehes ei küsinud vastustaja kummaltki poolelt tõendeid tegeliku elatise maksmise kohta. Vastustaja etteheide justkui pidanuks kaebaja pärast kohtumenetluses saavutatud lahendust vastustaja jaoks tõendeid koguma ja esitama, on väär. Vastustaja ei ole selliseid tõendeid küsinud, rääkimata esitamiseks tähtaja andmisest. Kaebaja täitis ülalpidamiskohustust: lapsed elasid tema juures, ta kasvatas ja toitis neid.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
20.SKA taotleb jätta kaebus rahuldamata.
3(7)
21.Elatisabi eesmärk on tagada lapsele ülalpidamine, kui kohustatud isik ei täida ülalpidamiskohustust kohtumenetluse ajal (PHS § 47, edaspidi kohtumenetlusaegne elatisabi). Elatisabi saama õigustatud isikuks on muuhulgas alaealine laps, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust (PHS § 48 lg 1 p 1). Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse õigustatud isikule, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist ja kelle kasuks on tehtud lapse elatisenõude maksekäsu kiirmenetluse korral kohtu makseettepaneku määrus või vanemat elatist maksma kohustava hagi tagamise abinõu rakendamise määrus (PHS § 49 lg 2).
22.Kaebuses märkis kaebaja, et ta on ajavahemikus 02.07.2019 - 28.11.2019 oma laste osas ülalpidamiskohustust täitnud. Tõendeid ta selle kohta lisanud ei ole. Ka vastustajal puuduvad andmed kaebaja ülalpidamiskohustuse täitmise kohta. Kui kaebaja ülalpidamiskohustuse täitmine oleks leidnud tõendamist pärast elatisabi määramist, oleks SKA lõpetanud elatisabi maksmise ennetähtaegselt PHS § 54 lg 2 ja § 54 lg 1 p 3 alusel. Kaebaja esitas küll vaide (vastustaja vastuse lisa 3) elatisabi määramise otsusele, kuid ei tõendanud ülalpidamiskohustuse täitmist. 2019 vaideotsuses selgitas vastustaja elatisabi maksmist ja maksmise lõpetamise võimalusi, samuti nõude üleminekut riigile ja elatisabi tagasinõude esitamist.
23.Kui lapsel oli kohtumenetluse ajal õigus nõuda ülalpidamist võlgnikult, läheb kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses (PHS § 57 lg 1). Harju Maakohtu 02.09.2020 määruse nr 2-19-117808 (vt vastustaja vastuse lisa 5) kohaselt peab kaebaja maksma ühele lapsele 150 eurot kuus. Sotsiaalkindlustusamet maksis kaebaja lastele ajavahemikul 02.07. – 28.11.2019 elatisabi igakuises summas 100 eurot ühele lapsele, kokku 980,20 eurot, mis kuulub PHS § 57 lg-te 1 ja 3 ning § 58 lg 1 alusel kaebajalt tagasi nõudmisele. Nõue on 11.07.2019 riigile üle tulnud ning kaebaja oli sellest teadlik.
24.Vastustaja ei nõustu kaebuses toodud väitega uurimis- ja selgitamiskohustuse ning muude haldusmenetluse nõuete rikkumise osas. Kaebajale on antud võimalus olla ära kuulatud ja avaldada arvamust, mida kaebaja on ka kasutanud. Pärast kohtumenetlusaegse elatisabi saamist esitas ta vaides oma vastuväited. 27.11.2020 esitas ta oma arvamuse nõude teatele. Ettekirjutusele esitas ta vaide. Kaebajale on asjaolusid selgitatud 26.08.2019 vaideotsuses, 18.11.2020 nõude teates, 27.12.2020 vastuses ning ka 20.12.2021 vaideotsuses.
