Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
17.10.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1965
Haldusasi
TA, VI, NT, AB, AR, LF, IS ja AJ kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse peale
Menetlusosalised
Kaebajad TA, VI, NT, AB, AR, LF, IS ja AJ Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja MM
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 23.09.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
TA, VI, NT, AB, AR, LF, IS ja AJ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse TA, VI, NT, AB, AR, LF, IS ja AJ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 23.09.2022 määruse peale haldusasjas nr 3-22-1965.
Tagastada määruskaebusele lisatud dokumendid.
3.Jätta TA, VI, NT, AB, AR, LF, IS ja AJ määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 23.09.2022 määrus haldusasjas nr 3-22-1965 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) peadirektor otsustas 16.08.2022 korraldusega nr 1.1-4.1/31 demonteerida ja eemaldada avalikust ruumist ohu tõrjumiseks ja korrarikkumise kõrvaldamiseks järgmised Narva ja Narva-Jõesuu monumendid: Peetri platsi mälestustahvlid Nõukogude armeele Hermanni lossi Peetri platsi poolsel bastioni seinal; punaarmeelaste mälestussammas Narva lossipargis; Igor Grafovi mälestusmärk Kummeli 30a; monument „Tank“ (T-34) Narva-Jõesuu tänav 175; mälestusmärk „Kolm tääki“ Narva-Jõesuu maanteel ja Meriküla dessandi mälestusmärk Hiiemetsa teel (p 11.1); eraldada ja teisaldada teises maailmasõjas hukkunute ühishaualt Sadama tee 9 elemendid, mida on hinnatud kultuuriväärtuslikuks (p 11.2); eemaldada monumendilt „Tank“ tank (T-34) ja teisaldada see Eesti Sõjamuuseumi (p 11.3).
2.PPA pööras 25.08.2022 otsusega nr 1.11-5/80-1 eelmisel punktis välja toodud mälestusmärkidelt eemaldatud vallasasjad riigi omandisse (p 7.1) ja andis vara üle Kaitseministeeriumile (p 7.2).
3-22-1965
3.TA, VI, NT, AB, AR, LF, IS ja AJ esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles nõudsid 16.08.2022 korralduse ning 25.08.2022 otsuse tühistamist, 16.08.2022 korralduse alusel tehtud toimingute (monumentide demonteerimine ja eemaldamine, elementide eraldamine ja teisaldamine) õigusvastasuse tuvastamist ning eemaldatud mälestusmärkide, mälestustahvlite, mälestussamba ja monumentidelt eraldatud elementide tagastamist ning taastamist nende ajaloolisse asukohta ja esialgsesse seisukorda. Vaidlustatud haldusaktid ja toimingud rikuvad kaebajate kui teises maailmasõjas võidelnud punaarmeelaste järeltulijate subjektiivseid õigusi. Need alandavad inimväärikust (põhiseaduse (PS) §-d 10 ja 18) ning rikuvad õigust jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele (PS § 41). Monumendid on kaebajate ja teiste Narva linna elanike jaoks suure ajaloolise tähtsuse ja väärtusega, sümboliseerides võitu fašismi üle ja võimalust elada. Sarnaseid monumente on Eestis teisigi. Kaebajad peavad oma kohustuseks austada ja mälestada teises maailmasõjas võidelnud eelkäijaid. Vaidlustatud tegevus näitab haldusorgani halvakspanevat suhtumist kaebajatesse, kinnitades arvamust, et nende mälu, arvamuse, huvide ja tunnetega ei pea arvestama. Monumentide eemaldamine tekitab valu ja kannatusi. Ühtlasi võib tegevusest järeldada, et PPA jaoks on kaebajad tühised ning nende arvamused ja veendumused oma eelkäijate kohta on valed. Kaebajaid sunnitakse muutma mälu ja veendumusi teisest maailmasõjast ja eelkäijatest. Vaimset valu ja kannatusi võimendab samaaegne ajalooliste sündmuste meediakajastus. Haldusaktide ja toimingutega kaasnev põhiõiguste piirang pole põhjendatud.