lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-1747/2

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 18.08.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-1747/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
18.08.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1112
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Määruse tegemise aeg ja koht

18. august 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1747

Haldusasi

X kaebus Vabariigi Valitsuse tegevusele seoses okupatsioonivõimu sümbolitega mälestusmärkide eemaldamisega avalikust ruumist

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – X Vastustaja (eeldatav) – Vabariigi Valitsus

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Võtta asja materjalide juurde Vabariigi Valitsuse 16.08.2022 protokolliline otsus ning riigisekretäri 15.08.2022 memo.
2.Tagastada X kaebus.
3.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1.Vabariigi Valitsuse 16.08.2022 protokollilise otsusega nr 491 otsustati julgeolekuohtu põhjustavate punamonumentide avalikust ruumist eemaldamine. Otsuse kohaselt kuulusid eemaldamisele Peetri platsi mälestustahvlid, Punaarmeelaste mälestussammas Narva lossipargis, Igor Grafovi mälestusmärk, Narva Tankimonument (T-34), Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud (ehk Narva vennashaud), Kolm tääki ja Meriküla dessandi mälestusmärk (edaspidi ühiselt punamonumendid). Lisaks otsustati toetada kaitseministri ettepanekut kohandada Narva jõe ja Viktoria bastioni vahelisel alal paikneva Teises maailmasõjas hukkunute ühishaua (mälestise registri number 47) hauatähis neutraalseks. Konkreetsete objektide eemaldamisega seonduvat on põhjendatud riigisekretäri 15.08.2022 memos2.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Kättesaadav (18.08.2022): https://dhs.riigikantselei.ee/avalikteave.nsf/documents/NT003A5C4A?open Kättesaadav (18.08.2022): https://www.riigikantselei.ee/media/1822/download

2.Punamonumendid eemaldati samal päeval, st 16.08.2022.
3.X esitas 16.08.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse tegevusele monumentide eemaldamisega avalikust ruumist. Kaebuse kohaselt põhjustab valitsus oma tegevusega ühiskonna lõhenemist ja õhutab vaenu. Kaebaja palub tunnistada valitsuse tegevuse ebaseaduslikuks ning keelata valitsusel kuni käesoleva kohtumenetluse lõpuni monumentidega midagi ette võtta.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse tagastamine

4.Kohus leiab, et X kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 121 lg 2 punkti 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Halduskohtusse pöördumise õigust reguleerib HKMS § 44, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtu poole pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks (lg 1) ning muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks võib isik kohtusse pöörduda üksnes seaduses sätestatud juhul (lg 2). Riigikohus on selgitanud, et halduskohtumenetluses kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi põhiõigusi ja -vabadusi, seadusest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Kaebeõiguse eelduseks on seega isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive, mis ei pea kaebeõiguse tekkimiseks olema intensiivne (vt Riigikohtu 21.06.2022 määrus nr 3-21-2230, punkt 9 ja seal viidatud varasem praktika). Vabariigi Valitsuse tegevus seoses okupatsioonivõimu sümbolitega mälestusmärkide ja punamonumentide eemaldamisega avalikust ruumist ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et punamonumendid ning muud okupatsioonivõimu sümbolitega mälestusmärgid paikneksid konkreetsetel kinnistutel ning et neid nende asukohast ei eemaldataks. Samuti ei tule ühestki õigusaktist kaebajale antud juhul õigust pöörduda kohtusse avalikes huvides.
5.Kaebuse aluse peab sõnastama kaebaja ning praegusel juhul nähtub kaebusest kaebaja soov, et kohus kontrolliks abstraktselt Vabariigi Valitsuse tegevuse õiguspärasust. Olukorras, kus kaebaja ei väida subjektiivsete õiguste rikkumist ning kus kaebuse eesmärgiks on üksnes soov veenduda valitsuse tegevuse õigusvastasuses, võimaldab HKMS § 121 lg 2 punkt 1 kaebuse tagastada. Kohus hindab haldusorganite tegevust lähtuvalt subjektiivsete õiguste riivest ning praegusel juhul ei ole kaebaja selliseid asjaolusid välja toonud.
6.Samadel põhjustel ei oleks lubatav ka keelamiskaebus – keelata Vabariigi Valitsusel okupatsioonivõimu sümbolitega mälestusmärkide eemaldamine, mis omakorda oleks seotud kaebaja esitatud esialgse õiguskaitse taotluse ja selle eesmärgiga. HKMS § 37 lg 2 punkti 3 järgi võib keelamiskaebusega nõuda haldusakti andmise või toimingu tegemise keelamist. /.../ HKMS § 45 lg 1 piirab keelamiskaebuse esitamise kolme kumulatiivse eeldusega: on põhjust arvata, et 1) vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, 2) haldusakt või toiming rikub kaebaja õigusi ning 3) õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel, s.o õiguste rikkumist poleks hiljem üldse võimalik kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada ega heastada (haldusakti või toimingu tagajärjed on pöördumatud) või kui hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline (Riigikohtu määrus nr 3-17-1398,

