Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. november 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-78
Haldusasi
X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 23. augusti 2021. a ettekirjutuse nr T17-2021-330 ja 20. detsembri 2021. a vaideotsuse nr 5.2-3/44617-2 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28. septembri 2022. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X, volitatud esindaja AL Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja MM
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28. septembri 2022. a otsus haldusasjas nr 3-22-78 muutmata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 29. detsembril 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
1.X alaealised lapsed esitasid 27.06.2019 X vastu Pärnu Maakohtule elatisenõude (kummalegi lapsele 200 eurot kuus), kinnitades, et X ei osale laste ülalpidamises (tsiviilasi nr 2-19-117808). Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond tegi Xle 02.07.2019 makseettepaneku. Laste ema C esitas 09.07.2019 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse elatisabi maksmiseks.
2.SKA määras 11.07.2019 otsusega nr P10O-2019-29367 C ja X kahele lapsele kohtumenetlusaegse elatisabi ajavahemikuks 02.07.2019 kuni 28.11.2019 (igakuiselt 100 eurot lapse kohta).
3.X esitas SKA otsusele vaide, mille SKA jättis 26.08.2019 vaideotsusega nr 8-3/21119-2 rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt puuduvad SKA-l andmed ja tõendid selle kohta, et X oleks oma ülalpidamiskohustust nõutavas suuruses täitnud või ülalpidamise kohustust ei ole tekkinud, mis annaks SKA-le aluse elatisabi maksmise lõpetamiseks. Tsiviilasjas nr 2-19-1281 sõlmitud kompromissist nähtub, et otsustusõigus laste viibimiskoha määramise osas on laste emal ja laste elukohaks on ema elukoht. Elatisabi maksmist ei ole seaduses seatud sõltuvusse vanemate vaheliste kokkulepete täitmisest ning sellele asjaolule tuginedes ei ole võimalik elatisabi maksmist lõpetada.
4.Harju Maakohtu 02.09.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-117808 kinnitati laste ja X vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt tasub X laste ülalpidamiseks elatist iga lapse kohta 150 eurot kuus alates 01.09.2020 kuni laste täisealiseks saamiseni.
5.SKA teavitas X 18.11.2020 kirjaga, et perehüvitiste seaduse (PHS) § 57 lg 1 alusel on riigile üle läinud elatisabi saaja nõue 980,20 eurot ajavahemiku eest alates 02.07.2019 kuni 28.11.2019. SKA tegi Xle ettepaneku tasuda elatisnõue hiljemalt 18.05.2021 SKA arvelduskontole. SKA tegi 23.08.2021 ettekirjutuse nr T17-2021-330, millega kohustas X riigile üle läinud elatisnõude tasuma 30 päeva jooksul ettekirjutuse saamisest arvates SKA arvelduskontole.
6.X esitas 18.11.2021 SKA 23.08.2021 ettekirjutusele vaide. SKA jättis vaide 20.12.2021 vaideotsusega nr 5.2-3/44617-2 rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt puuduvad SKA-l andmed selle kohta, et vaide esitaja ei pidanud oma lapsi elatisabi maksmise perioodil ülal pidama. PHS § 49 lg 1 kohaselt makstakse kohtumenetlusaegset elatisabi, kui võlgnik ei täida ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud ulatuses. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrusega nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on alates 01.01.2019 kehtestatud kuutasu alammääraks 540 eurot. PHS § 54 lg-s 1 nimetatud aluseid kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise lõpetamiseks ennetähtaegselt või elatisabi määramise otsuse kehtetuks tunnistamiseks ei esine. Samuti lõpetab Sotsiaalkindlustusamet kohtumenetluseaegse elatisabi maksmise, kui võlgnik tõendab, et ülalpidamiskohustust ei ole tekkinud või ülalpidamiskohustus on täidetud (PHS § 54 lg 2). Seega peab võlgnik ise tõendama, et ta on täitnud ülalpidamiskohustust. Harju Maakohtu 02.07.2019 lahendist tsiviilasjas nr 2-19-117808 ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud, et laste isa on elatisabi maksmise perioodil oma kohustused täitnud. Ka puuduvad SKA-l andmed selle kohta, et vaide esitaja oleks oma lapsi ülal pidanud või neile elatist maksnud. Seega oli lastel õigus nõuda isalt ülalpidamist.
