X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 08.04.2022 otsuse nr 12203060001-1 tühistamiseks ja alternatiivselt osaliseks tühistamiseks ning Politseija Piirivalveameti kohustamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X (Nigeeria kodanik, sündinud xx xx xxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Evelin Tuur
Asja läbivaatamise vorm
Kinnisel kohtuistungil 10.06.2022
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt ja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 08.04.2022 otsuse nr 12203060001-1 resolutsiooni punktid 2 (lahkumisettekirjutuse tegemine) ning 3 (sissesõidukeelu kohaldamine). Muus osas jääb kaebus rahuldamata.
2.Kaebajale antud menetlusabiga seotud menetluskulud jäävad riigi kanda ning muud poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ning tema sünniaeg tähemärgiga.
4.Tõlkida kaebajale inglise keelde kohtuotsuse resolutsioon ning põhjendava osa punktid 6–22 (v.a punktid 8.1 ja 9.1). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 14.07.2022. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ollakse nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Nigeeria kodanik X saabus 06.03.2022 Ukrainast Eestisse, kus ta esitas samal päeval Politseija Piirivalveametile (edaspidi PPA) rahvusvahelise kaitse taotluse. Taotluse kohaselt ei saa Nigeeriasse naasta, kuna seal ei ole ohutu ning seal tegutseb rühmitus Boko Haram. Ukrainas elas X kuni 04.04.2022 kehtinud elamisloa alusel.
2.PPA 08.04.2022 otsusega nr 12203060001-1 (edaspidi 08.04.2022 otsus) loeti X (alljärnevalt ka taotleja) rahvusvahelise kaitse taotlus välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning see lükati VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi (resolutsiooni punkt 1). Lisaks otsustas PPA teha taotlejale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks Nigeeriasse vabatahtliku täitmistähtajaga 7 päeva, mis kuulub sundtäitmisele seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (resolutsiooni punkt 2) ning kohaldada VSS 74 lg 1 alusel sissesõidukeeldu 3 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Otsust põhjendati kokkuvõtlikult jätmiselt.
2.1.Taotleja ei ole väljendanud kartust riigivõimu või mitteametliku osapoole eest, kelle eest riik ei saa või ei taha kaitset pakkuda. Samuti ei ole taotleja väljendatud hirm seotud ühegi VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud tagakiusukartuse alusega, milleks on rass, usk, rahvus, poliitilised veendumused või sotsiaalsesse gruppi kuulumine. Kuigi taotleja on väljendanud teatavat kartust oma endise mehe pere ees, siis teisalt on ta selgitanud, et need isikud ei soovi teda kätte saada, kätte maksta ega muul viisil kontakti otsida. Taotleja toob välja, et ka abikaasa ei olnud iseenesest halb inimene, aga ta oli lihtsalt oma pere mõju all. Pelgalt tõsiasi, et taotleja räägib perekondliku loo sellest, et ta ei saanud läbi oma endise mehe perega, kes praegusel hetkel tema osas huvi ei tunne, ei võimalda tuvastada või määrata tagakiusukartust. Kuigi perekondlik tüli ei välista, et kunagised pereliikmed ei võiks olla tagakiusajad, siis vaatamata taotleja ammendavale küsitlemisele ei tulnud tema selgitustest nähtavale asjaolusid, mis lubaksid määrata tagakiusaja, tagakiusukartuse alust või ka tagakiusuhirmu.
2.2.Taotlejat ei ole põhjust lugeda täiendava kaitse saajaks. Taotleja elas Lõuna-Nigeerias ning päritoluriigi info kohaselt ei ole olukord piirkonnas selline, et juhusliku vägivalla tase ohustaks pelgalt seal viibimise tõttu tsiviilisikute elu. Riigisiseselt on võimalik ringiliikumine. Puuduvad teated, et tagasisaadetavatel või vabatahtlikult tagasipöörduvatel nigeerlastel oleks süstemaatilisi probleeme.
