Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar 27. september 2022, Tartu 3-20-2595
Haldusasi
Xi kaebus Tartu Vanglalt varalise kahju hüvitise saamiseks seoses teleri hävitamisega, alternatiivselt kahju heastamiseks asendamisega.
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 30. detsembri 2021. a otsus Xi apellatsioonkaebus Lihtmenetlus Kaebaja X Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Xi apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 30. detsembri 2021. a otsus.
3.Teha uus otsus, millega rahuldada kaebus osaliselt ning mõista Tartu Vanglalt välja viiskümmend (50) eurot Xi kasuks.
4.Mõista Tartu Vanglalt välja menetluskulu ringkonnakohtus üksteist (11) eurot 20 senti Xi kasuks. Ülejäänud osas jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 27. oktoober 2022.
Pärast edutut kohtueelselt menetlust esitas kinnipeetavana Tartu Vanglas viibinud kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu kaebajale kuulunud ja vangla poolt hävitatud televiisoriga Thomson samasse hinnaklassi kuuluva televiisori tagastamiseks või televiisori hävitamisega tekitatud kahju (154,80 eurot) hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt aktsepteeris vangla 5. veebruaril 2020 kaebaja taotluse tema kambris olnud teleri Thomson lattu paigutamiseks ja kauplusest soetatud teleri Philips lattu jõudmisel kambrisse lubamiseks. Kaebaja esitas 25. juunil 2020 vanglale taotluse lubada kinkida laos olev teler kaaskinnipeetavale, s.o võtta teler maha kaebaja isiklike asjade nimekirjast ja kanda teler kaaskinnipeetava isiklike asjade nimekirja, kuid Tartu Vangla teatas 7. augustil 2020, et teler on kaebaja 25. juuni 2020. a isiklike asjade nimekirjast kustutamise (kinkimise) taotluse alusel hävitatud.
2.Vastuses kaebusele palus Tartu Vangla jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja selgitas, et teler hävitati 30. juunil 2020. a kui katkine ese, mis ei kuulunud kaebajale.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
3.Tartu Halduskohus 30. detsembri 2021. a otsusega jättis kaebuse rahuldamata.
4.Halduskohus sedastas, et vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 3 alusel justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 kehtestatud vangla sisekorra eeskirja (VSkE) § 57 lg-te 1 ja 3 järgi on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju, mille kaal kokku ei või ületada 30 kilogrammi. Tartu Vangla kodukorra p-s 8.2.2. on sätestatud keeld võõrandada, saata või teiste kasutusse anda kinnipeetava isiklikuks tarbimiseks olevaid asju, samuti teistelt omandada, laenata või võtta ajutiseks kasutamiseks teistele isiklikuks tarbimiseks lubatud või peremehetuid asju.
5.Teleri hävitamisega on vastustaja sisuliselt rahuldamata jätnud kaebaja taotluse lubada kinkida laos olev teler kaaskinnipeetavale, s.o võtta teler maha kaebaja isiklike asjade nimekirjast ja kanda teler kaaskinnipeetava isiklike asjade nimekirja. Enne teleri jäätmejaama saatmist oleks korrektne olnud kaebajat kirjalikult teavitada tema avalduse rahuldamata jätmisest. Teavitamiskohustuse täitmata jätmine ei anna iseseisvat alust kahjunõude rahuldamiseks. Vastustaja on vanglateenistuse ametnike H. Looritsa 11. märtsi 2021. a õiendiga ja D. Eriksoni 11. märtsi 2021. a kirjaliku selgitusega tõendanud, et enne 25. juuni 2020. a avalduse vastuvõtmist selgitati kaebajale suuliselt, et avaldust ei saa rahuldada ja et vangla ei hoiusta laos selliseid esemeid, kui eset ei saadeta mõistliku aja jooksul välja. Seega oli kaebaja vana teleri lattu paigutamise järgselt teadlik, et kui ta telerit vanglast mõistliku aja jooksul välja ei saada, saadetakse teler jäätmejaama, mistõttu oli vangla täitnud haldusorgani selgituskohustuse ja välja selgitanud kaebaja tegeliku tahte.
6.27. veebruaril 2020 lattu paigutatud teleri laos hoiustamise mõistlik aeg oli 30. juuniks 2020 möödunud, mistõttu oli vangla toiming kooskõlas VSkE § 62 lg-s 2 sätestatuga.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses osutab kaebaja, et halduskohus ei ole tuvastanud, et kaebaja isiklike asjade kaal ületanuks VSkE § 62 lg-s 2 nimetatud 30 kilogrammi. Lattu antud televiisor oli töökorras. Kaebaja soovis anda televiisori teisele kinnipeetavale. Sellega seoses selgitati talle, et teine kinnipeetav ei saa seda ise kasutada, kuna asjade üleandmine vanglas ei ole lubatud. Teisel kinnipeetaval tuleb teler kahe kuu jooksul vanglast välja saata. Seega ei olnud kaebaja teadlik, et teler võidakse hävitada juba 30. juunil 2020.
8.Vastuses apellatsioonkaebusele vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja osutab, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 259 lg 1 kohaselt kohustub kinkelepinguga üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kaebaja avaldas soovi teleri Thomson kaaskinnipeetavale kinkimiseks. Seega loobus kaebaja teleri omandist kaaskinnipeetava kasuks. Tahteavalduse tegemise hetkest ei kuulunud teler enam kaebajale ning teleri hävitamisega ei saanud temale varalist kahju tekkida. Kaebajale selgitati, et kingi saaja telerit vanglas kasutada ei saa, samuti, et kui telerit vanglast välja ei saadeta, siis see hävitatakse. Kumbki kinnipeetav ei esitanud vanglale taotlust selles osas, kuidas vangla peaks teleriga edasi toimima. Kui kinnipeetavad jätsid omavahelises
sisesuhtes vajalikud toimingud või tahteavaldused esitamata, ei vastuta selle eest vangla. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, milline on kaebajale kuuluvate isiklike asjade kogukaal.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
10.Vaidlust ei ole, et: - kaebaja taotlusel paigutati kaebaja kuulunud teler Thomson Tartu Vangla lattu; - 25. juunil 2020 esitas kaebaja kirjaliku taotluse teleri kinkimiseks teisele kinnipeetavale, s.o teleri kustutamiseks kaebaja isiklike asjade nimekirjast ja kandmiseks teise kinnipeetava isiklike asjade nimekirja; - Tartu Vangla ei vastanud kaebaja taotlusele ega kandnud telerit ka teise kinnipeetava isiklike asjade nimekirja; - 30. juunil 2020 Tartu Vangla hävitas teleri selle saatmisega keskkonnajaama, oma tegevusest kaebajat eelnevalt teavitamata. Kaebaja hinnangul tekitas vangla teleri hävitamisega kaebajale varalise kahju. Vastustaja kaebajaga ei nõustu ning on nii kohtueelses haldusmenetluses kui ka kohtumenetluses olnud läbivalt seisukohal, et 25. juuni 2020. a taotlusega kaebaja loobus teleri omandiõigusest ning seega ei saanud teleri kui kaebajale mittekuuluva asja hävitamine kaebajale kahju tekitada. Erinevalt pooltest asus halduskohus seisukohale, et teleri hävitamine oli õiguspärane, kuna toimus VSkE § 62 lg 2 alusel, s.o olukorras, kus kaebaja isiklike asjade kogukaal ületas 30 kilogrammi ning kaebaja ei olnud mõistliku aja jooksul telerit vanglast välja saatnud. Ringkonnakohus ei näe võimalust pidada teleri hävitamist õiguspäraseks ja/või kaebaja õigusi mitterikkuvaks vastustaja ega halduskohtu põhjenduste alusel.
11.Kaebaja märkis 25. juuni 2020. a avalduses (dtl 5), et soovib kinkida teleri Thomson teisele kinnipeetavale ning seega palus võtta teleri maha kaebaja isiklike asjade nimekirjast ja kanda teler teise kinnipeetava nimekirja. Nõustuda ei saa vastustajaga, et avalduse esitamise hetkest ei kuulunud teler enam kaebajale. Asja kinkimisel on kinkija kinkelepingu järgseks kohustuseks muu hulgas tõesti teha võimalikuks asja omandiõiguse üleandmine (VÕS § 259 lg 1). Sellest ei järeldu aga, et kaebaja avalduse toimeks oli see, et asi muutus peremehetuks. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 96 lg 3 kohaselt muutub asi peremehetuks, kui omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega. Kaebaja avaldus aga ei jäta kahtlust selles, et ta soovis anda teleri omandiõiguse üle teisele kinnipeetavale, mitte omandist loobuda. AÕS § 92 lg 1 järgi tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Kaebaja soovis anda teleri üle teisele kinnipeetavale teleri kandmisega teise kinnipeetava isiklike asjade nimekirja. See jäi aga teostamata VSkE § 58 lg-s 1 sätestatud keelu tõttu. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6 lg-tele 3 ja 4 antakse õigused ja kohustused üle üleandmise tehinguga (käsutustehing), kusjuures käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Kui kaebaja soovitud asjaõiguslik käsutustehing jäi kinnipeetavate vahel asjade üleandmise keelu tõttu tegemata ja teine kinnipeetav ei saanud teleri omanikuks, siis ei kaotanud kaebaja ka omandiõigust telerile. Sellisel juhul, s.t omandi üleandmise kokkuleppe puudumise või kehtetuse korral ei too see kaasa muutusi poolte õigustes ja kohustustes. Teleri muutumine peremehetuks asjaks olnuks võimalik juhul, kui kaebaja oleks teinud selge tahteavalduse teleri omandist loobumiseks, ilma et see tooks kaasa teise isiku omandiõiguse tekkimise, näiteks oleks taotlenud, et vastustaja oleks korraldanud teleri ohtliku jäätmena käitlusse suunamise. Praegusel juhul see nii ei olnud. Kaebaja 25. juuni 2020. a taotlust ei saa mõista selliselt, et ta soovib teleri omandiõigusest loobuda ka juhul, kui omandi üleandmine teisele kinnipeetavale ei ole võimalik.