25.Seaduse kohaselt nõutakse elatisabi tagasi, kas selle saajalt või võlgnikult ning vastavad alused on toodud PHS §-des 56 – 58. Kaebaja leiab, et elatisabi tuleks tagasi nõuda selle saajalt, kuid antud juhul seda teha ei saa. Puuduvad andmed selle kohta, et elatisabi saaja oleks alusetult elatist saanud (PHS § 56 lg 1 p 1). Samuti ei lõppenud kohtumenetlus ilma, et elatis oleks välja mõistetud (PHS § 56 lg 1 p 2). Kui ka võlgnik asub kohtumenetluse ajal ülalpidamiskohustust täitma, siis nõutakse elatisabi tagasi selle saajalt vaid juhul, kui võlgnik ei teadnud ega pidanudki kohustust täites teadma nõude üleminekust riigile (PHS § 56 lg 1 p 3). Kaebaja sai kohtumenetlusaegse elatisabi otsuse kätte 26.07.2019. Kui lapsel oli kohtumenetluse ajal õigus nõuda võlgnikult ülalpidamist, tuleb see seaduse kohaselt tagasi nõuda võlgnikult (PHS § 57 lg 1, § 58 lg 1).
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
26.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
27.Vaidlust ei ole selles, et SKA määras 11.07.2019 otsusega K. R. ja kaebaja ühistele lastele kohtumenetlusaegse elatisabi ajavahemikuks 02.07.2019 kuni 28.11.2019 igakuises summas 100 eurot lapse kohta. Ühtlasi ei ole vaidlust selles, et Harju Maakohtu 02.09.2020 määrusega 4(7)
tsiviilasjas nr 2-19-117808 kinnitati hagejate (s.o T. M.e ja K. R. ühiste laste) ja kostja (s.o T. M.) vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt tasub kaebaja laste ülalpidamiseks elatist iga lapse kohta 150 eurot kuus alates 01.09.2020 kuni laste täisealiseks saamiseni.
28.Peamine vaidlusküsimus seisneb selles, kas kohtumenetlusaegse elatisabi sissenõudmine kaebajalt on õiguspärane ning kas sellest tulenevalt oli SKA-l õigus teha kaebajale ettekirjutus 980,20 euro suuruse elatisnõude tasumiseks.
29.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma vanemalt. PKS § 100 lg-te 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ja alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kohtumenetluseaegse elatisabi eesmärk on tagada lapsele ülalpidamine, kui kohustatud isik (võlgnik) ei täida ülalpidamiskohustust kohtumenetluse ajal (PHS § 47) ning seda makstakse, kui võlgnik ei täida kohustust PKS § 101 lg-s 1 sätestatud ulatuses (PHS § 49 lg 1 otsuse tegemise ajal kehtinud redaktsioonis). Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse õigustatud isikule, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist ja kelle kasuks on tehtud lapse elatisnõude maksekäsu kiirmenetluse korral kohtu makseettepaneku määrus või vanemat elatist maksma kohustava hagi tagamise abinõu rakendamise määrus (PHS § 49 lg 2). Kohtumenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on 100 eurot kalendrikuus ja seda makstakse 150 päeva eest makseettepaneku määruse või hagi tagamise määruse tegemisest arvates (PHS § 49 lg 3).
30.PHS § 54 sätestab alused, millistel juhtudel lõpetab SKA kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise enne nimetatud tähtaega.
31.PHS § 57 lg 1 sätestab, et kui lapsel oli kohtumenetluse ajal õigus nõuda ülalpidamist võlgnikult, läheb kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses.
32.Selleks, et elatisabi saamise võimalust ei kuritarvitataks, nähakse PHS § 52 lg-s 4 ette, et kohtumenetlusaegse elatisabi määramise otsus toimetatakse lisaks elatisabi taotlejale kätte ka elatisnõude võlgnikule. Võlgnikul on võimalik tõendada, et ülalpidamiskohustust ei ole tekkinud, ülalpidamiskohustus on täidetud või esitada elatisnõudele muu tõendatud vastuväite.
33.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on K. R.le saadetud elatisabi määramise otsuse (s.o SKA 11.07.2019 otsus nr P10O-2019-29367) 26.07.2019 kätte saanud (vt väljastusteadet, vastustaja vastuse lisa 2). SKA 11.07.2019 otsuses (vt otsuse p 3) on selgitatud, et kui lapsel oli kohtumenetluse ajal õigus nõuda ülalpidamist võlgnikult, nõuab SKA makstud elatisabi võlgnikult tagasi. Seega pidi kaebaja ette nägema, et otsusega määratud elatisabi võidakse temalt kui elatisvõlgnikult välja nõuda, kui ta ei tõenda, et ta täidab oma laste ees elatise maksmise kohustust (ja ei ole seega võlgnik).
