Tallinna Ringkonnakohus Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit, Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
06.09.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1214
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja IM Puudutatud isik – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 01.06.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.06.2022 määruse resolutsioon haldusasjas nr 3-22-1214 muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendustele.
2.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
3.Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused araabia keelde.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 22.05.2022 kinni Egiptuse Araabia Vabariigi kodaniku X, sest tal puudus välismaalaste seaduse § 43 kohane seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks.
3-22-1214
2.Tallinna Halduskohus andis 24.05.2022 määrusega haldusasjas nr 3-22-1149 PPA-le loa väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 24.07.2022.
X esitas 01.06.2022 taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks.
4.PPA esitas 01.06.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 3, § 361 lg 1 ja lg 2 p-de 1–5 alusel. Puudutatud isiku kinnipidamisel ja kontrollimisel Tallinnas 22.05.2022 selgus, et isik osutas kullerteenust ettevõtte Bolt alt. Samuti selgus, et isikul puudus seaduslik alus viibida Schengeni alal, sh Eesti Vabariigis, ja õiguslik alus Eestis töötada. Isikul ei olnud isikut tõendavaid dokumente. Tal oli vaid Soome juhiluba. Puudutatud isik selgitas 22.05.2022 vestlusel, et ta lahkus Venemaalt 18.04.2022. Eestisse jõudmiseks peideti ta veoautohaagisesse ja selle eest maksis ta vahendajale 500 dollarit. Isiku sõnul kaotas ta Egiptuse reisidokumendi ja ta tunnistas, et saabus teadlikult ebaseaduslikult Eesti Vabariiki ja Schengeni alale. PPA esitas 22.05.2022 Soome Vabariigile päringu eesmärgiga tuvastada isiku samasust ning täpsustada isikut puudutavaid asjaolusid. Soome Vabariigist saabunud vastusest nähtus, et isik on taotlenud 2012. a varjupaika ning hiljem omas ka mitut tööluba. Viimasest tööloast keelduti ning isik saadeti Soome Vabariigist välja Egiptusesse 13.01.2020. Isiku tuvastamisel selgus ühtlasi, et ta on varem taotlenud rahvusvahelist kaitset ka Eestis. Nimelt lahkus puudutatud isik 03.03.2012 Egiptusest Venemaale, kust ta suundus 10.10.2012 Eesti kaudu Soome. Isik palus Soomes 21.10.2012 rahvusvahelist kaitset. Soome esitas 23.10.2012 Eestile isiku vastuvõtmise palve, mille Eesti rahuldas. Puudutatud isik saabus 11.12.2012 Eestisse ning esitas PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse, mis lükati 20.03.2013 otsusega tagasi. Isik viibis varjupaigataotlejate majutuskeskuses, kust ta lahkus 04.03.2013 oma uut asukohta teatamata. Puudutatud isik selgitas 23.05.2022 jätkunud vestlusel, et ta valdab araabia keelt ja inglise keelt ning vähesel määral oskab soome ja vene keelt. Kodumaalt lahkus ta 2020. a oktoobri lõpus Venemaale, et alustada seal põllumajandustehnika äriga. Moskvasse lendas ta otselennuga Kairost. Venemaal viibides sai isik oma äri käima, abiellus venelannaga ja XX.XX.XXXX sündis neile tütar. Isiku andmetel sõitis ta 18.04.2022 või 19.04.2022 Moskvasse, et Venemaalt illegaalselt Euroopa Liitu tulla. Lahkumise põhjuseks tõi isik Ukraina sõja, mis talle ei meeldinud. Järelhaagise konteinerisse peidetuna sõitis ta Berliini, kuhu ta jõudis 20.04.2022 või 21.04.2022 öösel; sealt liikus ta bussireisiga Taani ja rongiga Rootsi ning lõpuks jõudis laevaga Eestisse. Teel Saksamaalt Eestisse isikut kontrolliti, aga sealsed ametnikud aktsepteerisid Soome juhiluba ja väidetavalt edasi ei uurinud. Ka Eestis olles on temalt dokumente küsitud, aga ka siis ei tuntud tema vastu huvi (ta näitas Soome juhiluba). Eestisse jõudes oli isikul kaasas Egiptuse rahvuspass ja Soome juhiload. Isiku sõnade kohaselt aga oli ta ca 1–2 nädalat tagasi oma Egiptuse rahvuspassi ära kaotanud. Eestisse soovis ta tulla põhjusel, et Soome ei andnud talle elamisluba. Eestis võttis isik ühendust Tallinnas elava süürlase Y-ga, kellelt palus abi töö leidmisel. Y andis talle ebaseaduslikult kasutada oma Bolti toidukulleri koti ja oma sõiduauto. Y Bolti kontot hakkas isik kasutama 15.05.2022 või 16.05.2022. Aga juba XX.XX.XXXX kasutas isik ka ühe Antoni-nimelise isiku Bolti kontot raha teenimiseks. Maksti sularahas. PPA soovis 31.05.2022 korraldada Egiptuse Araabia Vabariigi saatkonna konsuli ja puudutatud isiku vahelist vestlust. Puudutatud isik keeldus vestlusest dokumenteerimise osas ning esitas suulise taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks.
2(8)
3-22-1214 Puudutatud isikuga peetud vestlusel selgus ka, et tal puudub Eestis püsiv elukoht, majanduslikud ja perekondlikud sidemed ning igapäevaseks toimetulekuks raha. Isiku sõnul on tal sotsiaalsed sidemed Venemaal (abikaasa ja laps). Isikul puuduvad Schengeni territooriumil lähimad perekonnaliikmed, kelle eest tuleks hoolt kanda. Samuti sai isik aru, et viibib Eestis ja Schengeni alal seadusliku aluseta. Samas avaldas ta vestluse käigus, et on häiritud Ukraina sõjast ja lahkus seepärast Venemaalt. Isiku kinnipidamine on põhjendatud VRKS § 361 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 alusel, sest Soome juhiloa alusel pole võimalik õigusaktide normides toodud asjaolusid tuvastada ja kontrollida. Rahvusvahelise kaitse taotleja osas ei ole lubatud teha päringuid päritoluriiki ja isik ise ei ole esitanud dokumente, mille alusel asjaolusid tõsikindlalt tuvastada. Enne rahvusvahelise kaitse menetlust tegi PPA kõik selleks, et isikut dokumenteerida, kuid isik ise keeldus sellest. VRKSi menetlus on algfaasis, taotlus on vastu võetud ja vaja on teha järgnevad ajamahukad menetlustoimingud, milleks peab isik olema kättesaadav. Samuti on isiku kinnipidamise aluseks VRKS § 361 lg 2 p 5. Isiku riiki sisenemise ja taotluse esitamise asjaolud ning varasemad ütlused, samuti tema väidete eluline usutavus annavad alust kahtluseks, et isik ei pruugi rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise korral olla enam PPA-le kättesaadav. Isik ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust kohe, vaid alles siis, kui PPA soovis korraldada vestlust Egiptuse saatkonna konsuliga. Põgenemisohtu suurendab see, et isik on varem taotlenud Eestis rahvusvahelist kaitset ja pole sellekohast otsust ära oodanud, vaid lahkus varjupaigataotlejate majutuskohast oma asukohta teatamata. Isik on valmis kasutama kõiki abinõusid väljasaatmise vältimiseks. Isik selgitas 23.05.2022 küsitlusel, et ei soovi naasta kodumaale. Isiku soov teha PPA-ga koostööd on väike. Seega järeldab PPA isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6).
5.Puudutatud isik selgitas 01.06.2022 istungil, et ta ei ole kinnipidamiskeskusesse paigutamisega nõus. Ta soovib ajada asju konsuliga isiklikult. Puudutatud isik kinnitas, et ta on varem Eestis rahvusvahelist kaitset taotlenud ja ta lahkus varjupaigataotlejate majutuskeskusest ilma, et oleks otsusest teadlik olnud. Ta lahkus, kuna sai Soomelt elamisloa ja Soome võimud lubasid ise teada anda, et ta läheb Eestist Soome. Samuti kinnitas puudutatud isik, et jaanuaris 2020 Soomes tema elamisluba ei pikendatud ja ta saadeti välja Egiptusesse. Puudutatud isik teab, et tal pole Eestis viibimise alust, kuid sellegipoolest oli tal põhjus Venemaalt ebaseaduslikult Euroopa Liitu tulekuks. Ta soovib rahvusvahelist kaitset humaansetel kaalutlustel, kuna ta on Euroopas kaua viibinud. Päritoluriigis teda taga ei kiusata, aga ta ei ole nõus sinna tagasi pöörduma, kuna tal ei ole seal tööd ega elukohta. Tal ei õnnestunud enda Eestis viibimist seadustada rahapuuduse tõttu. Ta saadeti Soomest välja, kuna ta esitas elamisloa taotluse kahel erineval alusel ja ei teadnud, et ei või seda teha. Eestis ei ole tal vara ega elukohta. Samuti ei ole tal terviseprobleeme.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 01.06.2022 määrusega taotluse ning andis PPA-le loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 01.08.2022. PPA taotlus on põhjendatud. Puudutatud isik selgitas ka kohtuistungil, et ei soovi tagasi pöörduda päritoluriiki Egiptusesse, kuna seal pole tal elukohta ega tööd ning Euroopas on ta juba pikalt viibinud, sh olnud varem Eestis. Seega esineb põgenemisoht PPA viidatud sätete kohaselt. Isik oli teadlik, et ta tuli Eestisse ning viibis ja töötas siin ebaseaduslikult. Pole ühtegi tõendit, et ta oleks püüdnud tegutseda ja käituda seaduslikult. Samuti on isik Eestis varem rahvusvahelist kaitset taotledes lahkunud ilma rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskust teavitamata. Isiku sõnul tegi ta seda enne, kui sai oma taotluse kohta keelduva otsuse. Paljasõnaline on väide, et ta arvas, et Soome võimud teavitavad PPA-d, kuna andsid talle elamisloa. Venemaalt sõja tõttu päritoluriiki naasmise asemel tuli isik teadlikult ebaseaduslikult
3(8)
3-22-1214 Euroopa Liitu, läbides mitut liikmesriiki ja kasutades seejuures smugeldajate abi. Isiku senine käitumine osutab sellele, et isik ei ole usaldusväärne ega õiguskuulekas. Isiku väide, et ta on Egiptuse rahvuspassi ära kaotanud, ei ole usutav, arvestades et ta pole näidanud üles soovi teha enda päritoluriigi poolt dokumenteerimiseks PPA-ga koostööd. Samuti nähtub istungil antud selgitustest, et isiku võimalus saada Eestis rahvusvahelist kaitset on vähene, sest päritoluriigis teda taga ei kiusata, vaid ta on sealt lahkunud majanduslikel põhjustel. Seega on ilmne, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks, seejuures alles pärast tema kinnipidamist, mitte Eestisse saabumisel (VRKS § 361 lg 2 p 5). Kuna Soome juhiloa ja Soomest saadud vastuse alusel pole VRKS § 361 lg 2 p-des 1– 3 toodud eeldused tõsikindlalt tuvastatavad, on kinnipidamisel ka neile sätetele tuginemine põhjendatud. Samuti on äsja esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses vaja teha toiminguid, milleks isik peab olema kättesaadav (VRKS § 361 lg 2 p 4). VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik kohaldada, kuna isikul on põgenemisoht. Arvestades eelnevalt nimetatud asjaolusid ja asjaolu, et isikule ei tekitanud raskusi mitme Euroopa Liidu liikmesriigi kaudu ebaseaduslikult Eestisse saabumine, ei ole põhjust arvata, et isik ei lahkuks vabaduses olles mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (VSS § 23 lg 4).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Puudutatud isik palub 04.07.2022 täiendatud määruskaebuses halduskohtu 01.06.2022 määrus tühistada, jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta kinnipidamiskeskusest. Puudutatud isik palub end vabastada tõlke kulude kandmisest. Halduskohus ei ole puudutatud isikuga seotud asjaolusid õigesti hinnanud. Puudutatud isikul oli ainus võimalus Venemaalt lahkumiseks saabuda Eestisse ebaseaduslikult mitme Euroopa Liidu liikmesriigi kaudu. Isik selgitas menetluses, et tal oli põhjus Euroopa Liitu tulekuks ja siin töötamiseks ning et ta soovib rahvusvahelist kaitset humaansetel kaalutlustel, sest ta on kaua Euroopas viibinud. Seega puudub tal põhjus vabaduses olles menetluse ajal Eestist lahkuda. Puudutatud isik saab aru kohustusest olla menetluse käigus PPA-le kättesaadav. Kuna puudutatud isikul oli põhjus rahvusvahelise kaitse taotlemiseks, ei ole õige halduskohtu seisukoht, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga vältida väljasaatmist kodakondsusjärgsesse riiki. PPA ega kohus ei ole menetluses kõiki asjaolusid välja selgitanud ega puudutatud isiku põgenemisohtu piisavalt põhjendanud. VSS § 68 sätestab üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Kinnipidamine ei ole PPA eesmärkide saavutamiseks vältimatu. Asjaolude ebaselgus ja VRKS § 361 lg 2 p-des 1–5 ja 7 nimetatud toimingute tegemine üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks. Kinnipidamiskeskusse ei saa paigutada varjupaigataotlejat, kelle põgenemise oht on väike. Samuti ei saa kohus anda isiku kinnipidamiskeskusse paigutamiseks luba, lähtudes asjaolude kogumist (faktilisest alusest), millele taotleja ei ole kohtumenetluses tuginenud (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-152-14). Kohtu hinnang, et põgenemisohu tõttu ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus, ei ole tõsiselt võetav, kuna kohus on teinud enda kohtumääruse piiratud teabe ja segaste asjaolude põhjal. On arusamatu, miks kohus ei ole kaalunud meetmena varjupaigataotlejate
4(8)
3-22-1214 majutuskeskuses või kindlaks määratud elukohas elamist. Puudutatud isik kinnitab, et majutuskeskuses elades täidab ta kõiki PPA nõudeid.
8.PPA palub 19.07.2022 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu määruse ja selle põhjendustega. PPA lükkas 05.07.2022 otsusega puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi. Puudutatud isik on selle vaidlustanud ja see on praegu Tallinna Halduskohtu menetluses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Puudutatud isik palub määruskaebuses vabastada end tõlkekulude kandmisest. Ringkonnakohus andis puudutatud isikule 20.06.2022 määrusega riigi õigusabi ning kuna isik viibib kinnipidamiskeskuses, pole alust arvata, et tema majanduslik seisund oleks paranenud. Kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi andmisel ei hinnata isiku menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust ja seda ei välista ka isikule riigi õigusabi korras advokaadi määramine (HKMS § 111 lg 4). Ringkonnakohus rahuldab puudutatud isiku taotluse osaliselt ning vabastab ta HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel asjas tehtava kohtumääruse sissejuhatuse, resolutsiooni ja põhjenduste tõlkimise kulude kandmisest. Kuna halduskohtu istungil on osalenud araabia keele tõlk ja ka vaidlustatud kohtumäärus on isikule tõlgitud araabia keelde, tuleb praeguse kohtumääruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused tõlkida araabia keelde.