2.3.Taotlejale on põhjendatud teha vabatahtliku lahkumistähtajaga lahkumisettekirjutus ning seda olenemata põhjendamatu rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest. Taotleja tegi PPA-ga menetluses koostööd, ta ei esitanud valeandmeid või võltsitud dokumente ning ta pole muul moel takistanud menetluse efektiivset läbiviimist. Samuti ei takista taotleja tervislik seisund lahkumist. Kuivõrd taotleja on Nigeeria kodanik, tal on kehtiv Nigeeria pass ja ta on elanud enamiku oma
2 (10)
elust Nigeerias, siis on põhjendatud Nigeeria määramine sihtriigiks (VSS § 17 lg 1). Asjaolusid arvestades puudub alus arvata, et taotleja suhtes võiks kodakondsusjärgses riigis esineda ebainimlikku või julma kohtlemist. Taotleja on kinnitanud võimalust lahkuda Eestist 7 päeva jooksul ning lahkumistähtaja määramisel saab sellest lähtuda.
2.4.Sissesõidukeelu kohaldamisel on kaalukaks asjaoluks see, et taotleja üritas peale Ukrainast Poola sisenemist edasi minna Poolast Eestisse. Kolmanda riigi kodanikel lubati humanitaarkaalutlustel siseneda Ukrainast Ukrainaga piirnevasse Euroopa Liidu liikmesriiki, kuid taotleja otsustas liikuda edasi Eestisse. Taotleja taotles rahvusvahelist kaitset Eestis, kuna soovis tulla siia edasi õppima. Otsust liikuda õppimise eesmärgil Poolast Eestisse ei saa pidada humaanseks kaalutluseks ning sellepärast jätta sissesõidukeeld kohaldamata. Sissesõidukeelu kohaldamine on põhjendatud kogu Schengeni alasse.
3.X (edaspidi kaebaja) esitas 02.05.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 08.04.2022 otsuse tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja seisukoht
4.1.PPA otsus, et kaebajat ei tule tunnustada rahvusvahelise kaitse saajana, on õigusvastane. Sel põhjusel on õigusvastane ka lahkumisettekirjutuse tegemine ja sissesõidukeelu kohaldamine. Isegi kui otsus keelduda rahvusvahelise kaitse andmisest on õiguspärane, siis on otsus õigusvastane minimaalse vabatahtliku lahkumistähtaja määramise osas, samuti kaebaja Nigeeriasse saatmise osas ja sissesõidukeelu kohaldamise/alternatiivselt lühema sissesõidukeelu mittekohaldamise osas.
4.2.Kaebaja tõi PPA-le antud ütlustes välja ämma tegevuse ning asjaolu, et ta ei saanud selles osas abi ei riigilt ega ka kogukonnalt. Kohtul tuleb kaaluda, kas selliseid isikuid saab lugeda sotsiaalsesse gruppi kuuluvaks ja kas riigilt ja kogukonnalt abi mittesaamist saaks käsitleda tagakiusamisena VRKS § 4 lg 1 mõttes. Kui see on nii, siis on kaebaja pagulane ning PPA on valesti kohaldanud VRKS § 4 lg-t 1. Kui kaebajat aga sel alusel pagulasena tunnustada ei saa, siis on võimalik teda samadel alustel pidada täiendava kaitse saajaks.
4.3.PPA ei ole piisavalt põhjendanud, miks ei esine ohtu kaebaja elule ja tervisele Nigeeriasse tagasisaatmise korral ning kohaldanud ebaõigesti VRKS § 4 lg 3 punkti 3. Nigeerias, sh Nigeeria lõunapiirkonnas, tegutseb Boko Haram, organisatsioon, mida kaebaja kardab ning kes tapab igapäevaselt kristlasi. Piirkonnas, kus kaebaja Nigeerias elas, toimub sõjategevus, röövitakse ja vägistatakse naisi ning tapetakse inimesi. Ka kaebaja isa rööviti ja onu tapeti. Sellised asjaolud on piisavad, et lugeda kaebaja täiendava kaitse saajaks VRKS § 4 lg 3 punkti 2 ja 3 mõttes.
4.4.Kaebuse rahuldamisel on kaebajal jätkuvalt viibimisalus Eestis ja sellisel juhul on vastustaja lahkumisettekirjutus õigusvastane ning vastustaja on ebaõigesti kohaldanud VSS-i ja VRKS-i vastavaid norme. Isegi kui möönda, et lahkumisettekirjutus on õiguspärane, siis on määratud lahkumistähtaeg õigusvastane, kuna kaebajal ei ole võimalik selle aja jooksul korraldada enda Eestist lahkumist (reisi leidmine, piletite ostmine, elu korraldamine Eestist lahkumise korral). Põhjendatud oleks vabatahtliku täitmise tähtajaks määrata 30 päeva. Lisaks on kaebaja avaldanud soovi, et ta saadetaks Nigeeria asemel Ukrainasse, kuid seda ei ole arvestatud.
