Politseija Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja EL Puudutatud isik – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27.07.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.07.2022 määruse resolutsiooni punkt 2 haldusasjas nr 3-22-1214 muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendustele.
2.Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused araabia keelde.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 22.05.2022 kinni Egiptuse Araabia Vabariigi kodaniku X, sest tal puudus välismaalaste seaduse § 43 kohane seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks.
2.Tallinna Halduskohus andis 24.05.2022 määrusega haldusasjas nr 3-22-1149 PPA-le loa väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 24.07.2022.
3.X esitas 01.06.2022 taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks.
3-22-1214
4.PPA esitas 01.06.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel. Tallinna Halduskohus rahuldas 01.06.2022 määrusega taotluse ning andis PPA-le loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 01.08.2022.
5.PPA esitas 22.07.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks nelja kuu võrra VRKS § 362 lg 5 ning § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel. Puudutatud isik lahkus 03.03.2012 Egiptusest Venemaale, kust ta suundus 10.10.2012 Eesti kaudu Soome. Isik palus Soomes 21.10.2012 rahvusvahelist kaitset. Soome esitas 23.10.2012 Eestile isiku vastuvõtmise palve, mille Eesti rahuldas. Puudutatud isik saabus 11.12.2012 Eestisse ning esitas PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse, mis lükati 20.03.2013 otsusega tagasi. Isik viibis varjupaigataotlejate majutuskeskuses, kust ta lahkus 04.03.2013 oma uut asukohta teatamata. Puudutatud isiku kinnipidamisel ja kontrollimisel Tallinnas 22.05.2022 selgus, et isik osutas kullerteenust ettevõtte Bolt alt. Samuti selgus, et isikul puudus seaduslik alus viibida Schengeni alal, sh Eesti Vabariigis, ja õiguslik alus Eestis töötada. Isikul ei olnud isikut tõendavaid dokumente. Soome Vabariigile esitatud päringu vastusest nähtus, et isik on seal taotlenud 2012. a varjupaika ning hiljem omas ka mitut tööluba. Viimasest tööloast keelduti ning isik saadeti Soome Vabariigist välja Egiptusesse 13.01.2020. Puudutatud isik selgitas 22.05.2022 ja 23.05.2022 vestlustel, et ta lahkus kodumaalt 2020. a oktoobri lõpus Venemaale, et alustada seal põllumajandustehnika äriga. Isiku andmetel sõitis ta 18.04.2022 või 19.04.2022 Moskvasse, et Venemaalt illegaalselt Euroopa Liitu tulla. Lahkumise põhjuseks tõi isik Ukraina sõja, mis talle ei meeldinud. Järelhaagise konteinerisse peidetuna sõitis ta Berliini, kuhu ta jõudis 20.04.2022 või 21.04.2022 öösel; sealt liikus ta bussireisiga Taani ja rongiga Rootsi ning lõpuks jõudis laevaga Eestisse. Eestisse jõudes oli isikul kaasas Egiptuse rahvuspass ja Soome juhiload, kuid hiljem kaotas ta oma Egiptuse rahvuspassi ära. Eestisse soovis ta tulla põhjusel, et Soome ei andnud talle elamisluba. Tallinnas elav süürlane andis talle ebaseaduslikult kasutada oma Bolti toidukulleri koti ja oma sõiduauto. PPA soovis 31.05.2022 korraldada Egiptuse Araabia Vabariigi saatkonna konsuli ja puudutatud isiku vahelist vestlust. Puudutatud isik keeldus vestlusest dokumenteerimise osas ning esitas taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks. Puudutatud isikuga peetud vestlusel selgus, et tal puudub Eestis püsiv elukoht, majanduslikud ja perekondlikud sidemed ning igapäevaseks toimetulekuks raha. Isiku sõnul on tal sotsiaalsed sidemed Venemaal (abikaasa ja laps). Puudutatud isikuga toimus 01.07.2022 vestlus täpsustamaks rahvusvahelise kaitse taotlemisega seotud asjaolusid. Isikule oli selgitatud, et tal on kaasaaitamiskohustus. PPA tegi 05.07.2022 isikule rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse nr 12206010021-1, millega loeti taotlus VRKS § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks VRKS § 201 p 2, p 4, p 6 ja p 7 alusel. Otsuse põhjendustes oli mh märgitud, et 01.07.2022 toimunud vestlusel ei soovinud taotleja välja tuua põhjuseid, mis ajendasid teda Eestis rahvusvahelise kaitse taotlust esitama. Puudutatud isik keeldus 08.07.2022 PPA otsust allkirjastamast ja vaidlustas selle Tallinna Halduskohtus. Isiku kinnipidamine on põhjendatud VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p 4 alusel. Puudutatud isik ei soovinud 01.06.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel ega ka 01.07.2022 vestlusel esile tuua põhjuseid, mis ajendasid teda Eestis rahvusvahelise kaitset taotlema. Taotleja ei soovinud rääkida varjupaiga taotlemise põhjustest enne, kui tal on olemas kõik tõendid, tal on juurdepääs 2(7)