34.Kui kaebaja oleks maksnud lastele kohtumenetluse ajal elatist iga kuu vähemalt poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses ühe lapse kohta (vt PKS § 100 lg 1, § 101 lg 1 enne 01.01.2022 kehtinud redaktsioonis) ja seda vastustajale tõendanud, oleks vastustajal olnud õigus elatisabi maksmine lõpetada (PHS § 54 lg 1 p 3 ja lg 2).
35.Kaebaja esitas SKA 11.07.2019 otsusele küll vaide, kuid vaide rahuldamata jätmisel kohtusse ei pöördunud. Kohus ei nõustu kaebaja oletusega, et elatisabi määramise otsuse ja SKA 26.08.2019 vaideotsuse kohtus vaidlustamine oleks olnud väga vähese perspektiiviga, kuna PHS § 49 lg kohaselt ei ole SKA-l võimalik keelduda elatisabi maksmisest. Kui kaebaja oli veendunud, et ta on ülalpidamiskohustust täitnud, oleks ta saanud seda kohtumenetluses tõendada. Kuivõrd kaebaja ei esitanud vastustajale tõendeid, millest nähtuks piisavas ulatuses elatise maksmine ega 5(7)
pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse, puudus vastustajal alus keelduda lastele elatisabi maksmast.
36.Välja makstud elatisabi tuleb välja nõuda kas elatise võlgnikult (PHS § 57) või alusetult elatisabi saanud isikult (PHS § 56). Kohtu hinnangul ei ole kaebaja lapsed alusetult elatisabi saanud.
37.PHS § 56 lg 1 järgi nõuab SKA elatisabi saajalt tagasi või tasaarvestab alusetult makstud elatisabi, kui elatisabi on makstud hoolimata sellest, et PHS-s sätestatud elatisabi maksmise alused ei olnud täidetud (p 1); kui kohtumenetlusaegse elatisabi saamise eelduseks olnud kohtumenetlus on lõppenud, ilma et elatis oleks välja mõistetud, välja arvatud juhul, kui selle põhjuseks oli kostja surm (p 2); kui kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise ajal asub võlgnik täitma ülalpidamiskohustust ning ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites teadma nõude üleminekust riigile (p 3) või kui täitemenetlusaegse või pankrotimenetlusaegse elatisabi maksmise ajal asu võlgnik täitma ülalpidamiskohustust (p 4).
38.Kohus leiab, et praegusel juhul olid elatisabi määramise ja maksmise tingimused täidetud. Kohtumenetlusaegse elatisabi määramiseks piisas maksekäsu kiirmenetluse korral kohtu makseettepaneku määruse olemasolust ja Pärnu Maakohus oli kaebajale makseettepaneku teinud.
39.Praegusel juhul lõppes elatise nõude kohtumenetlus K. R. ja kaebaja vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega. Kohus ei nõustu kaebajaga, et tsiviilasjas nr 2-19-117808 sõlmitud kompromissiga loobus elatisabi saaja enne 01.09.2020 tekkinud nõuetest. Ka ei nõustu kohus kaebajaga, et kompromissi kinnitamise määrus ei ole seotud ajavahemikuga 02.07.2019-28.11.2019. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 18.03.2022 otsus asjas nr 3-20-1889, p 20), et olukorras, kus kohtu kinnitatud kompromissi kohaselt kohustus kaebaja tasuma laste eest igakuist elatist, saab sellise kohustuse kindlaks määranud määrust käsitada kohtulahendina, millega on elatis välja mõistetud. Vastupidisel juhul muutuks elatise vaidlustes sisutuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 4 lg-s 4 sätestatud üldpõhimõte, et kohus peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi lahendatakse kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Ringkonnakohus selgitas, et kohtumenetlusaegse elatisabi andmise eesmärgiga ei saa olla kooskõlas olukord, kus laste elatise vaidluse kiiremaks ja tõhusamaks lahendamiseks sõlmitud kompromissi korral nõutaks elatisabi igal juhul selle saajalt, s.t lastelt tagasi.
40.Seega kuigi maakohus ei tuvastanud siduvalt asjas tähtsust omavaid asjaolusid, lõppes kohtumenetlus lahendiga, millega kaebaja kohustus lastele elatist maksma. Seetõttu ei saa SKA elatisabi ka PHS § 56 lg 1 punkti 2 alusel selle saajatelt tagasi nõuda.