12.Kaebaja tahte tõlgendamisel osutab vastustaja oma ametnike selgitustele (dtl 43 ja 45). Neist ilmneb, et ametnikud selgitasid kaebajale, et kinke saanud kinnipeetav telerit vanglas enda kasutusse ei saa; vangla selliseid esemeid ei hoiusta, kinke saaja peab kingitud eseme mõistliku aja jooksul välja saatma, vastasel juhul esemed hävitatakse. Sarnane selgitus anti ka teisele kinnipeetavale ühes soovitusega, et kaebaja ise saadaks teleri vanglast välja teise kinnipeetava poolt soovitud isikule. Kaebaja soovis siiski televiisori ära kinkida ning esitas seetõttu kirjaliku avalduse. Pärast kaebaja 25. juuni 2020. a avalduse registreerimist selgitati kaebajale veelkord kehtivat töökorraldust ning toonitati, et vangla televiisorit ei hoiusta. Kaebaja vastas, et ta teab, et kingi saaja tahab televiisori välja saata lastele. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja ametnike selgituste kohaselt ei saanud kaebajal tekkida arusaama, et 25. juuni 2020. a avalduse esitamise järel peab vangla telerit peremehetuks varaks ega anna teisele kinnipeetavale võimalust teler vanglast välja saata, vaid hävitab teleri. Seega ei ole alust järeldada, et kaebaja tahteavaldust tehes sellise tagajärje saabumise võimalusega arvestas või seda soovis. Kujunenud olukorras ei saa tõlgendada kaebaja tahteavaldust vastuolus selle sõnastusega ega pidada kaebajat teleri omandiõigusest loobunuks sõltumata sellest, kas teine kinnipeetav teleri omandiõiguse saab. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja ei olnud teleri hävitamise ajaks 30. juunil 2020 kaotanud omandiõigust telerile ning seega hävitas vastustaja kaebajale kuuluva asja. Vastavalt kahjustas vastustaja sellega kaebaja omandiõigust.
13.Kui vastustaja tegevusel puudus õiguslik alus, oli vangla tegevus teleri hävitamisel õigusvastane. Vastustaja ei ole väitnud, et tal olnuks kehtivast õigusest tulenev alus teleri hävitamiseks. Halduskohtu hinnangul oli vangla tegevus õigustatud VSkE § 62 lg 2 alusel.
14.Tulenevalt VSkE § 62 lg-st 2, kui kinnipeetava asjade kaal ületab 30 kilogrammi, tehakse kinnipeetavale ettepanek saata piirkaalu ületav kogus asju lähedastele või muudele isikutele väljaspool vanglat. Kui kinnipeetav sellest keeldub, hävitatakse piirkogust ületavad asjad, arvestades võimaluse korral kinnipeetava soovi. Kaebaja väitel ei ületanud tema isiklike asjade kaal 30 kilogrammi. Vastustaja ei ole samuti väitnud, et sättes nimetatud lävend olnuks ületatud. Veelgi enam, vastustaja leiab, et asja lahendamisel ei ole oluline, kas kaebaja isiklike asjade kaal kokku ületas 30 kilogrammi. Kaebaja ega vastustaja ei ole esitanud tõendeid kaebaja isiklike asjade kaalu tõendamiseks. Samuti ei ole vastustaja väitnud ega tõendanud, et ta oleks juhtinud kaebaja tähelepanu isiklike asjade maksimaalse lubatud kaalu ületamisele ja teinud ettepaneku saata osa asju (teler) väljapoole vanglat. Vastustaja ametnike suulised selgitused samuti ei olnud ajendatud arusaamast, et kaebaja teleri säilitamine laos kaebaja asjade hulgas ei oleks olnud lubatav ja kaebajal tulnuks teler saata vanglast välja sõltumata tema soovist teler ära kinkida. Nendel asjaoludel ei saa ringkonnakohus tuvastada, et VSkE § 62 lg 2 kohaldamise eeldused oleks täidetud. Vastavalt tuleb järeldada, et vastutaja ei olnud õigustatud hävitama kaebajale kuulunud telerit selle sätte alusel.