3-22-1214 internetile ja telefonile ja ta viibib vabaduses. Isik on PPA 05.07.2022 otsuse vaidlustanud. Seega venitab puudutatud isik tahtlikult oma rahvusvahelise kaitse menetlust sellega, et esitab tõendid alles kohtumenetluse ajal, mistõttu võib juhtuda, et PPA peab taotluse uuesti läbi vaatama. See aga eeldab menetlustoiminguteks isiku kättesaadavust. Isiku kinnipidamine on põhjendatud VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p 5 alusel. Isik saabus Schengeni alale seadusliku aluseta 2022. a aprillis, läbis ebaseaduslikult mitut Schengeni liikmesriiki (Saksamaa, Taani, Rootsi), viibis Eesti Vabariigis seadusliku aluseta, kuid ei taotlenud kohe rahvusvahelist kaitset. Isik peeti 22.05.2022 VSS alusel kinni ja talle koostati lahkumisettekirjutus ning ta paigutati PPA kinnipidamiskeskusesse. Alles siis, kui ametnik teavitas, et Egiptuse saatkond soovib isiku tuvastamiseks temaga vestelda, avaldas isik soovi rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. Puudutatud isikul esineb põgenemisoht (VSS § 68 p-d 6 ja 9). PPA järeldab isiku ütlustest, hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik selgitas 23.05.2022 küsitlusel, et ei soovi naasta kodumaale. Sama seisukohta on isik avaldanud ka kohtuistungitel. Kui isikul oleks tegelik rahvusvahelise kaitse vajadus, oleks isik sellekohase taotluse esitanud esimeses turvalises Schengeni liikmesriigis või viivitamatult pärast Eestisse saabumist. Selle asemel asus isik hoopis ebaseaduslikult tööle. Isiku selgitus, et ta ei esitanud kohe taotlust teadmatusest ja informatsiooni kogumise vajaduse tõttu, ei ole eluliselt usutav, kuna isik on varem taotlenud rahvusvahelist kaitset nii Eestis kui ka Soomes ning pidi olema protsessist teadlik. Samuti ei teinud isik koostööd vestlusel, et selgitada välja tema rahvusvahelise kaitse taotlemise vajadus. Ka varem ei ole isik olnud menetluse lõpuni kättesaadav ning on loata lahkunud teise liikmesriiki. Seadusliku aluse (sh reisidokumendi) puudumine ei ole takistanud isikul ühest liikmesriigist teise reisimist. Isik on varem kasutanud kolmandate isikute abi ühest liikmesriigist teise reisimiseks. Samuti on ta Eestis ebaseaduslikult viibimiseks, töötamiseks ja enda varjamiseks kasutanud oma tuttavate abi. Puudutatud isiku eelnev käitumine annab aluse pidada tõenäoliseks, et ta ei pruugi olla rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni Eestis ametivõimudele kättesaadav. Kuna isikul esineb põgenemisoht, ei ole VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid võimalik tõhusalt kohaldada. Isikuga seonduvaid asjaolusid arvestades puudub alus isiku usaldamiseks. PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul sotsiaalsed sidemed Eestiga, tal ei ole Eestis elukohta ega piisavalt raha enda ülal pidamiseks.
6.X vaidles 26.07.2022 istungil PPA taotlusele vastu. Ta ei kavatse Eestist lahkuda ega põgeneda. Ta soovis Venemaal Eestisse tulemiseks viisat taotleda, kuid alanud sõja tõttu pandi konsulaarosakonnad kinni ja ei olnud võimalik seda teha. Puudutatud isik töötas Soomes kaheksa aastat ja käis ka korduvalt Tallinnas. Seega ei ole Eesti talle võõras riik. Probleem tekkis seoses elamisloaga Soomes, ta pidi minema Egiptusesse ja sealt lendas Venemaale. Ta on Soomes pikalt elanud, makse maksnud, on seaduskuulekalt käitunud. Teda ei võetud kinni põgenemise katsel. Ta tuli Eestisse põhjusel, et Venemaa ja Ukraina vahel on sõda, see mõjutab tema äri Venemaal. Puudutatud isik võiks elada kindlas elukohas, nt Vao keskuses.