10.Halduskohus leidis 01.06.2022 määruses, et puudutatud isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine on PPA taotletud alustel (VRKS 361 lg 1 ning lg 2 p-d 1–5 ja VSS § 68 p 6) põhjendatud. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib isikut kinni pidada § 361 lg-s 2 sätestatud alusel, kui VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Halduskohtu määruse tegemise ajal kehtinud VRKS § 361 lg 2 p-de 1–5 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks (p 1), tema kodakondsuse kontrollimiseks ja väljaselgitamiseks (p 2) ning isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimiseks (p 3); rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4); ning kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (p 5). VRKS § 361 lg 2 p-de 1–5 kohaldamise esmaseks eelduseks on vajadus tagada nendes sätetes nimetatud toimingute tegemine. Kõigi nende sätete kohaldamist saab põhjendada ka põgenemisohuga, olenemata sellest, et põgenemisohtu on nimetatud üksnes VRKS § 361 lg 2 p-s 4. Selles sättes nimetatud põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu (VRKS § 361 lg 21).
11.Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud PPA ja halduskohus isiku kinnipidamisel tugineda VRKS § 361 lg 2 p-dele 1–3. Puudub vaidlus, et puudutatud isikul ei ole muid isiku tuvastamist võimaldavaid dokumente peale Soome juhiloa. Samas ei õigusta isiku VRKS § 361 lg 2 p-de 1–2 alusel kinnipidamist pelgalt asjaolu, et välismaalasel puuduvad isikut tõendavad dokumendid, vaid PPA-l peaks olema põhjendatud kahtlus isiku esitatud andmete õigsuses, mis võiks VSS § 68 p 3 järgi viidata põgenemise ohule (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2019 määrus nr 3-19-1795, p 13; 06.02.2020 määrus nr 3-19-2377, p 27; 07.10.2020 määrus nr 3201550, p-d 9; 20.05.2022 määrus nr 3-22-678, p 9). PPA taotlusest sellise kahtluse olemasolu ei nähtu. PPA selgitas taotluses, et esitas 22.05.2022 Soome Vabariigile päringu eesmärgiga tuvastada isiku samasus ning saadud vastusest nähtus, et isik on seal 2012. a taotlenud varjupaika ja omas hiljem ka mitut tööluba. Samuti oli PPA taotlusest nähtuvalt tuvastanud, et PPA tegi 2013. a puudutatud isikule rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse. Haldusasjas nr 3-22-1149 esitas PPA halduskohtule taotluse lisana mh 22.05.2022 kuupäevaga 5(8)
3-22-1214 isiku tuvastamise akti, mille kohaselt luges PPA puudutatud isiku nime ja sünniaja õigeks. PPA on taotluses ja kohtuistungil (dtl 44) tuginenud vajadusele puudutatud isiku samasust päritoluriigi kaudu täiendavalt kontrollida, kuid ei ole väitnud, et tal oleks põhjendatud kahtlus, et saadud teave isiku nime, sünniaja või kodakondsuse kohta ei oleks tõene. Olukorras, kus PPA-l ei ole isikusamasuses kahtlust ja rahvusvahelise kaitse menetluses ei ole võimalik teha päringuid päritoluriiki, ei saa tema kinnipidamiskeskuses kinnipidamine aidata kaasa VRKS § 361 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud eesmärkide täitmisele. Samuti ei ole PPA oma taotluses täpsemalt selgitanud, miks on vajalik isiku kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p 3 alusel. PPA on taotluses esitanud ülevaate 22.05.2022 ja 23.05.2022 küsitlusel isiku antud ütlustest oma Eestisse saabumise ja Eestis viibimise kohta. Samas ei ole PPA taotluses ega kohtuistungil väitnud, et ta peaks isiku sellekohaseid ütlusi ebapiisavateks või ebausaldusväärseteks. Puudutatud isik ei ole kohtuistungil väitnud, et tema varem antud ütlused ei vasta tõele. Samuti pole ta vastu vaielnud sellele, et on ebaseaduslikult Eestisse sisenenud ja Eestis viibinud. Eelneva tõttu ei saanud ringkonnakohtu hinnangul isikut kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p 3 alusel (vt Tallinna Ringkonnakohtu 07.10.2020 määrus nr 3201550, p 10).
12.Küll leidis halduskohus õigesti, et PPA taotluse esitamise ajal esines alus isiku kinnipidamiseks VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel. Sätte peamine eesmärk on tagada, et isik oleks PPA-le kättesaadav asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks). Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Sätte kohaldamine aitab kaasa ka taotleja teise liikmesriiki edasiliikumise ennetamisele (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1–18.2). Kuigi asjaolude ebaselgus üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks, võib see olla piisav koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik (vt ka Riigikohtu 29.01.2015 määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 12; Tallinna Ringkonnakohtu 08.0.2021 määrus nr 3-21-2004, p 11). PPA esitas halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks vahetult pärast seda, kui puudutatud isik oli esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse. VRKS § 18 lg 2 kohaselt peab PPA kontrollima rahvusvahelise kaitse taotleja esitatud tõendite ja andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning tegema selleks vajalikke menetlustoiminguid. Kuna PPA-l ei olnud halduskohtule taotluse esitamise ajaks võimalik veel isiku väiteid põhjalikumalt kontrollida, oli isiku kättesaadavus vajalik. VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel saab isikut kinni pidada siiski üksnes seni, kuni rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise tähtsust omavad asjaolud on välja selgitatud. PPA selgitas vastuses määruskaebusele, et lükkas puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse 05.07.2022 otsusega tagasi. Seega võib eeldada, et PPA-l ei saa enam olla vältimatut vajadust isiku taotluse aluseks olevaid asjaolusid välja selgitada ja alates 05.07.2022 ei ole puudutatud isiku kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel põhjendatud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 09.10.2020 määrus nr 3-20-1232, p 13.2; 03.09.2021 määrus nr 3-21-1340, p 13; 17.12.2021 määrus nr 3-21-1404, p 19).
13.Eelnevale vaatamata leiab ringkonnakohus, et puudutatud isiku kinnipidamine on põhjendatud ka alates 05.07.2022 ja seda VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel. Nimetatud alus on kohaldatav juhtudel, kui rahvusvahelise kaitse taotlus esitatakse pärast seda, kui isikut juba peetakse kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks VSS alusel ning objektiivsete kriteeriumide põhjal ja konkreetse juhtumi asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi
6(8)
3-22-1214 lahkumiskohustus või vältida väljasaatmist (Riigikohtu 15.04.2021 määrus nr 3-20-2119, pd 12–13; 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, p-d 16–17; Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2020 määrus nr 3-19-2377, p-d 23–24 ja seal viidatud kohtupraktika). Taotleja sellistele eesmärkidele võivad viidata näiteks tema riiki sisenemise asjaolud, taotluse esitamise asjaolud (sh taotluse esitamise aeg) ja ütlused sihtriigi kohta, mis annavad alust kahtluseks, et isik ei pruugi taotluse tagasilükkamise korral olla enam kättesaadav, samuti tema väidete eluline usutavus (nt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12). Haldusasjast nr 321-1149 nähtuvalt peeti puudutatud isik 22.05.2022 kinni VSS alusel ning PPA tegi talle 23.05.2022 ka kohe sundtäidetava lahkumisettekirjutuse. Tallinna Halduskohus andis 24.05.2022 määrusega PPAle loa pidada puudutatud isikut kinni VSS § 15 lg 1, lg 2 p-de 1–3 ja § 23 lg 1 alusel. Samuti annab isiku käitumine (ebaseaduslik riiki sisenemine; isiku teekond enne Eestisse jõudmist ja vahendajate kasutamine; rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine Eestis alles 10 päeva pärast kinnipidamist, kuigi ta oleks saanud selle esitada juba varem mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis või kohe Eestisse saabudes) põhjust kahtluseks, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.
