X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 08.11.2023 ettekirjutusele nr T17-2023-477
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle Magnus
Asja läbivaatamise vorm
Kohtuistungil 14.05.2024
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 08.11.2023 ettekirjutuse nr T17-2023-477 tühistamiseks rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 25.06.2024, mis on puhkepäevale langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1.Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 16.07.2021 makseettepaneku määrusega asjas nr 2-21121610 (dtl 126-127) tegi kohus Xle ettepaneku tasuda Y elatist 292 eurot kuus alates 15.07.2021 ja Y elatist 292 eurot kuus alates 15.07.2021. Kuna X esitas 21.07.2021 nõudele vastuväite, siis 29.07.2021a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (dtl 61, menetluse käigu kirjeldus).
3-23-2766
2.Makseettepaneku määruse alusel esitas laste ema Y SKA-le 02.08.2021 taotluse kohtumenetlusaegse elatisabi saamiseks (dtl 128). Y avalduse ning Pärnu Maakohtu makseettepaneku määruse nr 2-21-121610 alusel määras Sotsiaalkindlustusamet 23.08.2021 otsusega nr P10O-2021-40830 (dtl 83-84) elatisabi X laste ülalpidamiseks. Elatisabi määrati perioodi 16.07.2021 kuni 12.12.2021 eest, kummalegi lapsele 100 eurot kuus.
3.X esitas SKA 23.08.2021 otsuse peale vaidlustuse 12.09.2021 (dtl 86). X vaidles vastu väitele, et ta on elatisvõlgnik ning selgitas, et ta on maksnud Y vabatahtlikult elatist laste ülalpidamiseks ning katnud muid kulusid. Samuti andis X SKA-le teada, et augustis ta elatist ei maksnud, sest juulis olid lapsed üle poole aja tema juures ja tema ülalpidamisel. Toimus kirjavahetus X ja SKA vahel, mille käigus X edastas info makstud elatissummade kohta.
4.SKA käsitles X 12.09.2021 pöördumist vastuväitena ning vastas sellele 20.10.2021 kirjaga 5.23/282212-3 „Selgitus vastuväitele“ (dtl 91-92). SKA leidis, et kuna makstud on vähem, kui kohtulahendis on ette nähtud, siis SKA jätkab kohtumenetlusaegset elatisabi maksmist.
5.Pärast tsiviilasjas nr 2-21-121610 tehtud kohtulahendi jõustumist (dtl 51-58) (20.04.2022 kohtulahend jõustus 25.11.2022 pärast X apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist) ja elatise väljamõistmist saatis Sotsiaalkindlustusamet Xle 21.02.2023 teate (dtl 134) riigile üle läinud nõude täitmiseks summas 980,64 eurot. Tagasimakset võimaldati teha ka 6 osas tähtajaga 21.08.2023.
6.X pöördus 21.02.2023 (dtl 135) ja 22.02.2023 SKA poole ning SKA vastas pöördumisele kirjaga 16.03.2023 nr 4.1-17/8644-2 (dtl 75).
7.Sotsiaalkindlustusamet tegi 08.11.2023 Xle ettekirjutuse nr T17-2023-477 (dtl 80-81) rahuldada riigile üle läinud elatisnõue summas 980,64 eurot. Elatisnõude summa paluti tasuda Sotsiaalkindlustusameti arvelduskontole hiljemalt 30 päeva jooksul pärast ettekirjutuse saamist. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on SKA-l õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja/või teha tasaarvestus Sotsiaalkindlustusameti poolt makstava muu hüvitisega.
8.Tallinna Halduskohtusse saabus 04.12.2023 X (kaebaja) kaebus, milles ta taotles Sotsiaalkindlustusameti 08.11.2023 ettekirjutuse nr T17-2023-477 tühistamist. Kaebaja leiab, et nõue 980,64 eurot tuleb esitada hüvitise saajale (X väidete kohaselt on ta elatise selle perioodi eest lastele ära maksnud ehk elatise saajad said elatist sama perioodi eest nii elatisabi korras kui ka X käest). Kaebaja taotles, et kohus peataks esialgse õiguskaitse korras ettekirjutuse täitmise, et vältida võimaliku täitemenetlusega kaasnevaid lisakulusid.