41.Kuna kaebajat teavitati elatisabi määramise otsusest ja ta ei tõendanud vastustajale, et ta täitis kohtumenetluse ajal lastele elatise maksmise kohustust, ei saanud vastustaja elatisabi maksmisest keelduda ka PHS § 54 lg 1 p 3 alusel. Nimetatud põhjustel ei saa SKA elatisabi selle saajatelt PHS § 56 lg punkti 3 alusel tagasi nõuda.
42.Elatisabi hüvitamise nõudmine kaebajalt on lubatav. PHS § 57 lg 1 sätestab kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõude riigile ülemineku tingimuseks, et lapsel oli kohtumenetluse ajal õigus nõuda võlgnikult ülalpidamist. Nõue läheb üle riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses. Kuivõrd kohtulahend, mis kohustab vanemat elatise maksmiseks (vt eespool esitatud põhjendusi) on olemas, on nõude ülemineku eeldused täidetud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.03.2022 kohtuotsus haldusasjas nr 3-201889, p 21).
6(7)
43.Kohus nõustub kaebajaga, et tsiviilasjas nr 2-19-117808 ei tuvastanud maakohus, et kaebaja ei ole oma alaealiste laste osas ülalpidamiskohustust täitnud. Sellest ei saa aga järeldada, et maakohus tuvastas kaebaja poolse kohustuse täitmise. Kohus möönab, et Harju Maakohtu määrus kompromissi kinnitamise kohta ei reguleeri seda, kas kaebajal oli elatise maksmise kohustus tagasiulatuvalt. Siiski ei pea kohus usutavaks kaebaja väidet, et kompromissis ei lepitud tagasiulatuvalt elatise maksmise kohustust kokku põhjusel, et teiste menetlusosaliste arvates kaebajal seda kohustust ei olnud. Pigem on eluliselt usutav, et kohtumenetlusaegse elatisabi saamise tõttu puudus hagejatel (ja nende seaduslikul esindajal, s.o emal) vajadus elatist tagantjärele välja nõuda. Kuivõrd kaebaja oli kompromissi sõlmimise ajal teadlik riigipoolse elatisabi maksmisest ning ühtlasi sellest, et nõue on riigile üle läinud, pidi ta selle asjaoluga poolte omavahelistes läbirääkimistes arvestama.
44.Kaebaja väited vastustaja uurimiskohustuse rikkumise osas ei ole põhjendatud. SKA-l tuleb kohtumenetlusaegse elatisabi määramine otsustada piiratud teabe tingimustes, kuna PHS ei näe ette enne otsuse tegemist taotluse esitajalt elatise maksmise osas tõendite kogumist. SKA ülesandeks on tagada lapsele kohtumenetluse ajaks elamiseks vajalikud minimaalsed rahalised vahendid. Kui kaebaja hinnangul täitis ta ülalpidamiskohustust, pidanuks ta seda tõendama (näiteks elatisabi otsusele peale esitatud vaides). SKA järeldustega mittenõustumise korral pidanuks kaebaja oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduma.
45.Kaebaja etteheited tema ära kuulamata jätmise kohta on põhjendamatud. Kaebaja esitas SKA 18.11.2020 teatisele 27.11.2020 arvamuse, millele SKA ka 27.12.2020 kirjaga nr 10.4-1/1436051 vastas. Lisaks on kaebaja kasutanud võimalust esitada nii elatisabi otsusele kui ettekirjutusele vaie. Etteheide, et vastustaja jättis lahtiseks küsimuse, kuidas pidi kaebaja oma seisukohti tõendama, on alusetu. Kaebajal oli võimalus esitada tõendid, millest nähtub ülalpidamiskohustuse täitmine. Kaebajal oli võimalus esialgsest otsusest teadasaamisel esitada SKA-le sarnaseid tõendeid, nagu ta lisas 27.11.2020 arvamusele (vrd vastustaja vastusele lisatud kviitungeid).
46.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kohtumenetlusaegse elatisabi andmise eeldused olid täidetud, nõue on riigile üle läinud ning SKA-l oli õigus tasutud elatis kaebajalt välja nõuda. Seega on vaidlustatud ettekirjutus ning vaideotsuse õiguspärased, see tähendab nende tühistamiseks puudub alus.
47.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
48.Kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja puudutatud isiku nimi initsiaalidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.