14.PPA põhjendas oma taotluses põgenemisohu olemasolu VSS § 68 p-s 6 nimetatud asjaolu esinemisega. Selle sätte järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kuigi VSS §-s 68 sätestatakse asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, tuleb ohu lõplikuks kindlakstegemiseks vaadelda ka muid välismaalasega seotud asjaolusid kogumis (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemise ohu hindamisel ei ole iseenesest keelatud arvesse võtta ka isiku minevikusündmusi ja varasemat käitumist (Riigikohtu 27.04.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2019 ja 12.09.2019 määrused nr 3-19-334; 15.11.2021 määrus nr 3-21-2175, p 16).
15.Ringkonnakohus jagab halduskohtu ja PPA seisukohta, et puudutatud isikul esineb VSS § 68 p-st 6 tulenev põgenemise oht. Seejuures ei nõustu ringkonnakohus puudutatud isikuga, et PPA ega halduskohus ei ole oma sellekohast seisukohta põhjendanud ning et halduskohus on lähtunud asjaolude kogumist, millele taotleja ei ole kohtumenetluses tuginenud. PPA tugines halduskohtule esitatud taotluses isiku 22.05.2022 ja 23.05.2022 antud ütlustele (esitatud halduskohtule 23.05.2022 taotlusega haldusasjas nr 3-22-114), mille kohaselt ta sisenes Venemaalt Euroopa Liitu vahendajate abil ebaseaduslikult, läbis enne Eestisse saabumist teisi Euroopa Liidu riike ning viibis ja töötas siin seadusliku aluseta. Samuti selgitas PPA, et isik on varem Eestis rahvusvahelist kaitset taotlenud ning ilma seda ära ootamata ja oma viibimiskohta teatamata varjupaigataotlejate majutuskeskusest lahkunud, praeguse rahvusvahelise kaitse taotluse esitas isik aga alles siis, kui PPA soovis korraldada isiku dokumenteerimise tema päritoluriigi konsuli kaudu. Puudutatud isik halduskohtu istungil nendele väidetele vastu ei vaielnud (dtl 43). Samas kinnitas ta kohtuistungil, et ei ole nõus päritoluriiki tagasi minema, sest ta on Euroopaga rohkem seotud kui koduriigiga. Ringkonnakohtu hinnangul võis PPA ja halduskohus nimetatud asjaolude põhjal põhjendatult järeldada, et puudutatud isikul esineb põgenemise oht, sest ta ei soovi lahkumiskohustust täita ja koduriiki tagasi minna. On tõenäoline, et Egiptusesse naasmise asemel püüab isik erinevaid võimalusi kasutades Euroopa Liitu jääda, nagu ta on varem juba teinud. Eelnevast tulenevalt leidis halduskohus õigesti, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole võimalik, sest need ei hoia võimalikku põgenemist ära. Ringkonnakohus leiab seega, et halduskohus on isiku põgenemisohtu piisavalt põhjendanud, lähtudes seejuures puudutatud isikuga seotud konkreetsetest asjaoludest ja arvestades kinnipidamiskeskusesse paigutamise menetlusele omaseid leebemaid asjaolude
7(8)
3-22-1214 tõendatuse nõudeid (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 14). Määruskaebuses ei ole toodud esile selliseid asjaolusid, mis halduskohtu järelduse põgenemisohu esinemise kohta ümber lükkaksid. Pelgalt isiku lubadusest Eestisse jääda ja PPA nõudeid täita ei piisa leebemate järelevalvemeetmete (VRKS § 29 lg 1) kohaldamiseks.
16.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 01.06.2022 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
17.VRKS §-st 13 ja HKMS § 175 lg-st 3 lähtuvalt tuleb kohtumääruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.