I. M., N. Z., J. A. ja V. L. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) peadirektori 16.08.2022 korraldusele nr 1.1-4.1/31 ning PPA 25.08.2022 otsusele nr 1.11-5/80-1
Menetlusosalised
Kaebajad – I. M., N. Z., J. A. ja V. L., volitatud esindaja
I. M.
RESOLUTSIOON
Tagastada kaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) peadirektor otsustas 16.08.2022 korralduse nr 1.14.1/31 punktiga 11.1 demonteerida ja eemaldada avalikust ruumist ohu tõrjumiseks ja korrarikkumise kõrvaldamiseks järgmised mälestusmärgid: Peetri platsi mälestustahvlid Nõukogude Armeele Hermanni lossi Peetri platsi poolsel bastioni seinal, punaarmeelaste mälestussammas Narva lossipargis, Igor Grafovi mälestusmärk Narva Kummeli 30a, monument „Tank“ (T-34) Narva-Jõesuu tänav 175, mälestusmärk „Kolm tääki“ Narva-Jõesuu maanteel, Meriküla dessandi mälestusmärk Narva-Jõesuu Hiiemetsa tee. Sama korralduse punktiga 11.2 otsustati eraldada ja teisaldada teises maailmasõjas hukkunute ühishaualt Sadama tee 9 elemendid, mida on hinnatud kultuuriväärtuslikuks. Punktiga 11.3 otsustati monumendilt „Tank“ eemaldada tank (T-34) ja teisaldada see Eesti Sõjamuuseumi.
2.PPA pööras 25.08.2022 otsusega nr 1.11-5/80-1 riigi omandisse viidatud mälestusmärkidelt eraldatud vallasvara (punkt 7.1) ja andis vara üle Kaitseministeeriumile (punkt 7.2).
3.Tallinna Halduskohtule esitati 15.09.2022 kaebus, mille on allkirjastanud I. M. ning milles on kaebajatena nimetatud veel teisi isikuid. Kohus andis kaebuses nimetatud isikutele võimaluse soovi korral kaebus allkirjastada või esitada nõuetele vastav volikiri. Kohtule esitati volikirjad I. M. volitamiseks teiste kaebajate nimel kaebuse esitamiseks. Volikirjad on allkirjastanud J. A., N. Z. ja V. L.. Samuti on volikirjad allkirjastanud L. J., A. R., L. O., J. S., 1(3)
O. P., D. V. ja S. K., kes on juba enda nimel esitanud kohtule samasisulise allkirjastatud kaebuse, mis on registreeritud haldusasjana nr 3-22-1960. Seega käsitab kohus neid kaebajatena haldusasjas nr 3-22-1960. Volikirja I. M. nimele on allkirjastanud ka A. K., kes on kaebajana nimetatud ja eelnevalt volikirja esitanud ka haldusasjas nr 3-22-1957, mistõttu käsitab kohus teda kaebajana haldusasjas nr 3-22-1957.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kaebuse sisust nähtuvalt nõuavad kaebajad PPA peadirektori 16.08.2022 korralduse punktide 11.1, 11.2 ja 11.3 ning PPA 25.08.2022 otsuse punktide 7.1 ja 7.2 tühistamist, PPA peadirektori 16.08.2022 korralduse alusel tehtud toimingute õigusvastasuse tuvastamist ning PPA kohustamist 16.08.2022 korralduse alusel eemaldatud elementide tagastamiseks nende ajaloolisse asukohta ja nende esialgse seisukorra taastamiseks.
5.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kaebuse menetlusse võtmisel, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks.
6.Kaebus on praegusel juhul esitatud HKMS § 44 lg 1 alusel, millest tulenevalt võib isik kaebusega halduskohtu poole pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Enda õiguste rikkumise põhjendamisel tuginevad kaebajad põhiseaduse (PS) §-dele 10, 18 ja 41 – kaebuse kohaselt rikuvad vaidlustatud aktid kaebajate kui punaarmeelaste järeltulijate põhiõigusi, koheldes neid väärikust alandavalt, rikkudes nende õigust jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele ning ühtlasi rikkudes inimväärikuse põhimõtet laiemalt. Kaebuses on selgitatud, et kõnealused monumendid on kaebajate ja teiste Narva linna elanike jaoks suure ajaloolise tähtsuse ja väärtusega, sümboliseerides nende võimalust praegu elada. Kaebajad peavad oma kohustuseks austada ja mälestada oma teises maailmasõjas võidelnud eelkäijaid, kuid vaidlustatav tegevus näitab haldusorgani halvakspanevat suhtumist kaebajatesse, alandades sellega nende au ja väärikust. Kaebajate arvates demonstreeritakse vaidlustatud tegevusega kaebajate tühisust ja antakse mõista, et nende arvamused ja veendumused oma eelkäijate osas on valed ja kuuluvad riigi poolt muutmisele. Kaebajad viitavad, et inimväärikuse põhimõttega ei ole kooskõlas haldusorgani poolt inimeste suhtes halvakspanu ja põlguse demonstreerimine, ebavajaliku politseioperatsiooni läbiviimine ja inimeste sundimine oma mälu muutmiseks. Kaebajate vaimset valu ja kannatusi võimendab samaaegne ajalooliste sündmuste meediakajastus. Kaebajad leiavad, et vaidlustatav tegevus näitab ühtlasi lugupidamatust ja põlgust kaebajate teises maailmasõjas võidelnud eelkäijate suhtes.
7.Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajatel puudub kaebeõigus.
8.HKMS § 44 lg-s 1 väljendub subjektiivse õiguskaitse põhimõte, mis tähendab, et kohtukaebeõigus on üldjuhul vaid isikul, keda vaidlustatav haldusakt või toiming puudutab, st kelle jaoks see võib kaasa tuua mingi kahjuliku mõju. Kaebeõiguse ilmselge puudumisega on tegu siis, kui on ilmne, et haldusakt või toiming, mille peale kaebus on esitatud, ei saa kaebaja õigusi rikkuda. Kohtu hinnangul ei saa ei PPA otsustus ja tegevus seoses kõnealuste mälestustahvlite, mälestussammaste, mälestusmärkide ja monumentide eemaldamisega avalikust ruumist ega ka nende omandi üleandmisega praegusel juhul rikkuda kaebajate subjektiivseid õigusi.
9.Kaebajatel puudub õigus nõuda mälestustahvlite, mälestussammaste, mälestusmärkide, monumentide ja konkreetsete elementide paiknemist avalikus ruumis kindlas asukohas. Nende elementide ja rajatiste olemasolu ei ole ette nähtud õigusaktidega. Isegi kui sellised rajatised on ette nähtud planeeringutega, ei loo planeeringud üksikisikutele subjektiivset õigust nende püsimisele, sest need ei ole paigaldatud senistesse asukohtadesse kaebajate huvide kaitseks (Tallinna Ringkonnakohtu 13.09.2022 määrus nr 3-22-1747, p 8, käesoleva määruse tegemise 2(3)
seisuga jõustumata). Kaebajatel puudub kõnealuste mälestustahvlite, mälestussammaste, mälestusmärkide, monumentide ja ühishaual olevate elementidega selleks nõutav eriline side. Üksnes asjaolu, et kaebajate kinnitusel on nende esivanemad teeninud punaarmees või on kaebajad harjunud kõnealuste rajatiste juures käima, sellist erilist sidet ja kaitstavat huvi ei tekita.
10.PPA peadirektori 16.08.2022 korraldusega, millega otsustati viidatud mälestustahvlid, mälestussambad, mälestusmärgid, monumendid ja elemendid demonteerida ja need avalikust ruumist eemaldada või teisaldada, ei ole koormavalt sekkutud kaebajate poolt viidatud põhiõigustesse. Kaebajate suhtes ei ole toime pandud mingit sellise tõsidusega tegu, mida oleks võimalik kvalifitseerida nende väärkohtlemise või väärikust alandava kohtlemisena. Inimväärikuse elementideks on eeskätt õigus heale nimele, õigus mitte olla hirmul enese ja oma lähedaste eksistentsi pärast, õigus õiguslikule võrdsusele kõigi teiste inimestega, õigus inimlikule identiteedile, õigus informatsioonilisele enesemääramisele, õigus kehalisele puutumatusele (vt lähemalt Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. E. Lillemaa jt. Põhiseaduse § 18 kommentaar, komm 11. – Ü. Madise jt (toim)). Kaebajate nende õiguste takistamist või kahjustamist praegusel juhul vaidlustatud korralduse alusel ei esine. Korraldus ei ole suunatud kaebajatele. Otsustus korralduses nimetatud elemendid ja rajatised demonteerida ja avalikust ruumist eemaldada või teisaldada ei ole kaebajate toodud asjaoludel isegi laialt tõlgendades käsitatav nende inimväärikust alandava kohtlemisena. Samuti ei nähtu kohtule, et korraldus või selles toodud põhjendused saaksid sekkuda PS § 41 lg 1 kaitsealasse ning riivata kaebajate õigust arvamustele ja veendumustele või õigust nendele truuks jääda. Üksnes otsustuse tegemisega kaasnenud meediakajastus seda järeldust ei muuda. Õigusaktidest ei tule kaebajatele praegusel juhul õigust pöörduda kohtusse avalikes huvides, sh teiste Narva linna elanike nimel või oma esivanemate huvides.
11.PPA 25.08.2022 otsus puudutab selles nimetatud vallasvara riigi omandisse pööramist ja üleandmist, kuid otsuses nimetatud vara omand ei seondu kaebajate õigustega ning kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda vara kuulumist konkreetsele isikule. Ka see otsus ei saa ilmselgelt riivata ühtegi kaebajate viidatud põhiõigust ega piirata nende vabadusi. Kaebajatel puudub õigus pöörduda kohtusse Narva linna omandiõiguse kaitseks.
12.Kaebajad on koos tühistamisnõuetega nõudnud ka PPA peadirektori 16.08.2022 korralduse alusel tehtud toimingute õigusvastasuse tuvastamist ja PPA kohustamist eemaldatud elementide tagastamiseks nende ajaloolisse asukohta ning nende esialgse seisukorra taastamiseks. Kohtu hinnangul on kõnealuste nõuete näol tegemist õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõudega ehk heastamisnõudega. Õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõue hõlmab praegusel juhul toimingu õigusvastasuse tuvastamist, mistõttu puudub vajadus ja seega ka põhjendatud huvi esitada eraldi tuvastamisnõue PPA toimingu peale (HKMS § 45 lg 2). Kuna kohus leidis eelnevalt, et PPA peadirektori 16.08.2022 korraldusega ei ole koormavalt sekkutud kaebajate viidatud põhiõigustesse, kuulub ka heastamisnõue HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele.
13.Eeltoodud põhjustel tagastab kohus kaebuse kõigis esitatud nõuetes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel läbivaatamatult.
14.HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, tuleb jätta kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot tagastamata. (allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.