3 (10)
4.5.Isegi kui lahkumisettekirjutus on põhjendatud, siis on sissesõidukeelu kohaldamine 3 aastaks põhjendamatu. Kaebaja selgitas, miks ta ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust Poolas. Sissesõidukeelu kohaldamisel ei oleks kaebajal võimalik õppida ega ka külastada oma nõo õde Belgias. Samuti on raskendatud tulevikus viisa või elamisloa saamine. Praegusel juhul esinevad humaansed kaalutlused sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks või lühemaks kohaldamiseks.
5.Vastustaja seisukoht
5.1.Sotsiaalne grupp koosneb tavaliselt sarnase päritolu, sotsiaalse seisundiga või sarnaste elukommetega inimestest ning nende tagakiusukartus kattub sageli tagakiusukartusega mõnel muul põhjusel, nt rass, usk või rahvus. Jääb arusaamatuks, millisesse sotsiaalsesse gruppi kaebaja end kuuluvaks peab. Kaebaja toodud asjaolud ämmaga ja enda pereeluga seoses ei ole käsitletavad sotsiaalsesse gruppi kuulumisena. Kuigi perekondlik tüli ei välista, et kunagised pereliikmed ei võiks olla tagakiusajad, siis vaatamata taotleja ammendavale küsitlemisele ei tulnud tema selgitustest nähtavale asjaolusid, mis lubaksid määrata tagakiusaja, tagakiusukartuse alust või ka tagakiusuhirmu. Kaebaja ei ole väljendanud kartust ei riigivõimu ega ka mitteriikliku osapoole ees, kelle eest riik ei saa või ei taha kaitset pakkuda (VRKS § 19 lg 5). Taotleja väljendatud hirm ei ole otseselt seotud ühegi VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud alusega. PPA hindas ka täiendava kaitse andmise asjaolusid ning jõudis vaidlustatud otsuse punktis 6 järeldusele, et kaebaja ei ole isik, kes vastaks VRKS § 4 lg 3 sätestatud täiendava kaitse määratlusele.
5.2.Lahkumisettekirjutus on õiguspärane ning selles määratud tähtaeg lähtub kaebaja antud ütlustest, kus kaebaja ise pidas võimalikuks selle aja jooksul lahkumist.
5.3.PPA peab lähtuma tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttest (the principle of non refoulement), mis viitab riikide kohustusele hoiduda isiku tagasi- ja väljasaatmisest mis tahes viisil, kui selle tagajärjel võib väljasaadetava elu sattuda ohtu. Kuivõrd Ukrainas on hetkel käimas aktiivne sõjategevus, ei ole sinna tagasisaatmine lubatav. Kaebajale tehti lahkumisettekirjutus vabatahtliku tähtajaga ning ta võib ise otsustada, millisesse kolmandasse riiki lahkuda.
5.4.Sissesõidukeelu kehtestamine on õiguspärane ning otsuses on põhjendatud selle määramist ja proportsionaalsust ning PPA ei pea vajalikuks otsuses kirjeldatut üle korrata.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.PPA 08.04.2022 otsus on õiguspärane osas, milles kaebajat keelduti tunnustamast rahvusvahelise kaitse saajana. Selles osas on 08.04.2022 otsus piisavalt põhjendatud ning kooskõlas nii kehtiva siseriikliku õigusega ja selle aluseks olevate direktiiviga 2011/95/EL kui ka Genfi pagulaskonventsiooniga. Selles osas nõustub kohus PPA 08.04.2022 otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2). Rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise õiguspärasus
7.Rahvusvaheline kaitse antakse VRKS § 1 lg 2 kohaselt välismaalasele, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund või täiendava kaitse seisund ning ei esine VRKS §-s 22 sätestatud pagulasena või täiendava kaitse saajana tunnustamist välistavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.11.2020 otsus nr 3-19-990, punkt 12; 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, punktid 12–13). Rahvusvahelise kaitse andmise aluseks olevad asjaolud tuleb tuua välja taotluse esitajal ning PPA ülesandeks on välja selgitada, kas välja toodud alused on eluliselt usutavad ning kas välja toodud
4 (10)
asjaoludel on alust isikut pidada pagulaseks või täiendava kaitse saajaks. Kui olemasolevate tõendite põhjal on selge, et taotleja ei vasta direktiivis 2011/95/EL ettenähtud rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele, loetakse taotlus põhjendamatuks ning taotlus lükatakse tagasi (VRKS § 20 lg-d 1 ja 2).
8.Kaebaja hinnangul oleks tulnud teda käsitada pagulasena sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel ning kaebaja hinnangul võib sotsiaalse grupi moodustamise aluseks olla ka asjaolu, et Nigeerias elades oli ta mehe ema ja õe poolt tagakiusatu. Ehkki sotsiaalseid gruppe võiks moodustada erinevatel alustel ning iga isik võib kuuluda ühe või teise tunnuse alusel mõnda sotsiaalsesse gruppi, siis mitte igasugune sotsiaalsesse rühma kuulumine ei ole aluseks, et isikut pagulasena tunnustada. Samuti ei ole igasugune negatiivne sündmus päritoluriigis samastatav tagakiusuga VRKS § 19 tähenduses.
8.1.Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui: tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist vähemalt ühel VRKS § 4 lg-s 1 ja direktiivis 2011/95/EL1 nimetatud viiest põhjusest, st rass, usk, rahvus, poliitilised veendumused või sotsiaalne grupp, ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja põhjuse vahel on põhjuslik seos (vt ka Euroopa Kohtu kohtuotsus Salahadin Abdulla jt, C-175/08, C-176/08, C-178/08 ja C-179/08, punktid 56 ja 57). Seega on isiku tunnustamine pagulasena seotud tema tagakiusuga, mis peab olema tõsine või korduv ning inimõigusi rikkuv (VRKS § 19 lg 1) ja milleks VRKS § 19 lg 2 kohaselt võivad muu hulgas olla: füüsiline või vaimne vägivald, sealhulgas seksuaalne väärkohtlemine; diskrimineerivad seadusandliku, täidesaatva või kohtuvõimu meetmed või nimetatud võimude poolt meetmete diskrimineeriv rakendamine; diskrimineeriv või ebaproportsionaalne süüdimõistmine või karistuse kehtestamine või nende tegude eest hüvitise nõudmise rahuldamata jätmine; süüdimõistmine või karistamine sõjaväekohustuse täitmisest keeldumise eest olukorras, mis toob kaasa kuritegude või rahvusvahelise kaitse andmist välistavate tegude, mis on toodud VRKS §-s 22, toimepanemise; isiku soost lähtuvad või laste vastu suunatud teod; ligipääsu puudumine õiguskaitsele. VRKS § 19 lg 5 kohaselt saab tagakiusajaks olla ka mitteriiklik ühendus või organisatsioon.
8.2.Kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja viidatud alusel tema pagulasena tunnustamiseks ei ole alust. Direktiivi 2011/95/EL artikli 10 lg 1 punkti d) kohaselt käsitatakse rühma teatava sotsiaalse rühmana eelkõige siis, kui selle rühma liikmetel on ühine sünnipärane tunnus või ühine taust, mida ei saa muuta, või ühine tunnus või veendumus, mis on nende identiteedis või teadvuses nii fundamentaalne, et inimest ei tohiks sundida sellest lahti ütlema, ning sellel rühmal on asjaomases riigis selgesti eristuv identiteet, kuna ümbritsev ühiskond tajub seda erinevana. Olenevalt olukorrast päritoluriigis võib teatava sotsiaalse rühma mõiste hõlmata seksuaalse orientatsiooni ühisel tunnusel põhinevat rühma./.../.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.12.2011 direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule.