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 23.09.2022 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebeõigus on vaid isikul, keda vaidlustatav haldusakt või toiming puudutab, st kelle jaoks see võib kaasa tuua mingi kahjuliku mõju (HKMS 44 lg 1). Kaebeõigus puudub, kui on ilmne, et haldusakt või toiming, mille peale kaebus on esitatud, ei saa kaebaja õigusi rikkuda. Praegusel juhul ei saa PPA 16.08.2022 korraldus, 25.08.2022 otsus ega nendele järgnenud toimingud mälestustahvlite, mälestussammaste, mälestusmärkide ja monumentide avalikust ruumist eemaldamisel ega omandi üleandmisel kaebajate subjektiivseid õigusi rikkuda. Kaebajatel puudub õigus nõuda mälestustahvlite, mälestussammaste, mälestusmärkide, monumentide ja konkreetsete elementide paiknemist avalikus ruumis kindlas asukohas. Nende elementide ja rajatiste olemasolu ei ole ette nähtud õigusaktidega. Isegi kui sellised rajatised on ette nähtud planeeringutega, ei loo need üksikisikutele subjektiivset õigust rajatiste püsimisele, sest need ei ole paigaldatud senistesse asukohtadesse kaebajate huvide kaitseks (Tallinna Ringkonnakohtu 13.09.2022 määrus nr 3-22-1747, p 8). Kaebajatel puudub asjaomaste mälestustahvlite, mälestussammaste, mälestusmärkide, monumentide ja ühishaual olevate elementidega selleks nõutav eriline side. Üksnes asjaolu, et kaebajate kinnitusel on nende esivanemad teeninud punaarmees või nad on harjunud asjaomaste rajatiste juures käima, ei tekita sellist erilist sidet ja kaitstavat huvi. PPA 16.08.2022 korraldusega ei ole koormavalt sekkutud kaebajate põhiõigustesse. Nende suhtes ei ole toime pandud ühtegi sellise raskusega tegu, mida oleks võimalik kvalifitseerida väärkohtlemise või väärikust alandava kohtlemisena. Inimväärikuse elementideks on eeskätt õigus heale nimele, õigus mitte olla hirmul enese ja oma lähedaste eksistentsi pärast, õigus õiguslikule võrdsusele kõigi teiste inimestega, õigus inimlikule identiteedile, õigus informatsioonilisele enesemääramisele ja õigus kehalisele puutumatusele. Neid õigusi ei ole kahjustatud või nende teostamist takistatud. Vaidlustatud korraldus ei ole suunatud kaebajatele. Otsustus 16.08.2022 korralduses nimetatud elemendid ja rajatised demonteerida ja avalikust ruumist eemaldada või teisaldada ei ole kaebajate toodud asjaoludel isegi laialt tõlgendades käsitatav inimväärikust alandava kohtlemisena. Samuti ei nähtu, et korraldus või selles toodud põhjendused saaksid sekkuda PS § 41 lg 1 kaitsealasse ning riivata kaebajate õigust arvamustele ja veendumustele või õigust jääda nendele truuks. Kõnealuse otsustusega kaasnenud 2(5)
3-22-1965 meediakajastus ei muuda seda järeldust. Õigusaktidest ei tule kaebajatele õigust pöörduda kohtusse avalikes huvides, sh teiste Narva linna elanike nimel või oma esivanemate huvides. PPA 25.08.2022 otsus puudutab selles nimetatud vallasvara riigi omandisse pööramist ja üleandmist, kuid otsuses nimetatud vara omand ei seondu kaebajate õigustega ning kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda vara kuulumist konkreetsele isikule. Ka see otsus ei saa ilmselgelt riivata ühtegi kaebajate viidatud põhiõigust ega piirata nende vabadusi. Kaebajatel puudub õigus pöörduda kohtusse Narva linna omandiõiguse kaitseks. Õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõue hõlmab toimingu õigusvastasuse tuvastamist, mistõttu puudub vajadus ja seega ka põhjendatud huvi esitada eraldi tuvastamisnõue PPA toimingu peale (HKMS § 45 lg 2). Kuna 16.08.2022 korraldusega ei ole koormavalt sekkutud kaebajate põhiõigustesse, tuleb ka heastamisnõue HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD TALLINNA RINGKONNAKOHTUS
