Xi kaebus Tartu Vangla 13.08.2021 menetluse uuendamata jätmise otsuse nr 1-13/161-2 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 15 eurot Eesti Vabariigi kanda. Muud võimalikud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 19.09.2022, mis on puhkepäevale langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Tallinna Vangla kinnipeetav X esitas 09.06.2021 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles ta nõudis väärikust alandava kohtlemise eest perioodil 18.02.2016–07.07.2020 mittevaralise kahju hüvitamist summas 6000 eurot. Taotluses viitab kaebaja, et asjas on ilmnenud uus asjaolu ning vangla käsitles tema taotlust sel põhjusel varasemate kahju hüvitamise menetluste uuendamise taotlusena.
2.Tartu Vangla jättis 13.08.2021 otsusega nr 1-13/161-2 Xi menetluse uuendamise taotluse rahuldamata ja varasemalt läbiviidud kahju hüvitamise menetlused uuendamata.
3-21-1943
3.Tallinna Halduskohtusse saabus 23.08.2021 Xi venekeelne kaebus.
4.Tallinna Halduskohus jättis 31.08.2021 määrusega rahuldamata Xi menetlusabi taotluse tõlkekulude kandmisest vabastamiseks ning jättis kaebuse käiguta, andes kaebajale tähtaja 7 päeva, et esitada kaebus eesti keeles.
5.X esitas 09.09.2021 kohtule eesti keeles kaebuse puuduste kõrvaldamise avalduse.
6.Tallinna Halduskohus võttis 10.11.2021 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tartu Vangla ning vabastas kaebaja kaebuse esitamiselt nõutava riigilõivu (15 eurot) tasumise kohustusest.
7.Tartu Vangla vastas kaebusele 17.12.2021.
8.02.06.2022 määrusega määras kohus asja lahendamise kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja nõue ja seisukohad
9.Kaebaja taotleb, et kohus tühistaks Tartu Vangla 13.08.2021 otsuse nr 1-13/161-2, millega vangla jättis uuendamata menetluse kaebaja poolt varasemalt vanglale esitatud järgnevate kahjunõuete osas, milles kaebaja taotles mittevaralise kahju hüvitamist väärikust alandava kohtlemise eest perioodil 18.02.2016–07.07.2020:
9.1.Tartu Vanglasse 05.10.2020 saabunud taotlus (mis registreeriti numbriga 1-13/2611); 28.10.2020 taotlus (reg nr 1-13/286-1) ja 29.10.2020 taotlus (reg nr 1-13/288-1). Nendest taotlustes soovis kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist perioodi 18.02.2016 – 06.07.2020 eest, seoses mitmel juhul tema kartserisse paigutamisega ilma psühhiaatri loata ja arvestamata tema tervisliku seisundiga. Tartu Vangla jättis 08.12.2020 otsusega tema taotlused osaliselt läbi vaatamata ja osaliselt rahuldamata.
9.2.Tartu Vanglasse 08.12.2019 saabunud taotlus (reg nr 1- 13/255-1) ja 22.01.2020 taotlus (reg nr 1-13/13-1), milles kaebaja nõudis mittevaralise kahju hüvitamist seoses plaaniliste väljasõitude mittevõimaldamisega ning väljaspoole vangla tööle mittelubamisega. Tartu Vangla jättis 18.02.2020 otsusega taotluse osaliselt läbivaatamata ja osaliselt rahuldamata.
9.3.16.06.2020 registreeritud taotlus (reg nr 1-13/138-2) mittevaralise kahju hüvitamiseks tervise
ajutise kahjustamise ja inimväärikuse alandamise eest seoses asjaoluga, et nii 2019. aastal kui ka 2020. aastal sai ta spordiväljakut kasutada ainult suvel ja ilusate ilmadega. Tartu Vangla jättis 04.08.2020 otsusega kaebaja taotluse rahuldamata.
9.4.05.10.2020 registreeritud taotlus (reg nr 1-13/261-1) kahju hüvitamiseks seoses ebaõige ohutasemega. Tartu Vangla jättis 08.12.2020 otsusega taotluse rahuldamata.
9.5.09.11.2020 registreeritud taotlus (reg nr 1-13/293-1); 10.11.2020 taotlus (reg nr 1-13/2971); 01.12.2020 taotlus (reg nr 1-13/321-1); 09.12.2020 taotlus (reg nr nr 1-13/328-111) ja 12.2020 taotlus (reg nr 2-3/4208-1), milles kaebaja soovis saada hüvitist perioodi 18.02.2016 -06.07.2020 eest seoses sellega, et teda ei paigutatud ümber Tallinna Vanglasse, tal ei lastud teha videokõnesid, talle oli määratud piimavaba dieettoit, mis oli oma koguse poolest ebapiisav, talle ei võimaldatud tööd ning et talle ei pakutud piisavalt sotsiaal-psühholoogilist rehabilitatsioonituge. Tartu Vangla jättis 08.01.2021 otsusega taotlused osaliselt rahuldamata ja osaliselt läbi vaatamata.