5 (10)
8.3.Kaebaja selgituste kohaselt ei meeldinud ta oma abikaasa emale ning õele, mistõttu nad muutsid tema elu keeruliseks ja mille tõttu 2019. aasta novembris suhe purunes ning kaebaja aeti kodust ära. Lisaks kirjeldas kaebaja 2019. aasta novembrist kuni Nigeeriast lahkumiseni kolme intsidenti tänaval, kus tekkis tüli endise mehe ema ja õega, mistõttu sai ta ka füüsilisi vigastusi, kuid abi saamiseks kaebaja ametiasutuste poole ei pöördunud2. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja endise abikaasa perekonnaliikmeid pidada tagakiusajaks VRKS § 19 lg 5 tähenduses. Ehkki VRKS § 19 lg 5 kohaselt saab tagakiusajaks olla ka mitteriiklik ühendus või organisatsioon, aga sellist olukorda peetakse tagakiusuks üksnes juhul, kui riik, rahvusvahelised organisatsioonid või riiki või selle osa juhtivad erakonnad või organisatsioonid ei saa või ei taha pakkuda kaitset tagakiusamise või tõsise ohu eest. Ehkki teatud juhtudel võib ka perekonda pidada mitteriiklikuks ühenduseks, siis praegusel juhul ei ole kohtule või PPA-le esitatud selliseid väiteid, mis võimaldaksid seda teha. Negatiivsed isikute vahelised suhted ei anna alust pidada ühte osapoolt mitteriiklikuks organisatsiooniks. Ent isegi kui pidada mehe perekonda tagakiusajaks VRKS § 19 lg 5 tähenduses, siis oleks täitmata siiski eeldus, et riik või rahvusvahelised organisatsioonid ei taha tagakiusu eest kaitset pakkuda. Kaebaja ei ole abi saamiseks riigi poole pöördunud ning kohtuistungil viidatud organisatsioon ei olnud samuti rahvusvaheline organisatsioon. Kuigi füüsiline või vaimne vägivald võib olla tagakiusu viisiks, siis ei tulene kaebaja esitatud tõenditest ega ka ütlustest, et see oleks olnud sedavõrd tõsine või korduv ja inimõigusi rikkuv. Seejuures märgib kohus, et kaebaja ütlused on olnud ajas muutuvad ning kui PPA-le antud ütlustes jääb pigem arusaam, et ämma nõiavõimed olid nt nurisünnituste aluseks, siis kohtuistungil väitis kaebaja, et vähemalt ühel juhul oli tegemist ka füüsilise vägivallaga. Ei saa pidada kuigivõrd usutavaks, et selline asjaolu ei meenu PPA intervjuul, seda enam, et PPA küsis küsimusi väga erineva nurga alt3.
8.4.Täiendavalt märgib kohus, et ehkki kaebaja endise abikaasa ema ning õega kohtumine ei ole välistatud, siis ei pea kohus seda kuigivõrd tõenäoliseks, va juhul, kui kaebaja seda ise ei soovi. Nimelt nähtub kaebaja ütlustest, et kaebaja endise abikaasa pere ei soovi teda kätte saada, temale kätte maksta või kuidagi muul viisil kontakti otsida. Lisaks märgib kohus, et enne Nigeeriast lahkumist elas kaebaja Riversi piirkonnas Port Harcourti linnas4, kuid kaebaja endine abikaasa ja tema ema elasid Bayesa osariigis Boro Compundis5. Port Harcourtis elab üle kolme miljoni elaniku6 ning kohtu hinnangul on ebatõenäoline, et kaebaja võiks linnas elades juhulikult kohtuda oma endise mehe perekonnaga.
9.Kohtu hinnangul ei kvalifitseeru kaebaja ka täiendava kaitse saajaks VRKS § 4 lg 3 tähenduses. Kohtule ei nähtu, et kaebaja endise abikaasa õe ja ema tegevusest võiks kaebajale lähtuda tõsine oht ning samuti ei saa pelgalt Boko Harami tegevusest Nigeerias järeldada tõsist ohtu kaebajale.
9.1.Välismaalast tunnustatakse täiendava kaitse saajana, kui ta ei kvalifitseeru pagulaseks, ent kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sh: surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise, piinamise või ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu.
Kohtuistungi protokoll Vt nt 30.03.2022 protokolli küsimus nr 8 ja 16–17
Arvestades VRKS § 4 lg 3 sõnastust, siis ei ole tegemist ammendava loeteluga, ent tõsine oht, millega isik asjaomasesse riiki tagasipöördumisel peab silmitsi seisma, peab olema reaalne, mitte hüpoteetiline (Euroopa Kohus otsuses C-465/07, punkt 31).