2(7)
3-22-78 SKA maksis vaide esitaja lastele ajavahemikul 02.07.–28.11.2019 elatisabi 100 eurot kuus ühele lapsele, kokku 980,20 eurot, mis kuulub PHS § 57 lg-te 1 ja 3 ning § 58 lg 1 alusel vaide esitajalt tagasi nõudmisele.
7.X esitas 10.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 23.08.2021 ettekirjutuse nr T17-2021-330 ja 20.12.2021 vaideotsuse nr 5.2-3/44617-2 tühistamiseks. Elatisabi saaja soovis kohtult elatise väljamõistmist ka ajavahemiku 02.07.2019–28.11.2019 eest. Tsiviilasjas nr 2-19-117808 sõlmiti kompromiss, mille kohaselt loobus elatisabi saaja tagantjärele nõuetest ning pooled leppisid kokku, et elatist hakatakse maksma alates 01.09.2020 150 eurot lapse kohta. Kaebaja ei pidanud SKA-le tõendama varasema perioodi eest elatise maksmist. Kaebaja on ajavahemikus 02.07.2019–28.11.2019 oma laste ülalpidamiskohustust täitnud. Lapsed elasid tema juures, ta kasvatas ja toitis neid. Kaebaja ei pidanud kohe pärast 26.08.2019 vaideotsuse saamist ülalpidamiskohustuse täitmise kohta tõendeid esitama. Viide PHS § 54 lg-le 2 ei ole asjakohane. Tsiviilasjas nr 2-19-117808 kompromissi sõlmimisel oli elatise nõudja otsustada, mis ajast alates elatist taotleda. Kuna elatise nõudja ei soovinud kohtumenetluses ajavahemiku 02.07.2019 kuni 28.11.2019 eest elatist taotleda, siis järeldub, et selle perioodi eest on kaebaja ülalpidamiskohustust täitnud. Elatisabi saajal võib olla PHS § 55 lg 1 p-de 4 ja 5 järgne teatamiskohustus täitmata. Kaebajale ei tagatud ärakuulamisõigust.
SKA palus jätta kaebuse rahuldamata.
Elatisabi eesmärk on tagada lapsele ülalpidamine, kui kohustatud isik ei täida ülalpidamiskohustust kohtumenetluse ajal (PHS § 47). Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse õigustatud isikule, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist ja kelle kasuks on tehtud lapse elatisenõude maksekäsu kiirmenetluse korral kohtu makseettepaneku määrus või vanemat elatist maksma kohustava hagi tagamise abinõu rakendamise määrus (PHS § 49 lg 2). Puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja täitis vaidlusalusel perioodil ülalpidamiskohustust. Kui kaebaja ülalpidamiskohustuse täitmine oleks leidnud tõendamist pärast elatisabi määramist, oleks SKA lõpetanud elatisabi maksmise ennetähtaegselt PHS § 54 lg 2 ja § 54 lg 1 p 3 alusel. Kui lapsel oli kohtumenetluse ajal õigus nõuda ülalpidamist võlgnikult, läheb kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt välja makstud elatisabi ulatuses (PHS § 57 lg 1). Harju Maakohtu 02.09.2020 määruse nr 2-19-117808 järgi peab kaebaja maksma ühele lapsele 150 eurot kuus. Sotsiaalkindlustusamet maksis kaebaja lastele ajavahemikul 02.07.–28.11.2019 elatisabi igakuiselt 100 eurot ühele lapsele, kokku 980,20 eurot, mis kuulub PHS § 57 lg-te 1 ja 3 ning § 58 lg 1 alusel kaebajalt tagasi nõudmisele. Puuduvad andmed selle kohta, et elatisabi saaja oleks saanud elatist alusetult (PHS § 56 lg 1 p 1). Samuti ei lõppenud kohtumenetlus ilma, et elatis oleks välja mõistetud (PHS § 56 lg 1 p 2). Kui võlgnik asub kohtumenetluse ajal ülalpidamiskohustust täitma, siis nõutakse elatisabi tagasi selle saajalt vaid juhul, kui võlgnik ei teadnud ega pidanudki kohustust täites teadma nõude üleminekust riigile (PHS § 56 lg 1 p 3). Kaebaja sai kohtumenetlusaegse elatisabi otsuse kätte 26.07.2019. Kui lapsel oli kohtumenetluse ajal õigus nõuda võlgnikult ülalpidamist, tuleb see seaduse kohaselt tagasi nõuda võlgnikult (PHS § 57 lg 1, § 58 lg 1). Kaebajale on antud võimalus olla ära kuulatud. Kaebaja esitas vastuväited vaietes. 3(7)
3-22-78
Tallinna Halduskohtu 28.09.2022 otsusega jäeti kaebus rahuldamata.
Kohtumenetluseaegse elatisabi eesmärk on tagada lapsele ülalpidamine, kui kohustatud isik (võlgnik) ei täida ülalpidamiskohustust kohtumenetluse ajal (PHS § 47) ning seda makstakse, kui võlgnik ei täida kohustust PKS § 101 lg-s 1 sätestatud ulatuses (PHS § 49 lg 1 otsuse tegemise ajal kehtinud redaktsioonis). Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse õigustatud isikule, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist ja kelle kasuks on tehtud lapse elatisnõude maksekäsu kiirmenetluse korral kohtu makseettepaneku määrus või vanemat elatist maksma kohustava hagi tagamise abinõu rakendamise määrus (PHS § 49 lg 2). Kohtumenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on 100 eurot kalendrikuus ja seda makstakse 150 päeva eest makseettepaneku määruse või hagi tagamise määruse tegemisest arvates (PHS § 49 lg 3). PHS § 54 sätestab alused, millal SKA lõpetab kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise enne tähtaega. PHS § 57 lg 1 sätestab, et kui lapsel oli kohtumenetluse ajal õigus nõuda ülalpidamist võlgnikult, läheb kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses. PHS § 52 lg 4 näeb ette, et kohtumenetlusaegse elatisabi määramise otsus toimetatakse lisaks elatisabi taotlejale kätte ka elatisnõude võlgnikule. Võlgnikul on võimalik tõendada, et ülalpidamiskohustust ei ole tekkinud, ülalpidamiskohustus on täidetud või esitada elatisnõudele muu tõendatud vastuväite. Kui kaebaja oleks maksnud lastele kohtumenetluse ajal elatist iga kuu vähemalt poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses ühe lapse kohta (vt PKS § 100 lg 1, § 101 lg 1 enne 01.01.2022 kehtinud redaktsioonis) ja seda vastustajale tõendanud, oleks vastustajal olnud õigus elatisabi maksmine lõpetada (PHS § 54 lg 1 p 3 ja lg 2). Kaebaja pidi 11.07.2019 otsuse põhjal ette nägema, et otsusega määratud elatisabi võidakse temalt kui elatisvõlgnikult välja nõuda, kui ta ei tõenda, et ta täidab oma laste ees elatise maksmise kohustust. Vaide rahuldamata jätmisel kaebaja otsust kohtus ei vaidlustanud. Kui kaebaja oli veendunud, et ta on ülalpidamiskohustust täitnud, oleks ta saanud seda kohtumenetluses tõendada. Välja makstud elatisabi tuleb välja nõuda kas elatise võlgnikult (PHS § 57) või alusetult elatisabi saanud isikult (PHS § 56). Kohtu hinnangul ei ole kaebaja lapsed alusetult elatisabi saanud. PHS § 56 lg 1 järgi nõuab SKA elatisabi saajalt tagasi või tasaarvestab alusetult makstud elatisabi, kui elatisabi on makstud hoolimata sellest, et PHS-s sätestatud elatisabi maksmise alused ei olnud täidetud (p 1); kui kohtumenetlusaegse elatisabi saamise eelduseks olnud kohtumenetlus on lõppenud, ilma et elatis oleks välja mõistetud, välja arvatud juhul, kui selle põhjuseks oli kostja surm (p 2); kui kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise ajal asub võlgnik täitma ülalpidamiskohustust ning ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites teadma nõude üleminekust riigile (p 3) või kui täitemenetlusaegse või pankrotimenetlusaegse elatisabi maksmise ajal asu võlgnik täitma ülalpidamiskohustust (p 4). Praegusel juhul olid elatisabi määramise ja maksmise tingimused täidetud. Kohtumenetlusaegse elatisabi määramiseks piisas maksekäsu kiirmenetluse korral kohtu makseettepaneku määruse olemasolust. Pärnu Maakohus oli kaebajale makseettepaneku teinud. Tsiviilasjas nr 2-19-117808 sõlmitud kompromissiga ei loobunud elatisabi saaja enne 01.09.2020 tekkinud nõuetest. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 18.03.2022 otsus asjas nr 3-20-1889, p 20), et olukorras, kus kohtu kinnitatud kompromissi kohaselt kohustus kaebaja tasuma laste eest igakuist elatist, saab sellise kohustuse kindlaks määranud määrust käsitada kohtulahendina, millega on elatis välja mõistetud. Vastupidisel juhul muutuks elatise vaidlustes sisutuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 4 4(7)