7.Tallinna Halduskohus kuulutas 27.07.2022 määrusega PPA taotluse lahendamisega seotud menetluse kinniseks (resolutsiooni p 1) ning andis PPA-le loa X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 26.11.2022 (resolutsiooni p 2). Puudutatud isiku kinnipidamine on VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p-de 4 ja 5 alusel põhjendatud. PPA esitatud põhjendustega saab nõustuda ilma neid kordamata. PPA on järeldanud isiku hoiakutest ja käitumisest (VSS § 68 p 6), et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Sisuliselt samasugusele seisukohale põgenemisohu tõenäosuse osas asus Tallinna Halduskohus ka 01.06.2022 määruses, millega anti luba isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Ei nähtu, et 3(7)
3-22-1214 varasemate ohuhinnangutega võrreldes oleks sisulisi muutusi toimunud. Puudutatud isiku istungil antud selgitused Eestisse saabumise kohta seda seisukohta ümber ei lükka. Kuna PPA 05.07.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsus on halduskohtus vaidlustatud, peaks isik tähtsust omavate asjaolude (täiendava) väljaselgitamise vajaduse korral olema endiselt kättesaadav. Haldusasja materjalist ei nähtu asjaolude esinemist, millest saaks järeldada, et kinnipidamiskeskuses viibimine on muutunud ebaproportsionaalseks.
8.Tallinna Halduskohus jättis 22.08.2022 otsusega X kaebuse PPA 05.07.2022 otsuse peale rahuldamata (haldusasi nr 3-22-1500).
9.PPA esitas 23.08.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VSS alusel (haldusasi nr 3-22-1787). Tallinna Halduskohus rahuldas 23.08.2022 määrusega PPA taotluse ja andis loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 23.10.2022.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.X palub 12.08.2022 määruskaebuses halduskohtu 27.07.2022 määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta kinnipidamiskeskusest. Puudutatud isik palub end vabastada tõlke kulude kandmisest. PPA ega kohus ei ole piisavalt põhjendanud puudutatud isiku väidetavat põgenemisohtu ega jätkuva kinnipidamise vajalikkust. Põgenemisohtu tuleb hinnata konkreetsest isikust ja olukorrast lähtudes. Mida pikem on kinnipidamine, seda kaalukamad peavad olema kinnipidamist põhistavad asjaolud ning seda rangem peab olema ka kontroll kinnipidamise põhjendatuse üle. Kohus ei ole puudutatud isikuga seotud asjaolusid piisavalt kaalunud. Isiku kinnipidamise pikendamine ei ole proportsionaalne. PPA ei ole oma taotluses esile toonud, milliseid vajalikke menetlustoiminguid on tehtud, ega seda, millised tähtsust omavad asjaolud tuleks PPA-l välja selgitada, mis õigustaks puudutatud isiku edaspidist kinnipidamist. Halduskohus ei ole arvesse võtnud, et kuigi asjaolud on selged ja ei ole muutunud, ei pruugi see olla puudutatud isiku kinnipidamise pikendamiseks piisav. Jääb arusaamatuks, miks ei ole kohus kaalunud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist.
11.PPA palub 23.08.2022 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata, nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega. Halduskohus on määruses puudutatud isiku põgenemisohtu ja tema kinnipidamise vajalikkust ammendavalt põhjendanud. PPA ja kohus on seejuures arvestanud isikust tulenevaid asjaolusid, nt varasem loata lahkumine, ebaseaduslik Schengeni alale saabumine, siin reisimine, ebaseaduslik töötamine, rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine alles kinnipidamiskeskuses, mitte esimeses turvalises sihtriigis. Asjaolu, et isik soovis Eestisse tulekuks viisat taotleda, ei muuda põgenemisohtu olematuks. Riigil on õigus otsustada, keda ta lubab riiki ja keda mitte. Samuti ei muuda see asjaolu, et isik sisenes Eestisse ja töötas siin ebaseaduslikult. PPA selgitas taotluses, et 01.07.2022 korraldati puudutatud isikuga vestlus rahvusvahelise kaitse taotluse asjaolude täpsustamiseks ning 05.07.2022 tehti puudutatud isikule taotluse tagasilükkamise otsus. Samuti selgitas PPA oma taotluses, et isiku jätkuv kättesaadavus on vajalik juhuks, kui PPA peab puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse uuesti läbi vaatama. Seega ei saa nõustuda puudutatud isiku etteheitega, et PPA ja kohus ei ole põhjendanud puudutatud isiku jätkuva kinnipidamise vajalikkust. Samuti on PPA taotluses põhjendanud, miks ei ole võimalik leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4(7)
3-22-1214
12.Puudutatud isik palub määruskaebuses vabastada end tõlkekulude kandmisest. Ringkonnakohus andis puudutatud isikule 20.06.2022 määrusega riigi õigusabi ning kuna isik viibib kinnipidamiskeskuses, pole alust arvata, et tema majanduslik seisund oleks paranenud. Kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi andmisel ei hinnata isiku menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust ja seda ei välista ka isikule riigi õigusabi korras advokaadi määramine (HKMS § 111 lg 4). Ringkonnakohus rahuldab puudutatud isiku taotluse osaliselt ning vabastab ta HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel asjas tehtava kohtumääruse sissejuhatuse, resolutsiooni ja põhjenduste tõlkimise kulude kandmisest. Kuna halduskohtu istungil on osalenud araabia keele tõlk ja ka vaidlustatud kohtumäärus on isikule tõlgitud araabia keelde, tuleb praeguse kohtumääruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused tõlkida araabia keelde.