9.2.Kuigi vaidlust ei ole, et Boko Haram tegutseb Nigeerias, siis ei saa kaebajat pidada üksnes sel põhjusel Nigeerias reaalses ohus olevaks. Kuigi kaebaja sõnul ei ole Nigeerias ühtegi piirkonda, mida turvaliseks pidada, siis kohus sellega ei nõustu ning selliseid tõendeid ei ole kaebaja kohtule ka esitanud. Kaebaja ei toonud haldusmenetluses ega kohtumenetluses välja konkreetseid asjaolusid, miks ta on Boko Harami poolt enam ohustatud kui mistahes Nigeeria elanik. Seejuures nähtub PPA otsuses viidatud päritoluriigi infost, et Nigeeria lõunaosas ei ole Boko Haram kuigivõrd aktiivne.
9.3.Ehkki kaebaja on toonud välja juhtumised oma isa ja onuga ning kohtuistungil ka tädiga7, siis ei ole tõendatud, et kaebaja sugulastega juhtunu oleks seotud Boko Haramiga. Asjaolust, et kaebaja sugulaste rünnaku järgselt oli piirkonnas nähtud Boko Harami liikmeid, ei saa järeldada, et rünnaku taga oli Boko Haram. Boko Haram on relvastatud terroriorganisatsioon, kelle omapäraks on suurejooneliste relvastatud rünnakute ning pommiplahvatuste korraldamine. Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi asjaolu, mille aluseks võiks asuda seisukohale, et Boko Haramil oleks kaebaja perekonnaliikmete vastu eriline huvi ning üksnes hüpoteetiline võimalus langeda rünnaku ohvriks ei anna alust rahvusvahelisele kaitsele. Isegi kui rünnakud kaebaja perekonnaliikmete vastu aset leidsid, siis oli tegemist pigem juhuslike rünnakutega. Lisaks märgib kohus, et kaebaja ütlustest nähtub, et Nigeeria politseilt on võimalik saada kaitset Boko Harami tegevuse suhtes. Nimelt peab kaebaja ka oma isaga juhtunus vastutavaks Boko Harami liikumist, kuid kohtuistungil märkis kaebaja, et politsei päästis ta isa8.
10.Nagu kohus eelnevalt selgitas, siis on kaebaja ülesanne tuua välja rahvusvahelise kaitse vajadust tõendavad asjaolud, kuid arvestades kaebaja antud selgitusi kogumis, siis kumab nendest läbi pigem soovimatus naasta päritoluriiki nii majanduslikel põhjustel kui ka hariduslikel põhjustel. Kui kaebaja kirjeldas 2021. aastal Ukrainasse lahkumist, siis ka see oli seotud sooviga õppida9, mitte sooviga saada kaitset. Ehkki kohtu hinnangul on kaebaja soov Nigeeriast lahkuda inimlikult mõistetav, siis ei ole see aluseks rahvusvahelise kaitse andmisele. Samuti ei ole rahvusvahelise kaitse andmise eelduseks asjaolu, et kaebajal ei ole Nigeerias endal püsivat elukohta, vaid tal tuleks Nigeeriasse naastes elada mõne pereliikme juures.
11.Seega võttes aluseks päritoluriigi info ning kaebaja esitatud väited, siis nõustub kohus PPA otsuses toodud seisukohaga, mille kohaselt ei ole kaebaja toonud välja asjaolusid, mis üksi või koostoimes teiste asjaoludega võiks anda aluse väitele, et Nigeeriasse naastes võiks kaebajale osaks saada tagakius rassi, usu, rahvuse, poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast. Samuti ei nähtu kaebaja ütlustest või päritoluriigi infost, et päritoluriiki naastes võiks kaebaja sattuda tõsisesse ohtu. Nigeeria on territooriumi poolest suur riik ning kaebaja ei ole kohustatud elama piirkondades, mis on Boko Harami poolt enam ohustatud. Seega ei vasta kaebaja pagulasena ja täiendava kaitse saajana tunnustamise eeldustele ning võttes aluseks PPA otsuse, siis ei ole Nigeeria kodanikel süsteemseid probleeme riiki naasmisel. PPA 08.04.2022 otsuse resolutsiooni punkt 1 on õiguspärane ning selles osas jääb kaebus rahuldamata.
Kohtuistungi helisalvestis kell 10:42:04–10:42:50 Kohtuistungi helisalvestis kell 10:56:36–10:57:37
Vt PPA 30.03.2022 vestluse küsimuse 8 vastused; samuti kohtuistungi helisalvestus kell 10:41:00–10:42:00
7 (10)
Lahkumisettekirjutuse õiguspärasus
12.Kaebajale tehti VSS § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel lahkumisettekirjutus (vabatahtliku täitmisajaga 7 päeva jooksul) lahkumiseks Nigeeriasse. Ehkki kohus möönab, et PPA-l oli õigus teha kaebajale lahkumisettekirjutus, siis selle vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja määramisel ei ole arvestatud kõikide asjas tähtsust omavate asjaoludega, mistõttu ei saa väita, et see on proportsionaalne ning eesmärgipärane.
13.PPA 08.04.2022 otsuse osa II „Ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamine“ punktist 1 nähtub, et lahkumisettekirjutuses märgitud vabatahtliku lahkumistähtaja määramisel võeti aluseks kaebaja 07.04.2022 vestlusel antud ütlus, mis kohtu hinnangul on aga kontekstist välja tõstetud ning omistatud sellele tähendus, mida vastusest välja lugeda ei saa. Nimelt tugineb lahkumisettekirjutus sisuliselt väitel, et „isik /.../ ütles, et lahkub 7 päeva jooksul“ ning „ isik pidas seda proportsionaalseks“. Kohus märgib, et vestlusel küsiti kaebajalt: „Kas jõuaksite lahkuda Eestist 7 päeva jooksul?“ ning kaebaja vastas: „Kui selleks vajadus on, siis ma lähen.“. Kohus ei nõustu PPA-ga, et sellest vestlusest saab luua väite, et isik ütles, et ta lahkub 7 päeva jooksul ja et isik pidas seda tähtaega proportsionaalseks. PPA nõustus selle seisukohaga ka kohtuistungil, nagu ka sellega, et vabatahtliku lahkumistähtaja määramisel tuleb arvestada sihtriigiga ning sellega, milline on mõistlik aeg reisi organiseerimiseks (lennupiletite ostmine jms). Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebajal oleks raha, mille eest lennupileteid osta. Kaebaja esindaja esitatud kontoseis näitab, et kaebajal on Nigeeria pangakontol raha 101 041.88 nairat, mis on ca 230 eurot, mille eest Nigeeriasse lennupiletite ostmine võib osutuda keeruliseks. Seega tuleks kaebajal lennupiletite ostmiseks korraldada ka raha saamine. Sellise asjaoluga ei ole vabatahtliku lahkumistähtaja määramisel üldse arvestatud ning seda möönis PPA ka kohtuistungil.
14.Kaebaja saabus Eestisse Ukrainast, kus tal oli kuni 04.04.2022 elamisluba ning kaebaja märkis PPA-le vestlustel korduvalt, et ta eelistab naasta Nigeeria asemel Ukrainasse. Kohus nõustub PPA-ga, et Ukrainas toimuvat arvestades ei saa PPA kaebajat välja saata Ukrainasse, ent nagu PPA kaebajale selgitas, siis võib kaebaja soovi korral ise sinna naasta. Kohtu hinnangul oleks PPA pidanud lahkumistähtaja määramisel arvestama ka võimalust, et kaebaja soovib naasta Ukrainasse, kus tema elamisloa kehtivus küll 04.04.2022 lõppes, kuid mille osas märkis kaebaja, et kool on sellest teadlik ning eelduslikult kool tegeleb kaebaja elamisloa uuendamisega10. Seega ei ole välistatud, et lisaks Nigeeriale oleks kaebajal võimalik ka seaduslikult Ukrainasse naasta. Selliste asjaolude väljaselgitamine ning asjaajamise korraldamine võtab aega, kuid vabatahtliku lahkumistähtaja määramisel ei ole selle asjaoluga arvestatud. Seejuures märgib kohus, et tegemist on sedavõrd eluliste ja haldusorganile ettenähtavate asjaoludega, et nende välja toomata jätmist ei saa kaebajale ette heita.
15.Kohtu hinnangul ei muuda lahkumisettekirjutuses tähtaja määramist õiguspäraseks ka asjaolu, et kaebajal on võimalik taotleda vabatahtliku lahkumistähtaja pikendamist, kuivõrd tähtaja määramisel, mis on kaalutlusotsus, ei ole arvesse võetud kõiki olulisi asjaolusid.
16.Eelnevast tulenevalt tuleb kaebus lahkumisettekirjutust puudutavas osas rahuldada ning PPA 08.04.2022 otsuse resolutsiooni punkt 2 tühistada. Sissesõidukeeld
PPA 07.04.2022 vestluse küsimus 16
8 (10)
17.Ka sissesõidukeelu osas tuleb kaebus rahuldada ning PPA 08.04.2022 otsuse resolutsiooni punkt 3 tühistada. Vaidlust ei ole, et sissesõidukeelu kohaldamine on PPA kaalutlusõiguse alusel tehtav otsustus ning kui sissesõidukeeldu kohaldada, siis nii keeld ise kui ka selle kestus peavad olema proportsionaalsed (Riigikohtu 19.02.2019 otsus nr 3-17-1545, punkt 34; Riigikohtu 27.06.2019 otsuse nr 3-17-1927, punktid 21, 13). PPA kohaldas kaebajale sissesõidukeelu VSS § 74 lg-s 3 sätestatud maksimummääras. Seejuures on sissesõidukeelu kohaldamisel PPA hinnangul „kaalukaks asjaoluks see, et isik üritas peale Ukrainast Poola sisenemist edasi minna Poolast Eestisse. Kolmanda riigi kodanikel lubati humanitaarkaalutlustel siseneda Ukrainast Ukrainaga piirnevasse Euroopa Liidu liikmesriiki ning tema läks peale sõja algust Ukrainast Poola, kuid ta otsustas kasutada võimalust Euroopa Liitu jäämiseks ja Poolast lahkuda ning siseneda järgmistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse, jõudes Eestisse.“.
18.PPA nõustus kohtuistungil, et kaebajale ei saa ette heita seda, et ta Ukrainas puhkenud sõja eest põgenedes ja Poola sisenedes liikus edasi Eestisse. Ka Poola piiril, kus kaebajal oli kokkupuude piiriametnikuga, ei selgitatud kaebajale, et tal ei ole õigust Poolast mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki lahkuda ning tal tuleb jääda Poola. Kaebaja taotlusest nähtub, et ta lahkus Ukrainast vahetult pärast sõja puhkemist 01.03.2022 ning selleks ajaks ei olnud veel ajutise kaitse andmise otsust tehtud. Euroopa Nõukogu rakendusotsus, millega otsustati, kellele ajutist kaitset ning millistel tingimustel anda, võeti vastu 04.03.2022 ning Eesti valitsus otsustas alles 08.03.2022, millise ulatusega ajutine kaitse (et pole hõlmatud Ukrainas välismaalastest õppijad ja töötajad) laieneb Eesti Vabariigis, mil kaebaja oli juba Eestisse jõudnud.
19.On üldteada, et Ukraina piiririikides (sh Poolas), kes võtsid esmaselt vastu Ukrainast sõja eest põgenejaid, valitses suur segadus ning ka kaebajale ei selgitanud keegi tema õigusi ega kohustusi (milliseid polnud sellel hetkel isegi kehtestatud, v.a üldised varjupaigareeglid). Muuhulgas ei saanud kaebaja teada seda, et ta peaks lahkuma oma päritoluriiki, kuna EL-i pole tal õigust Ukraina sõjapõgenikuna jääda. Seega on ilmne, et sellist etteheidet sissesõidukeelu kohaldamisel kaebajale teha ei saanud. Kuna PPA hinnangul oli tegemist kaaluka asjaoluga, siis ühe kaaluka asjaolu äralangemine tähendab kaalutlusotsuse puhul seda, et otsus on õigusvastane ning kohus ei saa PPA eest teha uut kaalutlusotsust, sekkumata lubamatult haldusorgani diskretsiooni. Kokkuvõte, menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
20.Kokkuvõttes tuleb kaebus rahuldada osaliselt ning tühistada PPA 08.04.2022 otsuse resolutsiooni punktid 2 ja 3. Rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise osas (resolutsiooni punkt 1) jääb kaebus rahuldamata. Sellest tulenevalt ei ole alust rahuldada ka kaebaja kohustamisnõuet.
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Ehkki kohus rahuldab kaebuse osaliselt, siis ei mõjuta see menetluskulude jaotamist. Kaebaja sai menetlusabi kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning tõlkekulude kandmiseks, kohustuseta need hiljem hüvitada. HKMS § 118 lg 3 alusel jäävad need kulud riigi kanda. Muud kaebaja kulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1) ning vastustaja võimalikud kulud vastustaja kanda (HKMS § 109 lg 1).
22.Kohus avaldab otsuse isiku identifitseerimist välistavalt (HKMS § 175 lg 3).
9 (10)
(allkirjastatud digitaalselt)
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.