10.Kaebaja leiab, et Tartu Vangla oleks pidanud tema 09.06.2021 taotluse alusel eelpoolnimetatud taotlused uuesti läbi vaatama ja määrama talle hüvitise mittevaralise kahju tekitamise eest summas 6000 eurot seoses uue asjaolu ilmnemisega. Selliseks asjaoluks on Tallinna Ringkonnakohtu 01.04.2021 määrus asjas nr 1-15-1007, mille punktides 28–30 on 2(4)
3-21-1943 viidatud, et kaebajal on diagnoositud segatüüpi mitmekülgne isiksushäire, sotsiopaatiline isiksushäire, piiripealne isiksushäire, mille jaoks on vajalik psühhoteraapia. Vastustaja seisukohad
11.Tallinna Vangla leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
12.Kaebajal olid diagnoositud psüühikahäired juba enne 01.04.2021. a kohtumäärust ja enne 18.09.2020. a tervisekaarti tehtud sissekannet. Ka kaebaja viidatud määrusest nähtub, et juba 2014. a ja 2015. a on kaebajal diagnoositud isiksushäireid. Seega ei ole kaebaja psüühikahäire selline uus asjaolu, mis ei olnud teada varasemate taotluste esitamise ajal. Varasemalt vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlustes viitab kaebaja selgelt temal tuvastatud psüühikahäiretele või puudele, mistõttu oli ka kaebaja ise teadlik temal diagnoositud psüühikahäiretest ja seetõttu ei saanud selline asjaolu olla 01.04.2021 lahendist ilmnenud uueks asjaoluks. Kaebajal diagnoositud psüühika-ja käitumishäired nähtuvad tema ravilugudest alates 01.01.2021. Üksnes asjaolu, et aja jooksul on kaebaja psüühikahäire saanud konkreetsema vormi, ei tähenda, et tegemist oleks uue asjaoluga, mis ei olnud varasemate menetluste ajal teada. Kuivõrd kaebaja poolt menetluse uuendamise taotluses toodud asjaolu pinnalt ei ilmnenud selliseid uusi asjaolusid, mida ei olnud varasema haldusmenetluse läbiviimise ajal teada, siis jäetigi kaebaja menetluse uuendamise taotlus põhjendatult rahuldamata. Ka halduskohtule esitatud kaebuses ei too kaebaja välja selliseid uusi asjaolusid, mis võiksid tingida menetluse uuendamise.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13.Tutvunud asja materjalidega ja menetlusosaliste seisukohtadega leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Nõustun seejuures vastustaja 13.08.2021 otsuses nr 1-13/161-2 ja kohtule esitatud seisukohtades (17.12.2021 kohtule esitatud vastus) tooduga ega pea vajalikuks neid üksikasjalikult käesolevas otsuses üle korrata (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) 165 lg 2).
14.Vastustaja on vaidlustatavas otsuses õigesti leidnud, et kaebaja poolt varasemalt vangale esitatud taotluste läbivaatamiseks puudus alus, sest kaebaja poolt viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 01.04.2021 määruse (asja nr 1-15-1007) punktides nr 28-30 kirjeldatud kaebajal esinevad psüühilised häired ei ole käsitletavad uue asjaoluna haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1 mõttes. Selle sätte kohaselt uuendab haldusorgan menetluse mh juhul, kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada.
15.Käesoleval juhu selliseid asjaolusid ei esine, sest kaebajal oli diagnoositud psüühikahäired juba varasemast. Nii nähtub Xi raviloo väljavõttest (dtl 67-75), et psüühika- ja käitumishäiret diagnoositi kaebajal juba 11.06.2014 (raviloo kanne nr 165) ja isiksushäiret 25.11.2014 (raviloo kanne nr 197); 02.01.2015 (raviloo kanne nr 204); 06.02.2015 (raviloo kanne nr 209). 29.10.2015 (raviloo kanne nr 251) diagnoositi kaebajal ebastabiilne isiksus, 19.05.2016 (raviloo kanne nr 283) diagnoositi kaebajal mitmete või muude psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud residuaalne või hiline isiksus-ja käitumishäire. Kaebaja on tal tuvastatud psüühikahäiretele ka ise oma varasemates taotlustes tuginenud, põhjendades vangla tegevuse õigusvastasust peamiselt just kaebajal diagnoositud psüühikahäiretega (vt nt kaebaja taotlused dtl 24; 26-27; 29-30 jne) ning vangla on kaebaja kahju hüvitamiste taotluste kohta tehtud otsustes (vt nt dtl 32-36; 63-66) neid argumente ka analüüsinud.
16.Nõustun vastustajaga, et üksnes asjaolu, et aja jooksul on kaebaja psüühikahäire saanud konkreetsema vormi, ei tähenda, et tegemist oleks uue asjaoluga, mis ei olnud varasemate menetluste ajal teada. Ka kaebuses viidatud Tallinna Ringkonnakohtu määrusest nähtub, et kaebajal oli psüühikahäireid diagnoositud juba 2014. ja 2015. aastal.
3(4)
3-21-1943
17.Seetõttu on Tartu Vangla jätnud õiguspäraselt kaebaja kahju hüvitamise taotluste menetlused uuendamata ning kaebus tuleb tervikuna eeltoodud põhjendustel jätta rahuldamata. Menetluskulud
18.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg-st 2 tuleneb, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 15 eurot, mille tasumisest kohus kaebaja 10.11.2021 määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. Kaebaja võimalikud muud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Ka vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda, sest kohtule pole esitatud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja (HKMS § 109 lg 1 ls 4). (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.