3-22-78 lg-s 4 sätestatud üldpõhimõte, et kohus peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi lahendatakse kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Ringkonnakohus selgitas, et kohtumenetlusaegse elatisabi andmise eesmärgiga ei saa olla kooskõlas olukord, kus laste elatise vaidluse kiiremaks ja tõhusamaks lahendamiseks sõlmitud kompromissi korral nõutaks elatisabi igal juhul selle saajalt, st lastelt tagasi. Seega, kuigi maakohus ei tuvastanud siduvalt asjas tähtsust omavaid asjaolusid, lõppes kohtumenetlus lahendiga, millega kaebaja kohustus lastele elatist maksma. Seetõttu ei saa SKA elatisabi ka PHS § 56 lg 1 punkti 2 alusel selle saajatelt tagasi nõuda. Elatisabi hüvitamise nõudmine kaebajalt on lubatav. PHS § 57 lg 1 sätestab kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõude riigile ülemineku tingimuseks, et lapsel oli kohtumenetluse ajal õigus nõuda võlgnikult ülalpidamist. Nõue läheb üle riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses. Kuna kohtulahend, mis kohustab vanemat elatise maksmiseks, on olemas, on nõude ülemineku eeldused täidetud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.03.2022 otsus haldusasjas nr 3-20-1889, p 21). Kui kaebaja hinnangul täitis ta ülalpidamiskohustust, pidanuks ta seda tõendama. Tsiviilasjas nr 2-19-117808 ei tuvastanud maakohus, et kaebaja ei ole oma alaealiste laste osas ülalpidamiskohustust täitnud. Sellest ei saa aga järeldada, et maakohus tuvastas kaebaja poolse kohustuse täitmise. Kompromissi sõlmimisest ei saa järeldada, et elatise nõudja arvates oli kaebaja ülalpidamiskohustust muul ajal täitnud. Kuna kaebaja oli kompromissi sõlmimise ajal teadlik riigipoolse elatisabi maksmisest ning ühtlasi sellest, et nõue on riigile üle läinud, pidi ta selle asjaoluga poolte läbirääkimistes arvestama. Kaebaja ärakuulamisõigust ei ole rikutud ning kaebajal oli võimalik esitada vastustajale tõendeid, sh vaidemenetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.X esitas 28.10.2022 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 28.09.2022 otsus ja rahuldada kaebus. PHS § 54 lg 1 p 3 järgi tunnistatakse elatisabi määramise otsus kehtetuks, kui ilmneb, et elatisabi maksmise tingimused ei olnud või ei ole enam täidetud. Kaebaja esitas vastustajale kviitungid, millega on tõendanud, et ta tegi elatisabi maksmise perioodil 02.07.2019– 28.11.2019 ülekandeid seoses laste kulutustega. Vastustaja ei ole neid kviitungeid otsuse tegemisel arvesse võtnud ega põhjendanud, miks ta ei võta neid kviitungeid arvesse. SKA ei andnud kaebajale võimalust ülalpidamiskohustuse täitmist tõendada. Nii kaebaja kui C olid kompromissi sõlmimisel nõus, et elatisabi tagasimaksmise kohustust kohtulahendisse ei lisata. SKA otsuse põhjendustest nähtub, et elatisabi nõude esitamine sõltub kohtulahendis märgitud ulatusest. Kuna elatisabi maksmise otsus tehakse etteulatuvalt kuueks kuuks, siis kaebajal on võimatu tõendada etteulatuvalt, et ta on ülalpidamiskohustust täitnud. Selline võimalus tõendada tekib hilisemas menetluses, kus vastavalt PHS § 48 lg 1 p-le 1 selgitatakse välja, et tegu on alaealise lapsega, kelle osas vanem ei täida ülalpidamiskohustust. Tõendite kogumine ülalpidamiskohustuse täitmise kohta pidi toimuma enne SKA ettekirjutuse tegemist, ent SKA selliseid tõendeid vastuolus uurimispõhimõttega ei kogunud. Ülalpidamiskohustuse täitmisest pidi SKA-d teavitama elatisabi saaja (PHS § 55 lg 1 p 4). SKA ei ole kaebajale ka selgitanud, millises menetluses tuleb tal vajalikke tõendeid esitada. Kaebaja ei pidanud tsiviilvaidluse ajal vaidlustama halduskohtus SKA otsust. Kaebaja esitas TsMS § 495 lg 1 ja lg 2 p 3 kohaselt 5(7)
3-22-78 vastuväite, et ta on täitnud oma ülalpidamiskohustust. TsMS ei võimalda kohtu maksekäsu ettepanekut tühistada, kui asi läheb edasi menetlemiseks hagimenetlusse.
11.SKA palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja jääb varasemate seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, neid HKMS § 201 lg 4 alusel kordamata.
13.Praeguses asjas ei ole vaidluse all elatisabi määramise otsus (SKA 11.07.2019 otsus). Vaidlustatud ettekirjutus on õigusvastane juhul, kui elatisabi maksmine tulnuks lõpetada ja elatisabi määramise otsus kehtetuks tunnistada (PHS § 54 lg-d 1 ja 2) või elatisabi tulnuks nõuda tagasi selle saajalt (PHS § 56 lg 1). Muudel juhtudel nõutakse välja makstud elatisabi sisse võlgnikult võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses (PHS § 57 lg 1). Perehüvitiste seaduse eelnõu (217 SE) seletuskirjas1 (lk 43–44) on § 57 lg 1 kohta märgitud järgmist: „Riigile saab üle minna nõue, mis on tekkinud ülalpidamise saamiseks õigustatud ja maksmiseks kohustatud isiku vahel. Kui lapsel oli kohtumenetluse ajal elatisenõue oma vanema vastu, siis läheb see nõue riigile üle. Nõude ülemineku hetkeks on kohtumenetlusaegse elatisabi määramise otsuse tegemine. Nõue läheb riigile üle väljamakstud elatisabi ulatuses. Kuna nõue läheb riigile üle sellisena, nagu see kuulub lapsele, siis ei ole välistatud, et kohtumenetlusaegse elatisabi puhul läheb riigile erandjuhtudel üle elatisabist väiksem nõue. See tuleb kõne [alla] juhtudel, mil vastavalt PKS § 102 lõigetele 1 ja 2 võib kohus vähendada elatise suurust alla poole kuupalga alammäära. Kui kohtumenetlus lõpeb aga ilma vanemat elatise maksmiseks kohustava kohtulahendita, nõutakse elatisabi tagasi elatisabi saanud isikult, v.a § 58 lõikes 3 sätestatud juhtudel.“ Seega eeldab nõude üleminek seda, et on olemas kohtulahend, mis kohustab vanemat elatise maksmiseks. Praegusel juhul on kompromissi kinnitamise määruse näol selline kohtulahend olemas.
14.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et praegusel juhul olid täidetud elatisabi määramise ja maksmise eeldused. Kohtumenetlusaegse elatisabi määramiseks piisas maksekäsu kiirmenetluse korral kohtu makseettepaneku määruse olemasolust. Pärnu Maakohus oli teinud kaebajale makseettepaneku. Maksekäsu kiirmenetluse üleminek hagimenetluseks ei ole PHS § 54 järgi elatisabi maksmise lõpetamise aluseks. Kuna kaebajat teavitati elatisabi määramise otsusest, tuli kaebajal tõendada, et ta täitis kohtumenetluse ajal lastele elatise maksmise kohustust. PHS § 54 lg 3 järgi tuli kaebajal tõendada, et ülalpidamiskohustust ei ole tekkinud või see on täidetud või esitada elatisnõudele muu tõendatud vastuväite. Selliste tõendite esitamata jätmisel ei saanud vastustaja elatisabi maksmisest PHS § 54 lg 1 p 3 ja lg 2 põhjal keelduda. Halduskohus selgitas õigesti, et selliste tõendite esitamise võimalus oli kaebajal olemas. SKA elatisabi maksmist ennetähtaegselt ei lõpetanud ega elatisabi maksmise otsust enne selle kehtivuse lõppemist 28.11.2019 kehtetuks ei tunnistanud. Kaebaja enne seda vastustajale tõendeid elatise maksmise kohta ka ei esitanud.
