Tartu Vangla kinnipeetav Nikolai Lilitškin esitas 17. mail 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebus esitati venekeelsena ning kohtu tõlgi sõnul sisaldas see ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid.
2.Tartu Halduskohus jättis 18. mai 2022. a määrusega N. Lilitškini kaebuse käiguta, andes selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o kaebuse uuesti sõnastamiseks 4-päevase tähtaja.
3.N. Lilitškin esitas 22. mail 2022 venekeelse puuduste kõrvaldamise avalduse, millele oli lisatud venekeelne 8-leheküljeline avaldus. Kohtu tõlgi sõnul sisaldab viimati mainitud 8-leheküljeline avaldus ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid.
4.Tartu Halduskohus jättis 26. mai 2022. a määrusega N. Lilitškini kaebuse teist korda käiguta, andes selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks 7-päevase tähtaja.
5.N. Lilitškin esitas 5. juunil 2022 taotluse saada koopia kaebaja 22. mai 2022. a neljalehelisest vaidest ning taotluse täiendavate tõendite kogumiseks. Lisaks selgitas kaebaja kaebuse asjaolusid.
6.N. Lilitškin esitas 8. juunil 2022 vastuse 26. mai 2022. a määrusele, milles muuhulgas väljendas mainitud määrusega mittenõustumist. Seejuures palus kaebaja, et talle osutataks menetlusabi ja õigusabi ning ta vabastataks riigilõivust. Kaebaja viitas Riigikohtu praktikale seoses tervisekahju tekitamisega.
7.N. Lilitškin esitas 19. juunil 2022 täiendavad selgitused.
8.Tartu Halduskohus jättis 1. juuli 2022. a määrusega N. Lilitškini vastuväite Tartu Halduskohtu 26. mai 2022. a määrusele rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning kaebuse kolmandat korda käiguta (resolutsiooni p 2). Kohus andis kaebajale kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja viis päeva alates kohtumääruse kättesaamisest (resolutsiooni p 3), jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 4) ning väljastas kaebajale ärakirja kaebaja 22. mail 2022 neljal lehel esitatud pöördumisest (resolutsiooni p 5).
9.N. Lilitškin esitas 10. juulil 2022 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles esitas mh taotluse väljastada talle koopia 7. juuni 2022. a puuduste kõrvaldamise avaldusest ja vastuväite 1. juuli 2022. a määrusele. Esitatud vastuväites rõhutas kaebaja kohtu kohustust kohaldada esmane õiguskaitse.
10.Kohus palus 11. juuli 2022. a kohtunõudes N. Lilitškinil selgitada, kas 10. juuli 2022. a vastulause puhul on tegemist määruskaebusega Tartu Halduskohtu 1. juuli 2022. a määruse resolutsiooni p 4 peale, ning kas kaebaja on 10. juuli 2022. a vastulauses esitanud asjas nr 3-22-1114 esialgse õiguskaitse taotluse. Kui kaebaja on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse, siis märkis kohus, et seda tuleb selgesõnaliselt väljendada. Ka selgitas kohus, et esialgse õiguskaitse taotlus olema peab põhjendatud ning selguma peab esialgse õiguskaitse vajadus ning soovitav esialgse õiguskaitse abinõu.
11.N. Lilitškin esitas 24. juulil 2022 vastuse kohtunõudele, milles tõi välja, et vaidluse ese on ebaseaduslik keeld omandada puuvilja-, köögivilja mahlu, jooke, mett, suhkrut, linnumune, värsket liha, peeglit kuni 10 cm.
12.Tartu Halduskohus jättis 29. augusti 2022. a määrusega N. Lilitškini taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks läbi vaatamata.
13.Vastusena kohtunõudele esitas Tartu Vangla 1. septembril 2022 kaebuse asjaoludega seonduvad kohtueelse menetluse dokumendid.
KOHTU SEISUKOHT
14.Kohus võtab esmalt seisukoha kaebuse menetlusse võtmise võimalikkuse ning kaebaja taotluste osas, milles kaebaja soovib riigilõivust vabastamist ja täiendavate tõendite kogumist (I). Seejärel lahendab kohus kaebaja 10. juuli 2022. a ärakirja väljastamise taotluse (II) ja annab hinnangu 1. juuli 2022. a vastuväitele (III). I
15.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus
kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
16.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.
17.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 järgi on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg-st 8 tulenevalt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
18.Kohtule arusaadavalt on kaebaja esitanud Tartu Vangla vastu alljärgnevad nõuded:
18.1.kohustada Tartu Vanglat võimaldama kaebajal osta vangla poest peeglit ja mahla;
18.2.kohustada Tartu Vanglat võimaldama kaebajal osta vangla poest rohelist teed, mune, mett, suhkrut ja värsket liha;
18.3.kohustada Tartu Vanglat vastu võtma saadetisi, milles on mesi, tee, suhkur ja/või mahl ning tühistada vastav keeld;
18.4.kohustada Tartu Vanglat laiendama poes müüdavate teede sortimente;
18.5.keelata Tartu Vanglal suhkru varastamine;
18.6.kohustada Tartu Vanglat väljastama kaebajale suhkru normkogus;
18.7.hüvitada tekitatud tervisekahju, mis tekkis seoses sellega, et vangla ei võimalda kaebajal toituda normaalselt ja inimlikult.
19.Arvestades, et praegusel juhul ei ole Tartu Vangla 1. septembri 2022. a vastusest nähtuvalt kaebaja esitanud määruse p-s 18.7 märgitud asjaoludega seonduvat kahju hüvitamise taotlust; poe sortimenti peegli ja mahla lisamisega seonduvalt esitanud vaiet Tartu Vangla 10. märtsi 2022. a vastuse nr 6-24/6337-2 peale; vaiet vangla otsuste peale, mis käsitlevad suhkru varastamise keelamise lõpetamise taotluse lahendamist; ning taotlusi, milles kaebaja nõuaks määruse p-des 18.2-18.4 ja 18.6 märgitut, siis on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus määruse p-s 18 nimetatud nõuetega halduskohtusse pöördumiseks. Sellest tulenevalt tagastab kohus N. Lilitškini kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
20.Kohus selgitab, et kui kaebaja leiab, et Tartu Vangla on talle tekitanud kahju, siis tuleb kaebajal kõigepealt esitada vanglale kirjalik taotlus kahju hüvitamiseks. Kaebaja saab pöörduda kohtusse pärast seda, kui vangla on kahju hüvitamise taotluse õigusvastaselt tagastanud või jätnud rahuldamata või tähtaegselt lahendamata. Tähtaeg kahju hüvitamise taotluse esitamiseks on kolm aastat sellest, kui kaebaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai (RVastS § 17 lg 3).
21.Kui kaebaja soovib, et vangla sooritaks konkreetse toimingu, siis tuleb tal esmalt esitada sellekohane taotlus vanglale kirjalikult. Kui kaebaja ei nõustu vangla vastusega, siis tuleb kaebajal esitada vaie. Kohtusse saab kaebaja pöörduda pärast seda, kui vangla tagastab vaide õigusvastaselt või jätab selle rahuldamata või tähtaegselt lahendamata.
22.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
23.Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega ja taotlusega, milles kaebaja nõuab tõendite kogumist, sh tunnistajate ülekuulamist ja videokaamera salvestiste väljanõudmist, märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotlused sel põhjusel menetlemata. II
24.Kaebaja esitas 10. juulil 2022 taotluse väljastada talle koopia 7. juuni 2022. a puuduste kõrvaldamise avaldusest, et pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK). Kuna kaebaja ei ole 7. juunil 2022 puuduste kõrvaldamise avaldust kohtule esitanud, mõistab kohus, et kaebaja soov on saada ärakiri 8. juuni 2022. a avaldusest.
25.HKMS § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju, kusjuures nimetatud õigust võib piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel. Antud juhul HKMS § 79 lg-s 1 loetletud aluseid ei esine. Lisaks osutatud piirangutele on Riigikohtu halduskolleegium leidnud, et ka HKMS § 28 lg 2, mille kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada, piirab menetlusosalise õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju (8. septembri 2015. a määrus kohtuasjas nr 3-7-1-502-15). Viidatud määruses selgitas kolleegium: „Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. [---] Õigus ärakirja saada on piiratud, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib ilmselgelt pidada pahatahtlikuks või läbimõtlematuks.“
26.Kuna menetlusosaline peab enne EIK-i pöördumist esmalt kasutama siseriiklikult kõiki võimalusi ning praeguses asjas seda tehtud pole, on kaebaja taotletud eesmärgil kohtule esitatud avaldusest ärakirja väljastamine ennatlik.
27.Eeltoodust tulenevalt puudub kohtu hinnangul kaebajal vajadus enda poolt kohtule esitatud pöördumisest koopia saamiseks ning kohus jätab kaebaja vastava taotluse rahuldamata. III
28.Kaebaja esitas 10. juulil 2022 vastuväite 1. juuli 2022. a määrusele. Arvestades, et kaebaja kirjeldas enda rahulolematust sellega, et kohus ei andnud talle riigi õigusabi korras esindajat, saab kohus aru, et kaebaja on esitanud vastuväite Tartu Halduskohtu 1. juuli 2022. a määruse resolutsiooni p 4 peale, millega kohus jättis tema riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
29.HKMS § 90 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevusele menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta.
30.Kohus selgitab, et HKMS § 90 lg-s 1 sätestatud vastuväite esitamise eesmärk on juhtida kohtu tähelepanu võimalikele menetlusvigadele, mis puudutavad selliseid menetlustoiminguid, mille peale ei võimalda HKMS iseseisvalt määruskaebust esitada. Kuna Tartu Halduskohtu 1. juuli 2022. a määruse resolutsiooni p 4 oli määruskaebusega vaidlustatav, ei ole võimalik selle peale halduskohtule vastuväidet esitada. Riigi õigusabi andmise otsustamisel esinenud menetlusnormide rikkumist oli võimalik kõrvaldada üksnes ringkonnakohtul määruskaebuse
lahendamise käigus, halduskohus tehtud otsustust ise muuta ei saa. Seepärast tuleb kaebaja vastuväide Tartu Halduskohtu 1. juuli 2022. a määruse resolutsiooni p 4 peale jätta läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.