13.Halduskohus leidis 27.07.2022 määruses, et puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamine on VRKS 361 lg 1 ja lg 2 p-de 4 ja 5 ning VSS § 68 p 6 alusel põhjendatud. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib isikut kinni pidada § 361 lg-s 2 sätestatud alusel, kui VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Halduskohtu määruse tegemise ajal kehtinud VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4); ning kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (p 5). VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu (VRKS § 361 lg 21). Kuigi isiku kinnipidamise eeldusena on põgenemisohtu nimetatud üksnes VRKS § 361 lg 2 p-s 4, saab ka VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaldamist põhjendada põgenemisohuga.
14.Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud halduskohtu määruse tegemisel ajal võimalik puudutatud isikut kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel. Nimetatud sätte peamine eesmärk on tagada, et isik oleks PPA-le kättesaadav asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks). Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Kuigi asjaolude ebaselgus üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks, võib see olla piisav koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 317-792, p-d 18.1–18.2). VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel saab isikut kinni pidada üksnes seni, kuni rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud on välja selgitatud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 09.10.2020 määrus asjas nr 3-20-1232, p 13.2; 03.09.2021 määrus asjas nr 3-21-1340, p 13; 17.12.2021 määrus asjas nr 3-21-1404, p 19). Seega ei saa üldjuhul nimetatud sätte alusel isikut kinni pidada pärast seda, kui PPA on rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise lõpetanud ja selle kohta oma otsuse teinud. Sellest lähtuvalt leidis ringkonnakohus 06.09.2022 määruses praeguses asjas (p 12), et kuivõrd PPA-l ei saanud enam olla vältimatut vajadust isiku taotluse aluseks olevaid asjaolusid välja selgitada, ei olnud alates 05.07.2022 puudutatud isiku kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel enam põhjendatud. Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde ka praegu. PPA 05.07.2022 otsusest ilmneb, et PPA pidas puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust selgelt põhjendamatuks VRKS § 201 p-de 2, 4, 6 ja 7 alusel (dtl 149). Seega olid PPA hinnangul isiku taotluse asjaolud selle tagasilükkamiseks piisavalt välja selgitatud, hoolimata sellest, et puudutatud isik ei soovinud enne PPA otsuse tegemist pikemalt rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjuseid selgitada. Isiku jätkuvat kinnipidamist VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel ei õigusta üksnes võimalus, et PPA peab kohtumenetluse tulemusel isiku taotluse uuesti läbi vaatama. Selline võimalus on olemas iga rahvusvahelise kaitse taotlust puudutava kohtuvaidluse korral.
5(7)
3-22-1214
15.Sõltumata sellest, kas puudutatud isiku kinnipidamise pikendamine oli lubatud VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel, nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et PPA taotluse rahuldamine ja puudutatud isiku jätkuv kinnipidamine oli põhjendatud VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2022 määrus praeguses asjas, p 13). Nimetatud alus on kohaldatav juhtudel, kui rahvusvahelise kaitse taotlus esitatakse pärast seda, kui isikut juba peetakse kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks VSS alusel ning objektiivsete kriteeriumide põhjal ja konkreetse juhtumi asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida väljasaatmist (Riigikohtu 15.04.2021 määrus nr 3-20-2119, p-d 12–13; 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, p-d 16–17; Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2020 määrus nr 3-19-2377, p-d 23–24 ja seal viidatud kohtupraktika). Taotleja sellistele eesmärkidele võivad viidata näiteks tema riiki sisenemise asjaolud, taotluse esitamise asjaolud (sh taotluse esitamise aeg) ja ütlused sihtriigi kohta, mis annavad alust kahtluseks, et isik ei pruugi taotluse tagasilükkamise korral olla enam kättesaadav, samuti tema väidete eluline usutavus (nt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12). Haldusasjast nr 3-21-1149 nähtuvalt peeti puudutatud isik 22.05.2022 kinni VSS alusel ning PPA tegi talle 23.05.2022 ka kohe sundtäidetava lahkumisettekirjutuse. Tallinna Halduskohus andis 24.05.2022 määrusega PPA-le loa pidada puudutatud isikut kinni VSS § 15 lg 1, lg 2 pde 1–3 ja § 23 lg 1 alusel. Samuti annab isiku käitumine põhjust kahtluseks, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Puudutatud isiku 22.05.2022 ja 23.05.2022 antud ütluste (esitatud halduskohtule 23.05.2022 taotlusega haldusasjas nr 3-22-114) kohaselt sisenes ta Venemaalt Schengeni alale vahendajate abil ebaseaduslikult ja läbis enne Eestisse saabumist teisi Euroopa Liidu riike. Enne kinnipidamist viibis ja töötas isik Eestis seadusliku aluseta. Kuigi isik oleks saanud rahvusvahelise kaitse taotluse esitada juba varem mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis või kohe Eestisse saabudes, esitas ta selle alles 10 päeva pärast kinnipidamist ja olukorras, kus PPA soovis korraldada isiku dokumenteerimise tema päritoluriigi konsuli kaudu. Seejuures on isik taotlenud rahvusvahelist kaitset Eestis ja Soomes ka varem, mistõttu pidi ta olema teadlik selle esitamise võimalusest. Isik ei ole rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses soovinud täita kaasaaitamiskohustust (VRKS § 11 lg 2), keeldudes 01.07.2022 vestlusel rahvusvahelise kaitse taotlemise kohta selgitusi andmast. See annab põhjust kahtluseks, et isik on esitanud taotluse alusetult. PPA on nimetatud asjaoludele oma taotluses ka tuginenud, mistõttu on põhjendamatu puudutatud isiku väide, et PPA ja halduskohus ei ole arvesse võtnud isikuga seotud konkreetseid asjaolusid. PPA ja halduskohtu järelduste ümberlükkamiseks ei anna alust puudutatud isiku kohtuistungil esitatud selgitus, et ta soovis tegelikult Eestisse tulekuks viisat taotleda ja teda sundis Venemaalt lahkuma sõja tõttu halvenenud majanduslik olukord. Nendest selgitustest ei järeldu, et isikul ei oleks võimalik oma koduriiki Egiptusesse naasta. Kokkuvõttes on puudutatud isikuga seotud asjaolude põhjal piisavalt alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida väljasaatmist.
16.Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtu hinnanguga, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole praegusel juhul võimalik tõhusalt kohaldada. Ringkonnakohus jääb oma 06.09.2022 määruses (p 15) esitatud seisukoha juurde, et isikul esineb põgenemise oht ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei hoia võimalikku põgenemist ära. Lisaks eespool nimetatud asjaoludele kinnitavad puudutatud isiku põgenemisohtu asjaolu, et ta on varem Eestis rahvusvahelist kaitset taotlenud ning ilma seda ära ootamata ja oma viibimiskohta teatamata varjupaigataotlejate majutuskeskusest lahkunud, ta on kinnitanud soovimatust koduriiki naasta, ta on varem liikunud ilma seaduslikku alust omamata erinevate Euroopa Liidu riikide vahel, tal on tuttavaid, kelle abil ta on ebaseaduslikult tööd teinud. Seega on tõenäoline, et Egiptusesse naasmise asemel püüab isik erinevaid võimalusi kasutades Euroopa Liitu jääda. 6(7)
3-22-1214 Ühtlasi ei vasta tõele puudutatud isiku istungil väidetu, et ta on seaduskuulekas. Määruskaebuses ei ole toodud esile selliseid asjaolusid, mis hinnangu põgenemisohu esinemise kohta ümber lükkaksid. Pelgalt isiku lubadusest Eestisse jääda ei piisa leebemate järelevalvemeetmete kohaldamiseks. Halduskohus leidis seega kokkuvõttes õigesti, et puudutatud isiku kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks.
17.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 27.07.2022 määruse resolutsiooni p 2 muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendustele. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.