punkt 12). Kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et okupatsioonisümboolikaga mälestusmärgid asuksid konkreetsetes asukohtades ning et riik või kohalik omavalitsus neid avalikust ruumist ei eemaldaks ega nende asukohta muudaks, siis ei ole keelamisnõude esitamise eeldused täidetud ning ka sellises nõudes kaebus tuleks HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel tagastada.

7.Seoses Teises maailmasõjas hukkunute ühishauaga peab kohus vajalikuks välja tuua, et Vabariigi Valitsuse otsusest ei nähtu, et hauda maetud isikud tuleks ümber matta, vaid otsuse alusel otsustati eemaldada senine hauatähis selle neutraalseks kohandamisega. Ühestki õigusaktist ei tulene, et avalikus ruumis olev ühishaud peaks olema tähistatud konkreetsel viisil ja konkreetse sümboolikaga. Samuti ei tulene ühestki õigusaktist kaebaja subjektiivset õigust nõuda, et ühishaud peaks olema tähistatud konkreetsel ja temale meelpärasel viisil. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
8.Kaebaja taotleb, et kohus keelaks kuni kohtumenetluse lõpuni Vabariigi Valitsusel okupatsioonivõimu sümbolitega mälestusmärkidega midagi ette võtta. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne. Väljakujunenud kohtupraktika (vt Riigikohtu 22.09.2014 määrus haldusasjas nr 3-3-1-59-14, punkt 11) kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik siis, kui esineb kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning kahjulike tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlikul viisil võimalik. Esialgse õiguskaitse vajaduse vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida esialgse õiguskaitsega soovitakse kaitsta, ning oht selle õiguse kahjustamiseks juba kohtumenetluse ajal (samas, p 12). HKMS § 251 lg 1 punkti 2 kohaldamine, ehk haldusorgani keelamine kohtumenetluse ajal haldusakti anda või toimingut sooritada, on tavapärane keelamiskaebuste korral. Tegemist on erandliku õiguskaitsevahendiga ning selle kohaldamine eeldab kaebuse ilmset perspektiivikust ning õiguste rikkumist. Lisaks saab kohus HKMS § 251 lg 1 punkti 2 alusel keelata vaid samas asjas vaidlustatud toimingu tegemise (Riigikohtu 17.056.2017 määruse nr 3-3-1-88-16, punkt 16). Kaebaja taotletud abinõu, keelata kohtumenetluse lõpuni Vabariigi Valitsusel okupatsioonivõimu sümbolitega mälestusmärkidega midagi ette võtta, väljub kaebuse esemest, kuna kaebaja vaidlustab Vabariigi Valitsuse 16.08.2022 protokollilist otsust, millega eemaldati avalikust ruumist konkreetsed punamonumendid. Tänaseks on protokolliline otsus täidetud ning kohus ei saa keelata konkreetsete punamonumentide eemaldamist. Kaebaja ei ole esitanud kohtule keelamiskaebust, eesmärgiga keelata Vabariigi Valitsusel okupatsioonivõimu sümbolitega mälestusmärkidega midagi ette võtta. Ent isegi kui kaebaja esitaks sellise kaebuse, siis tuleks see kaebeõiguse puudumisele viidates tagastada (vt määruse põhjendava osa punkt 6). Arvestades asjaolu, et üldjuhul tegelevad ja otsustavad okupatsioonivõimu sümbolitega mälestusmärkide teisaldamise kohalikud omavalitsused ja sõjahaudade komisjon, siis ei ole kohtul põhjust ka arvata, et Vabariigi Valitsus võiks

lähitulevikus uuesti okupatsioonivõimu sümbolitega mälestusmärkide eemaldamist otsustada. Kuna kaebajal puudub kaebeõigus ja ka esialgse õiguskaitse vajadus enda subjektiivsete õiguste rikkumise vältimiseks, siis jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Tõendite asja juurde võtmine

9.Kohus võtab asja materjalide juurde Vabariigi Valitsuse 16.08.2022 protokollilise otsuse, mis oli avalikult kättesaadav aadressil https://dhs.riigikantselei.ee/avalikteave.nsf/documents/NT003A5C4A?open ning riigisekretäri 15.08.2022 memo, mis oli avalikult kättesaadav aadressil: https://riigikantselei.ee/media/1822/download. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium