lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-1747/6

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 13.09.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-22-1747/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
13.09.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
965
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

13. september 2022, Tallinn

Haldusasja number

Menetlusosalised ja nende esindajad

3-22-1747 X kaebus Vabariigi Valitsuse tegevusele seoses okupatsioonivõimu sümbolitega mälestusmärkide eemaldamisega avalikust ruumist Kaebaja – X Vastustaja – Vabariigi Valitsus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 18. augusti 2022. a määrus

Haldusasi

Menetluse alus ringkonnakohtus X määruskaebus Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 18. augusti 2022. a määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale menetlusse.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18. augusti 2022. a määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates osas, mis puudutab kaebuse tagastamist (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 235 lg 1). Määruse punkti 1 ja esialgset õiguskaitset puudutavas osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 235 lg 1 ja § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Vabariigi Valitsuse 16.08.2022 istungi protokollilise otsusega nr 1 otsustati julgeolekuohtu põhjustavate punamonumentide avalikust ruumist eemaldamine. Otsuse kohaselt kuulusid eemaldamisele Peetri platsi mälestustahvlid, Punaarmeelaste mälestussammas Narva lossipargis, Igor Grafovi mälestusmärk, Narva Tankimonument (T-34), Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud (ehk Narva vennashaud), Kolm tääki ja Meriküla dessandi mälestusmärk. Lisaks otsustati toetada kaitseministri ettepanekut kohandada Narva jõe ja Viktoria bastioni vahelisel alal paikneva Teises maailmasõjas hukkunute ühishaua (mälestise registri number 47) hauatähis neutraalseks. Konkreetsete objektide eemaldamisega seonduvat on põhjendatud riigisekretäri 15.08.2022 memos. Monumendid eemaldati samal päeval, st 16.08.2022.
2.X esitas 16.08.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse tegevuse monumentide eemaldamisel avalikust ruumist õigusvastaseks tunnistamiseks ja esialgse

3-22-1747 õiguskaitse taotluse Vabariigi Valitsuse keelamiseks kuni kohtumenetluse lõpuni monumentidega midagi ette võtta. Kaebuse kohaselt põhjustab valitsus oma tegevusega ühiskonna lõhenemist ja õhutab vaenu.

3.Tallinna Halduskohtu 18.08.2022 määrusega tagastati kaebus (resolutsiooni p 2) ning jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (resolutsiooni p 3). Kaebajal puudub kaebeõigus. Vabariigi Valitsuse tegevus seoses okupatsioonivõimu sümbolitega mälestusmärkide ja monumentide eemaldamisega avalikust ruumist ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna tal ei ole õigust nõuda, et vaidlusalused monumendid ja muud okupatsioonivõimu sümbolitega mälestusmärgid paikneksid konkreetsetel kinnistutel ning neid nende asukohast ei eemaldataks. Samuti ei tule ühestki õigusaktist kaebajale praegusel juhul õigust pöörduda kohtusse avalikes huvides. Kaebusest nähtub üksnes soov, et kohus kontrolliks abstraktselt Vabariigi Valitsuse tegevuse õiguspärasust. Kohus hindab haldusorganite tegevust lähtuvalt subjektiivsete õiguste riivest ning praegusel juhul ei ole kaebaja selliseid asjaolusid välja toonud. Samadel põhjustel ei oleks lubatav keelamiskaebus – keelata Vabariigi Valitsusel okupatsioonivõimu sümbolitega mälestusmärkide eemaldamine. Seoses Teises maailmasõjas hukkunute ühishauaga ei nähtu Vabariigi Valitsuse otsusest, et hauda maetud isikud tuleks ümber matta, vaid otsustati eemaldada senine hauatähis selle neutraalseks kohandamisega. Ühestki õigusaktist ei tulene, et avalikus ruumis olev ühishaud peaks olema tähistatud konkreetsel viisil ja konkreetse sümboolikaga. Samuti ei tulene õigusaktidest kaebaja subjektiivset õigust nõuda, et ühishaud peaks olema tähistatud konkreetsel ja temale meelepärasel viisil. Kaebaja taotletud esialgse õiguskaitse abinõu keelata kohtumenetluse lõpuni Vabariigi Valitsusel okupatsioonivõimu sümbolitega mälestusmärkidega midagi ette võtta väljub kaebuse esemest, kuna kaebaja vaidlustab Vabariigi Valitsuse 16.08.2022 protokollilist otsust. Kaebaja ei esitanud kirjeldatud sisuga keelamiskaebust. Kohtumääruse tegemise ajaks on protokolliline otsus täidetud. Isegi kui kaebaja esitaks sellise kaebuse, tuleks see kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada. Arvestades, et üldjuhul otsustavad okupatsioonivõimu sümbolitega mälestusmärkide teisaldamise kohalikud omavalitsused ja sõjahaudade komisjon, ei ole põhjust arvata, et Vabariigi Valitsus võiks lähitulevikus uuesti otsustada okupatsioonivõimu sümbolitega mälestusmärkide eemaldamise.