5.TA, VI, NT, AB, AR, LF, IS ja AJ taotlevad määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 23.09.2022 määruse tühistamist ja asja tagasisaatmist halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Halduskohtu seisukoht, et monumentide eemaldamine ei saa kaebajate õigusi rikkuda, on ekslik ja formaalne. Monumendid sümboliseerivad kaebajate eelkäijate võitu teises maailmasõjas ning võimalust praegu elada. PPA haldusaktide ja toimingute tagajärjel on kaebajad tundnud valu ja kannatusi, samuti on saanud kahjustada nende tervis (tekkinud on unehäired, depressiooni tunnused, stress). Kaebajad avaldavad siiani meelt, kogunevad, viivad lilli ja nutavad nendes kohtades. Arvestades monumentide teisaldamist vaidlustanud inimeste arvu, ei ole veenev, et kõik on valesti mõistnud põhiõiguste rikkumist.
6.PPA nõustus halduskohtu seisukohaga, et kaebajatel puudub kaebeõigus. Vaidlustatud haldusaktid ei ole suunatud kaebajatele ega saa nende õigusi rikkuda. Määruskaebus ei vasta ka HKMS § 205 lg-s 2 sätestatud nõuetele. Kaebajad ei ole faktiliselt ega õiguslikult põhjendanud kaebeõiguse olemasolu ega toonud välja, miks nad peavad halduskohtu määrust õigusvastaseks. Määruskaebuse väited on retoorilised ja abstraktsed, põhinedes emotsioonidel. Seetõttu esinevad alused määruskaebuse tagastamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele määral, et see lahendada. Kaebajad on põhjendanud, miks nende arvates on halduskohtu seisukoht kaebeõiguse puudumise kohta väär. Nende põhjendused on HKMS § 205 lg 1 p 3 ja lg 2 mõistes piisavad. Seetõttu on alusetu PPA etteheide, et määruskaebus ei vasta HKMS § 205 lg-s 2 sätestatud nõuetele ning tuleks tagastada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
8.Kaebajad on koos määruskaebusega esitanud uuesti kaebuse ja selle lisad, samuti halduskohtu 23.09.2022 määruse. Need dokumendid on haldusasja toimikus juba olemas, mistõttu tuleb need kaebajatele tagastada. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse lahendamisel arvesse kõiki esitatud seisukohti ja tõendeid (HKMS § 198 lg 1). Seepärast ei ole määruskaebuse menetluses vajalik esitada uuesti halduskohtule esitatud dokumente. Korduvate dokumentide esitamine koormab asjatult toimikut ja muudab selle raskesti jälgitavaks.
3(5)
3-22-1965
9.Määruskaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
10.Kaebeõiguse eelduseks on HKMS § 44 lg 1 järgi isikule kuuluva subjektiivse õiguse võimalik riive (Riigikohtu 04.10.2017 määrus nr 3-17-505, p 9). Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Kaitstavad on põhiõigused ja vabadused, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevad õigused (Riigikohtu 20.12.2001 otsus nr 3-3-1-15-01, p 22). Põhiõiguse riive on selle kaitseala või sinna kuuluva õigusliku positsiooni igasugune ebasoodne mõjutamine (Riigikohtu 20.10.2020 otsus nr 5-20-3, p 66). Kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel peab kaebeõiguse puudumine olema selge ilma kahtlusteta (Riigikohtu 04.10.2017 määrus nr 3-17-505, p 8).
11.Kaebajate arvates rikuvad vaidlustatud haldusaktid ja toimingud nende PS §-des 10, 18 ja 41 sätestatud õigusi. Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu PS §-de 10, 18 ja 41 kaitsealasse kaebajatele meelepäraste ideoloogiliste mälestusmärkide või tähiste olemasolu avalikus ruumis.
12.Inimväärikus on kompleksne põhiõigus, mille elementideks on eeskätt õigus heale nimele, õigus mitte olla hirmul enese ja oma lähedaste eksistentsi pärast, õigus õiguslikule võrdsusele kõigi teiste inimestega, õigus inimlikule identiteedile, õigus informatsioonilisele enesemääramisele ja õigus kehalisele puutumatusele (Riigikohtu 26.08.1997 otsus nr 3-1-1-8097, I). See eeldab peaasjalikult kehalise ja vaimse terviklikkuse ja puutumatuse austamist, heaolu tagamist ja võimalust isiksuse säilitamisele. Vaidlustatud PPA tegevusega pole eespool nimetatud hüvedesse sekkutud. Riigile PS-st tulenevad kohustused ei hõlma ideoloogiliste mälestusmärkide säilitamist avalikus ruumis.
13.Määruse p-s 1 nimetatud mälestusmärkide eemaldamisega avalikust ruumist ei ole kaebajaid piinatud või julmalt või väärikust alandavalt koheldud PS § 18 mõistes. Kaebajad ei olnud PPA haldusaktide või toimingute adressaadid. Samuti ei kahjustatud nende õigusi monumentide ja tähiste teisaldamise käigus. Asjaolust, et kaebajatel on olnud harjumus või tava teatud tähtpäevadel nende sümbolite juures koguneda ja sümbolite teisaldamise tõttu ei ole see enam võimalik, ei järeldu piinamist ning julma ja väärikust alandavat kohtlemist.
14.Monumentide ja märkide eemaldamisega ei ole sunnitud kaebajaid muutma oma arvamusi ja veendumusi. PS § 41 sätestatud põhiõigus on seotud indiviidi sisemaailma ja -kaemusega, s.o arvamuste ja veendumuste omamisega. Põhiõiguse kaitsealas ei ole arvamusest või veendumusest lähtuv tegevus. See ei eelda ka, et avalikus ruumis oleksid monumendid või tähised, mis vastavad kaebajate arvamustele või veendumustele. Kaebajatel on jätkuvalt tagatud õigus arvata seda, mida nad õigeks peavad, ja olla truu oma veendumustele. Kaebajate jaoks oluliste sündmuste meenutamine ja lähedaste mälestamine ei pea toimuma avalikus ruumis paiknevate ideoloogiliste sümbolitega.
15.Kaebajate õiguste riivet ei saa järeldada ka sellest, et väidetavalt kaasnes kaebajatele asjade avalikust ruumist eemaldamisega hingeline valu ja kannatus. Õiguskord ei kaitse kaebajate taotletud huvi (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 03.10.2022 määrus nr 3-22-1957, p 10; 13.09.2022 määrus nr 3-22-1747, p 8).
16.Eelneva põhjal jääb kaebajate määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.09.2022 määrus muutmata.
17.Kaebajad on määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 20 eurot. Kuna määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba, tuleb riigilõiv kaebajatele tagastada (RLS § 15 lg 1 p 3). Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (HKMS § 104 lg 8 lause 5). Riigilõivu on kaebajate eest tasunud muu isik – AD. Kui kaebajad 4(5)
3-22-1965 ei teata ringkonnakohtule kolme tööpäeva jooksul määruse kättesaamisest arvates arvelduskontot, kuhu riigilõiv tagastada, tagastatakse riigilõiv kontole, millelt see tasuti.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.