9.Tallinna Halduskohus võttis 14.12.2023 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks Sotsiaalkindlustusameti (SKA), kes esitas vastuse kaebusele 10.01.2024. Kohus rahuldas 12.01.2024 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse tingimuslikult. Kaebaja esitas nimetatud määruse peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus 09.04.2024 määrusega rahuldamata jättis.
10.Kohus määras 11.04.2024 määrusega asja lahendamiseks kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate seisukohtade ja menetlusdokumentide esitamiseks ning määras kohtuotsuse teatavaks tegemise aja. Kuna kaebaja jäi oma nõudmise juurde vaadata asi läbi suuliselt kohtuistungil, siis määras kohus asja arutamise suulises menetluses ning määras kohtuistungi toimumise aja. Kaebaja esitas kohtule riigi õigusabi saamise taotluse (esindaja määramiseks), mille kohus jättis rahuldamata. Kohtuistung toimus 14.05.2024 kaebaja X ja SKA esindaja M. Magnuse osavõtul.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
2(8)
3-23-2766 Kaebaja seisukoht
11.Kaebaja soovib, et kohus tühistaks SKA ettekirjutus nr T17-2023-477 ning esitaks nõude 980,64 eurot hüvitise saajale laste emale Y.
12.Kaebaja laste ema Y taotles riigilt elatisabi kohtumenetluse ajal, mil kaebajale määrati elatise suurus lapse Y ja Y osas tasumiseks. Ometi maksis kaebaja kohtumenetluse ajal Y kokkulepitud elatist suuruses 200 eurot kokku, ehk siis 100 eurot lapse kohta.
13.Kaebaja selgitas, et sel hetkel oli tal kolm last, kellele ta igakuiselt maksis samas suuruses elamiseks raha. Kolmas laps Y on laps uue abikaasaga. Asjaolu, et kaebaja ei saanud rohkem elatist maksta oli tingitud tema maksejõuetusest. Nimelt kooselus Y tekkis kaebajal maksejõuetus, mis lõppes eraisiku pankrotiga. Maksejõuetus oli tekkinud arutust kulutamisest ja Y nõudmiste täitmise tulemusena sai soetatud ülemäära kalleid olmeasju, mille tasumine käis üle jõu. Lahku minnes võttis kaebaja kogu pankroti enda kanda, kuigi abielus on teisel osapoolel samuti solidaarsusvastutus. Kaebaja sissetulekuks oli sel hetkel palk ning kokku sai ta pankroti ajal kasutada igakuiselt 1167 eurot juhul kui sissetulek oli nii suur. Kuna kaebaja soovis oma laste elus osaleda, maksis ta osa (100 eurot) laste tarbeks olevast (194,66 eurost) teisele vanemale. Samal ajal kattis ta ise laste kulusid nendega kohtumisetel ning ajal, mis nad viibisid tema juures. Oma ülejäänud sissetulekust 584 eurot pidi kaebaja ära katma enda ülalpidamiskulud, toidu jms. Arvestades selle hetke (juuli-detsember 2021) hinnataset oli see päris keeruline ettevõtmine. Täiendav asjaolu on see, et perioodil juuni-detsember 2021 oli kaebaja haiguslehel depressiooniga.
14.Perioodil 01.07.2021-12.12.2021 maksis SKA Y hüvitist (elatisabi) kokku 980,64 eurot. Kaebaja esitas ka SKA-le vaide, et nad ei maksaks seda hüvitist, kuna tahtsin ise sel perioodil maksta. SKA keeldus ja jäi kindlaks, et Y on õigus antud perioodil saada elatisabi. Kaebaja informeeris isegi SKA-d sellest, et lapsed olid sel perioodil ka tema ülalpidamisel, mis eeldanuks, et elatise maksmise kohustus puudub. Kuna SKA jäi kindlaks, et neil puudub alus mitte maksta, siis lõpetas kaebaja elatise maksmise, sest ei soovinud topelt maksta Y sama summat, eriti kui saajal tegelikult puudus alus selle summa saamiseks. Kaebaja arvestas sellega, et on kohustatud nimetatud summa 980,64 eurot tagasi maksma SKA-le, kuid enne veel kui SKA jõudis talle saata nõudekirja, esitas Y kohtutäiturile tagaselja nõude minu vastu väidetava elatisvõlgnevuse saamiseks. Kogu sissenõutav summa koos täituri kuludega oli 5143,08 eurot. Selle summa sees nõudis ta kaebajalt samuti SKA poolt makstud summat, ehk Y sai topelt raha sama perioodi eest.
15.Kui kaebaja sai SKA-lt selle nõude, võttis ta koheselt SKA-ga ühendust ja selgitas asjaolusid. Kaebaja palus, et SKA nõuaks enammakstud summa tagasi Y, kuna tema on need summad topelt saanud. SKA tutvus dokumentidega ja nõustus, et Y on summad topelt saanud, kuid palus kaebajal endal see summa laste emalt tagasi küsida (ehk kaebaja peab summad makstavast elatisest kinni jättes enammakstud elatise edasiulatuvalt tasumata ca 3 kuud, ühes kalendrikuus maksab elatist 371,28 eurot). Kaebaja selgitas SKA-le olukorda täpsemalt märkides, et Y ei lõpetanud hoolimata võlgnevuse puudumisest täitemenetlust ja temaga läbi rääkida on võimatu. Kui kaebaja oleks SKA soovituste järgi toiminud, oleks see talle kaasa toonud täitemenetluse ja seeläbi lisakulud. Kaebaja selgitas SKA-le, et ta ei saa sellist kokkulepet Y teha ja juhtis tähelepanu ka SKA algse otsuse punktile 2, mille kohaselt alusetult saadud elatisabi nõutakse sisse hüvitise saajalt.
16.Kaebaja sõnul oli viimane suhtlus SKA-ga selline, et neid ei huvita absoluutselt kaebaja kui nelja lapse isa maksevõimekus ning asjaolu, et tal pole täiendavalt kuskilt võtta 980,64 eurot, mille ta oli juba enammaksnud Y, et maksta see riigile. Lisaks püüdis kaebaja jõuda SKA-a kohtuväliselt kokkuleppele, kuid sellest SKA keeldus ja soovitas esitada vaide 30 tööpäeva jooksul, kui kaebaja otsusega rahul pole. Samuti pakkus SKA, et kaebaja kogugu summa 980,64 eurot ja tasugu ikkagi see SKA-le ära ning hiljem esitagu hagiavaldus Y vastu enammakstud raha 3(8)
3-23-2766 tagasi saamiseks. Kaebaja leiab, et see on solvav, kuna tal pole sellist ressurssi kuskilt võtta, et minna kohtusse ja maksta esindaja kulusid. Kaebaja leiab, et nõue tema vastu tuleb tühistada. Vastustaja seisukoht
17.Vastustaja palub jätta kaebaja kaebuse täies ulatuses rahuldamata.
18.Perehüvitiste seaduse (PHS) § 47 kohaselt on elatisabi üks eesmärkidest tagada lapsele ülalpidamine, kui kohustatud isik ei täida ülalpidamiskohustust kohtumenetluse ajal (edaspidi kohtumenetlusaegne elatisabi). Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse õigustatud isikule, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist ja kelle kasuks on tehtud lapse elatisenõude maksekäsu kiirmenetluse korral kohtu makseettepaneku määrus või vanemat elatist maksma kohustava hagi tagamise abinõu rakendamise määrus (PHS § 49 lg 2).
19.Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 16.07.2021 makseettepaneku määrusega asjas nr 2-21121610 (dtl 126-127) tegi kohus kaebajale ettepaneku tasuda Y elatist 292 eurot kuus alates 15.07.2021 ja Y elatist 292 eurot kuus alates 15.07.2021. Makseettepaneku määruse alusel esitas laste ema 02.08.2021 taotluse (dtl 128) kohtumenetlusaegse elatisabi saamiseks.
20.Kohtumenetlusaegne elatisabi määratakse, kui taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud 45 päeva jooksul makseettepaneku määruse tegemisest (PHS § 52 lg 1). Elatisabi maksmise tingimused olid täidetud ning keeldumiseks alust ei olnud.
21.23.08.2021 otsusega nr P10O-2023-40830 (dtl 83-84) määrati mõlemale lapsele elatisabi perioodiks 16.07.2021 – 12.12.2021 igakuises summas 100 eurot ühe lapse kohta.
22.PHS § 49 lg 1 (redaktsioon kehtivusega kuni 01.01.2022 ehk elatisabi määramise otsuse tegemise ajal) kohaselt maksti kohtumenetlusaegset elatisabi, kui võlgnik ei täida ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud ulatuses. PKS § 101 lg 1 (redaktsioon kehtivusega kuni 01.01.2022) sätestas, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära, mis aastal 2021 oli 292 eurot (pool 584-st). Seega oli lapsel aastal 2021 õigus kohtumenetlusaegsele elatisabile, kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust igakuises summas 292 eurot. Makseettepaneku määrusega tehti kaebajale samuti ettepanek tasuda lapsele elatist 292 eurot kuus.
23.Kohtumenetlusaegse elatisabi määramise otsus toimetatakse elatisnõude võlgnikule kätte (PHS § 52 lg 4). Kohtumenetlusaegse elatisabi määramise või määramata jätmise otsuse pidi Sotsiaalkindlustusamet tegema 15 tööpäeva jooksul taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide saamisest arvates (PHS § 52 lg 2, redaktsioon enne 01.01.2022). Esimene väljamakse tehakse hiljemalt taotluse esitamise päevale järgneval kuul väljamaksmise kuu ja sellele eelnenud perioodi eest (PHS § 53 lg 1).
24.Kohtumenetlusaegse elatisabi otsuse tegemisest elatisabi võlgnikku eelnevalt ei teavitata. Küll aga on võlgnikul õigus esitada elatisnõudele vastuväide ning tõendada, et ülalpidamiskohustust ei ole tekkinud või ülalpidamiskohustus on täidetud (PHS § 54 lg 2). Juhul kui leiab tõendamist, et võlgnik on ülalpidamiskohustust täitnud, siis lõpetab Sotsiaalkindlustusamet PHS § 54 lg 1 p 3 alusel elatisabi maksmise enne tähtaega, so enne 150 päeva täitumist (PHS § 49 lg 3).
25.Elatisabi maksmise ennetähtaegset lõpetamist reguleerib PHS § 54, mis sätestab, et Sotsiaalkindlustusamet lõpetab kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise enne PHS § 49 lg-s 3 nimetatud tähtaja möödumist ja tunnistab elatisabi määramise otsuse kehtetuks: 1) kui hagi tagamise määrus, millega võlgnikku kohustati elatist maksma kohtumenetluse ajal, on tühistatud; 2) kui kohtumenetlus elatisnõudes on lõpetatud; 4(8)
3-23-2766 3) kui ilmneb, et elatisabi maksmise tingimused ei olnud või ei ole enam täidetud; 4) võlgniku surma korral; 5) elatisabi saama õigustatud isiku surma korral.
26.Kaebaja esitas elatisabi otsusele vastuväite 12.09.2021 (dtl 86).
27.SKA saatis 14.10.2021 kaebajale päringu (dtl 130) ja paluti esitada ülalpidamiskohustust tõendavad dokumendid.
28.14.10.2021 vastas kaebaja (dtl 131) ja esitas täiendavad dokumendid – veebruar 2020 makstud alimentide kohta (dtl 88), konto väljavõte november 2019 – juuni 2021 makstud elatise kohta (dtl 89) ja ülevaade elatise maksetest jaanuar – oktoober 2021 (dtl 93).
29.20.10.2021 saadeti kaebajale selgitus (dtl 91), milles selgitati elatisabi maksmise asjaolusid ning ka seda, et elatisabi maksmist jätkatakse, sest kaebaja ei maksa elatist piisavas suuruses.
30.Juhul kui elatisabi makstakse hoolimata sellest, et elatisabi maksmise alused ei ole täidetud või kui kohtumenetlus lõpeb ilma, et elatis välja mõistetaks või kui kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise ajal asub võlgnik täitma ülalpidamiskohustust ning ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites teadma nõude üleminekust riigile, nõutakse makstud elatisabi tagasi selle saajalt (PHS § 56 lg 1 p-d 1-3). Seega ei tähenda kohtumenetlusaegse elatisabi määramise otsuse tegemine tingimata seda, et elatise võlgnik peab makstud elatisabi riigile tagastama.
31.Kui lapsel oli õigus nõuda ülalpidamist, läheb kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses (PHS § 57 lg 1).
32.20.04.2022 tegi kohus tsiviilasjas nr 2-21-121610 otsuse (jõustus 25.11.2022, kohtuotsus on lisatud kaebusele) ning mõistis kaebajalt kummagi lapse kasuks välja elatise alates 15.07.2021 – 31.03.2022 summas 173,44 eurot ning alates 01.04.2022 summas 185,64 eurot.
33.Lähtuvalt PHS § 57 lg-st 1 tuli elatise saajate nõue väljamakstud elatisabi suuruses üle riigile.
34.PHS § 58 lg 1 kohaselt võib Sotsiaalkindlustusamet elatisnõude tasaarvestada või nõuda võla sisse pärast elatist maksma kohustava kohtulahendi jõustumist sotsiaalseadustiku üldosa seaduses (SÜS) sätestatud korras, kui võlgnik ei ole riigile üle läinud nõuet rahuldanud.
35.SÜS § 32 sätestab, et hüvitise andja otsustab alusetult tehtud kulutuste tagasinõudmise ettekirjutusega isiku vabatahtliku tagasimakse või tagasimakse taotluse alusel või hüvitise andja initsiatiivil algatatud haldusmenetluses. Enne ettekirjutuse tegemist antakse võlgnikule võimalus avaldada arvamust ning esitada kõik oma vastuväiteid.
36.21.02.2023 saadeti kaebajale tema e-posti aadressil teade nõudest (dtl 134), millele kaebaja vastas samal päeval (dtl 135). 16.03.2023 saadeti kaebajale selgitus/vastus (dtl 75-76).
37.Kokkuvõtvalt toob Sotsiaalkindlustusamet välja, et maksis kaebaja lastele elatisabi, sest elatisabi saamise tingimused olid täidetud ning kaebaja ei tõendanud elatise maksmist seaduses ettenähtud suuruses. Kohtumenetlusaegse elatisabi määramise otsuse sai kaebaja kätte ning selles on ka välja toodud, et kui lapsel oli kohtumenetluse ajal õigus nõuda ülalpidamist võlgnikult, nõuab Sotsiaalkindlustusamet makstud elatisabi võlgnikult tagasi kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui väljamakstud elatisabi suuruses (otsuse p 3). Kohtuotsusega on kaebajalt elatis välja mõistetud ja seda suuremas summas, kui elatisabi, st et riigile on üle tulnud nõue kogu makstud elatisabi suurusest. Tulenevalt PHS § 57 lg-st 1 ja § 58 lg-st 1 ning SÜS § 32 lg-st 1 ja § 31 lg 1 p-st 3 kuulub kaebaja lastele makstud elatisabi kaebajalt tagasi nõudmisele.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5(8)
3-23-2766
38.Leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
39.Praeguses asjas ei ole vaidluse all elatisabi määramise otsus (SKA 23.08.2021 otsus), vaid SKA ettekirjutus (08.11.2023), millega SKA kohustas kaebajat tasuma riigile üle läinud elatisnõuet summas 980,64 eurot. Vaidlus seisneb selles, kas kohtumenetlusaegse elatisabi sissenõudmine kaebajalt on õiguspärane ning kas sellest tulenevalt oli SKA-l õigus teha kaebajale ettekirjutus 980,64 euro suuruse elatisnõude tasumiseks.
40.Vaidlustatud ettekirjutus on õigusvastane juhul, kui elatisabi maksmine tulnuks lõpetada ja elatisabi määramise otsus kehtetuks tunnistada (PHS § 54 lg-d 1 ja 2) või kui elatisabi tulnuks nõuda tagasi selle saajalt (PHS § 56 lg 1). Muudel juhtudel nõutakse välja makstud elatisabi sisse võlgnikult võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses (PHS § 57 lg 1). Nõude üleminek riigile eeldab seda, et on olemas kohtulahend, mis kohustab vanemat elatise maksmiseks. Tartu Maakohus tegi 20.04.2022 tsiviilasjas nr 2-21-121610 otsuse (jõustus 25.11.2022 pärast seda kui kaebaja apellatsioonkaebus oli rahuldamata jäänud) ning mõistis kaebajalt kummagi lapse kasuks tagasiulatuvalt välja elatise alates 15.07.2021–31.03.2022 summas 173,44 eurot ning alates 01.04.2022 kuni laste täisealiseks saamiseni summas 185,64 eurot. Nimetatud kohtuotsusega elatise väljamõistmine kinnitab, et kaebajal oli elatise maksmise kohustus. Kaebajalt välja mõistetud elatisabi summa ei ületa kohtuotsusega välja mõistetud elatise suurust ega Y makstud elatisabi suurust.
41.Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 16.07.2021 makseettepaneku määrusega asjas nr 2-21121610 (dtl 126-127) tegi kohus kaebajale ettepaneku tasuda Y elatist 292 eurot kuus alates 15.07.2021 ja Y elatist 292 eurot kuus alates 15.07.2021. Kaebaja vaidlustas makseettepaneku määruse ning nõude menetlust jätkati hagimenetluses. Makseettepaneku määruse alusel esitas laste ema 02.08.2021 taotluse (dtl 128) kohtumenetlusaegse elatisabi saamiseks.
42.Kohtumenetlusaegne elatisabi määratakse, kui taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud 45 päeva jooksul makseettepaneku määruse tegemisest (PHS § 52 lg 1). Nagu SKA õigesti märgib, olid elatisabi maksmise tingimused täidetud (PHS § 49 lg 2) ning keeldumiseks alust ei olnud.
43.Perehüvitiste seaduse (edaspidi PHS) § 47 kohaselt on elatisabi eesmärk tagada lapsele ülalpidamine, kui kohustatud isik ei täida ülalpidamiskohustust kohtumenetluse ajal. PHS § 49 lg 1 (redaktsioon kehtivusega kuni 01.01.2022 ehk vaidlustatud otsuse tegemise ajal) kohaselt maksti kohtumenetlusaegset elatisabi, kui võlgnik ei täida ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud ulatuses. Seega on PHS kohaselt õigus elatisabile alaealisel lapsel, kelle vanem ei täida üldse ülalpidamiskohustust või ei tee seda perekonnaseaduse § 101 lg 1 nõutavas ulatuses. Elatisabi makstakse vanemale, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist ja kelle kasuks on tehtud kohtu makseettepaneku määrus või vanemat elatist maksma kohustava hagi tagamise abinõu rakendamise määrus. Riigi poolt makstav elatisabi on vaadeldav osana elatisest, mida makstakse elatise maksmiseks kohustatud vanema eest, mis nõutakse hiljem last ülal pidama kohustatud vanemalt sisse.
44.PHS § 56 lg 1 p-s 1 sätestatud tingimus elatisabi sissenõudmiseks kaebaja asemel selle saajalt oleks võimalik, kui kaebaja oleks tõendanud SKA-le ülalpidamiskohustuse täitmist juba elatisabi maksmise ajal. Seega tuli kaebajal tõendada, et ta täitis kohtumenetluse ajal lastele elatise maksmise kohustust. SKA ja kaebaja vahelisest kirjavahetusest (dtl 86-93) nähtub, et kaebaja küll maksis sel perioodil lastele elatist, kuid vähem, st. mitte piisavas suuruses. Kuna makstud oli vähem, kui kohtulahendis ja seaduses ette nähtud, siis Sotsiaalkindlustusamet jätkas kohtumenetlusaegset elatisabi maksmist ega tühistanud oma 23.08.2021 otsust. Seega kui kaebaja oleks maksnud lastele kohtumenetluse ajal elatist iga kuu vähemalt poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses ühe lapse kohta (vt PKS § 100 lg 1, § 101 lg 6(8)
3-23-2766 1 enne 01.01.2022 kehtinud redaktsioonis) ja seda vastustajale tõendanud, oleks vastustajal olnud õigus elatisabi maksmine lõpetada (PHS § 54 lg 1 p 3 ja lg 2).
45.Seega leian, et praegusel juhul olid täidetud elatisabi määramise ja maksmise eeldused. Kohtumenetlusaegse elatisabi määramiseks piisas maksekäsu kiirmenetluse korral kohtu makseettepaneku määruse olemasolust. Pärnu Maakohus oli teinud kaebajale makseettepaneku. Maksekäsu kiirmenetluse üleminek hagimenetluseks ei ole PHS § 54 järgi elatisabi maksmise lõpetamise aluseks. Kuna kaebajat teavitati elatisabi määramise otsusest, tuli kaebajal tõendada, et ta täitis kohtumenetluse ajal lastele elatise maksmise kohustust.
46.Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja tasus Y elatist vanemate omavahelise kokkuleppe alusel 2 lapse peale kokku 300 eurot kuus kuni juunini 2021. a, alates juunist 2021 tasus kaebaja elatist 200 eurot kuus ja augustis ei tasunud kaebaja elatist üldse. Kaebaja möönis ka kohtuistungil, et tasus lastele elatist 2021. aastal vähem kui oli kokkulepitud või kui seadus ette nägi, kuid põhjendas seda raha puudumisega ja laste ülalpidamise osas toimunud vaidlusega (suhtluskord, sõidukulud, suvine laste elukoht). Käesoleva vaidluse ajal kehtinud PKS § 101 sätestas, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 1. jaanuarist 2020 oli töötasu alammääraks 584 eurot, seega ei võinud 2021. aastal igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui 292 eurot kuus. Seega tuleb asuda seisukohale, et kaebaja ei täitnud kohtumenetluse ajal lastele elatise maksmise kohustust, sest ei teinud seda piisavas mahus. Ka vaidemenetluses andis SKA kaebajale teada, et, et kuna elatist on makstud vähem, kui kohtulahendis on ette nähtud, siis SKA jätkab kohtumenetlusaegset elatisabi maksmist.
47.PHS § 56 lg 1 p 3 järgi nõuab SKA elatisabi selle saajalt tagasi või tasaarvestab alusetult makstud elatisabi, kui kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise ajal asub võlgnik täitma ülalpidamiskohustust ning ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites teadma nõude üleminekust riigile. Tallinna Ringkonnakohus on varasemalt leidnud, et seda sätet tuleb mõista nii, et ülalpidamiskohustuse täitma hakkamine kohtumenetluse ajal (st pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist) vabastaks kaebaja elatisabi tagasimaksmise kohustusest üksnes juhul, kui ta ei teadnud ega pidanudki teadma elatisabi määramise otsusest ja selle summa kaebajalt sissenõudmise võimalusest (Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2023 otsus asjas nr 3-22-78 p 18). SKA 23.08.2021 otsuses on märgitud järgmist: „Kui lapsel oli kohtumenetluse ajal õigus nõuda ülalpidamist võlgnikult, nõuab Sotsiaalkindlustusamet makstud elatisabi võlgnikult tagasi kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui väljamakstud elatisabi suuruses.“ Kaebaja oli teadlik ka sellest otsusest, Kaebaja esitas SKA 23.08.2021 otsusele vastuväite, millele SKA vastas 20.10.2021 kirjaga („Selgitus vastuväitele“).
48.SKA sai pärast Tartu Maakohtu 20.04.2022 otsuse jõustumist otsustada, kas nõuda elatisabi välja selle taotlejalt (PHS § 56) või kaebajalt (PHS § 57). Kuna esinesid nõude riigile ülemineku alused (PHS § 57 lg 1), siis oli elatisabi hüvitamise nõudmine kaebajalt lubatav. Kohtupraktikas on leitud, et seadusandja tahteks on nõuda elatisabi tagasi selle saajalt üksnes siis, kui tsiviilkohus jätab hagi rahuldamata (Tallinna Halduskohtu otsus asjas 3-22-2073 p 27 ).
49.Riigile üle läinud elatisabi kui hüvitise sissenõudmise alusteks on PHS § 58 lg 1 ja SÜS § 32 lg 1 ning sissenõuet teostab SKA (PHS § 58 lg 2).
50.Seega olid kohtumenetlusaegse elatisabi andmise eeldused täidetud, nõue on riigile üle läinud ning SKA-l on õigus elatisabi 980,64 eurot kaebajalt välja nõuda.
51.Tallinna Ringkonnakohus on oma 08.04.2024 otsuses haldusasjas 3-22-2073 (käesoleva kohtuotsuse tegemise ajal veel jõustumata otsus) punktis 18 leidnud, et asjaolu et tsiviilasjas on kaebajalt elatis välja mõistetud ja sama summa tuleb kaebajal tasuda riigile, ei ole õigusvastane. Kaebajal on võimalik esitada sundtäitmise keelamise hagi maakohtule, kui sama nõuet hakatakse täitma tsiviilasjas tehtud kohtuotsuse täitmiseks vaatamata SKA ettekirjutusele. PHS § 57 lg 1 7(8)
3-23-2766 näeb ette elatisabi ulatuses nõude ülemineku riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses. Seega tuleb elatis välja mõista võlgnikult, arvestamata elatisabi maksmist, kuid elatise sissenõudmisel võib elatise saaja nõuda elatise maksmist vaid selles ulatuses, milles nõue ei ole elatisabi maksmise tõttu üle läinud riigile.
52.Järelikult on SKA 23.08.2021 otsus õiguspärane ning SKA maksis elatisabi välja õiguspäraselt. Erinevalt elatise maksmist kohustava hagi tagamise määruse tühistamisest ei ole maksekäsu kiirmenetluse üleminek hagimenetluseks elatisabi maksmise lõpetamise alus (PHS § 54).
53.Mis puudutab kaebaja väidet, et SKA 23.08.2021 otsuse punktis 2 oli öeldud, et SKA nõuab tagasi või tasaarvestab elatisabi saajalt alusetult makstud elatisabi, siis siin tuleb tähele panna seda, et see kehtib vaid juhul kui elatisabi on saadud alusetult. Praegusel juhul oli alus olemas ning SKA-l oli õigus elatisabi tagasi nõuda kaebajalt.
55.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Isikute nimede asendamine lahendis
56.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.