15.Vangla on väitnud veel, et vaidlusalune teler oli katki. Selle väite tõendamiseks ei ole vastustustaja tõendeid esitanud. Kaebaja kinnitusel oli teler töökorras. Kaudselt kinnitab kaebaja väidet asjaolu, et teler oli kaebaja kambris kuni uue teleri saabumiseni, s.t kaebaja ei taotlenud teleri lattu paigutamist koheselt taotluse esitamisel, vaid alles siis, kui saabub uus teler. Kuna otstarbekohaselt mitte kasutatavana olnuks teleri hoidmine kambris olnud keelatud, saab järeldada, et lattu paigutamise ajal oli teler eesmärgipäraselt kasutatav. Vastustaja tegevuse õiguspärasuse hindamisel ei ole see ka oluline, kuna kehtiv õigus ei näe ette vangla õigust teleri hävitamiseks sõltuvalt sellest, kas see on töökorras. Küll on asjaolul tähendus hüvitise suuruse määramisel.
16.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle
tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Tulenevalt RVastS § 11 lg-st 1 võib kannatanu rahalise hüvitise asemel nõuda ka toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Kaebaja taotleb vanglalt hävitatud teleriga samasse hinnaklassi kuuluva teleri andmist või rahalist hüvitist 154,80 eurot. Kaebaja ega vastustaja ei ole täpsustanud, millise Thomson kaubamärki kandva teleri mudeliga oli tegemist. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks selles osas ka täiendavaid tõendeid koguda. Arvestades, et kaebaja kasutas telerit kinnipidamise ajal, vahetas selle välja vangla kauplusest ostetud teleri vastu ning oli valmis teleri kinkima teisele kinnipeetavale, on ilmne, et tegemist ei olnud Thomson kaubamärki kandva teleri uue mudeliga, teler oli mõnda aega kasutuses olnud ega olnud suure diagonaaliga. Ringkonnakohtule ei ole teada, miks kaebaja hindab teleri väärtuseks 154,80 eurot. Kuldne Börs ja Soov võrgulehekülgedel 1 pakutakse kasutatud Thomson telerit müügiks kolmes kuulutuses vastavalt 18, 50 ja 77 euro eest. Kasutatud teleri pakkumishindade alusel peab ringkonnakohus põhjendatuks hinnata kaebajale kuulunud teleri väärtuseks ca 50 eurot. Kaebaja varaliste õiguste riive ulatust, kasutatud Thomson telerite vähest pakkumist ning kaebaja vanglast vabanemise fakti silmas pidades ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kohustada vastustajat heastama teleri hävitamist samaväärse teleri asendamisega kaebajale. Seetõttu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista teleri väärtus rahas, s,o 50 eurot. Hüvitise saamiseks tuleb kaebajal teatada vastustajale hüvitise maksmise ülekande tegemiseks vajalikud andmed.
17.Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistab halduskohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse osaliselt.
18.HKMS § 108 lg-te 1 ja 2 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja taotles vastustajalt 154,80 euro väljamõistmist. Ringkonnakohtu otsusega vastustajalt välja mõistetav 50 eurot moodustab sellest ca 32%. Kaebaja ega vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Siiski peab ringkonnakohus põhjendatuks mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebuse rahuldamise proportsioonile vastav osa riigilõivust, kuna riigilõiv on seadusest tulenev kulu kohtusse pöördumisel. Seega oli nii kulu tekkimine kui selle suurus vastustajale ettenähtav. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja tasus riigilõivu kaebuse esitamisel halduskohtusse 15 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamisel 20 eurot. Vastavalt tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 11,2 eurot ([15+20]*32%). (allkirjastatud digitaalselt)
Vt www.kuldnebors.ee ja www.soov.ee
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.