15.Harju Maakohtu 02.09.2020 määrus ja sellega kinnitatud kompromiss ei reguleeri seda, kas kaebajal oli elatise maksmise kohustus ka tagasiulatuvalt perioodil, mil SKA maksis elatisabi. Ainuüksi maakohtu määrus seda ei kinnita, et kaebajal puudus kohustus kohtumenetluse ajal elatist maksta või ta oli selle kohustuse täitnud. Maksekäsu kiirmenetluse
3-22-78 avalduses taotleti kaebajalt elatise maksmist alates 27.06.2019. SKA otsusega maksti kaebaja lastele elatisabi 02.07.2019 kuni 28.11.2019. Pole alust arvata, et kompromissis ei lepitud tagasiulatuvalt elatise maksmise kohustust kokku üksnes sel põhjusel, et laste ema või maakohtu arvates kaebajal seda kohustust ei olnud või ta oli ülalpidamiskohustust sel ajal ise täitnud. Halduskohus viitas asjakohaselt Tallinna ringkonnakohtu 18.03.2022 otsusele asjas nr 3-20-1889, kus selgitati, et kompromissi sõlmimist ja kinnitamist saab võrdsustada kohtulahendiga elatise väljamõistmise kohta. Seega ei ole PHS § 56 lg 1 p 2 praegusel juhul kohaldatav.
16.PHS § 56 lg 1 p-s 1 sätestatud tingimus elatisabi sissenõudmiseks kaebaja asemel selle saajalt oleks võimalik, kui kaebaja oleks tõendanud SKA-le ülalpidamiskohustuse täitmist juba elatisabi maksmise ajal. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta täitis ülalpidamiskohustust enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist. Vastustaja 11.03.2022 menetlusdokumendile lisatud kviitungid 1 ja 2 seda ei kinnita, sest neist nähtub arvete tasumine üksnes 2019. a mais kokku 85,60 euro ulatuses. Arvestades elatise suurust, ei saa seda pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks.
17.Kaebaja esitas 27.11.2020 SKA-le tõendid, et ta on ülalpidamiskohustust täitnud. Vaidlusalust perioodi puudutavad vastustaja 11.03.2022 menetlusdokumendile lisatud kviitungid 3–6, mille järgi tasus kaebaja 11. ja 12.11.2019 lastega seotud arveid kokku 1060 euro ulatuses, sh ka lasteaiatasu ettemaks. SKA 27.12.2020 kirjas nr 10.4-1/143605-1 kaebajale ei ole neil maksekviitungitel peatutud, vaid selgitati, et ülalpidamiskohustuse täitmine, sh tagasiulatuvalt, ei vabasta isikut riigi ees tekkinud kohustusest; väljamakstud elatisabiga oleks saanud arvestada kompromissi tegemisel.
18.PHS § 56 lg 1 p 3 järgi nõuab SKA elatisabi selle saajalt tagasi või tasaarvestab alusetult makstud elatisabi, kui kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise ajal asub võlgnik täitma ülalpidamiskohustust ning ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites teadma nõude üleminekust riigile. Ringkonnakohus mõistab seda sätet nii, et ülalpidamiskohustuse täitma hakkamine kohtumenetluse ajal (st pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist) vabastaks kaebaja elatisabi tagasimaksmise kohustusest üksnes juhul, kui ta ei teadnud ega pidanudki teadma elatisabi määramise otsusest ja selle summa kaebajalt sissenõudmise võimalusest. SKA 11.07.2019 otsuses on aga märgitud järgmist: „Kui lapsel oli kohtumenetluse ajal õigus nõuda ülalpidamist võlgnikult, nõuab Sotsiaalkindlustusamet makstud elatisabi võlgnikult tagasi kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui väljamakstud elatisabi suuruses.“ Kaebaja oli teadlik ka sellest otsusest, arvestades, et ta esitas SKA 11.07.2019 otsuse peale 29.07.2019 vaide. Kaebaja oli seega kohustusest elatisabi riigile tagasi maksta teadlik ning ülalpidamiskohustuse täitma hakkamine pärast elatisabi määramise otsust teda selle riigile tagasimaksmise kohustusest ei vabasta.
19.HKMS § 108 lg 1 järgi tuleb kaebaja menetluskulud jätta tema enda kanda. SKA ei ole menetluskulude nimekirja ringkonnakohtule esitanud ja HKMS § 109 lg 1 alusel SKA võimalikke apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõisteta.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.