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4.X esitas 07.09.2022 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 18.08.2022 määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 ning teha uus määrus, millega saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks ning kohaldada esialgset õiguskaitset. Vabariigi Valitsuse tegevuses on märke põhiseadusliku korra vägivaldsest muutmisest. Igal kodanikul on õigus kaitsta põhiseaduslikku korda (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 54). Vabariigi Valitsus on oma eesmärgi saavutamiseks kasutanud sundi. Politseioperatsiooni käigus peeti kinni inimesi, kelle suhtes kasutati vägivalda. Pärast Narvas toimunud sündmusi ei pea kaebaja enam Eestit sobivaks kohaks laste kasvatamiseks ja tema suhtumine eestlastesse muutus. Kaebuse eesmärgiks on saavutada see, et Vabariigi Valitsus tagaks enda tegutsemisega demokraatia säilimise. Vabariigi Valitsus ei tohi õhutada sõda.

2(3)

3-22-1747

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4 ja § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
6.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Kaebaja pole määruskaebuses esitanud väiteid, mis lükkaks halduskohtu seisukohad ümber.
7.Halduskohus selgitas õigesti, et Vabariigi Valitsuse otsus eemaldada vaidlusalused monumendid ning Teises maailmasõjas hukkunute ühishaua senine hauatähis selle neutraalseks kohandamisega ei riku kaebaja subjektiivseid avalikke õigusi. Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine on halduskohtule kaebuse esitamise eelduseks (HKMS § 44 lg 1). Avalikes huvides kaebuse esitamise võimalust kirjeldatud olukorras õigusaktid ette ei näe (HKMS § 44 lg 2).
8.Vaidlusaluste monumentide või hauatähise olemasolu ei ole ette nähtud õigusaktidega. Isegi kui sellised rajatised on ette nähtud planeeringutega, ei loo planeeringud üksikisikutele subjektiivset õigust nende rajatiste püsimisele, sest monumendid ega hauatähised ei ole paigaldatud senistesse asukohtadesse kaebaja huvide kaitseks. Kaebajal puudub nende monumentide või hauatähistega selleks nõutav eriline side.
9.Vaidlusaluse monumendi ja hauatähise eemaldamisega ei ole põhiseaduslikku korda vägivaldselt muudetud ega üksikisikute subjektiivseid avalikke õigusi rikutud, mistõttu ei ole põhjendatud väide, et Vabariigi Valitsus on asunud põhiseaduslikku korda vägivaldselt muutma. Eestit okupeerinud riigi relvajõudude sümbolitega monumentide ja hauatähiste säilitamine ei ole hõlmatud põhiseadusliku korraga.
10.Kaebeõiguse puudumise tõttu ei saa kohus hinnata, kas monumentide ja hauatähise eemaldamine oli õiguspärane.
11.Kaebuse tagastamise tõttu on esialgse õiguskaitse taotlus jäetud õigesti rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium