Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.08.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1001
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 08.04.2022 otsuse nr 12203060001-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X, esindaja riigi õigusabi korras v.adv Indrek Västrik Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja MS
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14.06.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.06.2022 otsus muutmata.
Jätta apellatsiooniastme menetluskulud riigi kanda.
Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
Tõlkida kaebajale kohtuotsuse resolutsioon ja põhjendused inglise keelde.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.09.2022 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Nigeeria kodanik X saabus 06.03.2022 Ukrainast Eestisse, kus ta esitas samal päeval Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) rahvusvahelise kaitse taotluse.
2.Politsei- ja Piirivalveamet luges 08.04.2022 otsusega nr 12203060001-1 X rahvusvahelise kaitse taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning lükkas selle VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi (resolutsiooni p 1). Lisaks tegi PPA taotlejale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lgte 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks Nigeeriasse vabatahtliku täitmistähtajaga 7 päeva, mis sundtäidetakse seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (resolutsiooni p 2), ning kohaldas VSS 74 lg 1 alusel sissesõidukeeldu kolmeks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest (resolutsiooni p 3). Taotleja ei ole väljendanud kartust riigivõimu või mitteriikliku osapoole ees, kelle eest riik ei saa või ei taha kaitset pakkuda. Samuti ei ole taotleja väljendatud hirm seotud ühegi VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud tagakiusamiskartuse alusega (rass, usk, rahvus, poliitilised veendumused või sotsiaalsesse gruppi kuulumine). Taotleja selgitustest nähtub, et ta ei saanud läbi oma endise abikaasa perega, kuid nendel isikutel puudub huvi otsida taotlejaga kontakti. Taotleja selgitustest ei ilmnenud asjaolusid, mis lubaksid määrata tagakiusajat, tagakiusamise kartuse alust või ka tagakiusamishirmu. Taotlejat ei ole põhjust lugeda täiendava kaitse saajaks. Taotleja elas Lõuna-Nigeerias ning päritoluriigi info kohaselt ei ole olukord piirkonnas selline, et juhusliku vägivalla tase ohustaks pelgalt seal viibimise tõttu tsiviilisikute elu. Riigi sees on võimalik ringi liikuda. Puuduvad teated, et tagasisaadetavatel või vabatahtlikult tagasipöörduvatel nigeerlastel oleks süstemaatilisi probleeme. Taotlejale on põhjendatud teha vabatahtliku lahkumistähtajaga lahkumisettekirjutus. Taotleja tervislik seisund ei takista lahkumist. Kuivõrd taotleja on Nigeeria kodanik, tal on kehtiv Nigeeria pass ja ta on elanud enamiku oma elust Nigeerias, siis on põhjendatud määrata sihtriigiks Nigeeria (VSS § 17 lg 1). Asjaolusid arvestades puudub alus arvata, et taotlejat võib kodakondsusjärgses riigis ohustada ebainimlik või julm kohtlemine.
3.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 08.04.2022 otsuse tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi. 1) Kaebaja tõi PPA-le antud ütlustes välja ämma tegevuse ning asjaolu, et ta ei saanud selle puhul abi riigilt ega ka kogukonnalt. Kohtul tuleb kaaluda, kas selliseid isikuid saab lugeda sotsiaalsesse gruppi kuuluvaks ning kas riigilt ja kogukonnalt abi mittesaamist saaks käsitada tagakiusamisena VRKS § 4 lg 1 mõttes. Kui see on nii, siis on kaebaja pagulane ning PPA on valesti kohaldanud VRKS § 4 lg-t 1. Kui kaebajat aga sel alusel pagulasena tunnustada ei saa, siis on võimalik teda samadel alustel pidada täiendava kaitse saajaks. 2) PPA ei ole piisavalt põhjendanud, miks ei esine ohtu kaebaja elule ja tervisele Nigeeriasse tagasisaatmise korral. PPA on kohaldanud ebaõigesti VRKS § 4 lg 3 p-i 3. Nigeerias, sh Nigeeria lõunapiirkonnas, tegutseb Boko Haram – organisatsioon, mida kaebaja kardab ning mis tapab kogu aeg kristlasi. Piirkonnas, kus kaebaja Nigeerias elas, toimub sõjategevus, röövitakse ja vägistatakse naisi ning tapetakse inimesi. Ka kaebaja isa rööviti ja onu tapeti. Sellised asjaolud on piisavad, et lugeda kaebaja täiendava kaitse saajaks VRKS § 4 lg 3 p-de 2 ja 3 mõttes.
2(7)
3-22-1001 3) Lahkumisettekirjutuses määratud lahkumistähtaeg on õigusvastane, kuna kaebajal ei ole võimalik selle aja jooksul korraldada enda Eestist lahkumist (reisi leidmine, piletite ostmine, elu korraldamine Eestist lahkumise korral).
4.Politsei- ja Piirivalveamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) Sotsiaalne grupp koosneb tavaliselt sarnase päritolu, sotsiaalse seisundi või sarnaste elukommetega inimestest. Jääb arusaamatuks, millisesse sotsiaalsesse gruppi kaebaja enda hinnangul kuulub. Kaebaja kirjeldatud asjaolud pereelu kohta endise abikaasaga ei anna alust lugeda, et ta kuulub tagakiusatavasse sotsiaalsesse gruppi. Kaebaja ei ole väljendanud kartust riigivõimu ega ka mitteriikliku osapoole ees, kelle eest riik ei saa või ei taha kaitset pakkuda (VRKS § 19 lg 5). Taotleja väljendatud hirm ei ole otseselt seotud ühegi VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud alusega. Samuti ei vasta kaebaja VRKS § 4 lg-s 3 sätestatud täiendava kaitse saaja määratlusele. 2) Lahkumisettekirjutus on õiguspärane ning selles määratud tähtaeg lähtub kaebaja antud ütlustest, et ta peab võimalikuks selle aja jooksul lahkuda. Kuivõrd Ukrainas on praegu aktiivne sõjategevus, ei ole sinna tagasisaatmine lubatav. Kaebajale tehti lahkumisettekirjutus vabatahtliku täitmistähtajaga ning ta võib ise otsustada, millisesse kolmandasse riiki lahkuda. Sissesõidukeelu kehtestamine on õiguspärane ning otsuses on põhjendatud selle määramist ja proportsionaalsust.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 14.06.2022 otsusega kaebuse osaliselt ning tühistas PPA 08.04.2022 otsuse resolutsiooni punktid 2 ja 3. Muus osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. 1) Kaebaja selgituste kohaselt olid tal halvad suhted abikaasa ema ja õega, kes muutsid tema elu keeruliseks; kaebaja suhe abikaasaga purunes ja ta aeti kodust minema. Kaebaja kirjeldas ka 2019. a novembrist kuni Nigeeriast lahkumiseni kolme intsidenti tänaval, mil kaebajal tekkis tüli endise abikaasa ema ja õega; ühe tüli käigus sai kaebaja füüsilisi vigastusi. Kaebaja ei pöördunud abi saamiseks ametiasutuste poole. Kaebaja ütlustest nähtub, et kaebaja endise abikaasa pere ei soovi talle kätte maksta ega temaga kontakti otsida. Kaebaja kirjeldatud asjaoludel ei ole alust pidada tema endise abikaasa pereliikmeid tagakiusajateks. 2) Asjaolust, et Nigeerias tegutseb Boko Haram, ei saa järeldada, et kaebajat ähvardaks Nigeerias selle organisatsiooni tõttu reaalne oht. Kaebaja ei ole toonud esile konkreetseid asjaolusid, millest tingituna ohustaks Boko Haram teda rohkem kui mistahes muud Nigeeria elanikku. Kaebaja pole esitanud tõendeid, mis kinnitaks tema väidet, et Nigeerias pole üheski piirkonnas turvaline. PPA otsuses viidatud päritoluriigi infost nähtub, et Nigeeria lõunaosas, kus kaebaja varem elas, ei ole Boko Haram kuigi aktiivne. Puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja isa väidetav röövimine ning onu ja tädi tapmine oleks seotud Boko Haramiga. Isegi kui kaebaja lähedased olid Boko Harami rünnakute ohvrid, ei nähtu, et organisatsioonil oleks kaebaja pereliikmete vastu eriline huvi. Samuti järeldub kaebaja seletustest, et Nigeeria politseilt on võimalik saada kaitset Boko Harami tegevuse vastu. Kaebaja lahkumine Ukrainasse 2021. aastal oli seotud sooviga õppida, mitte vajadusega saada rahvusvahelist kaitset. PPA otsuse kohaselt ei ole Nigeeria kodanikel süsteemseid probleeme riiki naasmisel. 3) Vabatahtliku lahkumistähtaja määramisel ei ole arvestatud sellega, et kaebajal ei ole piisavalt raha, et osta lennupilet Nigeeriasse naasmiseks. Pole ka välistatud, et kaebajal on võimalik minna tagasi Ukrainasse. Kaebaja Ukraina elamisluba kehtis kuni 04.04.2022, kuid kaebaja väitel tegeleb õppeasutus elamisloa uuendamisega. Ukrainasse naasmise võimaluse väljaselgitamine ja asjaajamine võtab aega, kuid sellega pole PPA lahkumistähtaja määramisel arvestanud.
3(7)
3-22-1001 4) Kaebajale on sissesõidukeelu kehtestamisel põhjendamatult heidetud ette Poolast lahkumist, arvestades, et kaebaja lahkus Ukrainast 01.03.2022, Euroopa Liidu Nõukogu rakendusotsus ajutise kaitse andmise kohta võeti vastu alles 04.03.2022 ja Eesti valitsuse otsus selle kohta, millise ulatusega ajutine kaitse saadakse Eestis, võeti vastu 08.03.2022, mil kaebaja viibis juba Eestis. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.X palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, milles kaebus jäeti rahuldamata, ning uue otsusega rahuldada kaebus täielikult. 1) Kohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid, mistõttu on olulised asjaolud jäänud tuvastamata. See on toonud kaasa kohtuotsuses ebaõiged järeldused. Tõenditest nähtuvad teistsugused asjaolud, kui on kajastatud kohtuotsuses. Kohtuotsus ei ole piisavalt põhjendatud ning kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole piisavalt jälgitav. 2) Kaebaja arvates kasutas Nigeerias elades tema ämm kaebaja vastu nõiavõimeid, mis tõid kaasa neli nurisünnitust. Lisaks tekkisid kaebajal vaimsed häired, ta visati abikaasa kodust välja ja temalt võeti ära tema vara. Kaebaja ei saanud abi riigilt ega kogukonnalt. Kaebajat on võimalik käsitada sotsiaalsesse gruppi kuuluva isikuna ning talle abi mitteandmist tagakiusamisena. Boko Haram tegutseb ka Nigeeria lõunapiirkonnas, kus kaebaja elas, ning kaebaja kardab seda organisatsiooni.
7.Politsei- ja Piirivalveamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 1) Kaebaja ei ole täpsustanud, millised asjaolud jäid halduskohtul tuvastamata ja millistest tõenditest nähtuvad kohtuotsuses kajastatuga võrreldes teistsugused asjaolud. Kohus on hinnanud tõendeid õigesti ja igakülgselt ning tuvastanud kõik asjas tähtsust omavad asjaolud. Otsus on piisavalt põhjendatud ning kohtu seisukohtade kujunemine on jälgitav. 2) Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi asjaolu, mille põhjal võiks järeldada, et Boko Haramil oleks kaebaja perekonnaliikmete vastu eriline huvi. Üksnes hüpoteetiline võimalus langeda rünnaku ohvriks ei anna alust rahvusvahelise kaitse saamiseks. Ka kaebaja endise abikaasa emast ja õest ei lähtu kaebajale sellist ohtu, mille tõttu vajaks kaebaja rahvusvahelist kaitset.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi oma otsuses korrata (HKMS § 201 lg 4).
9.Kaebaja on rahvusvahelise kaitse vajadust põhjendanud esiteks endise abikaasa sugulaste (ema ja õde) tegevusega ning teiseks Nigeerias valitseva üldiselt ebastabiilse olukorraga, iseäranis islamistliku terroriorganisatsiooni Boko Harami tegevusega.
10.Kaebaja on kirjeldanud konfliktseid suhteid endise abikaasa ema ja õega, mis päädisid abielu purunemisega ja kaebaja lahkumisega abieluaegsest kodust. Kaebaja väitel kasutas endine ämm tema suhtes nõiavõimeid, et kutsuda kaebajal esile nurisünnitused. Lisaks kasutasid endise abikaasa pereliikmed tänaval tekkinud tülide käigus tema vastu vägivalda ning vähemalt ühe peksmise tulemusel pidi kaebaja pöörduma haiglasse ning kaebaja rasedus katkes 6. kuul. 4(7)
3-22-1001 Samuti ei saanud kaebaja abikaasa juurest lahkudes tagasi vara, mille tema pere oli talle ja abikaasale abiellumise puhul andnud. Kaebaja kinnitas, et endise abikaasa pere ei tulnud teda otsima pärast tema lahkumist abieluaegsest kodust. Politsei poole kaebaja ei pöördunud, vaid otsis abi üksnes naisi abistavalt organisatsioonilt. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et neil asjaoludel ei ole alust pidada endise abikaasa ema ja õde tagakiusamise või tõsise ohu allikateks VRKS § 19 lg 5 ja direktiivi 2011/95/EL1 art 6 mõttes. Kaebaja seletustest järelduvalt oli endise abikaasa ema ja õe eesmärgiks kaebaja lahkuminek abikaasast ning selle eesmärgi saavutamise järel ei ole nendel isikutel huvi otsida kaebajaga kontakti, et teda veel mingil moel kahjustada. Lisaks ei saa olukorras, kus kaebaja pole abi saamiseks riiklike asutuste poole pöördunud, järeldada, et need ei saa või ei taha talle vajadusel kaitset pakkuda. Euroopa Liidu Varjupaigaameti (EUAA, endine EASO) päritolumaa info analüüsis2 ei ole andmeid, et lahutatud või abieluaegsest kodust lahkuma sunnitud naisi kiusataks Nigeerias taga ning ka kaebaja seletuste järgi ei ole alust pidada kaebajat nendel põhjustel tagakiusatavasse sotsiaalsesse gruppi kuuluvaks isikuks (direktiivi 2011/95/EL art 10 lg 1 punkt d).
11.Kaebaja varasem elukoht Port Harcourt asub Riversi osariigis Nigeeria lõunaosas. EUAA kogutud andmetel kontrollib Boko Haram teatud alasid Nigeeria kirdeosas (eelkõige Borno osariigis), kuid on laiendanud oma tegevust ka mujale riigi põhjaosas.3 Ehkki kaebaja nimetab ennast kristlaseks ning kristlased on ühed Boko Haramist lähtuva tagakiusamise ohvrid, siis arvestades kaebaja senist elukohta Port Harcourtis, on vähetõenäoline, et ta võiks seal sattuda Boko Harami vägivalla ohvriks. Kristlased, keda on ligikaudu 45,9% nigeerlastest, on ohus eelkõige nendes piirkondades, kus nad moodustavad vähemuse moslemite hulgas, s.o Nigeeria põhjaosas. Kristlaste enamusega Lõuna-Nigeerias on usulise tagakiusamise ohvriteks pigem moslemid.4 EUAA andmetel olid 2020. aastal Riversi osariigis peamisteks vägivalla põhjustajateks ülemvõimu eest võitlevad rivaalitsevad sektijõugud (cult gangs), kriminaalsed grupeeringud, isehakanud korravalvurid ja separatistid (IPOB/ESN). 5 2020. aastal raporteeriti Riversi osariigis 37 julgeolekuintsidenti (sh 22 tsiviilisikute vastu suunatud vägivallategu), milles hukkus kokku 41 inimest. Osariigi ligikaudse rahvaarvu suurust arvestades tähendab see 1 surma 100 000 elaniku kohta. Vahemikus 01.04.–30.04.2021 raporteeriti 12 julgeolekuintsidenti (sh 8 tsiviilisikute vastu suunatud vägivallategu), milles hukkus kokku 14 inimest. Nendel andmetel ei ole EUAA hinnangul üldjuhul reaalset ohtu tsiviilisikute elule või isikupuutumatusele juhusliku vägivalla tõttu relvastatud kokkupõrke puhul direktiivi 2011/95/EL art 15 punkti c (VRKS § 4 lg 3 p 3) mõttes.6
12.Kaebaja viitas halduskohtu istungil mõned päevad enne seda avaldatud uudisele enam kui saja inimese tapmise kohta Nigeerias. Tõenäoliselt pidas kaebaja silmas 05.06.2022 Ondo osariigis Owos (asub Nigeeria edelaosas) toimunud rünnakut katoliiklikule kirikule, milles hukkus hiljem kinnitatud andmetel 40 inimest ja mille eest peetakse vastutavaks Boko Harami.7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.12.2011 direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule.
EUAA. Nigeria Security Situation. Country of Origin Information Report (juuni 2021), lk 257. Kättesaadav: https://coi.euaa.europa.eu/administration/easo/PLib/2021_06_EASO_COI_Report_Nigeria_Security_situation.p df.
EUAA. Country Guidance: Nigeria (viide 2), lk 141–142.
Vt https://www.bbc.com/news/world-africa-61707872 ja https://www.bbc.com/news/world-africa-61830085.
5(7)
3-22-1001 ACLEDi8 andmetel on rünnakud tsiviilisikute, sh kristlaste vastu sagenenud alates 2020. aastast,9 kuid kristlaste vastu suunatud vägivalla määr ei ole väljaspool Borno osariiki märkimisväärselt tõusnud.10 Vastustaja ja halduskohus ei ole eitanud, et Boko Haram võib korraldada terroriakte ka Nigeeria lõunaosas, kuid tegemist on pigem üksikute juhtumitega, mille põhjal ei saa järeldada, et juhusliku vägivalla tase terves Nigeerias oleks sedavõrd kõrge, et kõik tsiviilisikud oleksid sõltumata nende elukohast suures ohus.
13.Olukorras, kus juhusliku vägivalla tase ei ole piisavalt kõrge täiendava kaitse andmiseks, on taotlejal kaitse saamiseks siiski võimalik tõendada, et ta on eriliselt puudutatud konkreetselt talle omaste asjaolude tõttu.11 Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja toonud esile isiklikult temaga või mõne tema pereliikmega seotud asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada, et kaebajal on võrreldes teiste tsiviilisikutega oluliselt suurem oht sattuda vägivalla ohvriks. Oma isa röövimist ning onu ja tädi tapmist on kaebaja kirjeldanud võrdlemisi pealiskaudselt, seejuures mainis kaebaja oma tädi tapmist 2017. aastal alles halduskohtu istungil. Arvestades, et kaebaja tõi 30.03.2022 vestlusel lisaks isa röövimisele välja ka onu tapmise ja tädi abikaasa kadunuks jäämise (protokolli p 60), on ringkonnakohtu hinnangul ebaveenev kaebaja selgitus, et talle lihtsalt ei tulnud intervjuu ajal meelde tädi vägivaldne surm. Seejuures on kaebaja seletused tädi surma kohta ebajärjekindlad: algul väitis kaebaja, et tädi rünnati tema talus, kus ta ka suri (helisalvestis kell 10:57:00–10:57:18), seejärel aga, et tädi koos oma perekonnaga lasti kirikus maha (helisalvestis: 10:58:11–10:58:43). Kaebaja on oma onu kohta selgitanud, et ta oli laenuandja ning inimesed tungisid tema majapidamisse, röövisid ning lõpuks tapsid ta. Röövitud isa päästeti politsei poolt. Isegi kui eeldada, et kaebaja väited vastavad tõele, siis kõrvutades kaebaja seletusi päritolumaainfoga Riversi osariigi kohta, ei pea ringkonnakohus tõenäoliseks, et kaebaja sugulased oleksid olnud Boko Harami tegevuse ohvrid, nagu väidab kaebaja. Samuti ei nähtu ringkonnakohtule, et kaebaja või tema pereliikmed oleksid mingil konkreetsel põhjusel mõne Riversi osariigis tegutseva grupeeringu sihtmärgid. See, et kaebaja pereliikmed on sattunud arvatavasti juhusliku kuritegevuse/vägivalla ohvriteks, ei ole piisav alus anda kaebajale rahvusvahelist kaitset.
14.HKMS § 158 lg 31 alusel peab kohus hindama rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsuse õiguspärasust kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Ringkonnakohtule ei nähtu, et kohtuotsuse tegemise ajaks oleks olukord kaebaja varasemas elukohas vaidlustatud haldusakti andmise seisuga võrreldes oluliselt muutunud. ACLEDi hinnangul võib Nigeeria lõunaosariikides seoses 2023. aastal toimuvate valimistega sageneda poliitiline vägivald,12 kuid arvestades, et kaebaja ei huvitu enda kinnitusel poliitikast, ei kuulu ta poliitiliselt ajendatud rünnakute sihtmärkide hulka. Nigeeriat puudutavate uudiste seas ei nähtu viimastel kuudel avaldatud teateid tsiviilisikute vastu suunatud ohvriterohketest rünnakutest Port Harcourtis või mujal Riversi osariigis.13
15.Haavatavuse hindamise akti järgi ei kuulu kaebaja eriliselt haavatavate isikute hulka (dtl 158–159). Kaebaja väidetest järeldub, et ta oli pärast abikaasa kodust välja viskamist masendunud ja hulkus sihitult tänavatel, kuid kaebaja pole väitnud, et tal oleks praegusel ajal Valitsusväline organisatsioon ingliskeelse nimega Armed Conflict Location and Event Data Project. ACLED. Nigeria: Mid-Year Update (2022). Kättesaadav: https://acleddata.com/10-conflicts-to-worry-about-in2022/nigeria/mid-year-update/.
ACLED. Fact Sheet: Attacks on Christians Spike in Nigeria Alongside Overall Rise in Violence Targeting Civilians (21.06.2022). Kättesaadav: https://acleddata.com/2022/07/21/fact-sheet-attacks-on-christians-spike-innigeria-alongside-overall-rise-in-violence-targeting-civilians/.
Euroopa Kohtu 17.02.2009 otsus kohtuasjas C-465/07: Elgafaji, p 34–39.
ACLED. Nigeria: Mid-Year Update (viide 8).
Nt The Guardian: https://guardian.ng/tag/port-harcourt/; Daily Post Nigeria: https://dailypost.ng/; BBC News: https://www.bbc.co.uk/search?q=nigeria&page=2 (vaadatud 31.08.2022).
6(7)
3-22-1001 probleeme vaimse või füüsilise tervisega. Seega võib järeldada, et Nigeeriasse naasmine ei ohustaks otseselt kaebaja elu ega tervist.
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustajal pole taotlenud menetluskulude hüvitamist ning kaebaja menetluskulud jäävad HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda.
17.Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.